Beysenbi, 28 Qantar 2021
4064 12 pikir 5 Mausym, 2020 saghat 11:52

Praymeriz - bilikti deputat tandaudyng taptyrmas tәsili

Býgin «Nur Otan» partiyasy «Praymeriz turaly» erejesin jariyalady.

Atalghan «Erejede» praymerizge «Qazaqstan Respublikasy Parlamentining Mәjilisine jәne barlyq dengeydegi mәslihattargha deputattyqqa, partiyanyn, filialdarynyng organdaryna kandidattardy úsynugha jәne memlekettik organdardaghy lauazymdargha úsynym jasaugha arnalghan partiyalyq tizimderge odan әri engizu ýshin aldyn ala partiyaishilik irikteu;» degen anyqtama berilipti.

Demek, Partiya alda kele jatqan Mәjilis jәne barlyq dengeydegi saylaugha týskisi keletin azamattardy osy praymeriz arqyly irikteytin bolady.
Praymeriz Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihynda túnghysh ret ótkeli otyr. Últtyq qoghamdyq senim kenesining ekinshi otyrysynda preziydent Qasym-Jomart Toqaev úsynghan «Parlamenttik oppozisiya turaly» zang jobasynyng Parlamentte birauyzdan maqúldanghanyn eskersek, bolashaq deputattardy praymeriz arqyly irkiteuding tipti de manyzy ekenine kóz jetkize týsemiz.
Búl – Elimizde jýrgizilip jatqan Sayasy reformanyng taghy bir jarqyn qadamy. Mәjilis pen barlyq dengeydegi mәslihattargha bilikti deputat tandaudyng taptyrmas tәsli. Zang shygharushy organgha kileng túlghalar men tәjirbiyeli mamandardyng keluine keng jol ashady.

Bir keremeti, atalghan «Erejede» partiyalyq jәne әleumettik toptar boyynsha kvota da qarastyrylypty.

Partiyalyq kvotagha partiyanyng belsendi, tanymal, partiyada kópjyldyq enbek ótili bar, partiyalyqtar arasynda bedeldi jәne halyqtyng senimi bildiriletin, kәsiby qyzmetinde jәne qoghamdyq ómirinde jetistikteri bar partiya mýshelerining qatarynan kandidattar qosylady eken.

Al, әleumettik toptargha arnalghan kvotanyng ishinde kópbalaly analardyn, QANDASTARDYN, erekshe qajettilikteri bar adamdardyng jәne basqa da әleumettik toptardyng ókilderi saylaushylardyng ónirlik qúrylymyna sәikes engizilui mýmkin ekeni aitylypty.

Ótken jyly 25 qarashada Elbasy «Nur Otan» partiyasynyng ónirlik filialdarynyng ókilderimen kezdeskende «Árbir mәslihattyng saylaualdy partiyalyq tizimine halyqtyng týrli sanatynyng ókilderi, otanyna oralghan QANDASTARYMYZ, mýmkindigi shekteuli adamdar, kәsipkerler men BAQ ókilderi engeni jón», degen bolatyn.

Elbasynyng sol tapsyrmasy, mine, býgin naqty «Erejege» enip, atqarylghaly otyr.

Búl ýshin «Nur Otan» partiyasynyng Tóraghasy Núrsúltan Ábishúly men onyng Birinshi orynbasary Bauyrjan Qydyrghaliyúlyna qandastarymyzdyng atynan zor alghys aitam!

Qazirgi tanda osy atalyp otyrghan әleumettik toptardyng qay-qaysysynyng da problemasy jeterlik. Ásirese, qandastarymyzdyng týitkildi mәselelerin aitsaq, týn úiqynyz tórt bólinip, tóbe shashynyz tik túrady.

Resmy mәlimetterge sýiensek, 1991 jyldan bastap 2018 jylgha deyin Qazaqstanda halyq sany әreng 11% ghana ósken.

Búl kórsetkish kórshi Ózbekstanda 60%, Tәjikstanda 68%, Qyrghystanda 43%. Sóitip, Orta Aziyadaghy kóshbasshy memleket búl jaghynan kóshsting sonynda qalghan.

Esesine, 1991-2018 jyldar aralyghynda Qazaqstannan basqa elderge kóship ketken adamdar óte kóp. Olardyng sany 3,7 mln. adamgha jetken. Tek, songhy on jyldyng ishinde (2009-2019 j.) ishinde Qazaqstannan Reseyge 300 myng adam kóship ketken.

Al, 1991 jyldan 2020 jylghy 1 qantargha deyin 1 057 280 etnikalyq qazaq (313 256 otbasy) Atajúrqa oralghan.

Kóship ketkenderding sany oralghandardan ýsh ese artyq.  Búl memleketting qauipsizdigine qater tóndiretin asa qauipti mәsele!

Sonday-aq, Sarapshylardyng pikiri boyynsha, shetelderde 7 milionday etnikalyq qazaq túrady eken. Búl – Qazaqstanda túryp jatqan 18,5 mln. halyqtyng 38%-in qúraydy.

Demografiyalyq aspektide zor ekpin beretin osy dayyn resurstardy biz tiyimdi paydalana almay-aq qoydyq.
Sebebi bireu ghana.

Ol – Parlamentte kóshi-qon prosessin basynan keshirgen әri sol salanyng zannamalary men problemalaryn jettik mengergen, zannamalardaghy kemshilikterdi týzeuge yqpaldy túlghanyng joqtyghy.

Áriyne, men Qazaq Parlamentin týgel joqqa shygharushy emespin. Biraq, 2015 jyldan beri Mәjilistegi Kóshi-qongha qatysty Zannamalardy talqylaugha qatysyp kele jatqan azamat retinde osylay aitugha taghy mәjbýrmin.
Qayta, ózimiz batyl qadamdar jasap, esikterdi qoghyp jýrip, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna biraz ong ózgeristerding enuine yqpal ettik. Sóitip, qandastarymyzdyng kedergisiz qújattanuyna jol ashtyq. Qazaq kóshine degen kózqaras ta ózgere bastady...

Búl – bar mәsele múnymen sheshilip bitti degen sóz emes. Alda kóship ketkenderding ornyn tolyqtau, bos qalghan onirlerdi qazaqqa toltyru júmysy túr. Búghan deyingi otyz jylda alys-jaqyn shetelderden bir million qandasymyz kóship kelse, biz endi әr bes jylda bir million qazaqty kóshirip әkeluimiz kerek!

Sonymen birge, Elbasynyng alystaghy aghayyndy Otanyna oraltudaghy Úly enbegi óz dengeyinde baghalanbay kele jatqanyn da aita ketkim kelip túr.
Biz «Núrsúltan Nazarbaev!» degende, birinshi sózdi onyng Kóshi-qon sayasatynan bastauymyz kerek!

Sóz sonynda «Nur Otan» partiyasynyng jana bastamasyn qos qoldap qolday otyryp, Elbasy partiyasynyng mýshesi, kóshi-qon sayasatymen, qandastar mәselesimen úzaq jyldan beri túraqty týrde ainalysyp kele jatqan tәjiriybeli maman jәne tanymal azamat retinde atalghan praymerizge qatysugha sheshim qabyldadym.

«Ólenge әrkimning de bar talasy»-depti ghoy kemenger Abay. Sol sekildi, shartym tolyp, partiyam qúp kórip jatsa, alda kele jatqan jana formatty dodada mening de baq synap kórgim keldi. Jensem, Mәjiliske deputat bolarmyn. Jenilsem, bayaghyday qazaqtyng qarapayym úly bolyp, qandastarymnyng mýddesi jolyndaghy azamattyq júmysymdy ary qaray jalghastyra berem.

Auyt Múqiybek

«Eren enbegi ýshin» medaliynyng iyegeri,

QR Preziydenti janyndaghy
Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi.

Abai.kz

12 pikir