Júma, 27 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 129213. Jazylghandar — 115384. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 2140 2 pikir 26 Mamyr, 2020 saghat 12:55

Ei, esti jyr – eski jyr…

Ertpey ketti jana aghyndar janyqqan,
Eremin dep men de elpildey qoygham joq.
Esenghaliy.

(E.Raushanov shygharmashylyghy jóninde bir para sóz)

«Bismillә» – sóz basy!.. Búl Syrdy aitu kerek pe, ózi?.. Osynsha jyl ishte saqtadym ghoy, ne de bolsa, aittym. Fazyly keng Jabbar jarylqar da: on jetige aunaghan jasym-dýr, men týsimde Jәnnatty kórdim! Qatarynan eki ret!.. Onyng әserin aitu, esh mýmkin emes, oghan qyzyl tilding shama-sharghasy jetpeydi. Al әserinen aiyghu, tipti, qiyn boldy. Dýnie de, ishki kenistigim de mýlde jasanghyryp ketken. Kýndelikti «sovettik ómir saltymen» ghúmyr keship jatqan ólishәrdegi toghyshar júrttyng tirligi mening jan әlemimmen tipti qabyspaydy…

Erte kóktem edi. Ózing – bozbala, ózing Sóz-Shalyq dertine aiyqpastay shaldyqqansyn. Al onday jangha erte kóktemning salqynynyng qalay әser etetinin, ei, bilse edi myna júrt?! Ol salqynnan – týsimde kórgen Jәnnattyng iyisi búrqyrap túrar-dy; Ruhym – qalypty ómirge siya almay shyrqyrap tynar-dy. Jan uә dildi – iyisi, týr-týsi bólek sәruar ýndi bir әlem baurap aldy;

talay týnder
jez bilezik
Aygha qarap
jer tirep,
joq aiqyn jol,
týzdi kezip,
say jaghalap
tentirep,
jaughan júldyzdar astynda jauragham-dy…

Sóitip jýrip alystan múnartqan Almatygha da attandym. Úshaqtan týssem, aldymda kógildir taulardan bólingen alyp jaqparday bolyp Kekilbaev túr! Áriyne, meni kýtip túrmaghany belgili, baqsam, júbayy – Klara jeneshem menimen bir úshaqta kelgen eken. Qaytkenmen de alghashqy a r m a n s a p a r y n a attanghanymda aldymnan Óz Topyraghymnan jaralghan Sóz IYesining shyqqany ong yrym, týzu ishara-tyn. Áriyne qasyna batyp bara almadym…

Nemeresin ertip Almatygha qydyryp kele jatqan Zerdebay aghay Begarystanúlynyng (M.Ghabdulliyn, M.Maghauinderding enbekterinde auyz әdebiyeti núsqalaryn jinaushy retinde jaqsy lepespen atalatyn qúrmetti ústaz) selbeuimen tuysy – qazaqtyng túnghysh týrkology Ghúbaydolla Aydarovtyng shanyraghyna týnep (búl da tegin bolmasa kerek), «KazGU-gorodoktaghy» ilki salynghan №8-jataqhanagha da jayghastym-au… Búl bir týsimde eki mәrte kórgen ghajapqa jetpese de ónimdegi beyish edi! Qospasyz halal sózim búl!

Jastyqtyng jazghy júmaghy «KazGU-ding qalashyghynda» Tazalyq atty úghym saltanat qúryp túrghan shaq-tyn ol kez. Baghyma oray, shyn últshyl jigitter men qyzdar jolyqty… Arada quday parlap qansha jyldar ótse de sol jazdyng әseri jýregimdi әli kóriktey qyzdyrady. Jigitter – ghylman, qyzdar hýrge ainalghan bir qasiyetti qas-qaghym-tyn…

Alayda adam júmaqta jýrip te ózining «tozaghyn» saghynatyn hәl keshkenin estigeniniz bar ma? «Shólge ýirengen qonyr qazdyng shólin ansap shóldeytinin» pәmdeushi ek. Biraq ol óz basyma kelerin bilmeppin. Sana týpkirimde «beyishtin» júparyn «tozaghymda» qalghan júrtqa tezirek jútqyzghym, júqqyzghym, ózim bilgendi basqalargha da úqqyzghym keletin bir ansar da bar… Búryn auyldan shyqpaghan manghystaulyq qos bozym – Ermek Amanshaev (bolashaq dramaturg-sheneunik) ekeumiz konkurstan birge qúladyq. Bir oryngha on eki adam talasqan qiyan-keski shayqasta jarty ball jetpey jyghyldyq. Áriyne ol shaqta (1979 j.) sovettik qoghamdy jemqorlyq indeti әbden mendegen. Keyingi Tәuelsiz memleketimizdi, yaky Qazaqtyng Ruhany uә dýniyauy qazynasyn ýpteushiler men tonaushylar sol qoghamda «stajirovkadan ótip» jatqan. Jogharghy oqu oryndaryna, әlbette, joghary sanatty KazGU-ge óz biliminmen týsu qiyamet tirlik. Onyng ýstine, «alys oblystan kelgen», «malshynyng balasy» deytin jenildikter sol jyly alynyp tastaldy. Shynyn aitayyn, oqudan qúlap qalghanymyzgha biz onsha qayghyrghan joqpyz, qayta elge qaytatyn bolghanymyzgha qatty quandyq! Shang boraghan aulymyzdyng әrbir iytin de saghynyp ek…

Sonymen, «Kóktem-3»-ting aldynan kvas alyp, quanyshymyzdy «judyq». Kioskide Fariza apamyz basqaratyn sol kezdegi bizding sýiikti jurnalymyz «Pionerdin» (keyin «Aq jelken») jana nomeri bar eken, Esentay jaghasyndaghy kók shalghynda aunap jatyp paraqtay bastadyq. Ayqarma betke Esenghaly Raushanov degen jas aqynnyng ólenderi shyghypty. Búryn-sondy kezdespegen sony soy. Esim-nәmining ózinen mýlde bir alys ólke, әlde bir shet qiyannyng tylsym sәulesi shaghylysarday. Al ólenderining ilki joldarynan-aq maghan ty-ym-tym-m etene bir iyis búrq ete týsti! Ol erte kóktemde týsimde kórgen Peyishting júpary syndy basymdy ainaldyryp jibergeni… Sәlden song әlgi ghayyby mastyqtan aiyghyp, qayta oqy bastadym. Sóitsem, mynau júmbaq jyrlardan búrqyrap túrghan – Manghystaudyng iyisi! Jalma-jan Ermekke: «Ey, myna ólenderden Manghystaudyng iyisi shyghady!» deppin esiriktenip. Ol jurnaldy iyiskep kórip, mynanyng esi dúrys pa degendey, maghan seziktene qarap qoyady…

«Mahambet ólgennen keyin keudedegi elding Aldash batyry qayta qol jinamaq bolypty» dep bastalady bir jyrdyng «әlqissasy». Sondaghy qonaqasy beruden asa almaghan, jigeri jasyp qalghan ólisýiek elge qylar qayrany qalmaghan batyrdyng auzynan qan atqylaghanday bolady:

…Keleli sózdin, kenenim,
Parqyna taghy jetpedin.
Kýderi jigit men edim,
Kýdis at berip netkenin?!

…Ónsheng bir teksiz túr qaptap,
Búlardy múnda kim jighan?
Kórgensiz qyzyng jyrtaqtap,
Kórkeude úlyng yrjighan!

Eldigi qayda búl eldin,
Ermeydi nege batyrgha?
Jatyr ma, әlde kileng qúl
Biyligi jetpey qatyngha?!.

Maghan ghana etene, maghan ghana tanys bir atayy da atoyy kiyeli ýn kóne ghasyrlardyng tórinen tapsynyp bir sóilesin! Mynau asqaq Ruhtyng aldynda býgejek qaqqan nәsilsiz tobyrdyng óz zamandastarym ekenin de shyramytyp otyrmyn. Mahambetti qapyda óltirgen «yqylas-jylangha» shygharylghan Ýkim Aldash batyrdyng auzymen bylay ayaqtaldy:

Qarsy kep keshe bәstesti ol,
Bastaugha dayar soghysyn. –
«Dospyn» dep kelip bas kesti ol,
Óluge tiyis sol ýshin!..

Búdan arghy ólenderden meni ólerdey ansatyp jýrgen kóshpendi ómir bastalady:

Zanymen oishyl dalanyn
Jol-joldy jalghastyrady.
Jabuyn Oisylqaranyn
Jazy kep almastyrady…

Nemese:

…Ýrker jambasqa keldi,
Jazdyng jetkeni ghoy búl…

Bastauyn baghzydan alghan әlde bir alys ansar, tanys ýmit, tylsym inkәr, saranau saz, babau saryn boydy baurap alyp, ýzdiktirip barady. Búl әserding týp tamyryn sol mezette tap basyp tany almasam da, múnyng bәri, әiteuir maghan has, maghan enshili sezim ekenin nәghayyp bir týisikpen shamaladym… Onyng men tughan qasiyetti qonysqa qanday da bir qatysy baryn sezdim. Osydan bastap Esenghalidy izdeu bastaldy. Ol kezde baylanys qiyn, aqparat almasu aqyretting jolynday… Dostarymyzben jazysqan hattarymyz qiyandaghy qystaugha qanattary talyp, «edu, edu qashyqtan» – auyzsu tasityn «kókqasqalarmen» aida-jylda bir keledi.

1980 jyly Qaramandybastyng taushyqtarynyng arasynda jylqy baghyp jýrgenimde Túmanbay aqyn basqaratyn bizding taghy bir sýiikti alimanah «Jalynda» men izdegen aqynnyng bir top óleni jarq etip jariyalandy-au. Jariyalandy degennen kóri, kónilding kógildir kóline bir top kógala ýirek qanatyn sýirep qondy desek, qalay?.. Ózim de «Alagóz» nyspyly qarakók atty mamyr toyyna qosqaly jýrgem, «Qarakók aighyr turaly ballada» deytin jyr kónilime tanbalana berdi. Áli jadymda, bylay bastalady:

Aqsha búlt aq batsayy jaulyq pa edi,
Júlqidy әilenkes jel әulikpeli.
Ýiirde arqyraghan qarakók joq,
Qúdayyng berip qapty-au, sәurik tory…

Múndaghy «aq batsayy jaulyq», «әilenkes», «sәurik tory» syqyldy sózder tili tanqylanyp bara jatqan qazaq últynyng Manghystau júrty leksikonyna etene bolyp qalghan kez-tin. Jýrek taghy shym-m ete qaldy… Balladanyng orta túsynda myna shumaq kezdesti:

Mәstegin basyna úryp, talgha baylap,
Key jigit kýrsinisti «arman-aylap».
Qamshyny q a r a sh ó r m e tistep alyp,
Biz kirdik bir býiirden andaghaylap…

Ólenning osy jerine kelgende men bir shyjymnyng shetin ústaghanday boldym. «Qarash órme» degen tirkes kóp qúpiyanyng betin ashqanday edi. Bizding elde Qarash atty auyl bar. Olar, negizinen, shetinen dindar, dilmar, som temirdi suday sapyratyn ústa-zerger, ne bir saghana mola, saryayshyqty kýmbezder salghan, qara tasqa ýn bitirgen tamshy sheber, qu qaraghaydy jetim qúlynday telmendetken, tórde tartqan kýiimen kólde qúsyn kólbendetken kýishi-jyrshy, bәsi qúr atqa baghalanatyn sýiekbas qúrandy erler jasaytyn ershi, týiening kóninen tilingen taramysty sym ishektey dynyldatqan órimshi, eng bastysy, jer tamyryn tap basyp, sauly aruanaday iydirip, Manghystaudyng qaraoyy men úlyqyrynan neshe myng shynyrau qazghan qúdyqshylar bolyp keledi. Talay shilingir shildede «Qarash qazghan», «Qarash», «Qarashólgen» atty «jýzadym», «dýngirlek» shynyraulardyng kәusarlarynan meyirimiz qanghan. Áriyne is kimning qolynan shyqsa, at ta soghan tanylady. «Qarash qaqpan», «qarash ketpen», «qarash qyryqtyq», «qarash sandyq», «qarash órme qamshy» degen ataular bizge bala kýnnen etene. Mening búl «zertteuim» aqynnyng taghy bir jariyalanymdaghy: «Anam maghan aitady Manghystauyn, – 360 әulie kýnirengen…» degen joldaryn oqyghanda tiyanaghyn tauyp, tynghysyna jetkendey boldy.

Sóitip bir sәtti kýni, Manghystauday bәigili dalany artqa qaldyryp, Almatyday әigili qalany betke aldyq. Qoymay jýrip QazMU-ge oqugha týstik. Syrttay oqityndardyng sessiyasy kezinde qasyna Qanat Tәkebaev degen dosyn ertken Esenghaly aghamyzben de jýzdestik. Boljamdarym aldamapty, ol, shynynda, 30-jyldardaghy alasatta babakýldikten auyp ketken Qarash aulynyng perzenti bolyp shyqty. Sovettik tanbalaugha salsaq, «bandy adaydyn» zәuzaty. Áuliyeli atamekenin aita beretini zandy eken, anasy Atam Beketting bes úlynyng biri Jaylaudan taraytyn sofy shaldardyng úrpaghy Qamauqyzy Áuehan apamyz kórinedi. Aghamyz sol týni óz ólenderin emes, әkesinen ýirenip qalghan «Kókmoynaqtyng ýiiri» jyrynan ýzindiler oqydy. Maghan: «Bәiimbet paluan degen kim?» dep saual qoydy. Es-aghang aitqan onyng úzaq jyrynyng sony bylay ayaqtalady:

Túreke ishan-taqsyr-ay,
Sizden de tughan maqsym-ay,
Asylyng әmy bolghasyn
Ghalamgha týsti sәuleniz.
Sharapaty ýshin halyqtyn
Jәuperdi jaugha sermeniz…
Sizden habar kýtuli
Qarshygha qústay talpynyp
Moyyndy búryp túramyz.
Ónege bolghay júrtyna,
Alladan nәsip múranyz.
Búl bәiitti basqarghan,
Keudesin ashyp aqtarghan
Bәiimbet paluan qúdanyz…

Osy bir ghana ýzikte qansha tarih búghyp jatyr. Álbette, Túreke ishan-taqsyr – Shopan atanyng qasyndaghy Qyzylsuda meshit-medirese ústaghan Sarbekúly Túrmaghambet ishan (Túreke qaziret), al «taqsyrdan tughan maqsym» – qazaqtyng túnghysh geolog-ghalymy, taghdyry shym-shytyryq talqy men tәrkige toly Orazmaghambet әuliye. Olargha osy jyrdy arnaghan aqyn-jyrau, bi, sofy, ýsh mýsheline sheyin tizesi jer iyiskemegen paluan Bәiimbet Teleuúlynyng ózi neshe hikayat-keneske arqau bolar әidingir túlgha-tyn…

Uaqyttyng dәl sona biz keship jatqan kezeninde keshegi Kenshilik, Júmatay, Temirhan, Iranbek, Jarasqan, Úlyqbek dese taq túratyn jyrsýierler endi Esenghaligha esi kete bastady. Jastar әr sózi men isin kózapara anyzgha ainaldyryp kete bardy. Onyng jurfaktaghy erkebolmysty jas talanttargha temirtikendey qadalatyn «temir-dekpen» sharpysuy (sәl nәstege qityqqan ol dәris ýstinde: «Raushanov, sen qay jerde pәter jaldap jatyrsyn?» dep súrasa kerek. «Tashkentskiyde», – degen jauap estigen әbden betimen sóilep laqualanyp ketken әlgi: «Qolyma sypyrghy alyp, seni «Tashkentskiydin» boyymen qualap otyryp, Tashkentinnen bir shygharam!» demey me?! Sol kezde «shamdansa shalqasynan týser» shәlkes shayyr babadan qalghan «qoramsaghyndaghy» qandauyr-jebelerdi boratyp bir jiberse kerek!); jap-jas basymen sol kezende «qaraghaygha qarsy bitken bútaqtar» sanatyndaghy Toqash Berdiyarov, Tәken Álimqúlov, Asqar Sýleymenov, Ótejan Núrghaliyev syndy sýreylerge ýiir boluy; Jaz.Odaqtan 37-38-jj.-dan keyin túnghysh ret «qyzyl jaghalylar» alyp ketken aqyn ekeni; IYirjarda bir «júldyziyqty» jendetting basyna grafin «kiygizip» jibergeni de biraz keshting jәrmenkesin qyzdyrghan kepter edi… Búl әngimelerding qaybirinde azdy-kópti qospa boluy mýmkin, alayda Amal júldyzy tughanda tondy sóge jetken «jeti toghystyng әuirindey» tal boyynda eski uә esti saryndar aiqúshaq qapqan sanlaq soyly tarpang talantqa degen elding eren yqylasy, «bәgórnayy basqa, toynaghy bólek» erdi ansaghan peyili jatyrghany shyn-dy…

Hosh, sonymen, Esenghaly poeziya әlemine ne dep keldi? Ol sonau Syr boyynda, Kelintóbe qolatynda: «Bapkerding óresi tar bolsa, atqa kendigi nege kerek ker dalanyn?..» – dep, Qarakók atpen kókpar tartyp jýrgen bozbala shaghynyng ózinde:

Beybit, móldir aspannyng núryn emgen,
Ayyqpaysyng nege osy mún-rennen?
Anam maghan aitady Manghystauyn,
«Ýsh jýz alpys әuliye» kýnirengen! – dep, ata da qonys Manghystaugha degen qasterli saghynyshyn kókiregine qúndaqtap baghypty.

Ol orda búzghan 30 jastarynda atatopyraghynyng astana- tabaldyryghynan attady.

Beketting bel jaylauy jonnan әri,
Kósilip Ashyaghar say ol qalady.
Beyneude qoytasy kóp qorym jatyr,
Beyiti bizding elding sol bolady!..

...Jeke bop, auyl bolyp, halyq bolyp,
Hat bolyp, habar bolyp, tabyt bolyp,
Bosqan el atajúrtqa oraluda,
Tughan jer tanyn erek jaryq kórip, – dep, qaymaghyndy sypyryp ketken, qormalyndy ýpirip tókken alapes kezender men júlynyndy emgen jylym jyldardyng aza-jyryn aita keldi!

Eng әueli:

Qúdyq quyp, qúm kezip, dara qonyp,
Shahar kórmey ósken el dalada órip.
Kýndik jerden kýmbezin jarqyratyp,
Jatyr, mine, ólgen song qala bolyp, – dep, Manghystaudyng ýstýrti men qaraoyyndaghy Óli qalalargha sәlem berdi. Sol-aq eken: «Nayzanyng emes, qashaudyng Qúdiretin dәriptep, kóz aldyna alyp kep tarihtyng beder-beynesin, arhiytektor Manghystau óz tilinde sóilesin» kep!.. Kәpirler tu alyp – enesinen zәrdek emgen; kisәpir qogham ornap – kýlli kie men qasiyetindi kórge kómgen; zarlyq múrat ólgeli – pernelerden, barlyq shyraq sóngeli perdelerden mýlgip túrghan kóne kýmbezder kýngirlep, sazarghan sartas saghanalargha jan bitip, zarighauyp qoya bersin!

...Boyyn týzep dalanyng qúr atynday,
Baluaniyaz kerilip túratynday.
Qúlpytasty bir shetke laqtyryp,
Sýiinghara aqyryp shyghatynday!..

Shyny kerek, búl jyrlardy oqyghanda beksauytty bahadýrler men aimauytty alamandar bes qaruy kýldirlep shyng erneginen «sonadaydan tozanytqan, jýregindi qobaljytqan» kiyeli qaraoygha qaray samsap ýnilip túra qalghanday әser berdi!

Sol-aq eken, qazaqtyng nemese týrkining ghana emes, kýlli adamzat Ruhynyng shyrqau da shyghan shyndary bolyp qalghan Jyraular poeziyasynyng Kiyeli saryny, mynau – totalitarlyq tepkiden týitelenip, keneusiz ezgiden kýikelenip qalghan týkti topyraq, qútty atyrapta qaytadan babaurap bir jónelsin!

Al ol Sarynnyng Týp Bastauy qayda edi?

Payghambar (s.gh.s.) aitqan: «Menen keyin aqyndar keledi» dep...

Sәlem ber shemendi orda, sherli esikke,
Bar edi tórt qabyrgha sol meshitte.
Bir qabyrghasy – úyat,
Bir qabyrghasy – iman,
Bir qabyrghasy – obal,
Bir qabyrghasy – sauap,
Tórt dos bar jetkeninshe jer besikke, – dep keletin, shýneyt shyndyqtargha bastaytyn shumaqtardyng bastau-kózi sol Haq kәlamy men shyryn-hadisterde jatqan joq deymisin?!

Qazir Kóne Shyghys elderi turaly oilana bastasaq, kóz aldymyzgha saqaldary kindikterine týsken, sholaq balaqty, qoldaryna avtomat ústap, belderine bomba baylaghan zәrli kóz kisәpirler elesteytin bolypty. Búl da bir dәuirding júty. Biraq kýlli adamzattyng esin jighyzyp, etegin japqyzghan Úlyq Islamy ilimning songhy uәly ókilderining biri, Arystan shal L.Tolstoydyng ózi qarjasyp kórip shayqastan basyn shayqap shyqqan pәkistandyq shayyr Ikbal Lahuridyng bir tuyndysyn bylaysha qalyptap em:

Ey, pende,
Qúdaydyng júpar iyisi bar sende!
Qúshaghyn ashty Jar,
Jýrekti qan, kirpikti jas shylar...
Órtenseng yshyqtan shyrqyrap,
Sol iyis búrqyrap –
Ghalamdy mas qylar!..

Mine, 70 jyl boyy qúdaysyzdyqtyng qara batpaghynda túnshyqqan Ruh, sәtti saghat soqqanda, janartauday ytqydy! Osynau ólini tiriltetin, tirini jýgintetin Qúdayy iyis Esenghaly jyrlarynan búrqyray shyghyp edi! Bizdik payym, Esenghaly poeziyasynyng Býgin – qadirleytin, Erteng qasterleytin eng basty qúndylyghy osynda dep biledi! Aqynnyng Áziret Súltan Yasauy turaly tútas hikaya-jyrlar shoghyryn jazuy әste tegin emes...

Týk-týk-týk...
«Shyqsanyzshy jer tóleden!»
Baladay babasyna erkelegen.
Úrady túmsyghymen molda torghay,
Esigin Yasauiyding ertemenen.

«Shyqpaysyz, Áziret baba, ýiden nege,
Sóite me Tәnirdi adam sýigende de?» –
Kýnimen sharq úrady, alqynady,
Kishkentay ottan kóilek kiygen dene.

Taranyp pan,
Atady agharyp tan.
«Barmysyz, ýidemisiz? – dep súraydy ol. –
Júrt kep túr Mashyryqtan, Magharyptan».

Ey, búla qúsym,–
Sen әzim Týrkistannyng túmarysyn.
Qoy, endi bosqa alqynba,
Bar demindi al,
«Ýide» joq babang sening – úghamysyn...

Men osynau tórt auyz jyrdyng alapat astary men ghalamat qatparyn ashpaq bolyp qansha ret qauyrsyn qalamyma jabystym eken?! Biraq jeme-jemde ne qorshaghan qoghamnan qaymygham, ne alqaghan adamnan aibynam, әiteuir, tәuekel ete almay-aq qoydym...

Jýreginning ýstinde jatqan qauyrsyn qalamnyng salmaghynan auyr ne bar eken?! Mening múnym tong ketpey tirilmeytin topyraqqa beymaza kónilmen ýnilgen, ketpenine sýiengen baghybannyng tirligindey is bolsa kerek. Ýmitsiz emespiz, ol kýnge de kóp qalghan joq. Múz da erir, seng de jibir, tong da keter, – Shyn gýldi egetin shaq sonda jeter! Ayt-Man, qalamyndy sapta, saqta, – Aramter elden búryn bolma beker... Al ol gýlding aty «imany gýl» bolsa kerek... «Imany gýl» egilse, «imany núrgha» da, «imany bostangha» da jetermiz...

Áygili Horhe Luis Borhes Omar Hәiam men Fisjeralidti tútastyrmaq, tuystyrmaq bolady. Men oghan ergizde kelise almaymyn. Odan góri búl jerde Batys pen Shyghysty mýlde bólek qarastyratyn Rediyard Kiplingting kózqarasy aqiqatqa jaqyn. Omar Hәiamday әuliyening iylәhy dýniyetanymyn saytany әlemmen qotyshtyryp jibergen, sol arqyly adamzat qauymynyng tútas bir bóligin mýlde aljastyrghan Edvard Fisjeralidting kýnәsi tym auyr. Mýmkin ol Jaratushy IYening aldynda búl kýnәsi ýshin BBB-men birge jauap berip jatqan da shyghar... Álbette bizding Qúdaydyng isine aralasugha haqymyz joq, biraq ilki boljam jasaugha pende shirkin qashan da qúmbyl. Bizdiki de sonday pighyldan shyghyp jatqan oilar.

Esenghaly Qúdaysyz qoghamda ósip týpbastaudan aqiy-taqy ajyraugha jaqyndaghan últyna qúbyladan jaughan «amaldyng aqsha qarynday» әser etti. Keyde Ýsh qiyan elinde nauryzdyng basynda «jusannyng bas jarary» deytin bir shandy dauyl soghady. Sodan bir jeti óte, 14 nauryz – Amal, yaky Úlystyng úly kýni әlgi aitqan aqsha qar jauatyn. (Ne nyshan búl, ol qar jaumay ketkeli de kóp bolypty-au?..) Ol jaughasyn ys pen kýs basqan dýniyening deni tazaryp, reni kirip jýre berer-di. Dәl sóitip aqynnyng «Berdәulet pen Jolaman», «Biz Gagarin qalasynanbyz», «Saryózen», «Ghaysha biybi», «Aspangha kóship ketken el» syndy poema-dastandary qarabayyrlanyp qalghan, «bar yntasyn aqyrda synap» «qoy-torylanghan» últtyq sanany mýlde sony óristerge alyp shyqty. Qazaqtyng kókmoynaq-dastandarynyng «Qúlager» men «Kýishiden» keyin shyghay manyp, shyghyna shapqan shaghy edi búl! Eger elimiz, shynymen «ruhany janghyramyz» dese, osy dastandargha, әsirese, «Ghaysha biybige» qayyra bir ýnilui kerek edi... Biraq qaydam?..

Búl kólemdi shygharmalardaghy kórkemdik sheshimder, obrazdar galereyasy, sóz qúnary, miftik-mistikalyq astarlar ghalymdar men synshylar tarapynan nedәuir sóz bolghany yras. Ásirese talantty aqyn hәm ghalym J.Áskerbekqyzy E.Raushanov shygharmalary haqynda «Kórkemdik óris» atty tolymdy monografiya jazdy! Búl keyingiler búrylmay ótpeytin erekshe enbek ekeni dausyz. Ony oqyp shyqqan Á.Kekilbayúly: «Kitapty oqyghanda bir Tәnirge tәn saqilyqpen jaratylghan әlemet әlemning mәni men әrin ainytpay jetkize alghan aqynnyng qúdiretine tamsansam, oqyp bitkesin – sonyng bәrin bes sausaghynday bilip, ózgelerge de úqtyra alghan synshynyng súnghylalyghyna sýisindim», – dep tandayqatalanghan. Al bizding búl jolghy talabymyz aqynnyng barlyq syr әlemin aralap shyghu emes, usuly (tamyry) men túrghylaryn shamalap kórsetu ghana bolmaq.

Shynynda da Esenghaly poemalarynyng tynysyn tynday alghan adam: Orqún, Kerulen, Talas boyyndaghy qara tastargha jyr qashaghan Joldyqtegin, Tonykókter qashauynyng synghyryn; Qaztughan, Shalkiyiz, Dospambetterding shәlkes saryndaryn; múndy qiyan Manghystaudyng kóne qobyzday kýmbezderining kýngirin; «sәruar Pirding basshysy» Áziret Súltan men naghashy atasy «sәruar Pirding sony» Beket bastaghan әuliyelerding mýlgin týn, múlghyn túman perdelerin dar-dar jyrtqan shyraqtarynyng dil lýpilin; Ýsh qiyan boyyn shandatqan Abyl, Mahambet, Núrym, qart Qashaghan, Múrattardyng dabyldaryn; beridegi «jyr-qúlager» Iliyastyng ekpini men tepkinin qatar estiri haq. Ghylymdaghy h r o m e s t e z y ya siyaqty ýnnin, dybystyn, sózding týr-týsin, boyauyn ajyrata biler súnghyla jan tabyla qalsa, Esenghaly poeziyasynan sandaghan ghasyrlardyng boyaulary men keskindemelerin tauyp alar edi. «Nelikten osynday mazmún osynday dybystardy talap etedi eken?» – dep A.Potebnya aiyrqanghanday, aqynnyng sózderdi saralauy, obrazdardy daralauy, muzykalylyghy men «sóz arasyn bóten sózben bylghamaytyn» ýnem (bossózdilikten adalyq) tek zergerge tәn ólshem men balgerge tәn týisikti talap eteri sózsiz. Ol baghy qúnarlardy qayta tiriltu, eskirgen úghym, kóne sózderdi úiqydan oyatu arqyly (qayta tirilgen әrbir k ó n e l i k semik shala bastaghan tamyrlargha janadan jan bitireri shýbәsiz. Aqynnyng ózi aitpaqshy: «súlu tilding astarynda últtyng ruhy jatady») Últtyng ishtey týleuine ólsheusiz qyzymet atqardy! Qazaqstannyng ishinde de, syrtynda da Esenghaly poeziyasynan mәiektengen tútas ruhany әlem qalyptasqany býginde basy ashyq shyndyq. Mine, osy shyndyqty moyyndaghan sәtten bastap Yuriy Lotmannyn: «Aqynnyng tilin ózge tildi zerttegendey zertteu kerek, onyng aqyndyq qasiyetin sonda ghana tanisyn», – degen pikirine boy úrmaugha әdding qalmaydy. Biraq bizding ghylymnyng әl-әzir oghan sharghasy jetip jatqan joq...

Aqynnyng kesek te keskekti shygharmalaryndaghy obrazdary ghana emes, shaghyn balladalary men lirikasyndaghy keyipkerlerining ózi búryn bizge qúsny sóz beynesinde kezdespegen sony qúbylystar. Esenghaly keyipkerleri Ó.Núrghaliyevting «Soghystyng songhy jazynda» somdalghan beynelermen «atalas» bolghanmen, olargha atymen úqsamaydy. Ótejan personajdarynyng deni әbden sorlap-silelegen, tityqtap-túralaghan qauqarsyz miskinder bolsa, bir parasy әperbaqan – úrda jyq, kisilikten júrday әupirim bolyp keletin. Aqyn solar arqyly basqynshy imperiyalardyng ezgisi keshegi sonshalyqty asau da arda, imandy da mert júrttan qanshalyqty kór-qúlypty beybaq, qor qúlyqty kórbaqtardy jasap shygharghanyn әshkerelep edi!

Al Esenghalidaghy «tanys-beytanystar» mýldem basqa. «Jaman yrym bastap», itsiygek shauyp jatqan ekspedisiyagha qarabas kórtti bauyrlap, dauyldap tiygeli kelip, olardyng osynau qasiyetti qonys turaly bir auyz jyly sózine sylq etip, shejire aityp ketetin Týrkpenbay shal; ertegi keyipkerindey qayyqshy Dәuimshar; «ot almaghan motordy jippen úryp» jýretin Ermúhan; Tendik shal; әskerdegi úly Elista jaqtan qalmaqtyng qyzyn alyp kelgende, qalmaq qyzynan tughan babasy Er Sýiin (Sýiinghara) esine týsip tebirenetin Dauymbaq qariya; «Sýgirding jelisinen sýre tartqan» aidynnyng qonyr qazy bolsa da kónili jarym, perzentsiz Abylghazy men júbayy Aqtenge; alamangha at qosardyng aldynda Aqsandal túlpardyng túqymy sary atpen serttesetin Shәrbәn seyis; qyrghyzdan kelgen qúdashadan qyrqay jenilip otyrghan auyldyng jigitterine ókpelep auyryp qalatyn Reyim aqsaqal; kózi ilinse boldy, fashistermen «shayqasyp» shyghatyn kapitan Baydashev; Kenbay ústa; keshegi ótken er babasy Shabaydyng býgingi «enkeyip masaq tergennen» basqada sharuasy joq tәnjip ketken úrpaqtaryna qarap qaralay kýizeletin Ájdýrli qart pen onyng aqyrghy ýmiti Ótejan bala; jazyqsyz sottalyp, keyin qalalyq bolyp ketse de dalasyn qiya almaytyn jylqyshy Tәlip; «o dýniyege jaryq beruge» ketken motorshy Múqi; Tórebek sushy; qayymay qalghan qara maya men týskenine jyl ótse de beli juandamay qoyghan kishi kelindi qatar uayymday beretin Bәlshen kempir; «tughan auyl» degen taqyryptaghy shygharmadan «ekilik» alyp oqudan qúlap kelgen, biraq tughan auylyn ólerdey sýietin Múratbergen; ózeginen jaralmaghan ógey balasyna emeshegi ýzile emirengen Kórkembay aqsaq; júrtqa qylghan qayyrynyng qiuazy qaytpaytynyna renjip, biraq qaytadan qalay jaqsylyq jasap alghanyn bayqamay jýretin Sharapat, Qanaghat shopyrlar; qos basyna «shayyn әkep, shekerin tastap ketken», kýieuge qashpaqqa aualanyp jýrgen «tәitik qyz» Aytan, onyng әkesi – jalghannyng ótpeliligi jayly jalghyz әnnen basqany bilmeytin, «aldarynan ótip» kelgen qúdalargha da esh aibar-qayrany joq Boqan, neshe zamannan beri el auyp, jer auyp bóten ólke, bógde júrtta kýn keshse de batasyz baygha qashyp ketken qyzyna qaharlanyp, sýiegi sonau Siysem atada jatqan Sýiinghara atasynyng kók janghyrtqan danqy men jer kýnirentken әruaghyna sýienip, órlik pen eldiktin, tektilik pen begzattyqtyng shebin qorghap túrghan Boqannyng júbayy Sara; ketpenine ilingen qu basty «bayaghyda Syrda ólgen» óz babasynyng basy dep iyelenetin Diqan ata; ylghy toy-jiynda «molasyz el» haqynda júmbaq aitatyn jyndy Amanhan, Moldabay biznesmen t.b. syndy obrazdardyng bәri qazaqtyng jútandap bara jatqan kórkemdik әlemin aiyryqsha aishyqpen bayytqan sony da bederli beyneler edi. Búlar kórkem obrazdar bolghanmen, negizinen ómirden alynghan keyipkerlerding kóbining ózi nemese ata-tegi maghan tanys. Alayda olardyng maghan eteneligi «tanystyghynan» emes, túnghiyq pen tym biyikten qosylatyn tuystyghynan. Qay-qaysysynyng boyynda da dýbir ensegen tektilik, mәuriti tusa, buyrqanyp shygha keletin erlik pen órlik, nәmarttyq ataulygha ólerdey ósh mәrttik pen jomarttyq zamanyn kýtip búghyp jatqanyna esh shýbәlanbaysyn. Últtyng qansha zalal men zaual úrsa da, tipti, toz-toz qylyp atakýldiginen audaryp jiberse de bayraghy jyghylmaytynyna, qaymaghy tógilmeytinine, aibary qashpaytynyna senip, shýkir etesin...

Esenghaly búl jetistikterine toghayrap qalghan joq. Búdan keyin onyng shyn kemeldenu dәuiri bastalghan. Týpbastaugha oralugha («vozvrashenie k istokam») tәsilim etu, әuliyelerding syr әlemine sýngu, kók týrikter ótken tarnau joldardyng myng qatpar qúpiyalaryna boylau, qazaq keshken targhyl soqpaqtardyng san-sapat shiqymandarynyng shyndyqtaryn ashu – ony Últ aqyny dengeyine kóterdi. Al Últ aqynyna ainalu – sol últpen birge jasau degen sóz. Mәngige! Onyng keybir joba-núsqalaryn jogharyda tam-túmdap aityp kettik. Topyraqtan tysqary bolsaq, keleshekte búl taqyrypqa qayta ainalyp sogharymyz anyq...

Aqyn nege ekenin qaydam, әngime ýstinde, sirә, sóz ónerining kepiyeti men kirpiyazdyghyn, ony túyaqkeshti ghyp malshylay beruge bolmaytynyn tәmsildeytin bolsa kerek, ózining qatarlastarynan az jazghanyn kóp aitady. Alayda ol qalam tartpaghan әdeby janr kem. Qalamynan tamghannyng bәri – zada. Prozasy bir bólek әlem. «Núrdan jaralghan» romany men әngimeleri әli synshylar nazarynan tys jatyr.

Jazylghanyna qanshama jyldar ótse de әli kýnge sahnalaugha bir rejisserding (ishinde Mәmbetov-koriyfey de bar) tәuekeli jetpegen «Núq payghambardyng kemesi» dramasy mýlde bitimi bólek dýniye...

Kanadanyng E. Seton-Tompsonynan da, «orys tabighatynyng jyrshysy» M.Prishvinnen de núsqasy bógde, naturalist M.Zverevterge de sorpasy qosylmaytyn, qúsny jyrday oqylatyn – qorshaghan súlu ghalam, tabighat jónindegi, qústar әlemi, jyl mezgilderi jayly tanymdyq maqalalary Ruh-Adam-Tabighat jәne Últ tamyryndaghy baghzylyq atty qasiyetterding jiyntyghy, yaky Súlulyq pen Ýilesim poeziyasy!

Esenghalidyng songhy shyqqan «Amal degen aiynyz» atty jyr jinaghy erek taldaudy talap etedi. Al әdebiyet pen ónerding úly túlghalary, aldyndaghy aghalary haqyndaghy esseleri men merzimdik BAQ betterinde jariyalanghan súqbattarynyng basyn qúraghan kitap, mine, aldymda jatyr...

Birde klassik jazushy Tólen Ábdik Esenghaly aqynnyng Bunin turaly maqalasyn oqyp qatty tәnti bolghanyn aitqany jadymda. Ásirese, osy maqaladaghy Chehov shygharmalaryn úshalap-mýsheleytin jerine tipti basyn shayqady. Áriyne Tókendi tәnti etu tym qiyn is. Búl, shynynda, әdebiyetke aiyryqsha dayyndyqpen kelgen, ony dýniyening ýr-aghzasyn, adamzattyng qan-qanasyn, Últtyng dil-sanasyn tazartatyn Kiyeli Bastau dep úghyp, bastau kózdi kez kelgen shóp-shónge, kýl-kýbirden aman saqtaugha ghúmyryn arnaghan jankeshtining ghana qolynan keler erlikke barabar is. Esseni oqyp otyryp, aqynnyng orys әdebiyetining «kýmis dәuirindegi» asa iri túlgha IY.Bunindi qanshalyqty sýietinin, onyng «jalghyzdyq» derti men óz boyyndaghy j a l gh y z d y q arasynda tym terennen tuysatyn nәzik baylanys baryn sezip qalasyn.

Al orta ghasyrdaghy Shyghystyng úly suretshisi Kәmelledin Bekzat jayly maqalany әfsana-dastan dep atasa qasaghayym kelerdey. Onda shyghystaghy súnghat(jivopisi) ónerining taghdyry men túlghalanuy da, inirttegi tarihymyzdyng kýbirtkeli qúpiyalary da, baghzy men býgin arasyndaghy telghabys shyndyqtar da, aqyndyq jýrekting tolqynysy men tolghanysy da aiqúshaq qauyp, tylsym әlemge ainalyp ketken...

Zamanynda ózbek halqynyng «tiri ústyndarynyn» biri sanalghan Ghafur Ghúlam jayly esseni óz basym lirikalyq poemaday qabyldadym. Ghúlamnyng «ebirey tegi» turaly syrdy syzdyqtay tartyp otyryp, úly jýrekti adamnyng adamúlyna jattyghy joq ekenin sybyzghy ýnindey syrmaylap jetkizedi.

Jogharyda «jalghyzdyq» jayly aityp qaldyq. Aqyn kýlli bolmys-bitimi júmbaqqa toly Tәken Álimqúlov turaly maqalasyn «Jalghyzdyq jyry» dep atapty.

Birde Aqtaudyng beymaza kýzining bir kýninde ol maghan Berdibek Soqpaqbaevtyng «jalghyzdyq әlemin» syr qylyp aitqan. Ol kezde qasiretti qalamger tiri. Sóz sonynda eleusiz ghana: «Týbinde men de Berdibek qúsap ketpes pe ekenmin?..» – dep qaldy. Esenghaly jalghyzdyghyn men bir kisidey týsinetin siyaqtymyn, biraq ol turaly onyng ózi aitsyn, sol dúrys: «Dini de, tili de, tipti dili de basqa-basqa osy alyptargha ortaq bir jәit – olar baryp-baryp Jalghyzdyq degen taudyng eteginde tabysyp jatatyn. Alda-jalda Tәken turaly sóz bolsa men ony Jalghyzdyq turaly jyr dep qabyldaugha daghdylanghaly qashan. Týptep kelgende kórkem әdebiyet degenimizding ózi Jalghyzdyqty jyrlau emes pe?..» Búl jerdegi Jalghyzdyq shayyrdyng birde shamyrqanyp jazghan: «Basqany bylay qoyalyq, ózindi, qu qaraqan basyndy qorghap, ar-ojdanyndy kirletpey, jasqanbay, býgilmey, býgejektemey, úrlamay, úrygha ermey, qarynyng soyylyn soqpay, úrygha tilemsektenbey, úrygha súramsaqtanbay ómir sýrging keledi», – degen ústanymynan da góri shýngildeu. Asyly, túlghanyng jalghyzdyqqa berilui – Qúday-Jalghyzben jolyghugha nemese oghan sinip ketuge (has ruhaniyattaghy «fәna-fillah» maqamy) dayyndyq bolar...

Onyng kýlli shygharmalarynyng – shaghyn lirikalarynan bastap, epikalyq, prozalyq, dramalyq dýniyelerinin, tipti, esse-maqalalarynyng da kókózek-kýretini – jalghyzdyq. Qúdayy jalghyzdyq. Ol júpar janbyrly Syrbay men «partiya ustavynyng emes, Ardyng qúly» bolyp ótken – m e t r Quan-aghang haqynda qozghasyn, «Núq payghambardyng jaqyny» – matros Toqash kókesi men aqberen Ghafu turaly tolghasyn, syrshyl Saghy men múnshyl Túmanbay, degdar Núrmahan men kerbez Qaldarbek, sypa Júmatay men әulie Jýnis jayly jazsyn – bәrining de ózeginde óttey tyrnap Abyldyng «Abyly» men Yqylastyng «Erdeninin» sher-kýiigi babaulaydy da túrady... Ol, bәlkim, endi, «keleden bólinip qalghan aqbas nar» Tahauy men Sýleymenning Asqary turaly jazatyn bolar. Ol joly Qazanghap pen Sýgirding kýilerin tyndap baryp qauyrsyn qalamgha qol sozatyn shyghar. Óitkeni olardyng da saz-saryndaryn mәngilikpen jalghap túrghan tin – kiyeli, qamyryqty, qasterli j a l gh y z d y q emes pe?!..

Esse janryndaghy Esenghalidy batystyng әdeby portret sheberleri Andre Morua, Stefan Sveygterimen nemese orystyng tolyp jatqan esseisterimen salystyrugha әste kelmeydi. Bolmaydy emes, kelmeydi! Óitkeni ol barlyq nәrsege qazaqtyng kókey-kózimen qaraydy, tól ruhany dýrbisimen barlau jasaydy, óz dilimen pәtua beredi nemese ó z i ng e qaldyrady.

Búl tuyndylardy oqyghan, «aspannyng asty men bolmasam bos quys bolyp qalar edi» dep batpansyp jýrgen talaylar búdan keyin qorjyndarynyng – bos, qoramsaqtarynyng quys ekenin sezip aiyldaryn jiilary әbden mýmkin. Aqynda osynday sús pen ses bolmasa, kýlli dýnie kýldibadam bolyp ketpey me?! Tajal taptap, Yәjuj-Mәjuj qaptap, kýnine myng san bәleket balalap jatqan osyna 1-aqyrzamanda osynday aqynnyng bolghanyna da shýkir eteyik...

Zayyry, eger shygharmashylyq iyesi «aqyn» degen tituldy arqalap jýruge ylayyqty bolsa, onyng óz zamany jayly, keleshek kezender turaly tolghanbauy, yrqynan tys boljamdar aityp qalmauy beymýmkin. Aqynnyng qolymyzdaghy esseleri ghana emes, súqbattarynda da búghan san qatparly, myng astarly mysaldar bar. Onyng bәrin tizbekteudi búl joly jón kórmedik. Tek qana onyn: «Ázirgining bәri – әlqissa, – Shiyrshyq atqan shymyr sóz – Shyn qissagha kiriser, – Qyl arqandy ýzgen kýn», – degenine sýienip, bizding de búl әngimemiz «әlqissa» edi demekpiz...

Esenghaly sonau 86-nyng jeltoqsan qyrghynynan song bylay dep edi: «Mingen de aty qarager me eken, súr ma eken, – Keshikti nauryz, keshikti mening núr-kókem. – Alatau atam nege ýndemeydi, joq әlde sony qayyrly bolaryn bilip túr ma eken?..» IYә, búl joly da sol jeltoqsannyng 16 júldyzynda alangha shyghyp tendik súraghan qazaq qyrylyp qaldy! Búl joly da... joq, búl joly jau basqa jaqtan kelgen joq: óz qandastarymyz, óz memleketimiz qyrghyngha úshyratty!.. Búl joly da nauryz-kókem keshigip jatyr. Alatau da, Otpan tau da ýnsiz... Sony qayyrly bolar: qazaqtyng qasiyetti qany tegin ketpeytin edi ghoy...

Esenghaly songhy súqbattarynyng birinde: «Maghan seniniz, bizdi Úly ózgerister kýtip túr, kóp qalghan joq, az ghana shydanyz, bәri basqasha bolady!» – depti. Áriyne, senemiz. Ábish aghasy aitqan: «Bir Tәnirge tәn saqilyqpen jaratylghan әlemet әlemning mәni men әrin ainytpay jetkize alghan qúdiretti aqyngha», Ene qúrsaghynda jatqanda-aq auzyna perishte týkirgen Pir Beketting jiyenine senbegende she!..

Svetqaly Núrjan,

2.03.2020 j.

Qoshqar-Ata – Kózdioyyq qonysy.

Manghystau uәlayaty.

Derekkózi: adebiportal.kz

Abai.kz

2 pikir