Seysenbi, 26 Qantar 2021
Abay múrasy 2371 3 pikir 6 Tamyz, 2020 saghat 10:59

Áulie degen kim?

Áuliyeler – Abay kórsetken «tolyq adam» tanymyndaghy hakimderden joghary túrghan ruhany ústazdar. «Kәmil músylman» men «Hakim» turaly búryn jazghanbyz. Búl maqalada «Áuliye» turaly sóz qozghayyq. 

Áuliyeler turaly: «...әuliyelerge әuliyeler oqydy, ghashyq boldy» – deydi Abay otyz segizinshi qara sózinde. Búl sózder әuliyelerding mirastyq tizbegin kórsetedi. Ruhany bilim Jaratushydan bastap ústazdardan shәkirtterge mirasqorlyq tizbek arqyly týskende ghana taza bolyp, әri qaray býkil adamzatqa taray alady. Abaydyng «...әuliyelerge әuliyeler oqydy, ghashyq boldy» degen sózinen shәkirt ústazynan tәlim alyp qana qomaydy, ol ústazyna degen sýiispenshilikke jetedi. Osylay olardyng arasynda mahabbat sezimi ornyghyp, jetilu shynynda oi-óris, sana-sezimderi birdey bolyp, bolmystary birigedi. Búl sopylyq dәstýr.  

Ruhany jolda bilim beru tizbegi ýziletin bolsa, onda ruhany bilim fәny ómirding әserimen býlinip, jetilu jolyndaghy adamdar adasady. Áuliyelerding manyzdy mindeti – ruhany bilimdi alghashqy qalpynan ózgertpey adamzatqa jetkizu. Sonda әuliyelerden әulie ýirenip, ústazdyq tizbek ýzilmey, adamzat ruhany bilimmen ýnemi susyndap otyrady. Ruhany ústazdy músylmanda «pir», ne bolmasa «múrshiyd» dep ataydy. Ortaghasyrlarda ruhany ústaz basqarghan ýlken mektepter bolghan. Týrkistandaghy Ahmet Yassau basqarghan ruhany ortalyq solardyng biri boldy. 

Áuliyeler turaly kóp jazylghan. Biraq olardyng kópshiligi olardyng ómirbayany men týrli mistikalyq qasiyetterine arnalghan, yaghny syrtqy kórinisin ghana suretteydi. Áuliyelerding ishki dýniyesin sipattau ýshin olardyng ruhany qasiyetterin kóre bilu kerek. Búl tek qana óte joghary jetilgen, solardyng dengeyindegi adamdardyng ghana qolynan keletin nәrse. Sondyqtan ózderi әulie qatarynda bolghan iri sopylardyng ókili Rumi, әl-Ghazaly tәrizdi ghúlamalar ghana olardyng shyn sipatyn bere alady. 

Áueli әuliyening kim ekenine, búl úghymnyng qaydan kelip, qaydan shyqqanyna toqtalayyq. Arabtyng «uәli» degen sózi qazaq tiline dos, jaqyn dep audarylady. Uәliyding kópshe týri arabsha әuliya bolyp shyghady. Qasiyetti Qúranda «әuliya Allahi» – Allanyng dostary degen sóz tirkesi jii kezdesedi. Búl ayattarda Alla taghala Ózining әuliyelerine (dostaryna) núr beretinin (16:2), olardy danalyqqa ie qylatynyn (18:65), Ony dos tútqandar men Onyng didaryna yntyq bolghandar ýshin qayghy men qauyp-qater joq ekenin (10:62) bayandalady. Eger Shyghystyng shayyrlarynyng sapyna ýniletin bolsaq, olardyng jartysynan astamy Iran men Orta Aziya elderinen shyqqanyn kóremiz. Múnyng sebebi nede? Onyng qúpiyasy islamgha deyin parsy tilinde sóileytin elderde, onyng ishinde Iranda zoroastrizm dini bolghanynda jatsa kerek. Zaratushtra arqyly kelgen búl diny aghym bolmys kórinisterin tolyghynan qamtityn ruhany bilimge negizdelgen. Búl ilim myndaghan jyldar ómir sýrip adamzat órkeniyetining bir oshaghy bolghan kóne dýnie tarihynan әigili saq memleketine de jat bolmaghan. Zoroastralyq parsylar islam dinin qabyldaghannan keyin, ózderining tereng ruhany bilimin músylman ayasyna salyp, bolmys syrlaryn tereng týsine bilip, sonyng arqasynda dinning ishki maghynasyn ashty. Osylay zoroastrizm sopylyq aghymmen ýndesip, islamnyng ruhany jәne teoriyalyq irgetasyna ainaldy. Sondyqtan islam elderinde dini, sayasy jәne sharuashylyq ómirde arab tili qoldanys tapsa, al ghylym jәne poeziya tili parsy tili bolyp eseptelgen. Búghan shyghys shayyrlarynyng basym bóligining enbekteri parsy tilinde jazylghany dәlel. Qazaq tiline «Jar» degen sóz parsy tilinen engen. Sondyqtan Shәkәrim shygharmalarynda da Jar men ghashyq (asyq), jýrek pen dert, ruh pen nәpsi, sharap pen mastyq, búlbúl men rayhan gýli, sham men kóbelek tәrizdi syrly sózder bar. 

Dostyq qarym-qatynas ózara teng adamdardyng arasynda qalyptasatyny belgili. Múnday adamdar ózderin bir-birimen ruhany jaqyn sezinip, olardyng arasynda sheksiz senimdilik, syilastyq ornaydy. Alla taghala taza ruhany jan bolghandyqtan, onymen dostyq ta taza ruhany dengeyde boluy shart. Shәkәrim men Abay jannyng Alla taghalamen salystyrghanda sheksiz kishkentay ekenin, biraq sapa jaghynan, yaghni, qasiyetteri jaghynan Onymen úqsas ekenin bildiredi. Endeshe Alla taghalamen dos bolu ýshin shybyn jannyng tazalyghy Ghaziz Jannyng tazalyghyna úqsas boluy kerek. Mine sol kezde ghana sheksiz meyirimdi Alla taghalamen dostyq baylanys ornatugha bolady. Áuliyelik degenimiz, týptep kelgende, osy. Sol kezde shybyn jan men Ghaziz Jan bir-birin tauyp, aiyrylmastay «Áuliye», yaghny dos bolady. Olardyng qasiyetteri úqsas, yaghny ruhtary úqsas halge jetkende naghyz dostar tәrizdi Olardyng niyetteri men qalaularynyng arasynda aiyrmashylyq bolmaydy. Sol kezde shybyn jan ózining Ghaziz Janmen tolyq úqsastyghyn sezinip, Odan aiyrmashylyghy joq ekenin, ózining sanasy Qúdaydyng sanasyna ainalghanyn týsinip әl-Halladj tәrizdi «an-әl-Haq» men «Qúdaymyn» deydi. Búl, әriyne, qarapayym músylman sezip, týsine bermeytin qúpiyalyq maghynasy bar sóz. 

Shyn mәninde әuliyelik – adamdyqtyn, ruhany janghyrudyng shyny. Adam ghana emes, barlyq jan iyelerining bolmysy materiyalyq jәne ruhany negizden qúralady. Shәkәrim adam boyynda búl eki negiz ýnemi bir-birimen kýreste bolatynyn aitady. Jan iyesining sana-sezim dengeyine baylanysty onyng «men» degen sezimi osy eki negizding ortasynda bolady. Sana-sezimi neghúrlym joghary bolsa, onyng «men» degen sezimi de jangha jaqyn bolyp, ózin solghúrlym ruhany bolmyspen teneydi. Onyng sana-sezimi taza sana dengeyine jetkende ol ózin jan retinde tolyq sezinedi. Áuliyelik dengey osynday. Sonymen, eger jan iyesi ózin taza tәn retinde sezinse, ol – hayuan, al taza ruh retinde sezinse, ol – әuliye. Qarapayym adamnyng ómiri osy hayuandyq pen әuliyelikting arasynda ótedi. Ruhany janghyrudyng týpki mindeti – adamdy hayuan dengeyinen әulie dengeyine kóteru.

Ruhany bolmys sheksiz bolghandyqtan, әriyne, әuliyelik te týrli dengeylerge bólinedi. Keybir әuliyeler ózin materialdyq bolmystyng bir mýshesi ekenin, Alla taghalanyng materialdyq quatyn sezingen kezde ózin bolmys kórinisimen teneydi. Alla taghalanyng әlemdik porymyn qamtityn sana-sezimning búl dengeyin ghylymda «kosmostyq sana» dep ataydy. Ekinshileri ózderin taza ruh ekenin sezinedi. Alla taghala Úly jan bolghandyqtan, Onyng da ruhy bar. Ol ruhty «núr» dep ataymyz. Alla taghalanyng «shapaghat núry» degenimiz, mine, osy. Búl dengeyge jetken әuliyeler Alla taghalanyng núryn, yaghny ruhany quatyn sezip, onyng sana-sezimi taza sanagha ainalyp, sanasy Alla taghala sanasymen birigedi. Osylay onyng ruhy men Alla taghalanyng núry birigip, adam ózin «Alla taghalamen biriktim» dep sezinedi. Al ýshinshileri Alla taghalanyng núryn ghana alyp qoymay, Onyng túlghalyq qasiyetterin sezinip, Onymen dostyq, ghashyqtyq (asyqtyq) tәrizdi ózara qatynas ornatugha jetedi. Osylay olar túlgha retinde Alla taghalany «Dos», «Jar» dep atap, ózderin Oghan jaqyn, ghashyqpyz dep sezinedi. 

Áuliyeler Alla taghalany ýnemi esinde ústaydy jәne Ony eshuaqytta da úmytpaydy. Ol ýshin olar Alla taghalanyng qasiyetti esimderin ýnemi qaytalap, sonyng nәtiyjesinde óz boylarynda sol esimderge baylanysty kórkem qasiyetterdi úyalatady. Áulie – jýregi arqyly taza bilim ala biletin, denesi sәule shashyp, manyna barghan adamdardy shapaghatyna bólep, shipaly nәrin beretin, aqiqatty eshuaqytta búrmalamaytyn shynshyl, óz oiyn kórkem ólenmen bere alatyn aqyn jәne sóilese sheshen, aqyly men sózi is-әreketimen tolyq sәikes keletin kemenger, iske sheber, óz isin jaqsy biletin, qaytpas qaysar, barlyq is-әreketin Alla taghalagha baghyshtaytyn imandy, taza, ózin ústay biletin sabyrly, shydamdy, keshirimdi, ózine-ózi senimdi, jomart, qajyrly, erjýrek, meyirimdi, kishipeyil, jýregi lәzzatqa tolghan baqytty, eshqanday jauy joq, biraq barlyghyna meyirimdi jәne qamqor adam. Búlardyng barlyghy da jannan shyghatyn ruhany qasiyetter. Adamnyng ruhany qasiyeti degenimiz – osylar. Áuliyelik dengeyge, yaghny búl qasiyetterge tek qana sharighat pen bilim arqyly jetuge bolmaydy. Búl dengeyge tek qana ruhany janghyru barysynda bilimdi tәjiriybe jýzinde iske asyra otyryp bolmysyn ózgertu arqyly ghana jetuge bolady. 

Áuliyeler ózderining sezimderin, ruhany dengeyin kópshilikke jariya etpey, syrt kózge bildirmey, qúpiya ústaugha tyrysady. Sebebi, búl sezim ýlken talaptyn, qaytpas qayrattyng nәtiyjesinde payda bolatyn zor jetistik. Jetistik neghúrlym joghary bolsa, ony solghúrlym syrt kózden saqtay bilu kerek. Óitkeni ruhany qasiyetti kez kelgen uaqytta, nәpsining yqpalymen onay joghaltyp alugha bolady. Sonymen birge, búl jetistikting nәtiyjesi tek qana adamnyng ózining qúmarlyghyna ghana emes, eng әueli Joghary Lәzzat Kózining erkine baylanysty. Mýrit (tariqat jolyndaghy adam) ózining Úly Jaratushymen salystyrghanda sheksiz kishkene ekenin, boyyndaghy barlyq qadyr-qasiyet tek qana Onyng meyirim-qayyrymdylyghy arqasynda ghana payda bolghanyn, ózining Onyng aldynda sheksiz kishkentay, әlsiz, mardymsyz, sauatsyz ekenin jaqsy týisinip-sezinedi. Sondyqtan ol Alla taghalagha sheksiz razy, ózin eshuaqytta jasaushy, búl qasiyetterding sebebi dep eseptemeytin taqua. Ol barlyq aila-sharqyn tek qana Alla taghalanyng razylyghyna arnap, ózine eshteneni qajet qylmay, tek qana Joghary Jaratushynyng erkine moyyn úsynyp, Onyng biyligine tolyq beriledi. Alla taghalanyng shapaghat núryna osynday taqualyq jaghdayda ghana jetuge bolady. Ol búl fәny әlemning yqpalynan tolyq shyqqandyq. Ony Ghaziz Jannyng Ózi basqarady. Sondyqtan múnday jan eshuaqytta qatelik jibermeydi. Ruhany joldaghy adam Alla taghalagha tolyq moyyn úsynbayynsha eshqanday da jetistikke jetuge bolmaytynyn jaqsy biledi. Músylman úghymynyng ózi arabtyng «mýsliym» degen sózinen tuyndap, «moyyn úsynushy» degen maghyna beretini de osynyng belgisi. Múnday adam osylay tolyq músylman bolmasa Alla taghalanyng shapaghatynan aiyrylyp qalatynyn jaqsy biledi. 

Alla taghala men adamnyng qarym-qatynasy ruhany negizde bolghandyqtan, múnday qatynas ruhany әlemge jatady. Adamzattyng tili adamdardyng zattyq әlemdegi ómirine arnalghan. Yaghny ol ruhany bolmysty sipattaugha jaramaydy. Materiyalyq әlem ruhany әlemning kólenkesi tәrizdi, onymen úqsastyghy bar. Sondyqtan sopy iliminde ózderining ruhany sezimderin jetkizu ýshin, ruhany әlemdegi týs-beynelerdi suretteu ýshin zattyq әlemning obrazdaryn alyp, ózderining oilaryn jetkizuge úmtylady. Sopylyq әdebiyette «Jar» – Qúdaydy, «sharab» (Shәkәrimde keyde qymyz) – Qúdaydyng núryn, jýrek – núr qúiylghan ydys, «mas bolu» – Qúdaydyng núryna bólengen shaqty, «dayashy» – jýrekke núr tógip, ózining shapaghatyn beretin Qúdaydy bildiredi. 

Osymen ýndesken әuliyelik sipatty Shәkәrim bylay dep beredi:

Kórem deseng Jarymdy,
Mas bop jýrek tazala.
Órtep jiber baryndy,
Qarsy úmtyl qazagha.

Alla taghalanyng shapaghat núryna shomylyp mas bolyp órtengende janatyn nәrse adamnyng nәpsisi. Nәpsining yqpalynan tolyq shyghyp, tәn qúmarlyghyn tolyq jenip, jan biyligin ornatudy órtenu, yaghny nәpsini órteu, joy bolyp tabylady. «Órtep jiber baryndy», búl úghymgha ne bar, sonyng barlyghy, yaghni, tek tәn ghana emes, sonymen baylanysqan: ýi, mal-qora, dýniye-mýlik tәrizdi barlyq materialdyq baylyq jatady. Búl aradaghy «Órtep jiber» degen sóz tura maghynasynda emes, oghan qatty baylanba, sebebi olardyng barlyghy seniki emes, Alla taghalanyng saghan bergen týrli quat týrleri, sondyqtan olardy týgeldey óz maqsattarynda, Jaratushynyng razylyghy ýshin júmsa degen úghymdy bildiretini týsinikti bolsa kerek. Búl úghym payghambarymyzdyng «Ólmesten búryn ól» degen hadisynan shyghady. Sebebi, Alla taghalanyng shapaghatyna bólenip, Oghan degen mahabbatqa jetip, Týp IYege qaytyp, ómirding týpki maqsatyna jetu ýshin osy әlemde óz nәpsinning yqpalynan tolyq shyghu – negizgi shart. Búl sharttyng ishki maghynasy – nәpsini, yaghni, tәndi óltiru tәrizdi bolyp kóringenimen, shyn mәninde «naghyz mendi» – ruhty ósirip, «jalghan mendi» – nәpsini eng tómengi satygha týsiru. Osy dәrejeden әuliyelik bastalady. Búl dәreje – әuliyelik sipaty. Áuliyelik sipat turaly Shәkәrim bylay deydi:

Jar sipatyn bilseniz de,
Nәpsing ólmey deme Jar.
Ayla, aldau ózinizge,
Shyn haqiqat qonbaydy, – dep Alla taghalanyng sipatyn bilip qana qoi, yaghny bilimning jetkiliksiz ekenin, nәpsing ólmey Alla taghalany Jar dep atama, sebebi, ol aldau bolyp tabylady, dep ýiretedi. Áuliyelik degenimiz bilim emes, sananyng odan jogharghy dengeyi – lәzzat dengeyi. 

Adamnyng Alla taghalanyng shapaghat núry alghan sәttegi sezimin ekstaz deydi. Búl sәt – adamnyng jýregi arqyly qabyldanatyn asqan qanaghat, lәzzәtti sәt. Adam ózining bolmysyna baylanysty qanaghat sezimin tәn, kónil jәne jany arqyly alady. Ashtyqtan keyin dәmdi tamaq ishudi qanday lәzzat әkeletini kimge bolsa da týsinikti jaghday. Odan da joghary sezim – oi-óris, kónil arqyly psihologiyalyq qanaghat, quanysh odan da joghary. Mysaly, alys saparda jýrgen anasy ýide qalghan balasynyng suretin kórip kózine jas aluy osyghan mysal bola alady. Al eng joghary qanaghat, ne bolmasa lәzzat – ruhany lәzzat. Ruhany lәzzatty ruh arqyly jan alady. Sondyqtan múnday joghary lәzzat býkil denege tarap, birden bilinedi. Búl joghary sezimdi, óte joghary jetilgen ruhany adam bolmasa, qarapayym adamdar sezine almaydy. 

Áuliyeler ózderining syr-sipatyn syrt kózden tasa ústaytyndyqtan olardyng ruhany dengeyin anyqtau óte qiyn. Balyqshy balyqshyny alystan kóretini tәrizdi әuliyelerdi әuliyelerding ózderi ghana tany alady. Áuliyelik qasiyet adamnyng sóilegen sózinen, onyng jýrgen-túrghanynan bayqalady. Ýndemey otyrghan adamnyng qasiyetin bilu óte qiyn. Ol auzyn ashyp, sóiley bastaghanda ghana onyng shyn bolmysy kórine bastaydy. Onyng ne aityp, qalay sóileui onyng ruhany dengeyin bildiredi. Áuliyeler barlyq is-әreketin, aitqan sózin tek qana Alla taghalamen baylanystyryp, Sonyng razylyghyna arnaydy. Jәne olardy osy qasiyetteri arqyly tanyy alamyz. 

Áuliyeler fәny әlem sózderimen sezimderin bizge jetkizgende ol sózder ruhtanyp, ruhany qasiyet alady. Sondyqtan olardyng jazghan ólenderi men aitqan oilary naghyz aqiqatty bildirip, óte tereng maghynaly jәne mәngilikti qamtidy. Búl ruhany quat adam jýregine tereng boylap, adam bolmysyn týrli bylghanysh, syrqattan aryltyp, kókirek kózin ashady. Shyghys shayyrlarynyng ólenderin oqyghanda ruhany bolmystan habary joq adamnyng ózi búryn ózine belgisiz jaghdaygha týsip, jana sezimderge bólenedi. Al maghynasyn terenirek týsinetin adamdar búl ólenderding keremettigine qayran qalyp, ózine ruhany azyq etuge úmtylady. Mysaly, nemis oishyly, әri  úly aqyny Gete ózin shyghys shayyrlarynyng últaraghyna da balay almaytynyn ashyq aitqan, al Shәkәrim bolsa Ghafiz ólenderi saryny arqyly ózining Alla taghalamen baylanysyn kórsetken birtalay ólender jazdy. 

Áulie qarapayym adam týsine bermeytin keremettey qasiyetterge iye, ol Jaryna janyn qúrban etip ózge dýniyeni kereksiz etip, payghambarymyz aitqan «ólmesten búryn ól» degen qaghidasyn iske asyrghan. Shәkәrim «Jarynan bólek jany joq» dep onyng qasiyetteri Alla taghalamen tolyq ýndesip, birigip ketkenin bildiredi. Olardyng tәnderi tolyq ruhtanyp, ruhany qasiyet alghan. Sondyqtan, olardyng denelerin otqa jaqsa da, ruhany tәnderi janbaytyn mәngilikke ainalghan. Sokratty óltiremiz degende ol «Áueli meni ústap alyndar» dep ózining ruhany denesining búl zattyq әlemge baghynbaytynyn, ony qolmen ústaugha bolmaytynyn bildirgen. Ál-Halladjdy qol ayaghyn bir-birlep shauyp óltirgende ol «Mening jýretin basqa ayaqtarym bar» dep onyng denesin keskilep tastasa da, búl onyng ruhany tәnine eshqanday bóget bolmaytynyn bildirgen, al ózi deneden jany shyqqansha ýnemi kýlip jatqan eken. Allagha degen mahabbatqa eshqanday da fәniylik ómir әser ete almaydy. Sebebi, Allagha ghashyqtyq dengeyinde dozaqqa jiberetin barlyq kýnәlar keshirilip, joyylady. Múnday ghashyqtyq dozaqtyng otynda janbaq týgili, kerisinshe, onyng otyn óshirip tastaydy. Sonymen birge, múnday ghashyqtar barlyq joghary qasiyetterge iye. Biraq sopylyqtyng barlyq salt-dәstýrin oryndaghanmen, eger jýreging tayghaq saz tәrizdi, yaghny aramza molda tәrizdi ekijýzdi bolsan, onyng bәri bos әureshilik bolyp tabylady. 

Áuliyelikting kepili nede? Abay әuliyelik – bir dinnin, ne bolmasa belgili bir halyqtyng ýlesi emes ekenin bildiredi. Áuliyelik – jan qasiyeti. Sondyqtan búl qasiyet dinning syrtqy maghynasyn bildiretin rәsimderge baylanysty emes, onyng ishki maghynasyn bildiretin jan tazalyghyna baylanysty payda bolady. Áuliyelik – býkil adamzatqa ortaq qasiyet. Áuliyeler, yaghny «Allanyng dostary» týrli dinderdin, qauymdardyn, nәsilderdin, últtardyng arasynda payda boluy mýmkin. Áuliyelikting kepili – Alla taghalagha beriluding tazalyghy. Áuliyelik jol – dýniyeni úmytyp bir Allagha tolyq berilu. Dýniyeni neghúrlym tolyq úmytyp, Allagha neghúrlym tolyq berilsen, әuliyelikke de solghúrlym tez jetesin. 

Týrik halyqtary islamgha deyin tәnirizmdi ústanghany belgili. Qazirgi zamanda múnghyl halqy tәnirizm men buddizmning ózara aralasuynan payda bolghan shamanizmdi ústanady. Shәkәrim «Tәnirini izdep bir múnghyl, Tas suretke shoqynsa» dep bastap, moldadan basqa dinde bolsa da «Sol kiredi beyiske» dep, ony beyis pen júmaq turaly kóp aitatyn, biraq olardy bir-birinen aiyra almaytyn shala moldalarmen salystyryp jazady. Al shyn niyeti joq, eki jýzdi sandalmalar dýnie izdep Allany aldaymyz dep uaqyttaryn bosqa ótkizedi. Olargha «Sen qalasyng keyiste» dep eskertedi. Sondyqtan onday ekijýzdi molda bolghannan, meshitten ketip, adal enbekpen qoghamdaghy óz mindetin dúrys atqaryp, Alla taghalagha solay qúlshylyq jasaghany artyq ekenin bildiredi. Búl qay zamangha bolsa da óte manyzdy ghibrat. Ekijýzdiler qay dinde bolsa da jetkilikti. Olar qarapayym halyqtyng aldynda dinning joghary bedelin týsirip, ony búrmalap, dinge ýlken núqsan keltiredi. Sondyqtan, Abay da, Shәkәrimdi de múnday ekijýzdilerdi qatty synaydy. Shәkәrimning sopylyq joldyng qanday biyik dengeyde ekenin bile túra, jalghan sopylardy qatty synaytyny, mine, osydan bolsa kerek. Naghyz dindarlar «Imanyn satyp, almas bóz». Yaghni, adam balasy ýshin eng qymbat nәrse – iman. Naghyz dindarlar osy eng qymbat nәrsesin, imandy satyp, bóz (matanyng eng arzan týri) almaydy. Alla taghalagha degen osynday eki sózsiz shyn minezben berilgendik «Iman da sol, din de sol – adaspaytyn aiqyn jol» dep Shәkәrim әuliyelik joldy aiqyndap beredi. Sondyqtan, músylman dininde bolmasa da «Álgi múnghyl – әuliye», al «Imanyn satqan jyndynyng izdegeni – dýniye». Shәkәrim әuliyelik joldy osylay anyqtaydy. 

Sopylardyng kózqarasy boyynsha, ruhany jetiluding negizgi maqsaty – adam boyyndaghy qasiyetterdi Qúday qasiyetterimen jaqyndastyru. Búl Abay oiymen tolyq sәikes keletinin kóremiz. Qúdaymen jaqyndasu, músylmansha – Alla didaryna jaqyndau degen sóz, kenistikte, ne bolmasa fizikalyq denemen birigu degen emes, әriyne, búl ishki dýniyemen, ruhany jaqyndau degen úghym. Sóitip, әulie maqsaty – Qúdaygha jaqyndau. Áulie dep ózining ruhany maqsatyn anyq sezinip, sol jolgha birjola týskendi aitady. Onday adamdy ekinshi ret tudy, yaghny ol tәni osy fәny әlemde bolghanymen, jany ruhany әlemge ótip, ózining Qúdaymen baylanysyn sezinip, Sonymen úqsas ekenin, Onyng bir bólshegi ekenin úghyndy dep esepteuge bolady. Osylay ol Abay kórsetken ómir maqsatyna – Týp IYege qaytady. 

Sopylar ilimi boyynsha әuliyelerge eki mindet jýkteledi: a) mediator funksiyasy, yaghny ol Qúday men adamnyng arasyndaghy elshi; b) gharyshtyq kýsh funksiyasy. Ol materialdyq әlemnen tys Qúday men adamdardy baylanystyratyn kópir. Ózining Qúdaymen baylanysyn tolyq sezingendikten, onyng tabighatynda ruhanilyq pen adamilyq qatar bolady. Tolyq adamda Qúday men adam (jan men tәn) birigip, birtútastyghyn tolyq kórsetedi. Sondyqtan tolyq adam tabighat kýshterin ghana emes, ruhany kýshterdi biriktiretin mikrokosm bolyp tabylady. 

Abay әuliyelerding hakimder men kәmil músylmandardan aiyrmashshylyghy – olar Qúday taghalagha degen ghashyqtyq sezimine jetkender ekenin aitady. Áuliyelerding ghashyqtyq dәrejesin Abay: «... o dýniyelik paydasyn ghana kýzetti. Ghashyqtary sol halge jetti, dýniyeni, dýniyedegi tiyerlik paydasyn úmytty. Bәlky qisapqa almady» – dep surettep, olardyng búl fәny dýniyening yqpalynan tolyq shyqqandyghyn kórsetedi. Áuliyeler – payghambarlar siyaqty taza qúlshylyq jolyndaghy adamdar. Búl dәrejege adam ózining ruhany bolmysyn tolyq sezingen kezde jetedi. Sondyqtan, olar jan retinde әreket jasaydy. 

Biraq taza qúlshylyq jolyndaghy múnday әulie adamdar óte siyrek. Óitkeni ol jolda ýlken ynsap, zor talap qana emes, sonymen birge, Qúdaydyng erekshe shapaghaty da kerek. 

Hakimder dýniyede tiyetin paydasyn sóiledi, ghibrat kózimen qaraghanda, ekeui de (hakim men әuliye) birinen biri jyraq ketpeydi. Árbirining sóileui, aituy basqasha bolsa da, Alla taghalanyng súnghatyna (sheberligine) qarap pikirlemektikti ekeui de aitady. Pikirlenbek sony ghibratlamaq bolsa kerek. Búl ghaqyl, ghylym – ekeui de ózin zorgha eseptemekti, zalymdylyqty, adam ózindey adamdy aldamaqty jek kóredi. Búl ghadalәt hәr ekeui de marhamatty, shapaghatty bolmaqty aityp búiyrdy, búl raqym bolsa kerek. 

Búl sózben Abay hakimder men әuliyelerding ekeui de ruhany adamdar ekenin kórsetip otyr. Hakimderding de әuliyelerding de maqsaty bireu – ol Absoluttik aqiqatty tanu. Hakim men әulie ekeui de adamzatty sýishi, raqymshylyq ister isteushi, ekeui de adamzattyng ruhany ústazdary. 

Sonymen birge әuliyelerding hakimderden aiyrmashylyghy ýlken. Olardyng eng negizgi aiyrmashylyghy – әuliyeler taza qúlshylyq jolymen tolyq tazarghan bolsa, al hakimderding әli de bolsa da niyetteri kýngirtteu keledi. Olardyng boyyn tabighattyng jogharghy qasiyeti – danalyq qasiyeti – biylegenimen, bәribir fәny ómirding nәzik qasiyeti – ataq-danqqa degen ynta-niyeti janamalap jýredi. 

Al әuliyeler bolsa, niyeti týgeldey tazaryp, búl fәny ómirding yqpalynan tolyq shyqqandar. Olar materialdyq qúndylyq tilemeydi. Biraq Joghary Kýshting qamqorlyghymen olargha ómirge qajetting barlyghy beriledi. Áuliyeler Joghary Jaratushynyng jer betindegi elshisi tәrizdi ruhany әlem men materialdyq әlemdi baylanystyryp otyrady. 

Abay ruhany joldaghylardyng taqua boluynyng eki sebebin kórsetedi: biri – dýnie lәzzatyna aldanyp, yrqynan shygha almay, Qúdaygha yqylasym shala bolady dep óz boyyna senbegendik, ekinshisi – ózgeler ózinen ýlgi alyp, nәpsisin tejep, imandylyqqa bet búrsa degen ýmit. Osy eki sebep te әuliyelerding «júrtqa qylghan artyq mahabbatynan» tuady deydi. Sóitip Abay әuliyelerding taghy bir mindeti – basqalargha bilim beru ghana emes, sonymen birge olargha ýlgi kórsetu ekenin bildiredi. 

Ruhany qúlshylyq joly – tarihattyng qiyndyghy turaly Abay bylay deydi: 

Biraq búl jol – bek shetin, bek nәzik jol. Búl jolda riyasyz, jenildiksiz bir toqtamgha bekip, izdegen kisi ghana isting kәmәlatyna jetpek. Búl zamanda onday adam siyrek, búghan ghylymnyng da zory, shyndyq, qayrattyng da zory, mahabbattyng Allagha da jәne adamzatqa da bek zory tabylmaq kerek. Búlardyng jiylmaghy qiynnyng qiyny, bәlky mýmkin emes bolar. 

Áuliyelik joldyng qiyndyghyn jәne nәziktigin danyshpan osylay tújyrymdaydy. Áuliyelik dengeydegi adamdar fәny ómirding yqpalynan tolyq shyqqandyqtan, olar rettegish tәrtipterding kómeginsiz-aq taza ruhany jolda bolady. Sebebi ruhany zandylyqtarmen ómir sýru olardyng tabighy qasiyetine ainalghan. Olar bolmys zandylyghyn eshuaqytta búzbaydy. 

Áulie – dýniyeni tәrk etip, taza qúlshylyq jolyna týsken adam. Abay oiy boyynsha pendelikting kәmәlati osy әuliyelik jolda ghana bolatyn bolsa, yaghny kýlli adamzat dýniyeni tәrk etse, dýnie oiran bolar edi. Sondyqtan әuliyelikti Alla taghala әr pendening mandayyna jazbaghan. Belgili bir ruhany dәrejege jetpey әuliyelik jolgha týsemin deushilik – búl adamnyng ózin basqalardan ózgeshe kórsetpegi bop sanalady. Adamnyng óz bolmysyn әueli belgili bir dәrejede tazartyp almay ruhany jolgha týsuge bolmaytynyn danyshpan bylay dep týsindiredi: 

Basyna hәm ózine ózgeshelik bermek – adam úlyn bir búzatyn is. Árbir nadannyng biz tariqatqa kirdik dep jýrgeni biz búzyldyq degenimenen bir bolady.

Búl sózderdi dúrys týsinuding qogham ýshin ýlken әleumettik-sayasy manyzy bar. Ruhany joldaghy adamdar turaly halyq arasynda kóptegen alyp-qashty túrlauly-túrlausyz sózder kóp. Sebebi ruhany adamnyng dәrejesin qarapayym adam birden anyqtay almaydy. 

Olargha ruhany adam men olardyng ataghyn jamylyp jýrgen jalghan «әuliyelerdi» ajyratu qiyngha soghady. Al ol jalghan «әuliyelerdin» maqsaty Qúday joly emes, óz qúrsaghynyng qamy bolghandyqtan, olar halyqty aldau jolyna týsedi. Olardyng әulie sipatyna kelmeytin ozbyr minez-qasiyetterin kórgen halyq múnyng sebebin bile almay dal bolyp, býkil әulie júrtyna qarsylyq úiymdastyrady. Sóitip, jalghan әuliyelerding kórsetken qyrsyqtary naghyz әuliyelerge teris kózqaras qalyptastyrady. Búl olardyng jaghdayyn qiyndatatyny sonshalyq, tipti keybir jerlerde olar qudalanyp, keyde jazagha da tartylady. Qay halyqtyng arasynda bolsa da múnday jaghday jii kezdesedi. 

Áuliyelerdi qudalaudyng ziyany óte kóp. Ruhany joldaghy adamdardyng qasiyetteri fәny ómirdegi adamdardyng qasiyetterinen mýlde bólek bolady. Búl әlemde barlyghy materialdy jәne eshtene joghalmaytyn bolghandyqtan, ruhany adamdargha qarsy oilaghan jaman oilar, aitylghan sózder men jasaghan is-әreketter sol oilar, sózder, әreketter shyqqan adamgha baryp oralady. Ruhany adamnyng dengeyi neghúrlym joghary bolsa, tabighattyng әdilet zandylyghy boyynsha, oghan kesapat jasamaq bolghan adamnyng zardaby da solghúrlym ýlken bolady. Sebebi әuliyeler Alla taghalanyng eng sýiikti jarandary, sondyqtan Ol óz sýiiktisin qorlaghandardy keshirmeydi. Búghan dәleldi islam elderining arasynda sopylar tarihynan kóptep tabugha bolady. Sondyqtan, ruhany adamdardy synaugha, olardyng kemshilikterin kórsetuge, bireuin ekinshisimen salystyrugha bolmaydy. Sebebi, ruhany adamdar men qarapayym adamdardyng qasiyetteri birdey emes, әrtýrli tolqynda. Sonymen birge, ruhany adamdar Alla taghalanyng qoltyghynyng astynda bolyp, Jogharghy IYening Ózi qorghaytyn bolghandyqtan, olargha eshkim de ziyandyq jasay almaydy. Búl jaghdaydy әrkimning de esinde qatty ústaghany dúrys. 

Sonymen birge, qudalaushylar ózderining әreketimen ruhany adamdargha degen senimin joyyp alady. Sóitip olar ruhany adamdardyng beretin tereng ruhany baylyghyn qabylday almaydy. Sopylardy qudalauda «shala moldalardyn» әseri de az bolghan joq. Qúday aldynda «syrty býtin, ishi týtin» bolghandyqtan, olardy әshkerelep, dúrys jolgha salghysy kelgenderdi únatpay, búlar ýnemi qarsy qarulasyp otyrdy. 

Abayda da, Shәkerimde de sopylardy únamsyz sózdermen ataghan jerleri bar. Onday sózderdi oqyghanda búlar naghyz sopy emes, jalghan sopylar turaly aitylghan ekenin oidan shygharmau kerek. Sebebi olar naghyz sopylardy jaqsy týsinip, qolday bilgen. 

Sopylyq jolda taza niyeti men soghan sәikes yntasy bolmasa, onday adamdar ózine de, qoghamgha da ziyanyn tiygizedi. «Árbir nadannyng biz tariqatqa kirdik dep jýrgeni biz búzyldyq degenimen bir bolady» – degen Abay sózinen osyny úghamyz. Niyeti tazarmay, әuliyelik joldy qúlqyny ýshin qabyldaghandar ózderining tabighy mindetterin atqarmay, qogham ómirine keri әser etedi. Sondyqtan Abay bylay dep eskertedi: «Búlay bolghanda maldy kim baghady, dúshpandy kim toqtatady, kiyimdi kim toqidy, astyqty kim egedi, dýniyedegi Allanyng pendeleri ýshin jaratqan qazynalaryn kim izdeydi». Sonymen birge onday adam kýnәgha batyp, ózining soghan sәikes jazasyn alady. 

Sonymen kópshilik qauymnyng týgeldey taza qúlshylyq jolyna týsuine mýmkindik joq ekeni belgili boldy. Qúday shapaghatyn almaghan, yaghny kókirek kózi ashylmaghandar ýshin Abay janaghy sózin bylay dep jalghastyrady: «Qúdaydyng bergenine shýkirshiliging joq bolsa, әdepsizdikpen kýnәkәr bolmaysyng ba?» dep olardy ómirdegi óz ornyn bilip, retti ómir keshuge ýiretedi. 

«Tolyq adamnyn» joghary dengeyinde túrghan әuliyeler turaly maghlúmatty juyrda jaryq kórgen «Abay múrasyn qoldanu» atty kitapta bergenbiz.  

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog.

Abai.kz

3 pikir