Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 3291 16 pikir 30 Shilde, 2020 saghat 12:32

Medet et, Sina

El ishindegi eskilikti әngimelerge qúlaq týrsek, medisina – «medet sina», tarqatyp aitsaq, «medet qyl, Sina», «medet bol, Sina» nemese «medet et, Sina» degen siynu, súrau, tileu maghynasynan tughan sóz kórinedi. Al ghylym-bilim әleminde kóneden kóship kele jatqan termin sózderding týp tórkinin bayaghy Batystan izdeytin dәstýrimizge baqsaq, medisina – latynnyng «dәriger», «emshi» degendi bildiretin medicus-inen shyghady. Medisina deyik, meyli, medicus bolsyn, әiteuir, dert pen densaulyq turaly ne týrli hikmetting basy әigili Ábu Ály Ibn Sina esimimen baylanysty bayandalady eken. Jer-jahannyng júrty «bir tarynyng hauyzyna syiyp», Jaratqangha jalbarynghan, adamzattyng taghdyry tarazygha tartylghan tar kezende emshilik ónerding eren túlghasy – Ibn Sinany qoldaushy pirine syiynghanday oilap, damyghan, dәuirlegen, barynsha jetilgen býgingi medisina ghylymynyng jarqanat qanatynan taraghan úshpagha (virusqa) qarsy dәrmen qyla almay otyrghan qayransyz haline qarap qapalanasyn…


Ábu Ály әl-Huseyn Ibn Abdolla әl-Hasan Ibn Ály Ibn Sina… osynshalyqty úzaq esim-soydyng egesin ainala júrty kezinde «Ábu Áli» nemese «Huseyn» dep, qarapayym ghana atasa kerek. Sol Ábu Áliydi danqy ozyp, dәrgeyi asqanda tanyghan Europa elderi onyng salaqúlash salqar esimining sonyndaghy Ibn Sinany alyp, «Avensina» jasaydy, Avensina keyin «Aviysennagha» ainalady.

Ibn Sinany qazaq bile me? IYә, bilgende qanday? «Ábuding әkesi de, anasy da týrkining Ashina әuletinen taraydy» deytin әngime әuelden aitylady. Qala berdi, Ibn Sina jayynda el auzynda әr týrli anystaghy anyzdar da jeterlik. Sonyng birinde ýiirli jylqysyn izdep, at ýstinde qúryq sýiretip kele jatqan bozbala Ábuding aldynan qútyrghan adam shyghady. Boyyna qútyrma u tarap jyndanghan bayqús, Ábuge shengelin jazyp úmtylghanda, jylqyshy jigit sasqanynan jyndynyng auzyna qúryghynyng úshyn tistete qoyady. Jyndy qúryqtyng úshyn shaynap-shaynap keledi de, kenetten esin jiyp, dertinen qúlan-taza aiyghyp ketedi. Bú keremetke tang qalghan Ábu sonynan qúryqtyng basyn boyaghan shópterding qasiyetin úghyp, tendesi joq tәuip-emshi bolady.

Taghy bir anyzda jas Ábu Ály myng san dertting dauasyn izdep, alysqa attanyp bara jatady. Al endi anyzdardy azyrqansanyz, Ibn Sinanyng baqidan fәniyge kóshkenge deyingi ómirin qamtyghan dastan da bar.

«Arabtyng әrpimen at-esimimdi,
Júmbaqtap jazghan edim etip syrly.
Quanysh Baymaghambet úghyly dep
Jazyp em ayaghynda aityp jyrdy», –
dep toqtaytyn búl dastan – Quanysh Baymaghambetovten qalghan dastan.

Dastanda Ibn Sina – Ábughalisina, keyde Ghali, keyde Ghalisina atalady. Jalpy, jyrdyng aty – «Ábughalisina, Ábilhariys». Dastandaghy Ábilharis – Ábughalisinanyng synary. Ekeui Búhara qalasynda tuyp, tórt-bes jasqa tolghanda dýniyening bilimin jiyp, әlemdi kezip ketedi. Álemdi kezgen saparynda egizder oqu-bilimining túnghiyghyna boylap, kókke úshady, siqyrdy iygeredi. Bir zamatta birneshe jerde bolyp, ózin-ózi klonday da alady. Jalang qylysh ústap, janyghyp jetken jaulary bir ýiden qyryq Ghalidy kórip tan-tamasha bolady. Biz osy kýngi zamanauy kórkem shygharmalardan túlghanyng ekige jarylyp, bir beynede eki týrli minezding ómir sýruin janalyq qylyp jýrsek, bizding jyrshylar adamdy «inkubatorlaudyng innovasiyasyn» bayaghyda-aq iygerip, jalqy beyneden jalpy beyneni tudyryp, qarasyn qyryqqa jetkizip qoyypty ghoy. Álde búl Qyryq Shilten motiyvining dala dastandarynda kezdesetin kezekti núsqasy ma eken, qalay desekte, әdeby ýlgilerdi ózimizden izdep, ózimizge ýnile týssek, әldekimderding tansyghy bizge qansyq boluy bek mýmkin.

Sonymen, Ibn Sina…
16 jasynda dert pen dauanyng qyr-syryn týsinip ýlgergen medisina pirining «Kitab әl-Kanun fiy-t-tibb» yaghny «Dәrigerlik ghylymnyng kanondary» kitaby Europada XII ghasyrda arab tilinen latynshagha tәrjimalanyp, tәrjima qoldan qolgha ótip kóshiriledi. Batysta baspa óneri damyp, baspa stanoktary saqyldap iske kiriskende, «Kanonnyn» taralymy Bibliyanyng taralymymen bәsekelesedi. 1473 jyly latyn tilinde, 1593 jyly týpnúsqa arab tilinde jaryq kórgen «Kanon» kóptegen tilderge audaryldy. Densaulyq saqtau ilimining betine qylau qonbaghan qaynar kózi ispetti baghalanyp, jýzdegen jyldar boyy dәrigerlerding qolynda keledi. «Kanon» dertting qúpiyasyn, densaulyqtyng syryn ashyp, medisina ónerining ólsheusiz órisi bolyp, auru-syrqaudy eskertip, nauqastanghan adamgha qalay em-dom jasaudyng mýmkindigin eskertip, eskirmey-aq keledi. Endeshe qazaq balasy qasiyet tútyp, mandayyna basugha, tanyp-biluge tiyis osy kitap qazaq tilinde bar ma? Kórdik: orys tilinde bar. Estidik: ózbek tilinde de bar. 1934 – 1961 jyldar aralyghynda «Kanon» XII ghasyrdaghy qoljazba núsqasynan týpqotarylyp esh ózgerissiz, búrmalanbay, syrlanbay, týsiniktemeleri, kerekti derekti mәlimetteri qosa kórsetilip, ózbek jәne orys tiline audarylyp qoyghan. «Tuysqan ózbek tili men «otarlasqanymyzgha» pәlenbay jyl bolghan orys tilindegi «Kanonnyn» jalqy ne jarty beti qazaqshagha audaryldy ma?» dep, biraz uaqyt boldy, biletinderden súrap kórdim, ókinishke qaray, eshkimnen jarytyp jauap estimedim. «Kanondy» aitamyz, Ibn Sinanyng qayda tuyp, qalay ómir sýrgenin, qanday ghalym bolghanyn, sonyna nendey enbekter qaldyrghanyn tolyq bilemiz be? Anyz-ertekshil ata-babalarymyzgha, sosyn, jyrshy Quanysh Baymaghambetovtyng әruaghyna raqmet, alayda anyz ben dastan Ábu Ály Ibn Sinanyng әspettelgen, kórkemdelgen, qiyaldan, shabyttan tughan beynesin ghana bayan etedi. Osyny oilap, әri tughan tilimde, qazaq tilinde, úly adamnyng resmy ómiri turaly kitap ne tanymdyq maqala kezdestirmegenime qynjylyp, oqyrman qauymgha Ábu Ály turaly qysqasha әngime aityp berudi jón kórdim (Eskertu: eger Ibn Sinanyng ómirin óz tilimizde bizge deyin bayan etkender bolsa, bilmestigimizge aldyn-ala ghafu ótinemiz, al medisina pirining ómirin tolyqtyryp, enbekterin audaramyn deytin talapkerler tabylyp jatsa, jariyalaugha dayynbyz, marhabat).

Ólkeler men aimaqtardy bólip-jaryp, erekshelep aitudy qatang dәstýr etip ústanghan kitap betteri Ábu Ály әl-Huseyn Ibn Abdolla әl-Hasan Ibn Ály Ibn Sinany «980 jyly dýniyege kelgen Ortalyq Aziyanyng tumasy» deydi. Ábuding әkesi – Abdolla Ibn Hasan mәdeniyetti әm dәuletti adam bolypty. Abdolla jas kezinde, qazirgi qasandau tilding qayyrymyna salsaq, qyzmet babymen Afshana aimaghyna baryp, sol jerde bolashaq úly adamnyng anasymen bas qúraydy. Ibn Sina ómir sýrgen H ghasyrdyng jylnamashysy Múhammed Narshahi: «Afshanada qamaly berik soghylghan qala bar. Qalagha birneshe qystaq qaraydy. Qystaqtarda belgilengen kýnderi bazar bolady. Halyq qaladan bazarlargha qaray aghylady, bazar qonghan mandy júrt kiyeli sanaydy», – dep jazady.

Sonyna mol múra jazyp qaldyrghan Ibn Sina tughan jeri, ata-anasy men ózi turaly derekterdi tizip, ómirbayanyn hatqa týsirip otyrghan kórinedi. Zamandastary da, әsirese, shiyrek ghasyr qasynan qalmay ómir sýrgen serigi, dosy, shәkirti Ábu Ubeyd әl-Jýzjany de Ibn Sinanyng ómiri men shygharmashylyghynan kuәlikter beredi.

«Mening әkem, – deydi Ibn Sina ómirbayanynda, – Balhtan Búharagha Núh ibn Mansúrdyng әmirligine saray qyzmetkeri bolyp kelgen. Ákeme Búharanyng shet aumaghyndaghy Harmaysannyng biyligi beriledi de, Afshanadaghy bir qystaqtan ol mening anam Sitarany – Júldyzdy kezdestirip, ýilenedi. Ata-anamnyng túnghyshy – menmin, menen keyin inim dýniyge keldi».

Balh (qazaqsha aityluynda – Balyq) – qazirgi Aughanstannyng aumaghyndaghy eski qala. Ibn Sinanyng izine týsken keyingi zertteushiler: «Anasynyng esimi men әkesining shyqqan tegine baylanysty ol Ortalyq Aziyadaghy avtohtondy elding parsy-dary tilinde sóilegen bel balasy edi», – desedi. Ábu janyn rahattandyru ýshin osy tilde «tórttaghandar» jazypty.

Huseyn beske tolghanda әkim Abdolla otbasymen Búharagha kóship keledi de, balasyn bastauysh músylman mektebine beredi. Búl mektepte Ábu on jasqa tolghansha oqidy. Sauat ashqan mektebi jayynda ilimger: «Sodan keyin biz Búharagha kóship keldik. Ákem meni Qúrandy oqytyp ýiretetin molda men sóz óneri ghylymynan dәris beretin múghalimning aldyna apardy. On jasymda men Qúrandy jatqa aityp, sóz ónerin iygerip, jamaghatymdy tang qaldyrdym» dep jazady.

Huseyn sauat ashqan Búhara qalasy (ózbekshe Buxoro qalasy – qazirgi Ózbekstan Respublikasynyng Búhara uәlәyatynyng ortalyghy) H – HI ghasyrlarda danqy asyp, shalqyghan shaharlardyng biri boldy. 892 – 907 jyldary boy kótergen Ismail Samanidting mazary qúrylys óneri órkendegen býgingi kýnning ózinde kóz arbaydy. Shaharda aqyndar, oishyldar, muzykanttar, arhiytektorlar, ghalymdar, dәrigerler ómir sýrdi. Firdousiyding «Shah-namesi» jyrlanghan, Rudaky men Dakikiyding auzynan marjan jyrlar tógilgen, әl-Faraby Aristotelimen tildesken sol baytaq shaharda adamzattyq aqyl-oygha kenen taghy bir kemel túlgha mәngilik uaqytty betke alyp kele jatty.

Ámir sarayynda lauazymdy qyzmeti bar, dәuleti otbasyna jetip artylatyn Abdolla kózi ashyq, kókiregi oyau, mәdeniyetti, ziyaly qauymnyng qatarynda bolsa kerek, tóniregine sóz biletin, arghy-bergiden habary mol ghalymdardy, aqyndardy jinap alyp mәslihat qúrghandy únatatyn. Sonday keleli kenester men mәn-maghynasy tereng mәslihattargha aqyldy әke toghyz-on jastaghy Ábuding de qatysyp, ýlkenderding әngimesine qúlaq týruin qúp kóretin. Keleli kenes, mәndi mәslihatpen ótip jatqan kýnderding birinde Abdollanyng sarayyna horezmdik Ábu Abdolla an-Natily keledi. Búl shamada talaby tauday jas bala Ábu Ály әkesining ghalym dostarynan súrap, týrtinip, izdenip, óz betinshe astronomiyany, matematika men fizikany, filosofiyany, geografiyany, logikany, zantanudy kәdimgidey mengerip alghan edi.

Ýlken emshi әri filosof Ábu-l-Faradj ibn at-Tayyibting aldyn kórgen Abdolla an-Natily turaly әl-Biruni: «Men Abdolla an-Natiliyding jer betindegi tirshilik turaly oi-tolghamdaryn oqydym» dep marqayady eken. Demek Abdolla an-Natily de zamana ghúlamalarynyng biri bolghany…

Ábu Ubeyd Jýzjany qaghaz betine týsirgen Ibn Sinanyng ómirbayanynda eki degdardyng kezdesui bylaysha bayandalady: «Ol kelip meni ghylymgha ýiretkenge deyin meni ata-anam ýndi esebin jaqsy biletin әri bazarda kókónis satatyn kisige jiberip túrdy.

Bir kýni Búharagha filosofiyanyng bilgiri Ábu Abdolla an-Natily keldi. Ákem meni oqu-bilimge jeteler degen ýmitpen Ábu Abdollany bizding ýige jayghastyrdy. Oghan deyin men fikhti oqyp, osy pәn boyynsha asket – Ismail az-Zahidting sabaghyna baryp jýrdim. Men sonda ótkir saualdar qoyatyn alghyr shәkirt boldym».

Ábu Abdolla an-Natiliyden arab tilindegi antikalyq filosofiya men Platon ilimin janghyrtqan «Isagudji» kitabyn, Evklidting kitabyn, «Alimagesti» oqyp dәris alghan bala shәkirt ústazyna qiyn súraqtar qoyyp qinay bastaydy. Sonda oghan ústazy túryp: «Sen endi óz betinshe oqyp-ýiren, saualdargha da jauapty ózing izde», – dep, batasyn beredi de, ozat oqushynyng ata-anasyna: «Myna bala ghylymnan ózgege kónil bólmesin», – deydi.

«Alimagest» – Gresiya men Tayau Shyghys­tyng astronomiyalyq bilimin jinaqtaghan Ptolomeyding klassikalyq enbegi. Búl kitap gharyshqa adam úshyryp, ashyq kenistikke shyghyp otyrghan býgingi zamanda da astronomiya ghylymynyng naqty derek kózi esebinde ghasyrlarmen birge jasap keledi.
«Ómirbayan» bylay deydi: «Sosyn men «Alimageske» ótip, kitaptyng geometriyalyq figuralar turaly taraularyn aqtara bastaghanymda, an-Natily maghan: «Geometriyalyq figuralar turaly ózing oqy», – dedi. Jәne mynany aitty: «Óz betinshe oqy, teoremalardyng týiinin ózing tarqat, ózing qorytyndy jasa da maghan kel, men saghan qorytyndynda nening dúrys, nening búrys ekenin kórsetip beremin». Osydan keyin men kitappen onasha qaldym. Kitaptan oqyghandarym boyynsha baylamdarymdy jasap, maghynasyna jete qoymaghan búlynghyrlau birer súraghyma ghana ústazdan anyq jauap aldym. Al kitapta saual kóp edi, sonyng bәrining jauabyn oqytushym menen estip, menen ýirendi.

Dәrisimiz bir kezenge jetkende an-Natily menimen qosh aitysyp, Gorgangha jýrip ketti. Men oquymdy, kitap jinauymdy jalghastyra berdim. Qolyma fizika, metafizika jayynda traktattar tiydi, sóitip aldymnan ghylymnyng qaqpasy ashyla týsti».

«Ómirbayan» betteri aldynan ghylymnyng qaqpasy ashyla týsken jas órenning logikany, filosofiyanyng barlyq taraularyn oqyp tauysqanyn, osy uaqytta túyaq serpip tolyq bir týn úiyqtamaghanyn, al kýndiz ghylymnan ózge eshtenege moyyn búrmaghanyn bayandaydy.

Aytpaqshy, bәrin birden bilip, birden týsine qoyatyn Huseynge metafizika qiyngha soghady. Aldyrmaydy, terenine boylatpaydy. Sózimiz qúrghaq bolmasyn, búl rette taghy da «Ómirbayangha» jýgineyik.

«… Logika men matematika ghylymyn tauysqan song teologiyagha kónil audardym, «Metafizikany» oqydym. Biraq men ol kitaptyng jazylu maqsaty men maghynasyn úgha almadym. Kitapty qyryq ret oqyghan shygharmyn, tipti onyng әr sózin jattap ta aldym, әitse de, «Metafizika» menzegen jaqqa bettey almadym, týsinbedim. Soghan nalyp ózime ózim: «Búl eshkimge qúpiyasyn ashpaytyn kitap bolsa kerek» dedim.

Metafizika meselin qaytarghan aryndy oqymysty, alghyr shәkirt bir kýni Búhardyng keshki bazaryn aralap jýrip, jaylap qoljazabalar men kitaptar satatyn saudagerlerding qataryna barady.

Álqissa.
«Ómirbayan» aitady:
«Bir kýni keshqúrym bazar baryp, qoljazabalar satatyn saudagerlerge jolyqtym. Beytanys saudager qolyna ústaghan әldebir kitapty basynan asyra kóterip, daurygha maqtap túr eken. Ol maghan kitabyn úsyndy, men kitaptyng betin ashyp paraqtadym da: «Búl ghylymnan esh payda joq», – dedim. Saudager sonda: «Siz búl kitapty satyp alynyzshy, kitaptyng iyesi aqshagha sonday múqtaj jan, men ony sizge ýsh dihramgha beremin», – dedi. Men saudagerding ótinishin jerde qaldyrmay kitapty satyp aldym, sóitsem, ol «Metafizikanyn» mәn-maghynasyn ashyp, mazmúnyn týsindirgen Ábu Nasyr әl-Farabiyding kitaby eken. Ýige kelisimen shúghyl týrde kitapty oqugha otyrdym. Oqyghan bette maghan kitaptaghy oilardyng irgesi týrilip, kýrdeli betterining maghynasy aiqyndala týsti. Men búl keremetke qatty quanyp, Tәnirimning osy bergen syiy ýshin erteninde qarip-qasirlerge sadaqa tarattym».

Qazir ghoy, izdegen jangha jer betinen kitaptyng «jeti atasy» tabylady. Ilim-bilim «qiyndyq tudyrmayyn» degendey, júmys ýstelinizding ýstindegi kompiuterding ishine kirip aldy. Alayda biz jyltyraqqa qúmarmyz. Almatynyng kitaptar satylatyn sholaq bazarlaryn bylay qoyynyz, kitap dýkenderining ózi kópshilikting kónilin tauyp, qybyn qandyratyn mazmúny arzan kitaptarmen kóz arbaydy. Al bir kezdegi Búhara qalasynyng bazary bolsa, әne, jas Ábu Áliyge әlemning ekinshi ústazynyng kitabyn satyp túr jәne ony satyp almasyna qoymaydy. Qiyal men týisikke er salyp, erinbey sharlap bayqasanyz, bizding aimaqtaghy kóne bazarlar býgingining alyp-satarlary jaylaghan jabayy bazar emes, ghalymdar, oishyldar, aqyndar, muzykanttar bas qosatyn keng alqaly mәdeny oryn bolsa kerek. Muzyka, filosofiya, matematika, fizika jayynan tolayym enbekter jazyp, barlyq ilim-bilimning basyn qayyryp, «Ghylymnyng klassifikasiyayn» jasaghan, medisinanyng mindetin aiqyndap, «Adam tәnining mýsheleri» turaly traktattar jazghan Ábu Nasyr men sonyna 300-den astam enbek qaldyrghan, әr enbegi, 10 («Arab tili kitaby»), 18 («Emshilik kitaby»), 20 («Ádilettilik kitaby») kitaptan túratyn mol múranyng iyesi Ábu Ály Búhara bazarynda osylaysha «tabysypty».
Ghylym-bilimge jetilip, búla ósken úl gýljazira Búharda jýre bersin. Biz shahardyng әmirshisi Nuh II ibn Mansurge keleyik.

Ibn Mansur – iyeligindegi shahardy erte orta ghasyrdyng ghajayyp eldimekenine ainaldyrghan samanidter úrpaghy. Úly Jibek jolyn keshken týieler kerueni Búharagha soqpay ketpeytin. Qalada ózinshe bólek-bólek sәn qúrghan ústalardyn, sheberlerdin, tiginshilerdin, qúmyrashylardyng oramdary (kvartldary) bolatyn. Oqymystylar, oishyldar, ghalymdar, aqyndar, muzykanttar, balkómey әnshiler osy qalada edi. Samanidtter biyligi Mәurennahrdy, Horasandy, Irannyng soltýstigi men shyghysyndaghy eldi súrap túrdy. Osynau baytaq ólkege әmiri erkin jýrgen Nuh II ibn Mansur bir kýni auyryp, tósek tartyp jatyp qalady. Ámirshi shaldyqqan dertting beti qatty. Saray emshileri, uәzirler «әmirshini Ázireyilding jeteginen qalay alyp qalamyz» dep jantalasqanda bir kemel kisi: «Au, jamaghat, búl shaharda Ábu Ály bar emes pe, sonyng bilimine jýginelik», – dep kenes aitady. Sóitip saraygha Ábu Ály әl-Huseyn Ibn Abdolla әl-Hasan Ibn Ály Ibn Sina kelip kiredi. Birer kýn saray emshilerimen birge qyzmet qylghan Ibn Sina әmirshini tóseginen túrghyzady. Huseynning qyzmetine riza bolyp, kónili tasyghan Nuh II ibn Mansur Ábuden qalauyn súraydy. Ábu Ály әmirshining kitap qoymasyn kóruge yntyq eken. Ámir oqymysty Ábu Áliyding tilegin qabyl etedi. «Ómirbayan» jazbasynda Ibn Sina Nuh II ibn Mansurding kitap qoymasynyng baylyghyna tandanyp: «Men oqyghan sol kitaptardy eshkim әli oqyghan joq. Kerek desen, ol kitaptardyng aty men zatyn da eshkim bilmeydi. Keyin de ol kitaptardy men esh jerden kezdestirgen emespin», – deydi.

Bar-joghy 18 jasynda óz zamanynyng oquyn týgel oqyp, ghylymyn tauysqan Ibn Sina: «Odan keyin men ýshin qúpiya nәrse qalmady» degendi eskertedi. Óitkeni «Ómirbayan» jazbasynda: «Sodan song men dәrigerlik ghylymgha barynsha den qoyyp, kitaptar oqy bastadym. Al medisina ghylymy sonshalyqty qiyn ghylym emes, soghan oray men búl ghylymdy az uaqytta mengerip ýlgerdim de, ainalamdaghy әigili emshiler menen aqyl-kenes súraugha ýsti-ýstine kelip jatty. Men nauqas jandardyng janynda boldym, sonyng nәtiyjesinde emshilik qabiletim ashylyp, tәjiriybem arta týsti. Búnymen qatar men fikhti oqyp, týrli pikirtalastargha ýzbey qatysyp jýrdim. Ol kezde jasym on altyda edi», – deydi.

Bilimi asqan jas ghalym jazugha da erte qol sozady. Ábu әl-Hasan әl-Arudy deytin hoshnasynyng ótinishin eskerip, qalamyn siya-sauytqa malyp otyra qalghan Huseyn matematikadan ózge ghylymnyng barlyq salasynan alghan bilimining basyn qosyp, «Jinaq» jazyp bere salady. «Jinaqta» matematikadan ózge ghylymnyng barlyq týrin qamtydym, sonda jasym jiyrma birge qaraghan-dy», – deydi «Ómirbayan» avtory.

Ábu Bәkir әl-Barky deytin taghy bir kórshisining kónilin qimay, 20 shaqty kitaptan túratyn «Qorytyndy jәne nәtiyje» degen enbegin de kópke úzatpay jazyp tastaydy.

«Ábu Galib әl-Attardyng ýiinde boy jasyryp túryp jatqan sheyhten «Emshilik kitabyn» ayaqtaudy súradym. Ol Ábu Galibti shaqyryp, qaghaz, qalam aldyrdy da, kólemi 1/8 qaghazdyng 20 bumasyna eki kýn tynbay jazu jazdy. Sheyh «Emshilik kitabyn» eshqanday derekkózine qaramay, jadynan shygharyp jazdy. Sodan keyin sheyh jazu týsken qaghazdardyng oramyn ashyp, taqyryptar men taqyrypta qamtylghan mәselelerge týsiniktemeler jazdy. Ol kýnine 50 paraqtan jazatyn edi» dep, kuәlik aitady ghúlamanyng dosy әm shәkirti Jýzjaniy.

Biz Ibn Sina ómirinen jazyp otyrghan az-kem derekti maqalamyzdy «Qazaq әdebiyetinin» aiqara betine ghana arnaghandyqtan, osy aradan tizgin tartamyz.
Ibn Sina samanidter biyligi әlsiregen song 1000 jyldary Horezmge, odan Gurganjge barady. Guraganjiden dәruish keypine enip, Gorgangha, Gorgannan Reyagha, Reyadan Hamadan (Iran) ótip, Hamadannan Isfahangha auady. Hamadanda Ibn Sina saray uәziri (ministr) de bolady. Isfahanda әr kýnin ghylymgha arnap, 13 jyl alansyz ómir sýrgen ghúlama jolaushylap kele jatyp.., týinemeden qaytys bop ketedi. Myng san dertting dauasyn bilgen medisina padishahy sóitip týkke túrmaytyn týinemege qarsy óz boyynan dәrmen taba almaghan eken… Qasynda shәkirti Jýzjany bolypty.
Quanysh Baymaghambet úghyly (Qyzylorda oblysy, Syrdariya audany, «Jetikól» auylynyng tumasy, jyrshy. 1895 jyly dýniyege kelip, 1973 jyly qaytqan) «Ábughalisina, Ábilhariys» dastany ayaqtalar túsynda bylay deydi:

«Eshkimge әshkere etpe óligimdi,
Orynda mening aitqan senimimdi.
Aljaspay dәrilerdi júmsa tegis,
Ústazdan alsang maqtau orynyndy».
Maqúl dep qabyl alyp iydi basyn,
Mýltiksiz oryndaugha uaghdasyn.
Kóz júmyp Ghalisina ólgennen son
Qolgha aldy Jamas hakim tapsyrmasyn».

Hakimning tapsyrmasy «shynshadaghy dәrini tabyttaghy tәnime qúi» bolatyn. Jamas dәrini qúighan sayyn óli dene… tirile bastaydy. Biraq shәkirtting kóniline aramdyq kirip, ústazynyng danqy jolyna kedergi bolatynyn oilap, shynshadaghy súiyqty tógip tastaydy. Jamas dәrini tógip tastamasa, Ghalisina mәngi jasaydy eken.

Bizding jyrshygha sengimiz keledi: әtten-ay, Jamas jamandyq qylmaghanda Ghalisina osy kýni Ajaldy da jener edi-au… Biraq ol jer betinde qarapayym pendelerding ómirin sýrip keldi de, aqyrynda medisinanyng pirine ainalyp ketti. Medet et, Sina!
«Ómirbayanda» Jýzjaniymen qoshtasqan ghúlama:
«Dýniyeden biz de ótermiz,
Ózimizbenen bir belgi alyp ketermiz.
Shermende bolyp beker biz,
Eshteneni de týsine almaydy ekenbiz!» –
degen bәiitti kýbirlep jatyp bú dýniyeden ozypty.

Dәuren Quat, 

jazushy, «Qazaq әdebiyetinin» Bas redaktory.

Abai.kz

16 pikir