Dýisenbi, 27 Mamyr 2024
Bizding sheneunik 10219 17 pikir 29 Shilde, 2020 saghat 17:31

Bojko kimge búlqan-talqan bolyp jýr?

Búghan deyin әleumettik jelide «Deputattar charterlik saparmen Týrkiya men Birikken Arab Ámirlikterine úshyp ketti» degen sybys taraghan. Osyghan oray, belgili zanger Baqytjan Tóreghojina demalysta jýrgen deputattardyng karantinde ne istep jýrgenderin súrapty.

Qúqyq qorghaushy әleumettik jeli paraqshasynda Qazaqstan halqy assambleyasynyng atynan saylanghan 9 deputatqa habarlasqanyn jazdy. Olardyng keybiri jauap bermegen, keybiri ýide otyrghandaryn aitqan.

Al, 71 jastaghy zeynetker deputat Vladimir Bojko Tóreghojina hanymgha «Meni saylaghan sender emes. Maghan dauys bergen joqsyz, sәikesinshe saylaushym emessiz. Júmys berushim de siz emes», - dep búlqan-talqan bolypty. Jelidegi júrttyng ashuyn tudyrghan da zeynetker deputattyng osy sózderi boldy. Bojkonyng búl degenderin biz ghana emes, batyly jetkenning bәri jazdy.

No description available.

(Búl pikirdi deputat Bojkonyng da, Baqytjan Tóreghojinanyng da paraqshalarynan izdep taba almadyq. Soghan qaraghanda deputattyng búl pikiri jelilerden óshirilgen boluy da kerek. )

OINET.KZ aqparaty:

Euraziya arnasynyng aqparaty:

Sonymen, búl qay Bojko? Ózin saylamaghandarmen sóilespeytin ol «esep beruge mindetti emespin» dep kergiytindey osyghan deyin ne tyndyryp edi? Búrynghy ministr, qazirgi deputat Vladimir Karpúlynyng búghan deyingi aitqan, aityp qoymay aqparatty shulatqan ersili-qarsyly eki-ýsh sózin eske týsirip kórdik.

Qyzylaghash oqighasy

Ol 2007-2014 jyldary Qazaqstannyng Tótenshe jaghdaylar ministri boldy. Al, 2010 jyly, nauryzdyng 11-inen 12-sine qaraghan týni Almaty oblysyndaghy Qyzylaghash su qoymasynda bóget jarylyp, Qyzylaghash auylyn su basty. Qayghyly oqighadan 150 adam izim-qayym joghalghan. Alayda, resmy mәlimet 37 adamnyng qaza bolghanyn aitty. Túrghyndar aldyn alugha bolatyn apattan bizdi eshkim habardar etpedi dep shaghymdandy. Biraq, Bojko «tabighattyng tylsym kýshine eshkim de qarsy túra almaydy»,- degeninen tanbady.

Al, Aqordada ótken jiynda Qyzylaghash oqighasy qylmys dep tanyldy. Nәtiyjesinde, aimaq dengeyindegi birneshe basshylar jazalanghanymen, sol kezdegi tótenshe jaghdaygha tikeley jauapty Vladimir Bojko eshqanday jauapkershilik arqalamady.

Kókpektide bolghan apat

Qyzylaghash oqighasynan keyin tórt jyl ótkende 2014 jyldyng 31 nauryzynda taghy da su qoymasynyng bógeti búzyldy. Qaraghandy oblysynyng Kókpekti auylyndaghy 300-dey baspana tasqyn sudyng astynda qaldy. 5 adam qaza tauyp, 12 adam auruhanagha týsken.

Aqyry tótenshe jaghdaydy qaryq qylmaghan Bojko qyzmetinen alynyp, aqyryn baryp Mәjilis kreslosyna jayghasqan. Alayda Bәkeng múnda da jarytyp is tyndyra qoymady. Onyng ora-sholaq aitqan key sózderi qoghamnyng qarsylyghyn tudyrdy. Jәne bir emes, birneshe mәrte.

Auyldan qalagha aghylghan júrt kóshin toqtatu kerek, - dedi. 

«Toz-tozy shyqqan auyldan qalagha qashyp kelip, múnda layyqty dengeyde jaghday jasay almaghan, narazy jastar – Qazaqstannyng tynyshtyghyna qauip keltiredi» - dedi Bojko. Sóitti de Astanadaghy «Abu-Daby Plazada» bolghan qazaq-ýndi júmysshylarynyng arasyndaghy qaqtyghysqa qazaq jastaryn kinәlap sóiledi.

Halyq tizerlep túryp, memleketke alghys aituy kerek, - dedi.

Ótken jyldyng qyrkýiek aiynda Qazaqstan halqy assambleyasy kenesining keneytilgen otyrysynda sóz alghan ol «halyq memleketke tizerlep túryp alghys aituy kerek» ekenin aitty.

«Siz biylikting ne istep jatqanyn týsinip, kózben kóruleriniz kerek. Dәlel kerek pe, bir ghana kórsetkish boyynsha – halyqtyng әleumettik qoldauy ýsh jylda 17 esege ósti. Keshiriniz, biraq sol ýshin tize býgip, memleketke alghys aitu kerek. Egerde adam eshtene bitirmese, ózine bәrin beruin talap etse, múnday adamdy toqtatatyn, qoragha tyghatyn qoghamdyq pikir boluy kerek»,- dedi ol.

Ukrainalyq sayasatker Irina Farion - «jezókshe», - dedi

Odan bólek, deputat Bojko ukrainalyq sayasatker Irina Farionnyng orys tiline qatysty kózqarasy ýshin beyәdep sózder aityp, qogham qayratkerin «jezókshe» dep atady. Bojkonyng búl sózine qatysty Ukrainanyng Qazaqstandaghy elshiligining ókili Irina Vladimirovna Abai.kz tilshilerine súhbat berip, «Bojko múnday aiyptaular arqyly – «orys әlemin» jaqtaushylardyng biri ekenin kórsetti», - degen edi.

Bojkonyng osynday oisyz sózderinen song qogham belsendileri ony әleumettik arazdyqty qozdyrdy dep aiyptap, deputattyq ókiletin toqtatudy talap etti.

Alayda, Bojko qansha aiyptaulargha qaramastan әli de Mәjilis Tóraghasynyng orynbasary bolyp otyr. Tipti birneshe orden-medalidardyng iyegeri. Mәselen, ol Otan aldyndaghy erekshe enbegi ýshin I dәrejeli «Barys» ordenimen, II dәrejeli «Aybyn» ordenderimen marapattalypty. Odan bólek Qazaqstan Respublikasy men shet elderding jәne KSRO-nyng 43 medalin alghan kórinedi.

Tipti, Zang ghylymdarynyng kandidaty, dosent, birneshe monografiyanyn, 14 oqu-әdistemelik jәne praktikalyq qúraldarynyn, 33 maqalanyng avtory ekeni aitylady.

Týiin: Auzynan aq it kirip, kók it shyghyp jýrgen Bojko Qazaqstannyng tótenshe jaghdaylar ministrligin basqaryp túrghan tústa, memlekettik tildi mensinbeytinin, qazaq tiline qyryn qaraytynyn ashyq aitqan edi. Endi qyza kele memlekettik tildi ghana emes, memleket halqyn da mensinbeytinin ashyq aityp otyr. Endeshe ne halyqty, ne halyqtyng tilin syilamaytyn Bojkony memlekettik qyzmetten quatyn kez kelgen sekildi.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2353
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2694
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2978
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1773