Monghol elining tórt aimaghynyng úlanghayyr ólkesin basyp ótip, mynnan astam shaqyrym jol jýrgen qazaq kóshi dittegen jerine aman-esen jetti. Shyghys Týrkistandaghy zúlym qytay әskerinen qashyp-pysyp jýrgen kezdegidey emes. Búl jolghy kósh sayahat ispetti edi. Jazdyng jaymashuaq mausymynda mamyrajay ghana tirlik etip jaylap otyrghan monghol júrtynyng alys saparda kóshin týzegen qazaqtargha syi-qúrmeti erekshe. 

Jol boyynda ýilerinen shyghyp, әudem jerden qazaq kóshin kórgen monghol júrty ystyq shay, aq dәmderinen alyp aldarynan tosady. Kók maysada jayghasyp otyryp, shay-tamaqtaryn iship-jep jergilikti qalqalarmen әngime-dýken qúrady. 

-Baratyn jerlering әli alysta eken. Dәmnen alyp, tynyghyp damyldap qaytyndar! – dep, qonaq etken mongholdar kósh-keruenge tóte jol siltep, aq jol tileydi, batalaryn berip shygharyp salady.

Keybir mekenderde jauyn-shashyn bolyp ketse, aq shanqan ýilerin qaz-qatar tiziltip, jaylap otyrghan mongholdar qazaqtardy bala-shaghalarymen ýilerine bólip, engizip, aspan ashylghansha ayaldatyp qoyady. Keterinde azyq-týlikterin berip, auyl shetine deyin shygharyp salady. 

Tughan-tuystan beter meyrimdi, sayyn dalasynday keng peyildi elge qazaqtardyng alghystary sheksiz edi. Osylaysha tynysh ta jayly jýrispen Olon nuur jaylauyna jetkenderdi Qobda betine erterekte kelip qonystanghan jekjat-júraghat, jaqyn-juyqtary qarsy alyp, mәre-sәre bolyp, bir jasasty. Aqsarbastaryn soyyp, tileu-toylaryn jasady...

Dóntay әuleti Aqaral men Aqshiydi alma-kezek qystap, jazda Kókerik, Olon nuur, Mara, Jamaty, Suly Qaraghay sekildi Sambagarav tauynyng shúrayly say-salasyn jaylap jýrdi. Áulet deytindey de emes, Dóntaydyng qarashanyraghy men otauy ghana. Birge kelgen aghayyndardan kónekóz qariya Jaghabay aqsaqaldyng qarashanyraghy, otaularymen birge Altaydan búryndary kelip ornyqqan atalas tuystardyng qarasy da әjeptәuir barshylyq.

Jalpy, búl jolghy jana mekenderi Hasagt Hayrhannan qonys audarghan qazaqtardyng bәrine de qolayly boldy. Jyldyng tórt mezgilinde jan men malgha jayly, shóbi shýigin, shúrayly, suly-nuly, tau-tastan da kende emes әri keng mol meken ekeni angharyldy. Qobda ózenning boyyndaghy  it túmsyghy ótpeytin toghayy qystaugha qolayly bolsa, móldir búlaghy men túnyq ózen, kóli, keng de otty óris-qonysy  jaz jaylau men kýzeuge óte jayly eken. Al, Oshqy tauynyng qoynauy men Qobda ózeni boyynyng ormany qystaugha atap soqqan derliktey.  

Shyghys Týrkistandaghyday kópe-kórineu úrlau-tonau, әskery kýshterding zorlyq-zombylyghy, betaldy qyryp-jong bolmasa da, Sovettik qyzyl ókimetting yqpalymen el arasyndaghy bas kóterer oqymystylardy, moldalar men bay-baquatty adamdardy «halyq jauy» dep baylap-matap әketu, Qobda qalasyna aparyp, abaqtygha jauyp tastau búl jaqty da ainalyp ótpegen eken. Sonyng saldarynan el arasynda qorqynysh pen ýrey basym. 

Hasagt Hayrhan jaqta sanauly ghana atanyng úrpaghy bir-birimen qúda-qúdandaly, erteden tanys-bilis jandar shogharlanghandyqtan bolar, júrt bir-birimen óte tatu-tәtti túrushy edi. Al, múnda aimaqtyng aumaghy ýlken, Abaq Kereyding on eki atasynan tys, Uaq, Nayman rularynan qúralghan san jaghynan kelgende de qazaq balasy kóp. Azghana úranqaylar bolghanymen olardyng kóbi qazaqshagha suday. Kiygen kiyimderinen ghana aiyrmasan, tuva sekildi úlystar  qazaqsha sóilegende ózindi janyldyrady.  

 El arasynda taraytyn alyp-qashpa әngimeler de jyrtylyp aiyrylatynday-aq jeldey esedi. Sonyng saldarynan opyq jep qalatyndar da kezdesip jatty. Arghy betten shekara asyp kelip-ketip jýrgenderding arasynda «Shyghys Týrkistanda tynyshtyq ornady» dep maqtaushylar da, «Monghol ókimeti kәmeletke tolghan barlyq qazaq úldaryn tútqyndaydy eken» dep qaueset taratushylar da el-júrtty dýrliktirip, ekiúday kýige týsirdi. Halyq arasynda «esimiz barda elimizdi tabayyq, arghy betke qayta ótip, ne kórsek te, tughan jerde kóppen birge kóreyik» deytinder de payda boldy.   

Birde sonday jel sózge sengen bir top jan sanauly ghana әuletimen ainalasyna bildirmey sytylyp, aua kóshuge sóz baylasady. Kiyiz ýilerin tiguli qalpynda qaldyrady da, qymbat búiymdary men kórpe-jastyq, azyq-týlikterin týiege artyp, jylqylaryn aidap, shekaragha qaray tartady. Jol ortagha kelgende olardyng suyt jýrisin kórip kýdiktengen bireu zastavadaghy әskerlerge habarlay qoyady. Aldyn tosyp jatqan әskerler shekaragha jete bergende pulemetpen oq jaudyryp, bәrin qyryp tastaydy. 

Sengishtikterining saldarynan jazyqsyz qandary tógilip, anghaldyqtarynan opyq jegen otbasylardyng iyesiz qalghan eki myng jylqysy men ondaghan úsaq malyn keyin jerlesteri baryp aidap әkeledi. Auylgha kelgen song aqsaqaldar kenes qúryp, iyesiz maldy kedey-kepshikke taratyp beredi. Jalpy, «pәlen jerde altyn bar, barsang baqyr da joq» demekshi, әrkimning jel sózine erip, opat bolghandar da, qolgha týsip tútqyndalghandar da kóp boldy. Keyin eki el arasyndaghy shekara bekigen song ghana el-júrttyng aua kóshui sayabyrsyp, túraqtalghan jayy bar. Biraq, sayasy qughyn-sýrginning salqyny tiyip jatty. Shash al dese, bas alatyn sholaq belsendilerding úrda jyq әreketteri bertinge deyin jalghasty.           

Aqshiyde túratyn bir qazaq azamatyn «bes uaq namaz oqidy, moldalyghy bar» dep óshesken aramza bireu arnayy qyzmetke habarlaydy. Qobdanyng ishki ister bóliminen ony ústap әketuge tórt-bes qaruly saqshy kelip ýiinde kýtip otyrghanyn estigen әlgi beyshara tau bókterindegi úranqaylardyng ýiine baryp bas saughalaydy. 

-Seni ýiinde kýtip otyrsa, olar ústap әketpey qoymas. Ýiine barmay múnda jata barsen, izdeu salyp, býkil auyldy tintedi. Óitip ústalsan, seni olar ayamaydy. Taban astynda atyp tastaudan da tayynbaydy. Eger aman-sau qútylghyng kelse, mening aitqanymdy iste! – deydi, oghan bir úranqay qariya. 

-Tiri qalu ýshin ne aitsanyz da kóneyin. Jan tәtti ghoy, aghasy! Qútqara alsanyz boldy – deydi, әlgi qazaq. 

-Olay bolsa, seni qútqarudyng joly óte onay. Mynany esh alansyz iship al da ýiine bar! Qúday biledi, olar saghan tiyispeydi, óz jónderimen ketedi – deydi de ýlkendeu kýmis kesege toltyryp araq qúiyp beredi. 

Ómirinde ishimdik ataulyny auyzgha alyp kórmegen bayghús ne ómir, ne ólimge tirelip túrghanda ayanyp qalsyn ba, ashyrqyna otyryp, bólip-bólip úrttap, aqyry zorgha tauysady. Sәlden song ýreyden arylyp, kónildenip shygha keledi de, eshteneden qoryqpaytynyn aityp, tipti batyldanyp  ketedi..  

Úranqaylar ony әbden masaya bastaghan song ýiine qaray attandyryp jiberedi. «Halyq jauy» - dindar moldany kýtip otyrghan saqshylar tang tamasha bolady. Ýiining syrtyna әndetip jetken «moldekennin» qyzara bórtip, tili kýrmelip, qarq-qarq kýlip, ayaghyn zorgha basyp, ýiine engenin kórgen saqshylar: 

-Myna kisi eshqanday halyq jauy emes. Araq ishken, uday mas bolghan qazaqty alghash ret kórip túrmyz. Búl kisi naghyz qyzyl kommunist eken – dep sýisinip:

-Aghasy, úiyqtap demalynyz! Biz basqa bir ýidi izdep jýr edik – desip, yn-shynsyz ketip qalypty. Jol-jónekey әlgi kisini syrtynan kórsetip bergen adamnyng ýiine baryp: 

-Sen araq ishetin, din ataulydan aulaq, jana zamannyng qazaghyna «molda» dep jala japtyn. Naghyz halyq jauy sen ekensin! – dep, aryzqoydyng ózin ústap, abaqtygha alyp ketken kórinedi...

Hamilat eki otbasyn asyrap baghu ýshin tek malmen ghana kýn kórudi jetkiliksiz dep bildi de, janadan qúrylghan sauda úiymyna agent bolyp qyzmetke ornalasty. Ay sayyn eki týie zat artyp әkeledi, ýiining qasyna ashqan shaghyn dýkeninde sauda-sattyq jasaydy. Jaylauda otyrghan júrt ún, shay, kәmpiyt-sheker, kezdemelik púl sekildi kerek-jaraghyn satyp alady. Kýni boyy kelimdi-ketimdi adamdar qarasy ýzilmeytini Shәmil bastaghan auyl balalaryna kónildi boldy. 

Olay bolatyn sebebi, keybir asa qajetti zattargha, әsirese, shay men úngha Hamilat dýkendegi eng ótimsiz tauar araqty mindetti týrde qosyp beredi. 

-Araq almaymyz! Múnyndy úsynba! – dep qazaqtar at-tondaryn ala qashady. Ondayda Hamilattyng sózi dayyn: 

-Meni osy araqty óz qalauymen әkelip otyr deysiz be? Myna zattargha bir shólmek araqty qosyp almasa, onday adamdarmen sauda jasama degen bastyqtyng bergen búiryghy bar. Senbeseniz, mine, oqyp kóriniz! – dep, mór basylghan әlde bir qaghazdy kórsetedi. 

Aytargha sóz tappaghan qazaqtar qalamasa da, bir-bir shólmekti qosyp alularyna tura keledi. Biraq, ýiden úzay bere onysyn  bútanyng týbine tastap ketedi. 

Shәmilding andityny da sol. Balalardy bastap jýgirip jetedi de tastalghan araqty týgel jinap alady. Shólmekterdi jar qabaqtyng shetine qaz-qatar tizip qoyady da ózderi qyryq-elu qadamday sheginip alyp, taspen dәldep túryp atady. Araqty apasy «saytan su» dep ataytynyn biletin Shәmil búl oiyngha «saytangha tas atu» dep at qoyghan. 

Balalar ýshin eng bir kónildi oiyn da osy. Ár biri mergendikterin synaydy. Kim kóp shólmek syndyrsa, sol batyr ataq alady. Úranqaylardyng kelip zat alghanyn Shәmil onsha jaqtyrmaydy. Sebebi, olar araqty Hamilattyng mәjbýrleuinsiz-aq qos-qostan satyp alady. Biraq, onysyn bútanyng týbine ólip bara jatsa da tastamaydy. Bir joly araqty tizip qoyyp taspen atyp, kýl parshasyn shygharyp jatqan balalardyng ýstinen týsken bir úranqay kisi attan týsip kelip, bәrine «sarqúlaq» dep atalatyn bir tógirik aqshadan taratyp berip, onshaqty shólmek araqty týgel jinap alyp ketkeni bar. Keterinde balalargha: 

-Men kelesi joly senderge bosaghan shólmek әkelip beremin. Al, sender ishinde susyny bar shólmekti eshkimge kórsetpey tyghyp qoyyndar! Syndyrmandar, jaray ma? Bos shólmek pen araqty baspa bas aiyrbastap túrayyq! – dep, Shәmilmen kelisimge keldi. 

Shynymen әlgi úranqay sózinde túrdy. Bosaghan shólmekting onshaqtysyn әkelip tastaydy. Qazaqtardyng ýiden úzay bere tastap ketkenderin jinap alyp, ózen jaghasyndaghy qúmqayraqqa tyghyp qoyghan Shәmil oghan araqtardy ótkizedi. 

Araq qúiylghan bótelkeni syndyrghannan góri bos shólmekti balalar tәuir kóredi. Sebebi, alystan atqan tastary kelip tiygende shaghylghan shólmekting dausy әdemi estiledi jәne araq tógilgendey jaghymsyz iyis shyqpaydy. 

Alayda, búl oiyndarynan da kóp kýnderding birinde kóz jazyp qaldy. Búlardyng úranqay jigitpen jasaytyn astyrtyn «saudalary» men «saytangha tas atu» oiyndarynyng syryn andyp jýrip bilip alghan jengeleri Hamilatqa dereu jetkizdi de, әlgi úranqay da izin suytty, balalardyng shólmek andaularyna tiym salyndy.   

Biraq, Shәmil oghan esh ókingen joq. Onsyz da búl oiynnyng qyzyghy ketip, ózi de jalygha bastaghan-dy. Sonday-aq, eki shanyraqtyng ishindegi jasy ýlkeni de ózi bolghandyqtan, mal-súlgha qarau, shóp jinau, otyn-su tasu sekildi qat-qabat sharualar jasy bir mýshelge de tolmaghan Shәmilding moynynda edi. 

Ózimen qúrdas balalardyng keybiri aimaq ortalyghyna ketip, bir toby Baynorgha baryp, jana zaman oquyn ýiretetin mektepte oqyp jatqanyna qyzyqqan Shәmil: 

-Agha-au, men de oqu oqyghym keledi – dedi, Hamilatqa. 

-Tәit, sen oqugha ketseng malgha kim qaraydy, ýy sharualaryna kim qolghabys jasaydy? Jalghyz Arirat qay jaghyna jetedi? – dep, aghasynan búryn auyz ashyp ýlgergen jengesi tiyp tastady... 

Bir kýni auylgha aimaq ortalyghynan at aryltyp jetken uәkil qasyna jergilikti bastyqtardy ertip kelip, júrtty aulagha jinady. Jinalghan qazaq, úranqaylar arasyndaghy shiraqtau bireulerinin  aitularyna qaraghanda, dýniyejýzilik ekinshi qandy soghys bastalypty. Ýstindegi jyp-jyltyr qara bylghary plashy men ayaghyndaghy hrom etigi, basyndaghy qalpaghy da sol týstes jalt-júlt etken uәkilding qimyly shalt, týsi temirdey suyq. 

-Joldastar! – dep, sózin bastaghan uәkil qabaghyn qars týiip, jýzin súrlandyra tistenip, onsyz da suyq týsin odan beter «múzdatyp», jinalghandardy bir sholyp ótti de: 

-Bizding mәngilik dosymyz Sәbet odaghyna qauip tóndi. Kýtpegen jerden Gitlerding Germany Sәbet elining shekarasyn búzyp, dýniyejýzilik ekinshi qandy soghysty bastady. Erjýrek kósem Stalin bastaghan sәbet halqy jaudyng betin qaytaru ýshin jan ayamay soghysyp jatyr. Marshal Choybalsannyng jarlyghymen biz qyzyl armiyanyng jenisi ýshin ayanbay enbek etip, sәbet halqynyng jenisi ýshin qoldan kelgen kómekti ayamaymyz. Shyghystan Japoniya basqynshylary óneshin sozyp, Batystan Gitlerding Germany shabuyldap, Sәbet elimen birge bizge de eleuli qauip tónip túr – dep úzaq sóiledi. 

Anasynyng qasynda túrghan Shәmil uәkilding sózining ary qarayghysyn tyndaghan da joq. Týski sauyn uaqyty bolyp ketkendikten Arirat óristen qoydy aidap kele jatyr eken. Qazir qoy qosaqtaugha kómektesui kerek. 

Bala-shaghalar saulyq qoylardy ústap, qosaqqa tasy bastaghanda kók myljyng uәkil de aitaryn tauysqan bolsa kerek. Júrt tarqap, auyl әielderi qoy saumaqqa qosaq basyna jinala bastady. 

Qosaq basynda qoy sauyp otyrghan qatyn-qalash, ýy aulasynda er azamattar toptasyp alyp, uәkilding jetkizgen suyt habaryn talqylap jatyr. 

Erlerding sózin tyndasan, әlgi japon men germandar eki jaqtan qatar basyp kirip, bala-shagha, kәri-jas demey adam ataulynyng bәrin nayzanyng úshyna shanshyp alyp, otqa qaqtap jep qoyatyn sekildi. Bytyrlatyp atqan oghynan shashylghan órt ainalany jalmap, týgel kýlge ainalatynday. Áueden úshyp keletin «temir qústarynan» tastalghan otty «júmyrtqalary» tau-tasty qaq aiyryp, barlyq auyl jeti qat jer astyna týsip ketetinge úqsaydy. Tyndasang ýreying úshyp, zәreng zәr týbine jetedi. 

Al, qoy sauyp otyrghan әielderding әngimesi sonshalyq ýrey tudyra qoymaydy. Kerisinshe, jaqsylyq bolatynday. «E, ol german men japonnyng bizde ne óshi bar ghoy deysin. Qysqada ketken kegi bolsa, әlgi dinsiz kәpir Stalin men marshal Choybalsannan alar. Bizge tiyser deysing be. Bәlkim, sol Gitler jense, esergýýge ústalyp, «halyq jauy» delinip, habarsyz ketken erlerimiz aman-esen bolsa, oralyp keler» - desip, kәdimgidey ýmittenip otyr. 

Múny estigen Shәmil anasyna baryp: 

-Apa, German jense, әkem men Qúdys, Nýkey aghalarym qaytyp kele me? – dep, súrady. 

-Qaydan bileyin, balam! Olardy ústap әketken sol orystyng Staliyni men mongholdyng marshaly ekeui edi ghoy. Mýmkin, sol ekeuimen jaulasqan German soghys ashqan bolsa, әkeng men aghalaryna jaqtasatyn da shyghar. Onda, germannyng qas jaulary ústap әketip, abaqtygha qamaghan jazyqsyz jandardy bosatuy da kәdik. Biraq, sen búny tek ishinnen ghana oilap jýre ber. Tiri jangha tis jarma! Ana uәkilding belindegi tapanshany kórding be? Onyng qúlaghyna tiyse, auzynan ot shashatyn tapanshasyn suyryp alady da, ayamay atyp salady – dep, apasy Shәmilge múqiyat eskertti. 

Biyl jasy ongha tolghan Shәmil eshkimge tis jarmay tek ishtey ghana Germaniyanyng jeniske jetuine tileules bolyp, jaqtasyp jýrdi. Onyng qiyalynda german dese boldy, bir úzyn boyly, sәndi kiyingen kórkem jigit elesteydi. Auyl aqsaqaldary «Alman» dep te ataularyna qaraghanda, ol ózi qazaq bolsa kerek. Bir kýni sol kórkem jigit qasyna әkesin, Qúdys, Nýkey aghasyn jәne Mahmet hatshyny ertip kelip «Al, Shәmil bala! Tuystaryndy marshaldyng abaqtysynan bosattym. Endi, ýnemi birge bolyndar!» - dep kýlimsirep qarap túrsa... 

Osylay armandaumen kýnder ótip jatty. Tayauda týsinde de kórdi. Ákesining qasynda ózining eki inisi, hatshysy bar jәne әlgi german deytin әdemi jigit beseui aqboz atpen auylgha qaray shauyp keledi eken. Shәmil aldynan jýgirip shyqqaly jatqanda: «Áy, Shәmil! Túr ne ghyp jatsyn? Otyn әkel!» dep shaqyrghan jengesining dauysynan oyanyp ketkeni. Qatty ókindi. 

Jengesi oyatpay túra túrghanda ghoy. Aldynan jýgirip shyghar edi. Ákesi bayaghyday qúshaghyna qysyp, mandayynan iyiskegende ghoy... Shirkin, sol kýnder qayta oralsa... German jense... 

Týsin onashada anasyna aitty. «Jaqsy týs eken. Eshkimge aitpa!» dep anasy taghy da eskertken. Shәmil ony da ishtey oilaumen jýr. Sol týsi esine týsse, boyynda erekshe bir kýsh-jiger payda bolghanday, kókiregin quanysh kernep ketedi. 

Aspan shayday ashyq, tamyz aiynyng tamyljyp túrghan bir kýni edi. El Sambagarav tauynyng baurayyndaghy jaylaulardan tómenge týsip, Olon nuur boyyna qonystanghan kez. Búl jer aldaghy birer aida kýzeuge bararda ayaldaytyn, kezekti jaz jaylauynyng songhy merzimin ayaqtaytyn uaqytsha qonys deuge bolady. Yaghni, ózen boyyndaghy toghay arasyna jaqyndar aldyndaghy mezet deuge bolady. Aymaq ortalyghynan Baynorgha baratyn jolaushylardyng at joly da osy Olon nuurdy basyp ótedi.

Shәmil sonau soqpaq jolmen jeldirip bara jatqan salt atty eki jolaushynyng auylgha qaray búrylghanyn kórdi. Dýrbi salyp qarap edi, biri qazaq shapandy kәdimgi qazaq. Al, ekinshi jolaushynyng kiyim kiyisi eshkimge úqsamaytynday bóten kórindi. Oghan tandanghan Shәmil ýy syrtynda jýrgen sheshesine jýgirip baryp: 

-Apa, әlgi men týsimde kórgen german kisi kele jatyr! – dedi, aqyryn sybyrlap. 

-Ne deydi? – dep, sasyp qalghan anasy ong qolynyng sausaqtaryn jazyp, biriktirdi de mandayyna aparyp úzaq qarap túrdy da: 

-Shynymen de bóten adamdar eken. Ana qazaqtyng qasyndaghy adamnyng kiyim kiyisi tipten bólek – dep tandanys bildirdi. 

Sәlden song bie baudyng basynda túrghan Hamilatqa qaray búrylghan eki jolaushynyng biri әlgi «german»: 

-Assalaumaghalaykum! – dep qazaqsha sәlem bergenin estigen Shәmil dereu qastaryna jýgirip jetti. 

Ayaghyndaghy jyp-jyltyr hrom etigi uәkildikine úqsaghanymen, eshbir qaru-jaraq asynbaghan, ýstindegi kiyimi men qalpaghy da mýlde bólek. Shәmil búryn dәl osynday kiyimdi әkesining dosy Surahbayar men Gendenning kiyip jýretinin esine aldy. Osy ólkege kelgeli dәl osylay kiyingen adamdy alghash ret kórip túr. Hamilat aghasymen jón súrasa kelip, ony-múny sóz etken song әlgi tosyn jolaushy: 

-Haleke, ýilerinizge býgin qonyp ketsek rúqsat pa? – dedi. 

-Oybay-au, jigitim! Rúqsat súraghanyng qay sasqanyn? Neshe kýn qonyp jatamyn deseng de, ýy әne! Tór seniki, jýr kәne! – dep tandana jauap qatqan Hamilat jolaushylardy ýige qaray erte jóneldi. Shәmil eki jolaushynyng attaryn baylaugha jetelep әketti. 

Qonaqqa qoy soyylyp, qymyz qúiyldy. Jinalghan júrtpen ol kisi úzaq әngimelesti. Shәmilding úqqany, «german» dep ataghan adamy Qazaqstannan bala oqytugha kelgen múghalim eken. Biyl kýzden bastap, Baynorda jasy segizge tolghan balalardy jinap alyp, mektep ashpaqshy. Múny estip eleng ete qalghan Shәmil: 

-Mening jasym onda. Meni oqugha alasyz ba? – dep súrady. 

-Atyng kim? – dep әlgi múghalim oghan sýisine qarady. 

-Atym Shәmil. 

-Bәrekeldi, Shәmil ainalayyn! Áriyne oqugha alamyz. Kelesi aida Baynorgha kelsen, ózinmen qúrdas balalarmen birge oqisyng – dep, jyly jýzben meyirlene jauap berdi.

Qonaq múghalim әngimening mayyn tamyza sóileytin sheshen eken. Jinalghan júrtty auzyna qaratumen birge dombyra shertip, әn sayp ónerimen de tamsandyrdy.  

Shәmilding bilim aluyna anasy da tilekshi edi. Alayda, kýzeuge kósherden ýsh kýn búryn ol kisi kenetten dýnie saldy. Shәmil anasynyng syrqat ekenin de bilmegen. Bәlkim, bildirmegen de bolar. Kýzgi aq jauynmen qrsyla toqtausyz aqqan kóz jasymen betin jua jýrip, anasyn arulap kómgen beyitke kóppen birge Shәmil de topyraq saldy. Ishi bauyry ezilip, ýsh kýn boyy óksigin basa almay jýrdi.  

Biyikteu tóbening ýstindegi sol bir ýiindi qúmnyng astyna Shәmil ayauly anasynyng aq kebinge oralghan tәnimen birge «oqysam, bilim alsam» degen asyl armanyn da qosa kómgen edi. 

Barsha qazaqtyng tarihy otany, kýn shuaqty Qazaqstannan arnayy kelgen, sol tústaghy jas ústaz, keyin ataqty ghalymgha ainalghan, aghartushy Tileuberdi Sauranbaevtyng Baynor jerinde alghash ret ashqan mektepke jinalghan alpys balanyng ishinde, Ramazan, Onabas, Aghypesh, Bayylhan sekildi bala kezinen qúlyn-tayday tebisip, birge ósken qúrdastarynyng arasynda, alghashqy shәkirtterding ishindegi eng kishisi Kәpting qasynda oqu-bilimge qúshtar Shәmil ghana bolmady.

Shәmilding balalyq shaghynyng qyzyq ta dumandy sәtterin, baqytty da shuaqty kýnderin әkesining «halyq jauy» bolyp ústaluy bir úrlasa, anasynyng mezgilsiz qazasy birjolata kózden búlbúl úshyrdy. Túldyr jetimdikting qamytyn tym erte kiygizgen auyr taghdyr Shәmildi ayausyz synap, әbden iyledi. Ash-jalanashtyn, joqshylyq-tapshylyqtyn, túrmystyq tauqymetting sanqily auyrtpalyghyn kóre-kóre kóndikti. Oiyn balasynan oily jetkinshekke ainaldy, jyldan jylgha eseyip er jetip kele jatty...

Quandyq Shamahayúly

 Abai.kz