Senbi, 5 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 135498. Jazylghandar — 119419. Qaytys bolghandar — 2034
Ádebiyet 3696 1 pikir 6 Tamyz, 2020 saghat 12:40

Alakól jylaydy (әngime)

Kýn múnar. Salqyn jel bayau esedi. 

Azanmen tanghy asyn asygha ishken Eset ýi-jәi, bala-shaghasyn bir Allagha tapsyryp: «Ia, Alla mening bireuge ziyan tiygizuimnen, bireuding maghan ziyan tiygiziuinen Ózing saqta»-dep qaqpadan jenil basyp shyqty. 

Almatydan avtbus aqyryn qozghaldy. Jol jaqsy bolsa da Taldyqorghangha deyin ógiz ayannan aspady. Jolaushylardyng tanghy shala úiqysyn búzghysy kelmedi me, әlde jýrgizushi ózi úiqtady ma? Áyteuir, týs aua qalashetine ilinip, tamaqqa toqtady. Elderde qalghyp-shúlghyp úiqtap otyrdy.

Týstenip alghan song jolaushylargha jan bitip, sóiley bastady. Kólik ary bir, beri bir tensele shandy aspangha kóterip, qúiyndap keledi. Keyde aunap keterdey bir qaptalyna qatty jantayyp, әreng onshalady. Attyng ýstindegi mas qalmaqtay adamdar eki jaqqa kezek-kezek bas shúlghidy.

Jonghar alatauy kósilip jatyr. Eset ózimen-ózi kýbirley bastady... osy taudyng әr jotasy men sayy 123 jyldyq qazaq-jonghar soghysyna kuә, qoyyn qonyshy túnghan hikaiya. At tergeuding ózi osy kezde shyqqan-ghoy. Jotanyng astynan salang etip shygha kelgen jonghar tynshysy «Alyp qara qús», «Otyn jarghysh», «Shabaq su» auyly degen jauaptardan kimning auyly ekenin bile almaydy. Qoyshynyng biletini de sol. Keyin olar búl dalanyng bәrine «Shamalghan», «Qaskelen», «Narynqol», «Kegen» degen siyaqty óz attaryn qoyyp tastapty...Bizder olar qaytyp kelip óz jerin daulaytynday Jongharlardyng atyn aityp әli jýrmiz. 

Ýlken ekinti. Kýn sol qaptaldan qighash týse bastady. Terezeni ashsa búrqyldaghan shang kólikting ishine tolady. Ashpasa ystyq. Qiqandaghan kólik jyrtyq joldy elemesten tynbay zymyraydy. Ýsharaldyng túsynda qyzaryp taghy bir kýn batty. Sham qoyar shaq. Avtobus aqsaq qasqyrday shonqanday jortty. Jol dóngelekti tolyghymen jútady, elding ishek qarny solq etedi, jýrgizushi bayqús myqshyndap ayaq-qolyn qalypsyz qozghap ordan qayta shygharady. Keshki salqynmen terezeni aiqara ashty, shan-tozang bir terezeden kirip, bir terzeden shyghady. 

Eset myna ishti solqyldatqan qorlyqtan qútylghysy kelip basqa nәrse oilaugha zorlandy. Alakól, Alakól dep qaytalady, kóz aldyna kólmen birge Qazaqtyng qas batyry Qabanbay keldi. Jaryqtyq atamyz osy ónirde qol jinap, jaugha shapqan-ghoy. Qanday erlik...  «Aylap sauyttaryn sheshpegen sarbazdar qasiyeti Alakólge Allagha siynyp týskende, anadan tughanday tazaryp, jaraqattary jazylyp bastapqy kýshine birden kelgen»-deydi. 

Qabanbay 77-ge kelip syrqattanyp jatqanda әkesi Áteke jyryqtyng kegin alugha úly Qarabek 500 adamdyq qolmen keledi. Qan maydan ortada Qyrghyzdyng jas bórisi Qarabek: Qabanbay, Qabanbay!-dep aqyra jekpe-jekke shaqyrady. Qazaqtyng basqa batyryna búnday da kezek joq. Qart batyr dәretin janalap, eki bas namaz oqyp, «ólsem shahiyt»-dep Allagha jalyna dúgha jasady. Syrqatynan aiyghyp, qarttyq mendep qaytqan kýshi qalpyna keledi. Moynyn bir jaghyna jantaya ómirlik serigi bolghan Qubas attyng qúlaghyna birdene sybyrlap keledi. Túrystyq bergen Qarabek túra shapty, qos batyrdyng at túyaghynan oshaqtay oilyp jer jatty, týidek-týidek shang aspangha úshty, kólbendegen beyneler qoy shanda qarandady, sharq-shúrq tiygen nayzadan nayzaghay jarqylynday ot shashyraydy. Qylyshtyng shan-shýng dybysy qúlaq túndyrdy, bir kezde Qarabekting aty iyesiz oinap shetke shygha berdi. Qazaq batyry Qabanbay qasqayyp, ortada túrdy. Esetting keudesin maqtanysh sezimi kernedi. 

Úiqyda emes, oyauda emes el shang jútyp keledi. Týngi on ekiden óte Alakólding týbindegi әkpesi túratyn Jarbúlaq auylyna jetti. Qaranghy týn. Menkiygen tastay týnek dala. Typ-tynysh auyl ózimen ózi mýlgiydi, ýrgen it joq. Týn balasy tynbay shulap jatatyn baqa, toqtasyz shyryldaytyn shegirtkede ýnsiz. Tabanyna tas batqan Eset jezdesining ýiine keldi. Temir irgenekti dybysyn shygharmay aqyryn sheship jatqanda «týnde neghyp jýrsin» degendey qúiryghyn búlandatyp qara kýshik keldi. 

Jazdyq ýiden shyghyp túrghan juan erkekting qoryldaghan ýni aulanyng tynyshtyghyn búzyp túr. Demi ýzilip baryp, әzerge qayta jalghanady. Óli men tiri degen dem alyp, dem shygharudyng arasy eken-au dep oilady Eset. Mysyq tabanmen ýige kirip jata qaldy. 

Tauyq shaqyrdy. Eset bir jaq qyryna aunap jatty «túryndar, túryndar, Jartushy senderge býgingi kýnning rizdyghyn shashady» dep aiqaylap túrghanday. Ýy ishine ala kólenke týsti. Eset esikti serpe ashyp, dalagha shyqty. Anadayda siyr aidap jýrgen jalghyz әielden basqa jan joq. Kýndegi әdetimen jýgirudi bastady. Bir dәu syrtan qaqpasynan shygha kerilip sozylyp, artqy ayaghymen jer tarpyp: «qaydan kelgen jansyn, bóten adamsyn-ghoy» degendey qarsy aldy. Ózine qaray kele jatqan tanaday dәu itten qorqa bastady. «Qonaqty qappaydy, aqyldy iyt»-dep, qozghalmay túrdy. Janyna kelip jandy jerine jaqyndaghanda «әielime ne betimdi aitam»-dep, boyynan jany kete, bir demen zorgha shydap túrdy. Artyna ótken ol may qúiryqtan bir iskep «Jonghar bolmasang boldy»degendey keri qaytty. «Úh, kóshe saqshysy jýruge úqsat berdi-au»-dep, býlkek jelisti jalghastyrdy. Auyl sheti, qalyng alabota, quray, shulaghan óleng shópter ózimen ózi bastyryn tiyistre kýbirlesedi. Siyryn sauyp sýtin ýiine kóterip bara jatqan әiel «neghylghan jan» degendey tanyrqay moynyn soza qarap «ózimen ózi jýgirip jýrgen esi dúrys emes bireu shyghar»-dep, ernin syl etkizip ýiine kirip ketti. Aldynan qabir kezdesti. Aynalasy kók maysa, tanghy jattyghugha taptyrmaytyn jer eken. Barlyq auyru tamyrda qannyng dúrys ailaumauy men jýike jýiesining tolyq júmys istemeuinen dep biletin Eset sol bilezigin myjghylap óz isine kiristi. Ár beyit belgi tasymen kim jatqanyn aityp túr, kóbinde adam beynesi salynghan. «Myna ómirge qayta bir kelsek shirkin, kýnasyz jer basar edik»degendey qiyla qaraydy. Barlyq adam óledi... Keshegi Abylay, Qabanbay, Bógenbaylar... jónkilgen Jongharlardyng qalyng qoly búl dalany qansha ret taptap ótti deshi...Ajal biyin biylegen adamdar.... Jer betinde ne istesen, ólgen song aldynan bәri shyghady...El men jeri ýshin kýresken bahadýrlerding ózi qabirden keyingi ómirdi oilap, Mamyrsuda Abylay bastaghan myng adam Qazaq-Jonghar bas qosyp, ymyralasyp ótken ketken haqylaryn halal etisip, birin-biri keshiripti....Tynysh zamanda ózi ýshin ómir sýrgen, barlyghyna mýmkindigi bar adam pendesining ertengi jaghydayy qiyn-au... 

Qabirge jaqyn ýiding sýr kýshigi ýishigining tóbesine shygha shәbelenip:«neghyp túrsyn»-dep, aiqay saldy. Kýn qúlan iyektep syghalay qarady. 

Qighash teristikte tiriler. Ár ýiding qyzyl, jasyl shifyry óz iyesining kim ekenin aiqaylap túr... Toqal tamnan bir qara siraq bala shyqty, tik túryp kýnge qarap shaptyrdy.

Qaqpadan kirip kele jatqan Esetke qarap shoyyn qara, tórtpaq deneli, dәu bas ksi túrdy, jaqyndaghan sayyn ol salpang qúlaghyn qozghady, syghyr kózin ashyp-júmyp uqalady, jalpaq múrnyn tyrjyndatyp, auyldy basyna kótere qatty týshkirdi. Tizesine jetpeytin súr yshtany oqys qozghaldy. Ýstingi jaghy tyrday, keudesindegi mamanyng orny bolymsyz blútyndady,mes qarny ózinen búryn:« týnde joq edin-ghoy, kimsin»dep túrghanday.

-Assalaumaghalaykum agha. 

-Uaghalaykumassalam. Qay balasyn?

-Qonaqpyn. Týnde sizder úiqyda jatqanda Almatydan keldim.

-Bizde qonaqpyz, kelgeli bir jeti boldy, býgin ketemiz.

-Baldyz kelipti-ghoy dep, jeydesining bir jenin kiuge ýlgirmey jezdesi eskiti jamylyp tysqa shyqty. 

Amandyq esendik súrasyp, jezde men baldyz qauqyldasty.

- Kele jatqanyndy nege aldyn ala aitpadyn. Týnde kelgen song da oyatpapsyn. 

-Sizder úiqtap jatyr ekensizder mazalamayyn dedim.

-Mazalamaytyn kisi Almatydan kelmeydi-ghoy. 

-Búl osy qashan bolsa osylay ýndemey týnde kelip jatyp alady, azanda túrsang úiqtap jatady.

Jezdemen baldyzdyng әngimesi jarasyp túr.

Belin ústap bir jaghyna jantaya moynyn qisaytyp, kýieuinen boyy biyikteu qara kempir shyqty. Eset kelgen eken-ghoy. 

-Qalaysyng kýnim (betinen shóp etkizip sýiip, inisin biraz qúshaqtap túrdy).

Azghansyn-ghoy.

-Júmys, sol jýrgen. Jaqsymyz.

-Kelin, bala-shagha qalay.

-Jaqsy. Óziniz qalaysyz.

-Ákpenning qolyn jyly sugha malyp baghyp jatyrmyn.

Al beti qoldaryndy juyndar tanghy as iship, kólge barayyq. Búl bizge keldi deysing be, kólge keldi-ghoy.

***

Alakól. Kókpenbek kól, óz arnasynda tynymsyz terbeledi. Aqjarma tolqyndar jaghany toqtausyz úrady. Kóz sýrindirer kógildir jolaqtar kózdy aldausyratyp, alsqa sýireydi. Janardy taldyra sudyng dәl ortasyndaghy qarauytqan tóbeshikke aparyp biraq tireydi. Tóbe kólge erekshe sәn beredi.  Jaghagha taman su sarghyshtanyp san týrli týske enip, jaltyldap kóz jauyn ala adamdy úyaltady. Kól iod, túz, kirmeniyge bay, syrttaghy qúrghaq aua su betindegi dymqylmen astasyp, demikpe, týrli әlergiyagha em. 

Úrjar, qatynsu, Emelqúisa, Yrghayly, Jamanty, Jamanótkel, Tasty, Sasyq kól, Úyaly, jalanash kól bәr-bәri Alakólge jetkenshe asyghady. Kól aumaghy 2696km, su kólemi 58,56, úzyndyghy 104km. Eni 52km. Terendigi 22-54m. Jaghalauynyng kólemi 348km. Batysy Toqta tauy, shyghysy Barlyq jotasy. Eki taudyng ortasy Jonghar qaqpasy. Týstik shyghysynda Jonghar Alatauy. Teristiginde Tarbaghytay jotasy múnartady. Osylardyng haq ortasyndaghy Tabighy relifi súlu qazanshúnqyrda Alakól balasha erkeleydi. Su qantarda qatyp, sәuirde biraq eriydi. 

Ár jerding óz iyesi bolady. Adam ata Jәnnatan jerge týskende alghash jylqynyng arqasynan sipaghan eken. Jelden jaratylghan januar Adam atany Mekkedegi Mәrua tóbesinde Hau anagha kezdestiripti... Alladan enbegine aqy súraghanda osy Alakóldi oghan silapty. Bota kóz, bóken qabaq, súr aighyr qúlaghyn qayshylap ózide jýzip keledi. Áne, kisinedi. Shildeden qyrkýiekting ortasyna deyin mazasyzdana kóp kisineydi. 

Kýn arqan boyy kóterildi. «Auyr ayaq әielding qarnyna kirip keter»-dep, jaghadaghy әinek qúmyranyng synyghyn tolqynmen terbelgen úsaq tastar shetin egep, myjghylaydy. Jayaulardyng әdemi jolynda kartochka múryn, keudesi jýn qaptaghan mes qaryn erkekter men aldyna irkildete alyp shar baylaghanday jinishke san orystyng qyzyl tәndi әielderi aspandata kýlip, temekisin jerge ýrley, pandana basady. Qonaq ýiler birimen biri jarysa kókke boy sozady. Ishinde ne súmdyq qyzmet kórsetemiz degen mandayshalyqtar jyltyldap, janyp-óshedi. Eki qaptaldaghy kafeler men shayhana, syrahana, kәuaphanalar olargha qarap telmire alaqan jayyp, ózinde bardyng bәrin beruge dayyn. Balmúzdaq, samsahana, taghy basqa úsaq-týiek satatyn dýngirshekter men jaymashylar kólge jaqyn jerde qybyr-qybyr tirlik etedi. 

Kól jaghasy ilezde yghy-jyghy adamdargha toldy, bәri kisi kiyik... Taban basar jer qoymay shatyr tigip, tósenishin tósep jantalasady. Qaptaghan el, qyzyl-jasyl dýniye, bireu sugha sekirse, bireu sudan shyghady, bireu balshyq jaqsa, bireu balshyq juady. Bireu shalqalap jatsa, bireu ekpettep jatyr.

Jaghalauda qayyqtyng týr-týri túr, olar «maghan min, maghan min»-dep, qoldaryn kótere talasady. Su jylqysy kisinedi. Qúlaghyn qayshylap әne jýr.Arqyraghan sýngiru kemening mamyq oryndyghynda jas qyzben, qozy qaryn erkek qúshaqtasyp jabysyp alypty. Barqyrata aq jaghaq tolqyn tudyryp, qúighyp barady. Su jylqysynyng ýnin basyp ketti. Qyzyl sary jolaqty shapan kiygen shashy dudarday, pistik túmsyq jas jigit qayyghyn gýrildete bastady, qoldaryndaghy syranyng qúmyrasyn ózara tiygizip, kenirdegine tókken boz jigitter«ayda»-dep, aiqay saldy. Alysqa ketti, shetinen sugha tómen qaray shanshyla sýngidi. 

Jaghalaudaghy plasmas baklashkini aulydyng qara siraq balalary terip alap, at shaptyrm jerdegi qamystyng týbinen qara balshyqty tonqandap jýrip alyp, syqplap salady. Terennen alghan aq saghyz batpaqty ekinshi ydysyna toltyra nygharlap «dәri satam, dәri»-dep, aiqaylay jalanash elding arasynda jýr... Áyelding «bar qymbatyn» tiridey qarap qyzyqtaydy. Balshyghym «qúiang jelge, bel aurugha, sar buyngha, teri keselding týr-týrine taptyrmas em»-dep, súraghan jangha aitady. Qol shatyrdyng astynda jalghyz jatqan aq tamaq arudyng jaltyr sanyna qyzygha qarady. «Batpaghyndy qalay istetedi»-degen ýni shyghysyna ekpettep jatqan arudyng iyghyna, arqasyn әdemilep sylady. Chepsy jep, kola iship, erte jetilgen qara siraq balanyng bir jeri jyby ete týsti. Shalqalaghan onyng ayaghynyng bashbaylarynan bastap, balshyghyn jagha bastady. Eki baltyryna jaqty, qoly órlep barady, qyz rahattanyp jatyr... Bir týrli isten jirkene qolyn tez tartty. «Jarty saghattan song juyp tastaysyz»-dep, aqshasyn alyp, tayyp túrdy.  

Ghajayyp júdyryqtay qús, keudesimen sudy jara úshady. Ol Ernar Áuezov araltóbede jatyp zerttegen ataqty relikti shaghala. Osydan 2km qashyqtaghy Alakól qoryghyna baryp jek duadaq, biztúmsyq shaghala, qarabasty kýlegesh, búira jәne qyzghylt bir qazan, aqbas ýirektermen tanysty biraq ol jer oghan túraq bolmay tez qaytyp keldi. 

Jongharlar tynysh jatqan eldi ayaq asty shapqanda, jan saughap bas basyna bytyray qashqan elge jas qyz: «barlyqtaryng toqta, barlyqtaryng toqta»-dep, dauystady. El toqtap, aqyl biriktirdi. Toqta men Barlyq tauy solay atalyp, sol dausty әli kýnge qaytalap zikir etedi eken. Batyr qyzgha Jongharlar nayza týiregende onyng ruhy әdemi shaghalagha ainalyp, Alakólding betinde úsha jónelipti...Júdyryqtay shaghala osylay kólding erkesine ainalyp Jonghardy qarghapty, olardyng túqymy qúrysa da әli kýnge shanqylday qarghaydy eken....Áne, shaghala shanqyldady...boz aighyr kisinedi... shaghala attyng qúlaghyna qonyp óz hikiyasyn aityp barady. 

Jazdyng úzaq kýni, kól beti azan-qazan. Baqyra oiqastaghan kemening gýrili. Jalanash adam shuyly. Bir kezde osy jerge qoja bolghan qalmaqtardyng ózi «jalanysh tәnimizge qarasaq aqylymyzdan adasamyz»,-dep tizesinen tómen aq dambalmen týsushi edi deydi bar qyzyqty araltóbeden tamashalaghan jylandar. Osy tóbening iyesi osylar. Este joq eski zamanda olar adamdar eken, basynda «erkindik»-dep, etegin ashypty, keyin «er-әiel ten»-dep, tyr jalanash jýripti. Hayuandarsha qalay reti keledi, solay jabysypty. Kimning balasy, kim ekenin eshkim bilmepti. Ony olar erlik sanapty... Jartushynyng qaharyna úshyrap, bir týnde jylangha ainalyp ketipti... Jylandar týnde jәne qatty ysyghanda sugha týsedi. Basqa uaqytta «óz uy ózinde» kýnge qyzdyrynyp, ótkenderin eske alyp tynysh jatady...

Jalanash adamdar...kógildir kýngirt kólde sansyz adam erinshektene dayraghyn darytty, kishi dәretin sarytty, óituge ary jibermegen Eset jaghlaudan әjethana tappay, qúiryghyn qamysqa syzdyryp, ýsti boq sasyp keldi. Jezdesi ashy әtir berdi. Su jylqysy taghy kisinedi. Shaghala shanqyldady. Qisyq almúrt tәrizdes aghynsyz alyp kólding kónili kýpti, jylamsyrady. Jelmen birge qamys shulap, Alakól jylady. Su jylqysy «kórsem kózim shyqsyn»- dep, su astyna biraq sýngip joq boldy. Kesh batyp, kóz baylana ishinde aq jylany ysyldaghan jalanash erkek pen әiel su ishinde ylpasyn sypra jabysty, bir-birin jana kórgendey úmsyna ústasty, auyzdaryndaghy jalghyz saghyzgha jatyp kep talasty...anauda bermeydi, erkegi de almay tynbaymyn dep, basyn qalay qozghasa, solay búltanday saghyzgha әbden talasty. Tamshylap sugha mәny aqty. Su jirkendi... Aimen alysqanday olar sugha bir eki túnshygha esin әzer jinap, kózderi bozaryp qúr sýlderi jaghagha bettedi. Elden alystau jagha jaydaghy dókeyding alyp qonaq ýiindegi erke totay qatyny sasyq sudy kólge biraq jiberdi. Kól jylady...Shynghyra jylady... Shaghala su betinde shanqyldady...Teristik batystan ontýstik shyghysqa gulegen Ebining jeli kól betin tazarta bastady. 

Boz aighyr amalsyz su betine shyqty, qatty shynghyra kisinedi, su iyesining ashy ýininen Ebining jeli tolqyndar tudyra:«adamdar óz nәjisterindi óz al»-dep, jaghagha biraq laqtyrdy.

«Qabanbay atalaryng siyaqty asty dәretterindi alyp, su ishine týkirmesender olargha bergen kýshti sendergede berer edik-au»-dep, aiqay saldy Alakól. 

Eset su jylqysyn jaqynnan anyq kórdi, oghan qarap qol búlghady, ol múnyn shagha kisinedi. Alakólding betinde órkeshtengen tolyqyndar payda boldy. Tolqyndy qua shaghala úshty...Birdene aitqysy keldi... Týn...Samsaghan júldyzdar balqyghan qorghasynday badyraiya tóbeden qarady. 

Qazaq-Jonghar soghysynda bes namazyn qaza qylmaghan batyrlardyng úrpaghy dóngelene danghaza muzikagha, ajaldyng biyin asyr sala biyley bastady...Týn kýnәlaryn jasyra óz qúshaghyna tartty. Týn bolmasa qanday jaqy edi dep, Eset kýbirlep jezdesining ýiine ketip bara jatty...

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz

1 pikir