Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Alashorda 5372 5 pikir 16 Mausym, 2020 saghat 11:52

Alashtyqtar Abaydyng «tolyq adamdary» boldy

HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda tarih sahanasyna «jadiyt» úghymy shyqty. Jәditshildik baghyttaghy músylmandar payda boldy. Qazaq halqynyng arasynda búl konsepsiya keninen taraldy. «Jadiyt» arab tilinde «jana» degen maghyna beredi. Bilim men ruhaniyat úshtasqan, iydeyalyq negizi bar aghym. Fransiyanyng Sorbonna uniyversiytinde bilim alghan músylman aghartushysy Ismayyl Gasprinskiyding (1851-1914) jaditshildik ústanymy týrki әlemining kórnekti ústazdary Ábdinasyr Ál-Kursavy (1776-1812) men Shahabuddin Bagauiddiynúly Ál-Marjaniyding (1818-1889) dýnie tanymdyq kózqarastary men ústanymdary negizinde qalyptasty.

Jәditshildik qozghalysy músylman halyqtaryn damu men órleu jolyna, zamanyna layyq ghylym-bilimning jetistikterin paydalana otyryp, órkeniyetti elder qataryna qosyludy maqsat etti. HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy men HH ghasyrdyng basynda qazaqtyng dinni-aghartushy ókilderi Abay Qúnabayúly, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Mәshhýr Jsip Kópeev, Ghúmar Qarash, Shәdi Jәngirov, Maylyqoja Súltanqojaúly, Núrjan Naushabaev, Túrmaghmbet Iztileuov, Aqmola Múhammediyarov,Ábubәkir Kerderi, Maqash Qaltaev, Núrjan Nadshabaev, Músabek Bayzaqúly, Árip Tәnirbergenov, Imanjýsip  Qúpanúly óz shygharmalarynda músylmandyq mәdniyet pen әdebiyetting negizin qalyptastyrdy. Onda Jaratushy men adam qaraym-qatynasy, dýniyenning jaratyluy, músylmandyq әdep pen ahlaq mәsellerin kóterdi. (B.Q Beysenov. Qazaq oishyldary din turaly: oqu-qúraly-Almaty, 2012.-192b 161bet). 

Abay mine osy jәditshildik joldy ústanghan ziyaly. Meddiressede ýzdik oqyghan Abay siyaqty shәkirtter islamdy-ghylymy ghaqli  jolmen, tereng oilanyp, jýrek kózimen tanyp bildi. Arab, parsy, týrki tilderin jaqsy bilip, ilahy Qúran ilimderine boylady. Ol óz últynyng tamyryn dәl basyp, barlyq keselin aityp, odan aryludyng jolyn kórsetken. Maghjan atamyz «qazaqqa aqyldan da, aqynnan da Abaydan asatyn eshkim joq, odan keyin qolgha qalam aludyng ózi úyat»,- dep tolqyghan eken. Abaydyng Abaylyghy onyng «Patsha Qúday siyndym, tura basta Ózine» dep bir Alladan medet súrap, bar isin Soghan tapsyra qolyna qalam aluynda jatyr. Ol Qúrandy tikeley oqyp nәr alghan, Iassauy ilimin qazaq jyraulary negizinde tereng mengergen, shyghys shayrlary Firdousi, Nizami, Hafiyz, Jami, Saghdi, Nauai, Sәihaliylerdi týp núsqada oqyp, nәrin boyyna sinirgen. Órkeniyetter aghysyn orys kózimen oqyp bildi. Abay jәy oqyghan joq, oqyghanyn kókeyine toqyp, hәlibinin(jýreginin) sýzgisinen ótkizip sintezdep, tughan eline ólmes shygharma etip úsyndy. Qazaqtyng bas aqyny, qazaq kósem sózshisi «Birindi qazaq biring dos, kórmeseng isting bәri bos»dep eldi birlikke shaqyryp, ýlken bolashaqqa bastady. «Qúday bir Qúran shyn, Qúdaydyng Ózi de ras, Sózi de ras» dep ózindi jaratqan Allany tanugha ýndedi. «Jýrekting kózi ashylsa, Haqtyng týsse sәulesi, ishtegi kiri qashyrsa, adamnyng hikmet keudesi»dep, adam ainalasyna, bollmasa ózining denesine bir sәt aqyl kózimen emes, jýrek kózimen qarasa shirkin, ishtegi kiri, kýdik-kýmni ketip, Qúdiret iyesin tanyr edi. Sonda ghana Jaratushynyng núry týsedi, bar kýnadan pәktenedi, sol kezde adam naghyz adamgha ainalady dep ózining «tolyq adam» iydeyasyn ortagha salady. 

Alashtyqtar Abaydyng «tolyq adamdary» boldy. HH ghasyrdyng basynda últ ruhy Alash kósemi Álihan Bókeyhanyng boyynan jәne onyng janyndaghy tau túlghalardan kórindi. Jәditshildik Alash kósemderining qazaq memleketin qúru iydeyasyna tyng serpin berdi. Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Maghjan Júmabaev bastaghan Alash ziyalylary Qazan, Orynbor, Omby, Ufa siyaqty qalalarda oqydy. Onda ataqty V.V Radlov, N.I.Iliminskiy, G.N.Potaniyn, Sh.Marjani, Sh.Uәlihanov, Y.Altynsariyn, S.Gasparinsky siyaqty ghúlamalar dәris berdi. Olar Alla dinde jasyrghan matematika, himiya, fizika, jaratylystanu, qoghamtanu, jaghrapiya taghy basqa pәnderdi Qúranmen hadisten izdeudi úsyndy. 

Olar “ózining dinin, tilin, elin bilgender ghana oryssha oqysa - ol jaqsy. Ony bilmegender oryssha oqysa odan esh qayyr joq”- degen joldy ústandy. 

Ishimen(batyni) syrty(zahri) birdey qazaq dalasynyng ruhany taulary bolyp qalyptasty. Alashtyqtardyng “ishi Haqpen, syrty halyqpen boldy”. Kórgennen tereng oy týiip, aqylmen, ghylymmen tanyp, jýrekpen sezdi.  

Alash ziyalylary jәditshildik joldy myqty ústandy. Olar «Ár qazaq qyzynyng bas jasauyna Abaydyng ólender jinaghyn beretin bolsyn»,- dep ýndeu jasap, Abay ólenderin baspadan shygharyp elge taratty. Demek, búdan Alash arystary últ aqylmany ózderine ruhany ústaz tútqanyn angharamyz. Alash ziyalylary «Ayqap», «Saryarqa», «Abay» jurnaldary men «Qazaq», «Qazaqstan» gәzetterin shygharyp últ, din mәselesin kóterip orystandyru men missonerlik sayasattyng jymysqy әreketin әshkerelep halqyna kóz ham qúlaq boldy. 

Qazaq nege el bolmaydy? Alash úlystary nege sonsha artta qaldy? Dep qatty tolghandy. Eldik sanany oyatugha baryn saldy. Ghylym Allanyng bir sipaty biz ghylymnyng syryn asha alsaq, quatty elge ainalamyz dep qam jedi... 

Alashtyqtardyng moldasy Ghúmar Qarash «Qúran aqiyretke deyingi bizge bergen baghdarsham. Ol әr sәt sayyn bizge tura jol núsqaydy, biraq biz sony ózimiz týsin almay, ony týsinetin ghalym-ghúlamalardy tyndamay “relisten” shyqqan ot arbanyng kýiinde jýrmiz» dep aghartushylyq baghytta kóp kitaptar jazdy. 

Áuelde, adam Alla aldyndaghy qúldyq paryzyn bilu, sosyn adamdyq sanatqa kóteriledi, odan keyin ghana Alashtyq, azamttyq sana payda bolady dep bildi. 

Elining sol kezdegi bolmysyna qarap, kýlili nәrsening jauy nadandyq ekenin shynayy sezindi. Ózi bilmeydi, bilgenining tilin almaytyn óz tuystaryna, qazaghyna jany ashydy.  “Bilim alu joly mal ayaityn jol emes” “qazaqty ne qorqytyp ne paralap balasyn bilimge ber” degen Abay sózderin ústanyp, aghartushylyq júmystar jýrgizdi. Auyl, auyldy aralap, mektep ashyp, kýn-týn kitap jazdy, gәzet-jurnal shyghardy. Alashtyqtar óz armandaryna- arymen, ghylymen, jigermen, jastyq jalynmen keldi. Olar shetinen óz ortasynyng qara kók túqymynan shyqqan myqty da bauqatty әuletting begzadalary edi. 

Alash kósemderi ruhany súranystargha jauap izdegen danyshpandar, olar materiyaldyq qajetten joghary túrghan zangharlar. Sosyn da jerdegi it ómirden biyik túryp eldin, alashtyq qamyn jedi, tek bir Allanyng rizalyghy ýshin tirlik jasap jýrekteri lýpildep soqty...

Alashtqtar kez kelgen nәrsening eki betin, paydaly nәrsening de ziyany, ziyandy nәrsening de paydasy bolatyny bile túra bastaryn bәigige tikti. El ýshin ózinde barmen enbek etti. Olar tikennen gýldi, gýlden tikendi alugha tyrysty. Sol ýshin de bastaghy eki kózben emes, kókirektegi bes kózben júmys istedi. Tәnning emes jannyng qajeti ýshin ómir sýrdi. Jandaryna tәnderin baghyndyrdy. 

Alash ordanyng kósemderi «Basshy bolu degen mamyq kreslogha jayghasu, baylyqqa belsheden batu emes, kerisinshe el jýgin, halyq amanatyn, últ taghdyryn moynyna alu degen sóz, onyng erteng súraghy bolary haq» dep, Alash kósemderi týn úiqysyn tórt bólip eldi oilady. El aldyndaghy paryzy men qaryzyn tolyq ótedi.

Ámanda, elimiz aman júrtymyz tynysh bolsyn!!! Qazaq mәngilik últ!!!

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz

5 pikir