Beysenbi, 8 Jeltoqsan 2022
Qogham 3522 4 pikir 5 Tamyz, 2020 saghat 13:11

Kenjelep damu – kemshilik pe?

Kem degende songhy otyz jyl boyy (odan kóp bolmasa) bizding ziyaly qauymnyng (búl qúbylys TMD elderine de tәn) bir bóligi «kenjelep damu – alapat tragediya» degen birjaqty pikirdi әli de qatang ústanady. Áriyne, kenjelep damu – quantarlyq faktor emes, degenmen – orasan zor pessimizmge salynbau kerek!!!

IYә, 1990 jyldary jәne 2000 jyldardyng basynda «kenjelep damu – masqara» degen pessimisttik pikir shynymen de ómirde óz negizi de bar bolghan shyghar, sebebi ol kezde «evrosentrizm» filosofiyalyq ústanymy tolyqqúqydy Álem boyynsha ýstem bolghan edi. Ýstem bolghany ras, alayda Adamzat Órkeniyetining basqa da mәdeny taraptary bar emes pe!? Mysaly, ekonomikasy damyghan Ontýstik-Shyghys Aziya elderi, Japoniya, Singapur, Tayau Shyghystyng qarjylyq jәne innovasiyalyq túrghydan eng damyghan birqatar memleketteri (Týrkiya, Saud Arabiyasy, Dubay, Izraili jәne t.b.), tipti ózimizding tәi-tәy bassa da, belgili jetistikterge qol jetkizip jatqan Euraziyalyq Ekonomikalyq Odaqty (Qazaqstan, Resey jәne t.b. jas memleketter) da aitsaq bolady...

IYә, qaytkende de Europa men AQSh órkeniyeti 1650-1700 jyldardan bastap kýni býginge deyin Álemdik finans kóshbasshysy bolyp kelgeni ras. Alayda 2008-shi jylghy ekonomikalyq daghdarys, dәlirek aitsaq – songhy 12 jyl boyy «әbden damyghan» elder arasynda oryn alghan sol bir krizisting keri әserleri jahandyq naryqty әli de damytu qajettiligi turaly býkil Álemdi qatty oilantady. Jәne biylghy oqys pandemiya (osy indetting tezirek ayaqtaluyn tileymin!) «әbden damyghan» Europa elderining jәne AQSh-tyng medisina ghylymynyng – jalpy, densaulyq saqtau salasynyng kemshin tústary BAR ekendigin kórsetti. «Batys medisinasynyn, jalpy Batys ghylymynyng qúdireti» degen filosofiyalyq teoriya – Batys elderining ózinde-aq senimsizdik tudyra bastady... Onyng ýstine 2010-shy jyldary Europada oryn alghan migrasiyalyq jәne mәdeny (ruhani-etikalyq) daghdarys, al songhy kezde AQSh-ta oryn alyp jatqan ishki әleumettik qarama-qayshylyqtar «Álemdegi eng ozyq zang jýiesi» statusynyng ghasyrlar boyy ýstem bolghan kóqarasqa óz kesirin tiygizip túr. Búnyng bәri, әriyne, ókinishti jaghday. Tek osy jayttar bizding de elge sabaq boluy kerek dep oilaymyn... Sebebi, bizding qoghamda әli de bolsa otansýigishtikke beyjay qaraytyn nigilizm joq emes. 

Qazaqstandaghy ghasyrlar boyy kele jatqan últaralyq jәne dinaralyq tatulyq, 29 jyl boyy kele jatqan beybitshilik, ishki túraqtylyq, qogham ishindegi birlikti qadirleu kerek dep qansha ret aityldy! Degenmen, ókinishke oray, elimizdegi bir top ziyaly qauym әli de «Europadaghy nemese AQSh-taghy toleranttylyqtyn, ónerdin, zannamanyn, ghylymnyng jәne tipti kýndelikti ómir sýru saltynyng modeli» ghana «ENG DÚRYS» degen tym birjaqty kózqarasty әli de ústanyp keledi. Jaqsydan ýiren – jamannan jiyren degen atam qazaq. Biz ýlgini tek jaqsy qúbylystar men janalyqtardan aluymyz kerek! Ozyq elektronika? Jón. Ozyq ekonomika? Jón. Degenmen, últtyq etikamyzdy qadirleu kerek, degenmen otandyq mәdeniyetti de qasterleu kerek, nazar bólip, damytu kerek... Áriyne, «batysshyl» pikirding de erkin qoghamda oryn alyp, bar boluyna tolyq qúqyghy bar, әriyne. Degenmen, Aziyadan da ýlgi alugha bolar edi. IYә, ózimizding ishki otansýigishtikke, qazaq tili men dәstýrine, bilimi men mәdeniyetine, últtyq kiynematografqa, tipti últtyq tól valutanyng ózine tym ýlken, jәne kóbinese orynsyz kýmәnmen jәne tek ghana «qara kózildirikpen» qarau ýrdisi dúrys emes! Kenjelep damu – kemshilik, alayda ozyq elderding qateliginen sabaq alghan jón bolar, ózimizding bolmysty qadirleu de jón bolar. Búl jerde eshqanday jatyrqau bolmauy kerek, sebebi qazaqy sanagha últshyldyq tәn emes! Qorqudyng qajeti joq, Qazaq elinde toleranttylyq pen kelisimning óz modeli bar! 

IYә, ishki kemshilikter joq emes, biraq keybir shekten tys liyberaldi jastar arasynda da, bir top intelliygensiya arasynda da songhy kezde oryn alyp jatqan (eng jaqsy niyetterdi jamyla otyryp) «zandar toqtausyz júmsara bersin» degen birjaqty jәne orynsyz, qauipti jәne búrys pighyl bizding memlekettilikke, tútastyqqa, túraqtylyqqa jәne tepe-tendikke qauip tóndirui mýmkin! Sodan saq bolayyq! 

Barsha órkeniyetti әlem elderi de, biz de tek ghana beybit, evolusiyalyq, yaghny túraqty damu jolyn tandauymyz kerek! Shyn mәninde, qoghamdyq tәrtip ózinen ózi saqtalap túra bermeydi, ol tәrtipti býkil el bop, qogham bop birigip ýzdiksiz saqtau kerek. Tek ghana órkeniyetti formada oidy bildirgen jón, әitpese býgingi AQSh-ta bir ghana jeke әleumettik top (bәlkim, bastapqynda rasynda da eng jaqsy niyetpen bolsyn) әiteuir әleumettik tәrtipti saqtamay qoyyp edi, nәtiyjesinde qazir Amerika halqyn óte qauipti jaghdaygha alyp keldi, ókinishke oray. Búl mysal – kýlli әlemge sabaq boluy kerek, sebebi tynysh ta beybit jolmen ghana damu, túraqty jolmen ghana órkendeu – eng birinshi qatarda boluy kerek!!! 

Bizding ziyaly qauymgha da, jastargha da, iri bizneske de, memleketke de últtyq dәstýrli qúndylyqtardy damytugha, ruhany janghyrugha (mәdeniy-óner, otandyq BAQ (Ghalamtor), bilim jәne ghylymdy otansýigish ruhta damytugha) kóbirek kýsh júmsau kerek. Eng aldymen, otandyq medisinany (jalpy ghylymdy), ishki naryqty jәne  ishki ekonomikany barynsha damytu manyzdy! 

Ekonomika men tehnologiyadan kenjelemeu kerek, degenmen býgingi Batys elderin әleumettik túraqsyzdyqqa alyp kelgen «shekten tys erkindik» degen qauipti indetke esh asyqpau kerek! 

Týiin. Kórip túrghanymyzday, Álem kóz aldymyzda ózgerip jatyr. Jiyrmasynshy ghasyrdyng «Koka-Kola susynyna negizdelgen» filosofiyasy kýnnen kýnge әlsirep jatyr... Qúpiya jәne tylsym, alayda Álemdegi kóptarapty sayasatqa shaqyratyn Jiyrma birinshi ghasyr 20 jyl búryn bastalghan joq, endi ghana bastalyp jatqan synayly... Yaghni, «Koka-Kola» susyny da, «Sushi» taghamy da – bәri de dýkenderde bolsyn – әriyne, degenmen Qazaqstandyq últtyq sauda óz brendtterining bәsekege qabilettiligin de joqqa shygharyp, kýmәnmen qaramau kerek!

Batyrbek Rýstembekov

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2588
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1667
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1846