Senbi, 2 Shilde 2022
Qogham 5371 4 pikir 2 Shilde, 2020 saghat 13:27

Altay Kólginov eki ottyng ortasynda qaldy ma?

Búghan deyin Núr-Súltan qalasynyng әkimdigi «Astana kýnin» dabyraly týrd ótkizgisi keletini jayly aqparat tarady. Kópshilik búl aqparattardy oidan qúrastyrghan joq, әkimdikting toy toylau jospary bolghany shyndyq.

Mәselen qalalyq әkimdikting resmy saytynda kýni keshe Núr-Súltanda ashyq aspan astynda kino kórsetilimi ótetini habarlanghan. Búdan bólek әleumettik jelige Astana kýnine oray úiymdastyrylatyn mәdeny is sharalardyng tizimi de jariyalandy. Búl tizim is-sharalar ótedi dep josparlanghan Nomad city hall-dyng instagram paraqshasynda jariyalanghan. Biraq búl habarlama keyin resmy paraqshadan joyylghan kórinedi.

Qazir elimiz aumaghynda koronavirustyng órship túrghany belgili. Atalghan indetpen auyrghandardyng sany 41 mynnan asyp ketti. 188 adam qaytys boldy. Memleket basshysynyng tapsyrmasymen el ýkimeti taghy da karantindik sharalar engizdi. Osynday qiyn kezende qala kýnin toylau ne ýshin kerek boldy?

Búl jalpy halyqtyng súraghy jәne qarsylyghy bolatyn. Elorda әkimi Altay Kólginovtyng atyna aitylghan narazylyq pikir az bolghan joq. Bәrining aitary: indet órship túrghan sәtte kóp halyqty bir jerge jinaudyng jóni joq, qarjyny qala kýnin toylaugha emes, dәri-dәrmekke júmsau kerek.

Halyqtyng narazyly jauapsyz qalghan joq. 1 shilde keshqúrym elorda әkimdigining resmy sayty is-sharalardyng onlayn rejimde ótetinin mәlimdedi.

- Epiydemiologiyalyq ahualgha baylanysty búghan deyin Elorda kýnine josparlanghan barlyq is-sharalar toqtatyldy. Sharalar tek onlayn rejimde ótedi. Búl turaly qalalyq mәdeniyet basqarmasy habarlady. Mysaly «Dombyra kýni» sharasyn túrghyndar Qazaqstan telearnasynan onlayn rejimde tamashalay alady. Is-sharalardyng kópshiligi әleumettik sipatta bolady – erekshe qajettilikteri bar balalargha arnalghan reabilitasiyalyq ortalyq, júmyssyz әielderge ShOB negizderin ýiretetin «Kәsipker ana» әleumettik ortalyghy, Jaghalau audanynda jedel jәrdem stansasy men «Doktor u doma» medisina ortalyghy jәne basqa da әleumettik nysandardyng ashyluy bolady. Sharalargha qatysatyn adamdar sany shektelgen. Sonymen qatar ýy kezegindegiler men ýleskerlerge pәter kiltteri tapsyrylady – qatysushylar sany shekteuli jәne sanitarlyq normalar qatang saqtalady: maska taghyp, әleumettik qashyqtyq saqtau kerek, - dep jazdy әkimdikting baspasóz qyzmeti.

Endi qala kýnin toylau ýshin halyq bir alangha jinalmaydy. Biraq «attan týsse de, ýzengiden týskisi kelmegen» qala biyligi toy toylau oiynan qaytpaghan sekildi. Belgilengen is-sharalardy halqty jinap dabyraly ótkize almasaq ta, onlayn rejimde merekeleymiz dep belsenip otyr.

Astana kýni 2006 jyldyng 6 shildesinen beri toylanyp keledi. «Memlekettik meyram» statusy berilgen. Dәstýrli týrde 14 jyl boyy ótip jýr (Oghan deyin qala kýni 1998 jyly jana elordanyng túsaukeseri ótken 6 mausymda toylanatyn). Demek qazaq biyligi ýshin «elorda kýni» atap ótpese bolmaytyn asa manyzdy merekeler qatarynda degen sóz.

Osyghan qarap Altay Kólginov myrza eki ottyng ortasynda qaldy ma degen oy tuyndaydy. Bir jaghynan on neshe jyl boyy qalyptasqan dәstýrdi jalghastyrghysy keledi, ekinshi jaghynan indet órship túrghanda toy toylau da onay emes. Halyqtyng qarsylyghy da Kólginov myrzanyng arqasyna ayazday batary sózsiz.

Qala biyligi «ógizdi de óltirmey, arbany da syndyrmay» eki ottyng ortasynan aman shyghudyng jalghyz joly onlayn toylau dep sheshken sekildi. Biylghy «elorda kýni» onlayn ótedi. Bastysy atausyz qalmaydy. Biraq búrynghyday shetelden әrtis-әnshi shaqyryp dabyraly toylay almaydy...

Quanysh Qappas

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 967
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 811