Seysenbi, 19 Qantar 2021
Áleumet 2381 3 pikir 29 Mausym, 2020 saghat 13:19

Týlekterge oy týrtki...

Suret: inform.kz

Qúrmetti mektep bitirushi týlekter, qazir sizder ýshin manyzdy kezen. ÚBT nәtiyjesi sizdermen birge ata-analarynyzdy da alandatuda. Osy orayda, ghalym-ústaz jәne әke retinde sizderge bir auyz aqyl-kenesimdi aityp, psihologiyalyq kómek kórsetkim keledi. Kez-kelgen týlek mektep bitirerde myna eki súraqqa oy jýgirtui kerek:

- Bastysy, men bolashaqta kim bolamyn nemese uniyversiytetke týsudegi maqsatym ne? Eger, búl turaly búryn oilanbasanyz qazir oilanynyz. Sebebi, búl súraq bolashaghynyzdyng baghyt-baghdary. Aynalanyzdaghy eshkimge eliktemey, jauabyn jýreginizding qalauymen tabynyz. Kim bolghynyz kelgeni anyqtalsa, kelesi súraqqa kóshiniz.

- Sonday mamandyq iyesi boluym ýshin mindetti týrde joghary oqu oryndaryn (JOO) oqu kerek pe? Mýmkin kerek, mýmkin kerek emes te shyghar. Óitkeni qazirgi tehnologiyanyng damuy, bilim aludy qoljetimdi etti. Enbekqor, izdengish bolsanyz uniyversiytet oqymay-aq, studentter alatyn biliminen kem emes bilim aluynyzgha bolady. Búl býgin qalyptasqan ýrdis emes. Eski zaman ghalymdary men oishyldarynyng bәri derlik kitaphanadaghy jazbalardyng negizinde bilim alyp, adamzat balasyna ýlken enbekterin qaldyrdy. Biz qazir solardy oqyp jýrmiz. Qazir kitap dýkenderi, kitaphana, internet, audio, viydeo kitaptar men jazbalardyng sanynda shek joq. Sondyqtan, bilimsiz qalamyn dep alang bolmanyz. Bastysy - bilim alugha degen ystyq ynta men alghan bilimdi tiyimdi qoldana bilu.

Adamzat órkeniyetining ekonomikalyq damu kezenderine nazar audarghanda, әr kezenning ózine tәn bilim beru jýiesi men erekshelikteri bolghanyn bayqaymyz. Mәselen:

- Auylsharuashylyq kezeninde, materialdyq iygilik basty orynda túrdy da,  bilim beru tirshilikti qamtamasyz etudi negiz etken qarapayym dengeyde boldy. Bәsekelestik tómen boldy. 

- Ónerkәsiptik kezeninde, energetikalyq quat manyzdy ról oinady da, bilim beru ozyq tehnikany mengergen, әr salada daryndy mamandardy tәrbiyeleudi negiz etti. Bәsekelestik damydy. 

-Bilim ekonomikasy nemese 4-ónerkәsiptik revalusiya kezeninde informasiyalyq tehnologiya ekonomikany qúraushy basty faktorgha ainalu ýstinde. Búl kezdegi bilim beruding baghyty - alghan bilimdi qoldanu. Sebebi, búl kezende bilim alu qol jetimdi boldy. Sol ýshin bilim alu basty problema emes, ony qoldana bilu basty problema. Búl kezende bәsekeles tek adamdar arasynda ghana emes, intelektualdy tehnikalarda da bolady. Soghan dayyn bolynyz. Ol ýshin bilimdi adam emes, adamy kapital bolugha tyrysynyz.

Adamy kapitaldy aitqanda, adamy resursty birge qosyp aitudyng manyzy bar. Syrttay qaraghanda ekeuinde aiyrmashylyq joq derlik. Ár ekeui sapaly, ónimdilikti kórsetetin ólshemder ispetti. Alayda, adamy resurs pen adamy kapital arasynda mәndik aiyrmashylyq bar. Adamy resurs - adamnyng jalpy tabighy qasiyeti men alghan bilimi jәne tәjiriybesining jiyntyghy. Bir auyz sózben aitqanda, boyynyzdaghy bar barlyq mýmkindikteriniz ben әleuetiniz. Al adamy kapital sol boydaghy bar baylyqty dúrys qoldana bilip, ónimdilikti jaratu. Bizding zamanymyzda jastardyng adamy resurs boluynyng shart-jaghdayy bar. Tek, ózi talpynsa, onday mýmkindikter jeteqabyl. Ángime sol adamy resurstan adamy kapitalgha ainala bilude jatyr. Onyng eng tura joly bilgenge talpynu jәne bilgendi útymdy qoldanu sodan qúndylyq jaratu. Sebebi, kapital - qúndylyq jarata alatyn qúndylyq. 

Jas dostar!

Ballym tómen boldy, uniyversiytet oqy almay qalatyn boldym. Armanym adyra qaldy, qoghamda óz ornymdy tappay sendelip qalatyn boldym degen san týrli sýrensiz oilar men qiyaldardan aulaq bolynyz. Adamnyng adamshylyghy, tabysqa jetui, bir kisilik oryngha ie boluynyng basty sharty uniyversiytet oqu emes. Student atalyp jýrgenderding bәri birdey bilimdi emes. Qolynda diplomy bolsa da arba sýirep, dayashy bolyp, mashina juyp jýrgenderi qanshama? Bastysy - armanynyz asqaq bolsyn. Ne isteseniz de, sol salanyn  mandayaldysy bolugha tyrysynyz. Tariyhqa kóz jiberseniz oqymay-aq dәuletti, ataqty, bilimdi bolghandar kóp. Oqyp, toqyp, sonynda qanghybas bolyp, it ólimmen ólgender de kóp. Sondyqtan toryghudyng mýlde qajeti joq. Adam ýshin mýmkindikter men tabystyng esigi jer men gharyshqa deyin kendikte ashylyp jatyr. Tek, izdene biliniz.

Mening "Keleshekte kerek bolmaytyn mamandyqtar" dep atalatyn maqalam bar. Ony internetten oqy alasyzdar. Sonda qanday mamandyqtardy oqu kerek,al  bolashaqta qúnyn joyatyndary qaysylary degen ózekti súraqtargha jauap bergen edim. Men joghary oqu oryndaryn oqymanyzdar dep otyrghan joqpyn. Ózim uniyversiytet ústazy retinde olay dep mýlde aitpaymyn. JOO oqu kerek, eger oqugha, bilimge yntyq bolsanyz. Bolmasa, bireuge eliktep nemese ata-ananyng qysymymen oqudyng qajeti joq. "Sýirep salghan tazy týlki almas" degen bar. Ne oqysanyzda, dәl qazirgi kezde Qazaqstan qoghamyna  kerek, súranysy bar әri ózinizge únaytyn dýniyeni oqynyz. Kәsiby maman, kәsiby júmysshy bolynyz. Ol JOO bitirip júmys tappay sendelip jýrgen student pen magistrden әldeneshe ese qayyrly.   

Sóz sonynda jaqynda jaryq kórgen "Eshqashan joq deme, tabys - óz әleminiz ishinde" atty kitabymnan bir ýzindi keltireyin: "Adamnyng jeke dara ómir filosofiyasy onyng taghdyryn sheshedi. Taghdyr aspannan týspeydi, Ol - adamdardyng qalauymen ómir jolynda kezdesetin kýlli jenis-jenilisinin, quanysh-qayghysynyng jiyntyghy. Jaratushy ony mandaygha zorlap tanbaydy, tek, mýmkindigin beredi, taldau óz qolynda". Qalay bolmasyn tabysty bolugha tyrysynyz, barshanyzgha sәttilik tileymin.

Qaster Sarqytqan,

ghalym-ústaz, jazushy, QR jurnalister odaghy mýshesi.

Abai.kz

3 pikir