Beysenbi, 29 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111100. Jazylghandar — 106059. Qaytys bolghandar — 1825
Janalyqtar 1691 0 pikir 5 Jeltoqsan, 2011 saghat 04:30

Ardaq Núrghazyúly. Memlekettik tónkeris jәne jazushy

(2006 jylghy Nobeli syilyghynyng iyegeri, týrik jazushysy Orhan Pamuktyng «Qar» romany jayynda)

Týrkiyanyng Ystambúl qalasynda «Ergenekon» qúpiya qauymdastyghyna qatysty sot isi bolghany belgili. Týrik aqparat qúraldary jaghynan «ghasyr prosesi» dep baghalanghan atyshuly dauda qauymdastyqtyng 46 mýshesining ýstinen qylmystyq is qaraluda. Olardyng bәrine taghylghan aiyp bireu: «Memlekettik tónkeris jasaudy josparlaghan», «Terrorlyq әreket jasaghan». Sonymen týrik eli "әskery tónkeris" degen ataumen jana ghasyrdyng basynda taghy bir ret dýniyeni ózine jalt qaratyp otyr. Týrkiyanyng ótken jarty ghasyrdan artyq  tarihyna nazar salsanyz, búl elding bir týnde búryq etip tuylyp, sonynda әskeriylerdi biylik basyna әkelip bir-aq tynatyn tónkeristen ket ary bolmaghanyn bayqaysyz. Sonday alaqúiyn tónkeristing biri 1980 jyly aqpan aiynda bolghan. Sondaghy qughyn-sýrgindi qyzuqandy týrikter әli kýnge úmyta qoymasa kerek. Búl joly tónkeristing aldy alynyp, qatysy bar delingen adamdar zang aldynda jauap beruge shaqyryldy.

Tónkeriske qatysty sóz bolsa, býgingi týrik qoghamynda bir adamnyng esimin atamay qalugha bolmaydy. Ol - Nobeli syilyghynyng iyegeri, týrik jazushysy Orhan Pamuk. Jazushynyng 2002 jyly jaryq kórgen «Qar» romanyn týrik ýlgisinde tuylatyn әskery tónkeristerding ensiklopediyasy deuimizge bolady.

(2006 jylghy Nobeli syilyghynyng iyegeri, týrik jazushysy Orhan Pamuktyng «Qar» romany jayynda)

Týrkiyanyng Ystambúl qalasynda «Ergenekon» qúpiya qauymdastyghyna qatysty sot isi bolghany belgili. Týrik aqparat qúraldary jaghynan «ghasyr prosesi» dep baghalanghan atyshuly dauda qauymdastyqtyng 46 mýshesining ýstinen qylmystyq is qaraluda. Olardyng bәrine taghylghan aiyp bireu: «Memlekettik tónkeris jasaudy josparlaghan», «Terrorlyq әreket jasaghan». Sonymen týrik eli "әskery tónkeris" degen ataumen jana ghasyrdyng basynda taghy bir ret dýniyeni ózine jalt qaratyp otyr. Týrkiyanyng ótken jarty ghasyrdan artyq  tarihyna nazar salsanyz, búl elding bir týnde búryq etip tuylyp, sonynda әskeriylerdi biylik basyna әkelip bir-aq tynatyn tónkeristen ket ary bolmaghanyn bayqaysyz. Sonday alaqúiyn tónkeristing biri 1980 jyly aqpan aiynda bolghan. Sondaghy qughyn-sýrgindi qyzuqandy týrikter әli kýnge úmyta qoymasa kerek. Búl joly tónkeristing aldy alynyp, qatysy bar delingen adamdar zang aldynda jauap beruge shaqyryldy.

Tónkeriske qatysty sóz bolsa, býgingi týrik qoghamynda bir adamnyng esimin atamay qalugha bolmaydy. Ol - Nobeli syilyghynyng iyegeri, týrik jazushysy Orhan Pamuk. Jazushynyng 2002 jyly jaryq kórgen «Qar» romanyn týrik ýlgisinde tuylatyn әskery tónkeristerding ensiklopediyasy deuimizge bolady.

«Qar» jaryq kórgennen keyin, jazushy men týrik qoghamynyn, onda da biyliktegi toptarmen ara qatynasy shiylenisip ketken.  Týrik biyligi jazushyny «aytpaugha tiyistini aittyn» dep kinәlasa, jazushy «ayttym, qayte qoyarsyn» degen dey pozisiya ústapty. Solay bolatyn da jóni bar. Óitkeni, búl kezeng (2005 jyl) dәl Týrkiyanyng Euroodaqqa qabyldanu turaly ótinishi qyzu talqylanyp jatqan kez edi. Avstriya bastaghan biraz elder týrikterding atalmysh odaqqa kiruine ýzildi-kesildi qarsy túrdy. Týrkiyanyng aldynan Kipr mәselesi, 1915 jylghy armyan, kýrd qyrghyny shyqty. Kisilik qúqyq, әdilet-zang salasynda europalyq talaptardyng oryndaluy kóldeneng tartylyp jatty. Búl últtyq mýdde de eshkimnen aqyl súrap jatpaymyz dep biletin týrikterding sabyryn tauysyp, sanasyn sarghaytqan edi. Sodan týrik eli euroodaqqa kirudi jaqtaytyndar men qarsylar bolyp qaq jarylyp, qyzyl kenirdek bolyp aitysty. Múndayda batysta asa joghary tanymaldyqqa ie Orhan Pamuktyng әrbir is-qimyly eki jaqtyng da nazarynda bolatyny týsinikti jaghday.  Jazushynyng ózi de elding ertenine qatysty mәselede búqpantaylap qalmapty. Esesine, Týrkiya Euroodaq talaptaryn tolyq oryndap, ózining aty-zatyna say demokratiyaly el ekenin dәleldeui kerek dep qaraghan. 2005 jyly tamyz aiynda Shvesiyanyng «Ahparat» basylymyna bergen súhbatynda jazushy «bizding topyraqta 30 myng kýrd pen bir million armiyan jantәsilim boldy. Búny aitugha býginde menen basqanyng dәti jetpey otyr» deydi. Atalghan búl derekter Týrkiyada mýlde auyzgha alugha bolmaytyn jabyq taqyryptardyng sanatyna jatatyn. Búl súhbat onsyzda Euroodaqqa kiruge qarsy toptardyng kýshti qysymyna úshyrap, әri-sәri kýide otyrghan týrik biyligining shamyna tiyedi. Ýkimet týrik qylmysty ister zanynyng 301 tarmaghy, birinshi abzasysyndaghy «Týrkiyanyng ar-namysyna núqsan keltirdi» degen aiyp boyynsha jazushyny sotqa shaqyrady. Sot 2005 jyly 16 jeltoqsanda bastalady.

Solay da jazushygha qatysty búl sot úzaqqa barmaghan. Arada kóp ótpey Halyqaralyq Qalamgerler qauymdastyghy men ongha tarta Nobeli syilyghynyn  laureattarynyng ara týsuimen Týrkiya ýkimeti jazushygha taghylghan aiypty alyp tastaghan. Ýkimet pen jazushynyng arasyndaghy teke-tires sonynda osylaysha jazushynyng paydasyna sheshilgen.

«Qar» romanynyng biyliktegi toptargha jaqpaytyny әubastan-aq belgili edi. Kitapta Týrkiyanyng shetkeri aimaghyndaghy qarapayym qalashyqta tuylghan ister bayandalghanymen, jazushynyng nayzasynyng úshy tike týrik biyligine yqpalyn ótkizip otyrghan toptargha baghyttalghany kórinip túrady. Jazushy osy romandy jazu oiyna qalay kelgenin bylay týsindiredi: «Ótken ghasyrdyng 90 jyldarynda Týrkiyada mening kitaptarym mol taralymmen satyldy da, ataghym shygha bastady. Sol tústa bizding elde kýrdtermen soghys bolyp jatqan edi. Úzaq jyl solshyl baghyt ústanghan biraz jazushylar men janadan tóbe kórsetip kele jatqan liyberaldar búl jaghdaygha qatysty basqosu ótkizip, oghan meni de shaqyrdy. Janjaldy toqtatu turaly tilek-hatqa qol qoydyq. Sodan bastap mening shygharmashylyghymmen qatysy joq, sayasy týs alatyn ómirim bastaldy. Kóp ótpey-aq ýkimet jaq әlgi basqosugha nazar audardy. Olar baryn salyp mening ar-újdanyma tie bastady. Olar meni baspasózde ashyqtan ashyq balaghattady. Búl mening ashuymdy keltirdi. Sodan mende bir oy tudy - ózimning jan-dýniyemning tereninde bolyp jatqan qayshylyqtargha tereng ýnilgen, sayasy týsi bar bir shygharma jazbaymyn ba - joghary nemese orta taptyng sayasy kózqarasyn anyqtau mening mindetim ghoy dep sheshtim. Búl talapty roman janry orynday alatyn edi. Júrt meni syrtqa tepken sayyn, mening búl romandy jazyp shyghugha degen senimim tipten arta týsti. Sodan «Mening atym qyzyl» romanym ayaqtalysymen jana kitap jazugha otyrdym» («Paris Review:The Art of Fiction No187» 2005 jyl).

Soghan qaramastan «Qar» tamasha mahabbat әngimesi retinde oqugha bolatyn, qala berdi býgingi zamannyng oilana-tolghana oqityn postmodernistik romandarynyng ýlgisine de jatatyn roman. Shygharmanyng bas keyipkeri - Ka esimdi aqyn jigit. Áskery tónkeris sebebinen qughyndalghan Ka shetelde (Germaniyada) bosqyn bolyp jýrip, on eki jyldan keyin anasynyng qazasy sebebinen Otany Týrikyagha oralady. Baspasóz salasynda júmys isteytin dostary oghan Týrkiyada bolyp jatqan jaghdaylar turaly aitady. Shetkeri aimaqta jatqan Kars degen qalashyqta hijap kiygen әielderding ózine qol júmsap jatqany sóz bolady. Ángime arasynda boydaq Ka student kezinde ózi ghashyq bolghan aiday aru sabaqtasy IYpekting búl kýnde Kýieuinen ajyrasyp, әkesimen birge sol Karste túryp jatqanyn biledi. Búl habar Kanyng jýregining týbinde sarghayghan bayaghy mahabbattyng shoghyn tútatyp, ony Karske barugha iytermeleydi. Roman Kanyng Karske qaray jýrgen avtubosqa shyqqan sәtimen bastalady. Dәl sol kezde syrtta qapalaqtap qar jaua bastaydy. Qar, mahabbatyng kýiin shertken súlu sezim, ózi bile bermeytin jana orta, ondaghy adamdar Kany ózgeshe bir әlemge sýireydi. Tórt jyl boyynda óleng jazudy tastap ketken aqyn jigit ómirge qayta týlep kelgendey bolyp qaytadan qolyna qalam alady. Osy saparda ol 18 óleng jazady. Ol ólenderin Ka Germaniyagha qaytyp barghan song júrt aldynda oqyp ta jýredi. Biraq Ka qastandyqqa úshyraghannan keyin, onyng jazghan-syzghan dýniyesin jinastyrghan dosy Orhan (romanda osy keyipker kezinde Ka jýrip ótken jolmen jýre otyryp, býkil әngimeni bayandaydy ) búl ólenderdi taba almaydy. Orhannyng boljamynsha keshki apaq-sapaqta Kany qanjoldyng ýstinde shýidesinen tapansha kezep túryp atyp ketken adam Kannyng zattarynyng ishinen tek osy óleng jinaqty ghana alyp ketken.

Romanda Ka Karsqa mahabbattyng jetegimen barghanymen, kóriniste hijap kiygen qyz-kelinshekterding ózin óltiru isinen habar jazbaqqa kelgen tilshi esebinde jýredi. Karsqa barysymen Ka IYpekting otbasy ashyp otyrghan qonaqjaygha týsedi. IYpekti de kezdestiredi. Onymen onasha bir shayhanada kezdesuge uәdelesedi. Aralyqta Ystambúldaghy dostary tanystyrghan Karstaghy  250 danamen shyghatyn gazetting Bas redaktory Sadyrmen jýzdesedi. Redaktor ony qalanyng tәrtibin qadaghalap otyrghan saqshy bastyghyna jolyqtyrady, ózine qol salghan hijap kiygen qyz-kelinshekterding ýiine ertip aparady. Ka student kezindegi sabaqtasy, IYpekting ajyrasqan kýieui, búl kýnde Karstaghy Islam Órkendeu partiyasynyng jetkeshisi retinde ótkeli otyrghan әkim saylauyna dayyndalyp jatqan Múhtarmen kezdesudi de úmytpaydy. Ózderine qol salghan qyz-kelinshekterding otbasyndaghylarmen tildesip kórgenen keyin Ka búl tragediyanyng astarynda qanday bir sayasy kýsh emes, әielderding basyndaghy túrmys tauqymeti men bolashaqqa degen ýmitting joqtyghynyng jatqanyn angharady. Búl jerge deyin roman jayma shuaq әuennen tanbaydy.

Kars - shetkeri aimaqta jatqan siniri shyqqan kedey qalashyq. Onyng qyrynda kýrd partizandary oinaq salady, qala ishine saqshylar qatang baqylau ornatqan. Kez kelgen adamnyng artyna andushy týsedi. Qalada bolyp jatqan iri oqighalardan tartyp úsaq-týiekke deyin 250 danamen shyghatyn әlgi ýkimettik sipaty bar gazette jazylady. Keybir oqighalar tuyludan búryn-aq gazette basylyp uaqytynan búryn dayyndalyp qoyylady.  Júmyssyzdyq jaylaghan qala ishinde bir-birine mýlde senbeytin, dinge, últqa bólingen toptar túrady. Olar soghys kezindegidey búqpantaylaghan ómir ótkizedi. Bir shette myng jyldyq armiyan shirkeui boy kóterip túrsa, endi bir shette qasqayghan orys ýlgisindegi qúrlystar ótken bir beymaza tarihtan syr shertedi. Ka barghan kezde qala әkim saylauyna dayyndalyp jatady. Aldynghy kezektegi әkimdi qaladaghy bireu jәy bir bәkin-shýkin iske bola atyp tastaghan bolyp shyghady.

Kanyng kelui qalada júrtty eleng etkizerlik oqigha bolady. Onyng batys ýlgisinde tigilgen әdemi búlghary shapanynan tartyp jýrgen-túrghanyna deyin júrt nazarynda bolady. Ka men ýkimet adamdary ghana emes, ýkimet «qauipti adam» esepteytin sol jerding әigili moldasy da, tipti ýkimet jaq izdeu salyp jatqan býkil memleketke aty shuly terrorshy «Kóktәniri» de onymen jýzdesuge dilger bolady. Ka búlardyng bәrimen de kezdesedi. Romanda oqigha osyghan jetkende qapalaqtap jaughan qar joldy tosyp tastaydy da, Kars qalasy syrtqy dýniyemen qatynasyn ýzedi. Búl jaghday gazette habarlanady. Gazette taghy sol kýni keshke qalalyq teatrhanada erekshe qoyylym bolatyny, qoyylymnyng tikeley eferde taratylghany, basqosuda «әigili aqyn» Kanyng «Qar» degen ólenin oqyghany kýni búryn aitylady. Biraq búl kezde Ka ózining óleng jazatynyn, ony júrt aldynda oqitynyn bilmeydi. Ol shayhanada birinshi ret IYpekpen otbasyndaghylardan onasha kezdesedi.  Olardyng onashalyghy kóp úzamay tosynnan atylghan myltyq ýnimen ýziledi. Shayhanada otyrghan qaladaghy inistituttyng rektoryn onymen jarym saghat birge otyryp shay ishken bireu atyp tastaydy. Rektordyng bar kinәsi ýkimetting búiryghy boyynsha basyn orap hijap kiyip kelgen qyzbalalardy inistutqa kirgizuden bas tartqandyq bolady. Delsal bolyp  qonaqjaygha óni qashyp oralghan Ka IYpekting otbasylyq dastarhanynda otyryp alghashqy ólenin jazady. Ol ólenning aty «Qar» bolyp shyghady. Ony sol kýni keshke Ka júrt aldynda oqidy.

Keshke teatrhanada ýlken qoyylym bolady. Gazette jazylghanday Ka óleng oqidy. Sonynda ótken ghasyrdyng 50 jyldarynda Týrkiyada ateizmdi dәriptep kóp qoyylghan, әielderding jaulyq taghudan bas tartuyn taqyryp etken oiyn qoyylady. Bir kezde sahnada oiyn qoyyp jýrgen әskery adamdar aldarynda oiyn kórip otyrghan kórermenge qaratyp myltyqtan oq jaudyrady. Sol maydanda ondaghan islam din mektebining shәkirtteri oqqa ýshady.  Osy qyrghynnyn  úiymdastyryluymen joly bekitilip qalghan Karstaghy bar biylik әskeriyler men olar jaldap әkelgen bir rejisser-akterding qolyna ótedi.

Álgi rejisser Gamlletting qoyylym ishindegi qoyylymyna úqsatyp ekinshi ret oiyn qoigha әzirlenedi (jerlik gazet bolsa bas roldy oinap shyqqan rejisserding oiyn sonynda hijap kiygen әielder jaghynan shyn atyp óltirilgeni turaly aldan jazady. Qoyylym shynymen de solay ayaqtasady.)  Bar biylikti qolyna alghan rejisser Kanyng batys elderimen qatysy baryn, qaladaghy týrli toptarmen de baylanysty ekenin eskere otyryp, ony da oiyngha kýshtep qosady. Osy barysta Ka IYpek pen «Kóktәnirinin» arasynda birkezde mahabbat bolghanyn sezedi. Biyliktegilerding bar maqsaty әkim saylauy aldynda islamshyldargha soqqy berip, odan qalsa «Kóktәnirinin»  kózin joymaqshy bolghany jәne búlardyng bәrin Kanyng esebinen istemek ekeni anyq bolady. Kanyng IYpekke degen mahabbatynyng astan-kesteni shyghady. Ol ózi bir kórip moyynsal bolghan «Kóktәnirin» de ólimge qimaydy. Aqyrynda ol rejisserge ózining qoyylymgha aralasatynyn, biraq ol ýshin «Kóktәnirine» Karsta qastandyq jasaudy toqtatudy talap etip qoyady. Rejisser búl talapqa kelisedi. Dәl osy kezde  qaladaghy biylikti qoldaryna alghan әskeriyler men rejisserden de kýshti әri qatgez, kózge de týse bermeytin bir top tóbe kórsetedi. Olar óz maqsattaryn jýzege asyru jolynda eshtemeden ayanyp qalmaydy. Olar ózderin memleketshildermiz dep týsindiredi. Búl top Kanyng izine týse jýrip «Kóktәnirinin» tasalanghan jerin tabady da, ony óltiredi. Búl ólimge Ka ózin kinәli sanaydy. IYpekting jýzine qaraytyn betim joq dep biledi de, jol ashylghanan keyingi birinshi poyyzben Karstan ketedi. Bayaghy jartas sol jartas bolyp mýlgip Kars qalady.

Roman osymen ayaqtamaydy. Dosyna qatysty qayghyly әri tang qalarlyqtay әserli osy oqighany tamyljyta bayandap bergen jazushy da Orhan Karsqa keledi. Ol dosy jýrgen joldarmen jýredi, dosy kezdesken adamdarmen kezdesedi. Sonynda dosy siyaqty poyyzgha otyryp ózgeshe bir sezim qúshaghynda, kózine jas alyp Karstan ketedi.

Týsindirip jatudyng qajeti joq siyaqty. Izdegen adamgha romannan týrikke qatysty týitkilding bәrin kezdestiruge bolady. Mine osy roman Týrkiya biyligining mazasyn ketirdi. Jazushynyng óz sózimen aitqanda «búl kitap dәstýrshilderding - sayasigha qyzyghatyn islamshyldar men biyliktegi toptardyng bas auruyna ainaldy». Sebebi, «bizde biyliktegilerding bir úshy armiyamen baylanysyp jatady. Armiyagha iyek artu Týrkiyanyng yryqty demokratiyaly sayasat ústanuyna bastan-ayaq kólenke týsirip keledi. Armiya sayasatpen aralasqan elde  halyq ózine degen senimnen airylady, barlyq isti armiyanyng tyndruyna tapsyryp qoyyp, ózderi qarap otyrady. Bizde júrttyng «ekonomika bylyghyp, el quaty әlsiredi, әskeriyler ne bitirip otyr!» deytini bar. Áskeriyler biylegen elde bauyrmaldyq órken jaya almaydy. Qit etse baylap-matau, abaqty tolghan qylmysker sodan payda bolady. Áskeriyler biylegen elde mýlde tynyshtyq bolmaydy. Sodan da bizde әr on jyl sayyn bir ret sayasy tónkeris tuylyp otyrady. Biyliktegilerdi men osy túrghydan synaymyn. Olar meni sol ýshin jaqtyrmaydy. Al islamshyldar da maghan renjuli. Sebebi, men islamgha senetin bireuding nekege otyrudan búryn jynystyq baylanysqa barghanyn jazyp qoydym - búl әsilinde óte qarapayym aqiqat. Olardyng meni jaqtyrmaytyn taghy bir jeri -men olardyng túrghysynda túryp shygharma jazbaymyn, olarsha men batysshylmyn. Olar maghan «sen bizdi týsinbeysin, biz jóninde qalay jazasyn?» -  degeni bar. Men búl sózdi de shygharmagha kirgizdim» - deydi jazushy («Paris Review:The Art of Fiction No187» 2005 jyl).

Týrik basylymdarynyng jazuynsha, sotta isi qaralyp jatqan «Ergenekon» qúpiya qauymdastyghymen qatysy bar adamdar byltyr Orhan Pamukqa qastandyq úiymdastyrmaq bolghan. Jazushynyng kózin naqty kimning joyghysy kelgeni qazirge deyin anyq emes. Dese de, búnyng ózi jazushynyng biylikke ghana emes, biylikke úmtylyp jatqan toptargha da únamaytynyn anghartady. Týrkiyanyng demokratiyalanu joly auyr da búralang boldy desek, sol búralandyqta týie botalaghanday tuylyp túratyn tónkeris týrik aghayyndar ýshin ýzilmey kele jatqan ýreyli týs spetti seziletini anyq. Múnday týsti әiteuir bireuding ayaqtatuy kerek qoy. Mýmkin memlekettik tónkeris taqyrybyna Orhan Pamuk sol ýshin de barghan shyghar.   Al «Qar» romanyn «Orhan Pamuktyng basqa da shygharmalary siyaqty - bólshektengen, ýmitke de qol sozghan, jalghyzsyraghan týrik ruhynyng óz túnghiyghyna tereng boylauy» (Kanada jazushysy M.Atudtyng sózi) dep týsingenimiz jón siyaqty.

«Abay-aqparat»

0 pikir