Jeksenbi, 28 Aqpan 2021
5101 85 pikir 8 Shilde, 2020 saghat 21:04

Qasym-Jomart Toqaev: «13 shilde – Últtyq aza tútu kýni»

Býgin Memleket Basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstandaghy koronavirus pandemiyasyna baylanysty televiziyalyq ýndeu jasady. Ýndeuding tolyq mәtinin nazarlarynyzgha úsynamyz.

Qúrmetti otandastar!

Barshanyzgha mәlim, qazir әlemdegi pandemiyagha baylanysty qalyptasqan jaghday kýrdelene týsude.

Koronavirustyng taraluy bәsendemey otyr.

Keybir elderde búl indet qaytadan ushyghyp bara jatyr.

Álem boyynsha osy virusty júqtyrghandardyng sany shamamen 12 milliongha jetti, sonyng saldarynan 500 mynnan astam adam qaytys boldy.

Sol sebepti, birqatar elderde  karantin tәrtibi qayta kýsheytilip, әue, kólik qatynasy qaytadan shekteldi.

Ókinishke qaray, bizding eldegi jaghday da onay bolyp túrghan joq.

Memlekettik komissiyanyng sheshimimen 5 shildeden bastap elimizde eki aptalyq merzimge karantin sharalary engizildi.

Búl asa qajetti sheshim boldy.

Jaghdaydyng túraqtalatyny sózsiz. Onyng alghashqy belgileri de bar. Sondyqtan, aldaghy eki apta bizding bolashaq qadamdarymyz ýshin sheshushi kezeng bolmaq.

Barlyq azamattardy taghy da karantin erejelerin qatang saqtaugha shaqyramyn. Indetpen kýresting nәtiyjeli boluy, eng aldymen, barsha júrttyng sanaly әreketi men jauapkershiligine baylanysty.

Búl  – óte qauipti, batpandap kirip, mysqaldap shyghatyn dert.

Koronavirustyng taraluyna baylanysty densaulyq saqtau jýiesine kóp auyrtpalyq týsude.

Ashyghyn aitu kerek, densaulyq saqtau jýiesi indetke toytarys beruge dayyn bolghan joq. Osy mәsele boyynsha biz tergeu jýrgizemiz jәne búl jaghdaydan sabaq alamyz. Ákimderding jibergen qatelikterine tiyisti bagha beremiz.

Degenmen, memleket tarapynan barlyq qajetti sharalar qabyldanuda.

Qabyldanghan sharalar men medisina qyzmetkerlerining erligining arqasynda emdelip shyghyp jatqan azamattardyng sany edәuir kóbeydi.

Kóptegen elderdegi jaghday bizden de qiyn.

Degenmen, «Ár qazaq – mening jalghyzym» degendey, Ár azamatymyzdyng qazasy mening jýregime qatty batady. Mynau alapat indet aramyzdan talay asyldarymyzdy júlyp әketude.

Býginde qara jamylyp otyrghan azamattardyng qayghylaryna ortaqtasyp, kónil aitamyn.

Sol ýshin 13 shildeni – Últtyq aza tútu kýni dep jariyalaymyn.

Biraq, bizding kýresimiz jalghasa beredi.

Búl indetti adamzat juyq arada jene qoymas.

Alayda, uayym men qayghygha batyp, týrli qauesetterge senip, ensemizdi týsiruge taghy da bolmaydy.

Salmaqty, sabyrly bolayyq!

Bizding júmysymyz – aiqyn, qogham aldynda eshnәrseni jasyrmay, ashyq aitamyz. Bolashaqta da solay bolady.

Býkil kýsh jigerimizdi jinap, indetpen kýrese beruimiz kerek.

Osynday kýrdeli jaghday kezinde el arasynda kóptegen jalghan әngimeler tarauda. Teris aqparat taratyp jýrgen aram pighyldy adamdardyng әreketteri oryn aluda.

Ókinishke qaray, keybir azamattar jalghan aqparatqa senetin boldy.

Sonymen qatar, taghy bir manyzdy mәsele. Dәrigerlerimiz búqaralyq aqparat qúraldary arqyly azamattargha naqty, birizdi mәlimet berui kerek. Dertti emdeuding neshe týrli joldaryn kórsetip, adamdardyng densaulyghyna qauip tóndiruge bolmaydy.

Búnday әreketterge tosqauyl qoy kerek.

Qylmystyq kodeksting 174-babyna sәikes jalghan aqparat taratqan adam jauapqa tartylady.

Qúqyq qorghau organdary el ishindegi osynday jónsizdikke qatysty qatang sharalar qoldanatyn bolady.

Sol siyaqty dәri-dәrmekting baghasyn birneshe ese ósirip, qalyptasqan jaghdaydy óz maqsatyna paydalanghysy kelgen alypsatarlardy da qúqyq qorghau organdary mening tapsyrmama sәikes jauapqa tarta bastady.

Qazir memlekettik organdar eldi mekenderdi qajetti dәri dәrmekpen tolyq qamtamasyz etude. Osyghan oray, tiyisti qor jasaqtalghan. Tósek oryndary da, medisinalyq qyzmet kórsetu isi de  tolyghymen qamtamasyz etiledi.

Qúrmetti otandastar!

Biz – talay zobalang men synaqty bastan ótkergen, tarihtyng talay dauylyna boy bermegen halyqpyz.

Batyr babalardyng jolyn jalghaghan býgingi úrpaq ta qazirgi qiyndyqqa tótep beredi dep senemin.

Bәlkim, búl bizding birligimizdi bayqau ýshin berilgen synaq shyghar.

Bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharyp, úiymdasa bilsek, búl synnan da ótermiz.

«Densaulyq – zor baylyq» degen halqymyzdyng dana sózining qadirin bileyik.

Ár azamattyng amandyghy ýshin kýreseyik!

Barshanyzgha myqty densaulyq, myzghymas bereke-birlik tileymin!

Abai.kz

85 pikir