Senbi, 28 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130039. Jazylghandar — 116044. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 2122 22 pikir 8 Mausym, 2020 saghat 11:47

Aqylbek Shayahmet. «Men» degening – myna biz

«Men» – kez kelgen adamnyng talantyn tanytatyn filosofiyalyq kategoriya bolsa, ol ózin-ózi tanu ghana emes, ózin ózgege de tanytu, jekening meni arqyly kópting minin kórsetu, qoghamdaghy kelensiz kórinisterding sebep-saldaryn zertteu.

Kýni keshe Búqar jyrau: «Sen búzau te­risi shóniksin, men ógiz terisi talyspyn» de­se, Mahambet: «Men, men edim, men ed­im» dese, onyng ne óreskeldigi bar. Kerisin­she, sol sózderdi aitushynyng qaytpas-qaysar minez-qúlqy kórinip túrghan joq pa?!

«Men» – ghúmyrbayandyq hamsa. Búl – avtordyng ghana emes, qazaq elining belgili bir kezendegi ghúmyrbayany. Kitaptyn: «Qalamgha jәne onyng jazuyna sert!» degen epigrafy Qúrannan (68 sýre, 1-ayat) alynuy da tegin emes. Sózdi «Bismillah iyr-rahman irrahimnen» bastaghan jazushy maqsaty – aqiqatty jerine jetkize aitu.

«…Mening enshili ómirim men tanbaly jazuym. Bastan ótken ghúmyrdyng kónil­de­gi sureti. Qalamgha ilingen jazudyng jý­rek­tegi jýgi. Tútas ghúmyr emes, bederli belester ghana. Bar jazu emes, dertti tolghanystar ghana. Ómir – arqau, jazu – órmek. Ekeuining tumysy bir – Mening ózim. Men. Men… Kimmin? Eshkim bilmeydi. Óz úghymym da búldyr. Anyq aqiqaty: tegim – kisi, dinim – islam, nәsilim – týrik, últym – qazaq, úranym – Alash, esimim – Múhtar, soyym –Maghauiyn…». Jazushy osylay deydi.

Jazushy ózining kim ekenin jaqsy bi­le­di. Sondyqtan da «Menge» jýginedi. Men arqyly ótip bara jatqan bayansyz ghúmyrdyng quys-qaltarysyn zertteydi, fәniyding jaqsylyghy qaysy, jamandyghy qaysy, dosy kim, dúshpany kim, solardy ajyratyp alu ýshin jýregining týbine ýniledi.

«Men» – qalamgerding ótkenge degen esteligi, «Men» – qalamgerding keleshekke degen senimi. «Men» – jazushynyng na­nym-senimi ghana emes, tәni, qany, jany. «Men» onyng avtoportreti ghana emes, qogham­daghy ruhany bolmysy, aiqyn kó­rinisi. Demek, «Mennin» ishinde men de, sen de, ol da, barlyghymyz da barmyz. Yaghni, «Men» degenimiz – myna biz. Jetken jeri­miz qaysy, tapqan oljamyz qaysy, sýrin­gen, jyghylghan kezimiz bar ma – «Men» so­nyng barlyghyn kórsetetin beynebayan tәrizdi.

Allanyng qalauymen, әruaqtyng amanatymen qolyna qalam ústaghan jazushy­nyn: «Men degenim – ózim, Múhtar Maghau­iyn. Osylay dep sendim. Qazaq degen – myna Men dedim. Sol senimning kýshimen bar shyrghalannan ótip, býgingi kýnge jettim. Qazir búl sózdi búrynghydan kenirek maghynada úghamyn. Men – últtyq múrat. Men – Alashtyng joly», – degen joldarynan onyng avtorlyq kredosyn, maqsat-mýddesin kóremiz.

«Men»-ning birinshi kitaby «Shytyrman nemese jazushynyng jan azaby» dep atalsa, ekinshi kitap «Qiya joldar nemese ghylymdaghy mashaqat» dep atalady. Atynan kórinip túrghanday, shygharmada jazushy әri ghalymnyng ghúmyryndaghy japtym jala, jaqtym kýie, ayaqtan shalu, etekten tartu, jaghagha jarmasu sekildi jaghymsyz әreketter suretteledi, surettelip qana qoymaydy, aqiqaty aitylyp, layyqty ba­ghasy beriledi. Oqyrman jiyrenetin, tip­ti jiyirkenetin jaylardyng beti ashylady.

Shynynda da, jazushynyng tastan emes, qasiyetti sózden qalanghan, qúlamay­tyn, tozbaytyn, óshpeytin, mәngi jasaytyn, qazaq halqynyng mereyin ósirip, mәrtebesin asyratyn altyn sarayyn eshqashan da tat basuy mýmkin emes.

Ghabit Mýsirepov («Qazaq әdebiyeti» gazeti, 1984 jyl, 27 mausym): «Múhtar Maghauin qay shygharmasynda bolsyn erkin otyrady. Taqyryptary úsaq-úlang emes, býgingi kýnimizding irgeli saualdaryna tolymdy jauap beredi. Atýsti emes, tereng jauaptar. Alghan taqyryptaryn tereng zerttep alatyny bayqalady», – dep baghalaghan qalamger qalypty jýrisinen tanghan joq. Aqiqatty ashyp kórsetti, boyama japsyrghan joq. Shyndyqty shyn­ghyrtyp jazdy, jalghan qosqan joq. Ro­man­daghy barlyq hamsa avtordyng óz sózimen aitsaq: «Óshpes aq qaghaz betindegi kuәlik». Shynynda da, «qalamdy nyq ús­tady, qolayyn tapty, qiyalay shauyp, qapysyz siltedi. Áruaqtyng amanatyn aqtady». Búl roman – jazushynyng jan azaby ghana emes, tútas bir dәuirding kelbeti. «Men» – men, siz ben biz ghúmyr keshken zamannyn, sol zamandaghy qoghamnyng ai­nasy.

«Men» roman-essesi osymen ayaqtaldy dep oilaysyz ba? Joq! «Mennin» zandy jalghasy – tarihy tanymy joghary, dәi­ekti jәne dәleldi jazylghan «Últsyzdanu úrany», «Ghalamat apat shyndyghy», «Qazaq­syz Qazaqstan», «Qan tógildi!», «Jer qazaqtyki!», «Jarmaq», taghy basqa tuyndylar. Osy shygharmalardyng barly­ghynda da avtordyng meni «men múndalap» túr. Tipti onyng kezinde әrtýrli basylymdarda jaryq kógen «Qol qoya salyp edim» sekildi maqalasyn nemese «Podonok», «Besinshi týlik» sekildi әngimelerin oqy­sanyz da oiynyzgha «Men» keledi. Qalam­gerding «Estelikter» kitabynda da barlyq obrazdar «Men» arqyly ashylady.

Jazushynyn: «Ózim… Men… Men Ózim… Qaydan keldim? Qayda baram?» degen kóp nýkteli jәne súrauly sóilem­derden bastalatyn «Ózim» degen әngi­me­sinde de «MEN» algha shyghady. Búl әngi­mesinde avtor kesimdi sózin aitady:

«Joq! Shenber – sheksiz. Mening bar ghúmyrym – sarqylmas. Sózge, tausylmas Tanbagha týsken. Endigi jerde Ózimdi Ózim qayta kóruim shart emes. Tamshydan jaralghannan topyraqqa ainalghangha deyingi bar bolmysym mәngilikke jalghas­qan. Ótken jýz san әruaqtyng amanaty, keleshek myng san zәuzattyng tilek-múraty. Túmangha sinip joghalar bir sәttik eles emes, últymmen, úlysymmen birge jasar fәniylik әri baqilyq tas ústyn, úlaghatty dәris. Nyq Senim, shyn Ózim – osy!» – deydi.

Jazushynyng әr sózinen tereng maghyna izdeysin. Árbir әngimesinen el qúlaghyn eleng etkizetin jaqsy janalyq, izgi lebiz kýtesin. Múhtar Maghauinning qanatty sózderi jetip artylady. Bir ghana mysal keltireyin. Abay aitqan uәjdi odan әri jalghap: «Qazaqtyng «Jaqsylyqqa – jaqsylyq әr adamnyng isi, jamandyqqa – jaq­sylyq er adamnyng isi» degen maqa­ly­men kelispeymin. Bylay dep ózgerter em: «Jaqsylyqqa – jamandyq әr adamnyng isi. Jaqsylyqqa – jaqsylyq er adamnyng isi», – deydi.

Jazushynyng әrbir shygharmasy ómir­ding ainasy tәrizdi. Múhtar Maghauinning «Jar­ma­ghyndaghy» Múrat pen Marat, «On­gha­ghyndaghy» Iman men Jighan, «Naladaghy» arydaghy Shorman, beridegi Zorman, «Podonoktaghy» silimtik Podonok, aita bersek, tolyp jatqan keyipkerler qazir de aramyzda jýrgeni ótirik emes qoy.

Biz kóptegen jazushylardy orys әde­biye­tinde Gogoliding shiynelinen shyqqan, qazaq әdebiyetinde Bi-aghanyng (Mayliyn) shapanynan shyqqan dep jatamyz. Osy orayda Múhtar aghamen Pragada kezdes­ke­nim esime týsedi. Aghanyng iyghyndaghy kos­tu­min Baqytjamal jengemiz «jú­ghys­ty bolsyn» degen yrymmen iyghyma jauyp edi. Óz basym últ mýddesi túrghysynan Múhtar aghanyng shapanynan shyqqym keldi. El armanyn Múhtar agha sekildi úq­qym keldi. Elge kelgen song agha turaly óleng jazdym:

Jem bolghanda kezdeysoq kóldenenge,

Jaqsy sózge qatalap shóldegende,

Sizdi taptym.

Aqiqat sózdi taptym

Ayyzymdy qandyrghan «Men!» – degende.

 Býgingi isi ertenge qayshy kelgen,

Qazaghymdy ústaysyng qay shidermen.

Zaman boldy tekeler tórge shyghyp,

Qoyshylardyng qyzyghyn toyshy kórgen.

 Baghynsa da Jaratqan jarlyghyna,

Tóbetterding tózse de zorlyghyna,

Baylaudaghy qasqyr da ólip ketken

Shyday almay qandenning qorlyghyna.

 Últtyng ruhy atoylar kelbetinen,

Bar jazghanyn qaldyrghan elge týgel,

Baghaly sóz sanada jýreri haq,

Jalghyz qazaq kóshkenshe jer betinen.

 El bolmasyn elining erte sezgen,

Shәkәrimdey qayghy oilap, elden bezgen,

Ayttyn. Jazdyn. Kýiindin.

Sher baylandy.

Alla Sizdi saqtasyn til men kózden!

Seksenning sengirine shyghyp otyrghan qaysar aghagha myqty densaulyq, úzaq ghú­myr tileymin! Onyng jazghany kóp. Sheti­nen shedevr! Tanday qaqtyrady. Tolghan­tady, tebirentedi. Jazu mәneri yrza qy­la­dy. Endigi tilek – Alla densaulyq bersin, altyn qalamy irkilmesin, jazary tausylmasyn!

Aqylbek Shayahmet,

Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetining professory

Abai.kz

22 pikir