Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Din 5063 13 pikir 31 Shilde, 2020 saghat 14:36

Kenes zamanynda Ayt merekesi qalay toylandy?..

Músylmandardyng eki ýlken merekesi bar. Ol Oraza ait pen Qúrban ait. Allagha shýkir, qazir diny merekelerdi atap ótude eshqanday kedergi joq. Kerinshe memlekettik dәrejede mol qoldau bar. Al Kenes uaqytynda qalay edi? Músylman merekeleri ótken ghasyrda qalay atap ótildi? Ol turaly arhiv derekteri ne deydi? 

Resey Federasiyasy memlekettik arhiyvining №6991-qorynyn, 3-tizimi, 377-isinde Atyrau aimaghyndaghy diny ahual jәne din ókilderi jóninde «qúpiya» griyfi soghylghan qújattar saqtalghan.

...1948 jyldyng 20 qarashasynda Guriev oblystyq Din isteri jónindegi kenesting uәkili Gabdrahmanov KSRO Ministrler Kenesi janyndaghy Din isteri Kenesining tóraghasy Polyanskiyge joldaghan mәlimdemesinde Guriev oblysy kóleminde 4 músylman jәne 1 eski dәstýrshil (hristian) qauymy bolghan. Qalada 1 músylman jәne eski dәstýrshil qauymy, Maqat audanynda Dossor, Maqatta – bir, Jylyoy audany Qúlsary da bir músylmandar qauymy boldy. Uaqytynda qaladaghy eki diny qauym ókilderi tarapynan jergilikti ýkimet organdaryna meshit pen Uspen  shirkeuin diny joralghylardy óteu ýshin qauymgha qaytaryp beru turaly ótinishterin bergenimen, olargha rúqsat berilmegen.

1948 jyldyng III toqsanynda KSRO Ministrler Kenesi janyndaghy Din isteri Kenesi óz tarapynan Guriev qalasyndaghy músylmandar qauymynyng ótinishin oryndaghan, yaghny sol jyldyng 15 qyrkýiiginde barlyq erejeler men núsqaulyqtardy saqtay otyryp qaladaghy músylmandar qauymy tirkeluden ótken. Sóitip qalada úzaq jyldar boyy ókimet tarapynan tyiym salynyp kelgen músylman diny qauymdastyghy zandy týrde tirkelip, meken-jayy Samarqan kóshesi, 45-ýy bolyp belgilendi.

1947 jyly oblysta 3446 adam din jolyn ústanghan, onyng ishinde Nikoliskiy (hristiandar) qauymynda 646 adam, músylmandar qauymynda 2810 adam bolghan. Qalada 1000 adam din jolyn ústanghan. Mәlimet boyynsha oblystyng barlyq aumaghynda halyqtyng jasy kelgen din jolyn ústanghan ókilderi ýilerinde kýndelikti namazyn oqitynyn, Oraza jәne Qúrban ait kýnderi ashyq aspan astynda jinalyp namaz oqityny nazargha berilgen. Oblysta esepke alynghan 3 molda bolghan. Olar: Atyrau qalasynda – Qúspan Núrmúqashev, Dossorda – Ghabdesh Qarghanbaev, Jylyoy audanynda – Qarabala Biysembaev. Olar jergilikti jerge mýldem salyq tólemegen jәne diny joralghylardy atqaru kezinde aqy almaghan. Al 1949 jylghy 29 nauryzdaghy berilgen esep boyynsha 1947 jyly Qarabala Biysembaevtyng úiymdastyruymen Jylyoy audanynda diny qauymdastyq ashu jónindegi ótinishi kenes organdary tarapynan keyin qaytarylyp, qújattaryn qaytadan jasaqtaugha bergen. Molda Q.Biysembaev enbekaqy tabu ýshin júmysqa ketken bolsa, dossorlyq molda Gh.Qarghanbaev ta din jolyndaghy qyzmetin toqtatqan jәne qayda ketkeni belgisiz delinedi.

Bir qyzyghy ókimet tarapynan dinge qansha qysym kórsetilse de, búqara halyq diny joralghylargha qatysuda belsendilik tanytqany mәlimdemede erekshe atap ótilgen. Oraza ait, Qúrban ait uaqytynda ótkiziletin ait namazdaryna júrtshylyq kóp jinalghan. Mysaly, 1948 jyldyng 14 qazan kýni qalada ótken Qúrban ait namazyna 1500 adam qatysqan. Onyng 70-ke juyghy әielder bolghan. Ayt namazyna negizinen 50 jastan asqan azamattar qatysqan.

Qúrban ait kýni qalada 400 qoy, 50-70 mýiizdi iri qara mal qúrban shalynghan. Auyldyq jerlerde de qúrban shalynghan, onyng esebi belgisiz bolghanymen, jogharygha berilgen mәlimetten angharatynymyz, 1947 jylgha qaraghanda atalghan jyly qúrbandyqqa kóp mal shalynghan. Ókimet tarapynan búl kýni Qúrban shaludy azaytu jәne onyng mindetti emestigi jayly mәlimdemesine qaramastan qala halqy tarapynan qúrbandyq shalu keng kólemde jýzege asqan. Búl jaghday ýkimet organdary tarapynan Qúrban shalu barysynda mal basynyng kemip ketuine soqtyratyny, ýgit-nasihat júmystarynyng dúrys jýrgizilmey otyrghanymen týsindirildi. Sonymen birge jergilikti jerlerdegi diny ahualdyng hal-jaghdayyn bilu jóninde is-saparlargha shyghu ýshin qarajat joq ekendigi tilge tiyek etildi. Islam dinining joralghylary men merekeleri auyldyq jerge qaraghanda qala halqy arasynda keninen atap ótildi. Onyng sebebi Oraza jәne Qúrban ait kýnderi kóptegen kolhozshylar júmysta bolghan jәne júmys orynyn tastap kete almaghan, osylaysha auyldyq jerlerde ait merekelerin toylau kórinisi bayqalmaghan.

Qaladaghy meshitke jay kýnderi 10-15 adam namazgha kelse, júma namazyna 60-70 adam qatysqan. 1949 jyly ýkimet tarapynan rúqsat alghan din qyzmetkerleri halyq arasynda óz júmysyn nәtiyjeli jýrgize bastady. Sodan bolar, oblystyq din isteri basqarmasy mәlimeti boyynsha, 1949 jyly dinge bet búrghan mynnan astam adam esepte túrghan.

1950 jyldyng 16 shildesi kýni Oraza ait meyramyn oblys júrtshylyghy atap ótken. Oraza ait namazy qala syrtynda oqylyp, oghan 250-300 adam qatysqan. Qaladaghy músylman meshitindegi tirkeuden shygharylghannan keyin molda Qúspan Núrmúqashevqa músylman jamaghattyng bes uaqyt namaz, júma jәne tarauyq namazdaryn oqugha, Oraza jәne Qúrban ait namazdaryn oqugha  shaqyrugha bolmaytyny eskertilgen. Degenmen Qúspan molda júma jәne tarauyq namazyn oqugha shaqyrmasa da, Oraza ait namazyn oqudan bas tarta almaghan. Keyin tiyisti organdar Qúspan moldany shaqyrtyp, týsinik alghan. Ol bergen jauabynda Guriev músylmandar qauymynyng búrynghy moldasy ekenin, músylman jamaghaty ait namazyn oqugha shaqyrghan son, bas tarta almaghanyn, búl júmysy ýshin oghan eshkim eshtene bermegenin algha tartqan.

Al Qúrban ait namazy qalada 22 qyrkýiek kýni atap ótildi. Oghan 700-800 adam qatysqan. Onyng 100-ge juyghy әielder boldy. Ashyq aspan astynda oqylghan Qúrban ait namazyna Qúspan molda Núrmúqashev imamdyq jasady. Búl joly da qyraghy organdar moldany týsinikteme alugha taghy shaqyrghan. Qúspan moldany diny merekeler qarsanynda qaladaghy jәne qala manyndaghy auyldardaghy dinge senetin adamdar arasynda ýgit-nasihat jýrgizdi, Islam dinin nasihattady, ýkimet ait namazyn oqugha kedergi keltirmeydi, namaz oqyghan júrtty quyp taratpaydy dep sendirdi, músylmandardan mol kólemde sadaqa jinady dep aiyptaghan. Ýkimet oryndary qalada qúrbandyqqa shalynghan maldyng kóp boluy, Qúspan moldanyng jýrgizgen nasihatynyng nәtiyjesi dep baghalaghan.

Al 1951 jyly 11 qyrkýiekte qaladan ýsh shaqyrym jerde Qúrban ait meyramy atap ótilgen. Oghan qaladan jәne qala manyndaghy auyldardan myndaghan adam qatysqan, onyng 152-si әiel adam bolghan. Búl joly ait namazyn oqyghan, búryn esepke tirkelmegen, 1937 jyldan qalada túratyn molda Ahmet Qalimollaúly bolatyn. Ol 1880 jyly tughan, últy tatar, qaladaghy auruhanada qoymashy bolyp júmys istegen. Mәlimet boyynsha búl kýni qúrbandyqqa 100 qoy, 20-30 siyr maly shalynghan. 25 qyrkýiek kýni Ahmet moldany tergeuge shaqyrghan. Ángime barysynda ol ózining dinge senetinin, biraq molda emes ekenin, Qúrandy ózi oqyp, ýirengenin aitqan. Qúrban ait merekesinde oghan Qúran oqugha kim rúqsat bergeni jónindegi súraqqa tómendegishe jauap bergen. Namazgha jinalghan jamaghat molda Quatbay Bóbekbaevqa senimsizdik bildirdi, al molda Qúspan Núrmúqashev bolmady. Kópshilik tarapynan maghan ótinish bildirgen song oqugha tura keldi dep jauap bergen. Tergeu sonynda Ahmet moldanyng búdan bylayghy jerde әr týrli diny joralyghylardy ótkizbeuge jәne oblystyq qarjy basqarmasy men qalalyq enbekshiler deputattary kenesine salyq tóleuge mindettelgen.

Ýkimet organdary jergilikti din ókilderi Qúspan Núrmúqashov, Ahmet Qalimollaúly, Quatbay Bóbekbaevqa «qanghybas moldalar» degen aidar taqty. Qúspan men Ahmet moldalardy esh jerde júmys istemeydi, 1-3 basqa deyin mal ústaydy, diny joralghylar arqyly, kapitalistik sarqynshaq toghysharlyq, masyldyq jolmen aqsha tauyp jýrgen aramtamaqtar, jatypisherler dep aiyptady. Degenmen din jolyn ústanghan búl azamattar sol zamandaghy adamdardyng nәpsisin tyiyp, ruhany ósuine, óz boyyndaghy jaman әdetterden arylyp, kórkem minezin qalyptastyrugha, taqualyqqa jetip, Qúdaygha jaqynday týsuine aitarlyqtay yqpal etken edi.

Aqqaly Ahmet,

H.Dosmúhamedov atyndaghy  Atyrau memlekettik uniyversiytetining professory, tarih ghylymdarynyng doktory.

«Múnara» gәzeti, №14. 2020 jyl.

Abai.kz

13 pikir