Senbi, 5 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 135498. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 2034
Jauap 3208 18 pikir 22 Mamyr, 2020 saghat 12:02

Pir tútam dep Zeynolla Sәnikti, ótirikke Janatdaghy dәnikti...

Kýshik asyrap it ettim, Ol baltyrymdy qanatty...

Abay

Ýstimizdegi jyldyng 20 nauryzda «Abai.kz» aqparattyq portalynda Janat Aqmadiyding halyq jazushysy Qabdesh Júmadilovty qaralap jazghan «Taghy-taghy sol bayaghy Qabdeken...» atty maqalasy jariyalanypty. Portal redaksiyanyn: «Múnday oy jarsytyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly... Jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz», deui bizding de qolymyzgha qalam aldyrdy.

Ár shópting basyn bir shalyp, ótken ketkendi shiyrlaghan maqala avtorynyng tirligi ony jazushydan góri «kóshin toqtatyp qoyyp qonys qaraghan», «qoyyn jyghyp qoyyp pyshaq qayraghan» aqylsyz bireulerding әlde qanghyghan «ósekshinin» dengeyine týsirgen. Olay deytinim, «tyrnaq astynan kir izdegendey» әiteuir Qabana syn maqala jazypty degenderding arghy-bergi bettegisin týgel tizip, olardyng jazghandarynan sitata alyp, tәuir-aq, әure-sarsangha týsipti. Mysaly: «Tynybaev Nәby Áubәkirúlynyn: «Tәuelsizdik pen Preziydentti kelemej etken roman» jәne «Qabdesh te ózi dattaghan sol halyqtyng ortasynan shyqpady ma» degen dausyz shyndyqqa qúrylghan maqalalary, gazetter qolymda sary mayday saqtauly túr. Qajet bolghanda suyryp alamyn», dey kelip, «Q.Júmadilov jayynda el ne dep edi, nazar audarynyzdar» dep kezinde jazushygha tas atqan biraz adamnyng esimderin tizip shyqqan. Jәdy Shәkenúly, Begdilda Aldamjarov, B.Núrjekeev, Ábdesh Dayrabaev, Mynbay Rәsh, Shynar Kýngeyúly, Dauyl Kýngeyúly, Erkin Mergenbayúly, Qúmanbek Áskermanúly, Aman Qúlbaev, Tóken Shotanbekov, Túnghyshbay әl Tarazi, t.b...

Maqala avtoryna «qaqyrghany qayma altyn, týkirgeni týime altyn» bolyp kóringen avtorlardyng shygharmasymen de tanystyghym bar. Jәdy Shakenning atalmysh maqalasy satirik jazushy Qajytay Iliyasovtyng «Pilge ýrgen qanden» atty maqalsymen-aq, birjola tozangha ainalyp ketken-di. Begdildә Aldamjarovtyng maqalasyn oqyp, ayaghyna shygha almay qinalghanym bar. Nege? Onday myljyng shygharmany oqu my sharshatudan basqa týkte emes.

Maqala avtorynyng jazyp otyrghan Shynar Kýngey men Dauyl Kýngey degenderding Qabdekene jazghan kýieli maqalasyna kelsek, әkeleri Kýngey Múqajanúlyn aqtaudan basqa eshtene emes. Ol Kýngey aryzynyng basyn alghash Qajyghúmar Shabdanúlynyng kóp tomdy «Qylmys» romanynyng birinshi tomy shyqqanda joghary ýkimet oryndaryna aryz jazyp, ózderindi aqsha berip boqtatyp otyrsyndar, - deuden bastapty. Endigi kezekte, Qabdeshting ýstinen aryz jazyp, ShUAR avtonomiyaly rayondyq ýgit-nәsihat bólimine baryp jýrgen saparynda qoltyghyna qysyp jýrgen sumkasyn dәrethanagha kirgen jerinde úrylardyng biri syp etkizip alyp qashyp ketken, onysynyng ishinde 500 yuany bolghan deydi. Kýngey aqsaqal sol jerde qúlap týsedi, qan qysymy kóterilgen, jedel jardem shipahanagha jetkizgenimen qútqaryp qala almaghan. Jazushy Q.Júmadilov ózining jol esteliginde aryzqoy Kýngeyding osy taghdyryn da qalamyna ile ketken-di.

Kýngeyding qazasymen aqyrlasqan Qabdeshke aryzdyng jayy turaly bilginiz kelse Aqan Seytqamzaúlynyng Kýngey turaly jazghan maqalasyna («Altay ayasy», «Ile aidyny» jurnaldarynyng 2007 jylghy sandary) nazar audarghan jón. Óitkeni, onda A.Seytqamzaúly әkesining joldasy Kýngeyding 80 bettik aryzyn bir sózin qaldyrmay qytay tiline audaryp bergenin, ony Altay aimaghynyng birinshi hatshysy Ly Denhueygha qoleki bergenin aityp, «sheteldik» bir jazushynyng maqalasyna Kýngeyding «tuy aiqyn, otanshyldyq ruhpen» qarsy túrghanyn ýlken maqtanyshpen eske alghany bar.

Ol sheteldik jazushy kim deysizder ghoy, ol Janat Aqmady aityp otyrghan: «Taghy sol bayaghy Qabdeken...». Mәselening mәn-jayy bylay: 1989 j. tamyzdyng sonynda tughan jeri Shәueshekke baryp qaytqan Qabang «Kóp jyl ótken son» degen taqyrypta maqala jariyalap, onda qazaqtyng úly jazushysy Qajyghúmar Shabdanúlyn 20 jylgha sottap, Tarym týrmesinde otyrghyzghany azdyq etkendey, taghy 15 jylgha sottap jibergenin jazady. Sonymen birge, Tarbaghataydyng kýngey betindegi qatar jatqan ata qonysy Maldybay, Jandybay, Qorlybay dep atalatyn ýsh ózenning tәbighaty Qabang shygharmalarynda surettegendey bolmay shyghady. Sonau, jazyqqa deyin sozylyp jatatyn Sayaterekter týbirimen joq, el jaylaugha shyqqanda ten-tenghyp bughan artyq-auys jýkterdi Sayaterekterge shygharyp bútaqtaryna tanyp ketetini qayda? Qaraghan-bútada qalmay, tulaq sýiretkendey bolghan myna kókteu, kýzeui nesi? degen qasyna ertip barghan úly Armannan súraq tuady. Qabang ózine-ózi senbey qalghany maqalada sóz bolghan. Óitkeni, 1962 j. «Ýrkinnen» keyin (ýkimet tilimen aitqanda Ile-Tarbaghatay shekara oqighasynan keyin) japa-tarmaghay kelip jetken, demine nan pisken «tyng iygerushiler» qoysyn ba, rasynda tabighat búrynghysynan ózgerip ketken. Sol maqala barghan-kelgender arqyly Kýngeyding qolyna jetken ghoy.

Maqala avtorynyng Qabana taqqan taghy bir aiyby mynau: «Qabdekeng «Jas Alash» gazetining betinde oralmandar turaly aita kelip: «Oralman degening keshe ghana bir elding bosaghasynda janyn jaldap, kýn kórip jýrgen bodan ghoy. Qúldarda bolatyn jaghymsyz minez qanday? Satqyndyq. Eki jýzdilik. Jaghympazdyq. Taghysyn-taghylar. Sol qúldarda bolatyn minez oralmandarda da jetip artylady» depti (kórinekti etip qara jazumen bergen). Men Qabannyng búl maqalasyn kezinde oqymappyn. Shynynda osylay degen bolsa óte dúrys jazypty. Múnday minezdi qoghamda kórip-bilip otyrmyz. Qazirgi ózimiz kórip otyrghan qazaq qoghamynda bolyp jatqan qytayshyl kýshter men qazaq últshyldarynyng qyrqysy búghan berilgen jauap dep bilemin.

Kezinde Qabdesh Júmadilov Ýrimjidegi «Shinjang gazetindegi» qyzmetin tastap shekara boyyndaghy eline kelip aludy kýn ilgeri josparlaghan. Almatyda oqyghan (ol kezde Orta Aziyadan oqyghan oqymystylar dep aitqan) Qabdeshting eline degen yntasy óte zor edi. 1962 jylghy ýrkinde Shәueshek (ejelgi bir ýkirday–audan Dórtuyl eli) jәne onymen shekaralas Dórbiljin, Shaghantoghay audandaryna qarasty qazaqtardyng Qazaqstangha ýdere kóship, attyly-jayau óte shyghuy Qabannyng yqpaly ekeni shyndyq. Shekaragha jaqyn Qobyq audanynanda, Shaghantoghay audany men shekaralas jatqan Boratala, oghan jalghas Qúlja, Qorghas audanyndaghy qazaqtar birinen-biri estip, ainalasy 20 kýnning ishinde shekaradan attay salghanyna eshkim kóz júmbaydy. Al, Shәueshek audany dórtuyldarynyng 70 payyzynyn, Shaghantoghaydaghy Mәmbet eli, ondaghy bir zәngi (auyl) el Túmsyq dórtuyldarynyng 80 payyzynyng shekaradan ótuine Qabang tike sebepker boldy. Altay aimaghy nege qozghalmady? Mәsele–onda Qabdesh bolghan joq. Kýngey sekildi belsendiler mýlde basqa baghytta júmys istedi.

Bireuge min aitu ýshin de, min aita alatynday qarym-qabilet kerek. Onyng osy tizip bergen avtorlary syn aitpaq týgili, Qabekenning «Sarjaylau», «Kókeykesti», «Songhy kósh», «Taghdyr», «Daraboz», «Tanghajayyp dýniye» atty kesek tuyndylarynyng manayyna bara ala ma, tәiiri?! Q.Júmadilov ghúmyr boyy shyndyqty jazdy, últynyng taghdyryn jazdy, qaysy bireulershe qoldan túlgha jasap, ata-babasyn dәripteytin arsyzdyqqa barmady, jar astynan shygha kelip, bireuding soyylyn soghyp, arzan úpay, bes battam bedel jinap, halyqtyng qarghysyna qalmady. Abaysha aitqanda qaybireulerdey: «zamangha jaman kýilemek, zamana ony iylemekke» qalghan joq.

Jalaqorlar sol Qabekendi talas-tartyssyz jýre almaytyn daukes bireu etip kórsetkisi keledi. Tarihy tartysqa kóp baratyny jazushynyng daukestiginen emes, tarihty ótirikten tazartu mindetinen tughan nәrse. Basqasyn aitpaghanda, Qazybekbek Tauasarúlynyng atynan jariyalanghan «Týp túqiyannan ózime sheyin» degen jalghan kitapty әshkerelegenning ózi nege túrady? Búdan basqa da Q.Júmadilov kimderding ótirigin jariya qylmady, kimderding inine su qúimady, kimderding úrlyghyn ashpady? Eng sonynda «sóz shyngha, pyshaq qyngha» toqtaydy degen osy.

Jalpy, Janat Ahmadiyding ary-beri oiqastap, er batqan attay qayqandap, shógir basqanday shómshendep jýrip aitpaqshy bolghany: Halyq jazushysy Qabdesh Júmadilov ataqty «Daraboz» romanyn Zeynolla Sәnikting «Qabanbay batyr» kitabynan kóshirgen degenge sayady.

Mine qyzyq, Janat ne deydi, әrmen qaray oqiyq: «...Sizdi búltartpaytyn, sizge kýrzi shoqparday auyr tiyetin bir ashy shyndyq bar. «Darabozdy» kimning enbegi arqyly jazghanynyzdy ishiniz bilip túrsa da, ony jyly jauyp qoyyp, júrtqa tiyisetininiz ghajap-aq. Belgili jazushy Zeynolla Sәnik Qytaydaghy kezinde, sol jaqtaghy «Shalghyn» degen jurnalgha 1980 jyly «Qabanbay batyr» atty ýlken maqalasyn jariyalap, ony 1986 jyly sol atpen arab әrpinde kitap etip bastyrghan. 1987 jyly Z.Sәnik sol kitaptan Mәuken degen azamattan 3 dana jiberip, bireuin Jaghda aghamyzgha, ekinshisin ózining inisi Tóken Shotanbekovke, al ýshinshisin Maqsút Shafighigha tiygizedi. Al Jaghda aqsaqal kóp keshikpey Tókenge “mendegi kitapty Qabdesh súrap aldy, oqyp ýlgergen joq edim, sen qolyndaghyndy maghan ber” dep súrap alady». Mine endigi jerde Q.Júmadilov Z.Sәnikting Qabanbay batyr «ensiklopediyasynan» kóshirip, qazaqqa әigili «Daraboz»(«Júldyz» jurnalynyng 1991-92 jyldardaghy sanynda tolyghymen basylym kórgen) romanyn jazyp shyghypty-mys.

Jәke, siz mýlde bilmeydi ekensiz, endi men aitayyn: «Qabanbay batyr» kitabynyng Shynjang halyq baspasynan 1986 jyly túnghysh basylymy, 1989 jyly ekinshi retki basylymy asa mol danamen shyqty. Esimde qaluynsha, 270 bet tónireginde. Búl kitap qúdayshylyghyn aitqanda Z.Sәnikting jinap, zerttep jazghan kitaby emes. Ony jazghan – mening auyldasym, aqyn, aitys aqyny, «Qubas at», «Estigýl men Serik» atty dastandaryng avtory, әigili folkilorshy Beysenghaly Sadyqanúly degen shejireshi aqsaqalymyz.

Sondyqtan da, «Tarbaghatay» jurnalynyng 1996 j. №4 sanynda basylghan «Aytys sanlaghy shejire aqyn Kәribay Tanatarúly jóninde» atty zertteu maqalamda әigili folkilorshy Beysenghaly aqsaqal turaly toqtalyp: «...Beysekenning qalamynan «Mayqy shejiresinin» ýshinshi bólimin, «Qubas at qisasyn» jәne eshkimning talasy jýrmeytin «Qabanbay batyr» kitәbin tughyzdy» dep jazdym. 2011 j. Beysenghaly Sadyqanúlynyng dýniyege keluining 100 jyldyghyna oray jәne «Múra», «Tarbaghatay» jurnaldarynyng qatysty sandaryna «Halyq foliklorynyng qara nary edi...» degen taqyrypta ol turaly arnauly maqala jazyp halqymyzdyng halyq auyz әdebiyeti folikloryna qosqan ýlesin jipke tizgendey etip, shyrqyraghan shyndyqty taghy jazdym. Qabanbay batyr turaly «Tarbaghatay» jurnalynyng 1985-1986 jylghy sandarynda «Toqta turaly», «Erasyldyng kekke attanuy» qatarly kólemdi 10 maqalasy jariyalanyp, kitaptyng tәmamdalghanyn aityp, «Qabanbay batyr» kitabynyng talassyz Beysenghalidyng enbegi ekenin jazdym. Osynau jankeshti enbegi ýshin B.Sadyqanúly 1991 jyly shildede Býkil qytaylyq túnghysh retki «Halyq auyz әdebiyeti» múralaryn jinau, baspadan shygharu jinalysynda  «memlekettik ýzdik túlgha» retinde marapattalghanyn da atap óttim. Oqyrmangha oy salar maqalalaryma Z.Sәnik qaytken kýnde de birdeme jazyp toytarys berui kerek edi, óite almady, gәp osynda. Óitkeni, Shynjang halyq baspasynyng qazaq redaksiyasynda redaktor bolyp túrghan Zeynolla Beysekene «Qabanbay bәrimizding әkemiz, ózinizding atynyzda men múny ýkimet jaghynan baspadan shyghartyp, qalam aqysyn bergizemin» dep kitap aqyrlaspay jatyp, býkil qoljazbasyn alyp ketedi (Beysekeng týpnúsqany qoldan shygharmay elge ylghy kóshirmesin beretin kisi. Qúmyrysqanyng izindey úsaq, asa sheber jazylghan barlyq qoljazbalary Óskemendegi úlynyng qolynda saqtauly túr). Artynsha, kitaptyng I bólimine Zekeng «Qazaqtyng batyrlyq jyrlary jәne Er Qabanbay» atty maqala jazyp (1980 jyly «Shalghyn» jurnalyna «Qabanbay batyr» atty ýlken maqala jariyalady degeni ótirik), ózi kitaptyng birinshi avtory bolyp shygha keldi. Búghan kezinde marqúm Beysenghaly qatty renjip, halyq baspasynyng bastyghyna hat ta jazghan. Ol hattyng Zeynollanyng óz qolyna týsip ketkenin sol kezde halyq baspasynda isteytin Qaliolla Núrtazin aitatyn. Taghy Zekenmen redaksiyada birge istegen Dәlelhan Symayylúly: «Qazaqstanda shyqqan atbegi turaly maqala býgin Zeynollanyng qolyna týsse, erteng Zeynolla atbegi turaly maqala jazady, erteng qúsbegi turaly maqala qolyna týsse, birsigýni Zeynolla qúsbegi turaly maqala jazyp basylymgha bere qoyady» deytin. Zeynollanyng asqan pendeshiligining bir mysaly mynau: 1993 j. Múqanshy audanynda Qabanbay batyrdyng 300 jyldyq toyyna qatynasugha Beysenghaly men Zeynollagha shaqyrtu barghan. Biraq, Zeynolla Beysenghalidy ertpey jalghyz ketip qalyp, bar abyroydy enshilep qaytady. Múnysy «aynalayyn» eken, 1986-1989 jylghy eki retki basylymmen 1991 j. Almatydaghy «Jazushy» baspasynan («Qara Kerey Qabanbay» degen atpen) shyqqan ýsh retki basylymda bar Beysenghaly Sadyqanúlynyng aty-jónin 2005 j. Almatydaghy «QAZ aqparat» baspasynan «Han batyr–Qabanbay» dep shygharghan kitaptan mýlde alyp tastaydy. Onymen qoymay,  «Qabanbaydyng Jәnibekti synauy» delinetin nanymsyz bir anyzdardy qosyp onysyn taghy 1993 jyly qúrastyrylghan Almatydaghy «Jazushy» baspasynan shyqqan «Abylay han» atty kitapqa da tyqpalay qoyypty. Anyzdardyng qaydan alynghanyna esh silteme jasamapty. Z.Sәnikting pendeshildigimen ataqqúmarlyghy 1993 jyly Beysenghalidy ertpey, asqa jalghyz ózi ketkeninen-aq kórinip túrghan joq pa?

El Z.Sәnikting kitapqa týrlendirip qoya bergen atynan da janylatynday boldy. «Qazaq tarihyndaghy әigili adamdar» seriyasy ayasynda shyqqan kitaptardyng qatarynda Z.Sәnik 2000 jyly «Han batyr–Qabanbay» («Ortalyq últtar baspasy» Beyjiyin–2000) dep esse kitap shygharyp, bir qyrynan kóringisi kelse de, úsaq-týsek әngimelerding ýiindisinen ary asa almaghan. Ony «Daraboz» siyaqty jeli tartyp túrghan sýbeli shygharma deuge kelmeydi. Bayaghy sol «qúrttyng atyn janyldyryp malta qoyghan» dýniyeler. Z.Sәnikting Qytayda basylym kórgen kitaptaryndaghy ómirbayany basqa da, Qazaq elinde bastyrghan kitaptaryna bergen ómirbayany mýlde bólek. Onda: «...Ýrimjidegi jastar baspasynda 40 jylday istegen» dep alady da «Qytayda jýrgizilgen «mәdeniyet revolusiyanyn» auyr soqqysyna úshyrap, «Halyq jauy» bolyp auyr kýnderdi basynan keshken» dep jazady. Qaysysyna senerindi bilmeysin. Qytayda «halyq jauy» degen sayasy termin joq, tek «tap jauy» delinedi. Búl termin mal-mýlki mýsәdiralanghan (tәrkilengen) baylargha ghana qaratylghan.

Shyn mәninde, «Qabanbay batyr» atty osy kitapsha asa iri tarihy roman da, kórkem әdebiyette emes. Bar bolghany bir aqsaqaldyng alghashqy adymdaghy el auzynan jinap-tergen anyz-әngimeleri. Anyz, әngime bolghan son, onyng ishinde artyq-auys dýniyeler de bolady. Qabanbay turaly anyz-әngimelerdi jasymyzdan óte kóp estip óstik (búl turaly oi-tolgham «Tarbaghatay óniri tanghajayyptargha toly» atty maqalamyzda aityldy), Tarbaghataydaghy el ishine taraghan «Er Qabanday» qissasyn 12-13 jasymda jattap alyp, qonaqtargha aityp beretinmin.

Sonda, Qabanbay turaly derek tek qana Z.Sәnikten ghana shyghady, ony basqalar jazsa Zeynolladan úrlaghan bolady deu baryp túrghan masqaralyq qoy. «Erikti auyzgha bórikti bas siyady» degen osy bolar. Bayqaghan shygharsyzdar, «Qabanbay batyr» kitabynyng dengeyi qayda jatyr, al, «Darabozshy»? Ol keminde qazaqtyng ýsh ghasyrlyq tarihyn qamtyp jatpay ma? Qabanbay turaly jazu ýshin Q.Júmadilovtyng Zeynollagha kýni týsipti deu baryp túrghan sandyraq.

Janat Ahmady Kamal Ábdirahmanovtyng «Tektiden qalghan túyaq edi» atty maqalasynan ýzindi keltirip shyraqshy Kamaldyn: «Zeynolla aghamyz shygharmalaryndaghy derekterin «ózgeler» paydalanyp jatqanyna kenshilikpen qaraytyn. Tek búra tartyp, úrlap jatqanyna azdap keyiytin. Mәselen Zekeng Qarakerey Qabanbay batyrdyng Er Jәnibekti synauyn әdemi jazyp edi» degenin jәne Z.Sәnikting ózine mýnyn shaghyp aitqan: «Daraboz» romanynda osy oqigha búrmalanyp, romandy jazghan adamnyng bir batyr atasyn synaghan bolyp ketipti. Eng bolmasa oqigha ornyn ózgertip, sóilemderin, tilin ózgertpedi me eken?! Jol-jolymen kóshirip, attaryn ghana ózgerte salypty. Aqyr úrlaghan ekensin, týrlendirmeushi me edi?» degenin «qúran sózindey» kórip montansidy. Búghan aitarym: Tarbaghatay men Ile jerindegi Dórtuyldar óz úrany Baymúrat batyrdy Qabanbay ósip synapty dese, Tarbaghataydyng teriskey betinde jasaytyn Dәuletbaylar Dәuletbay batyrdy Qabanbay óstip synapty deydi. Al, songhy jyldary Kerey Janybek batyrdy Abylay han óstip synapty dep jazyp jýrdi. Kórding betin ashtyru, jylandy jútyp jiberu turaly búl anyzdy Mәshhýr Jýsip «Abylay han dәuiri» atty sonau zamandaghy maqalasynda Abylay hannyng Balta Kerey Túrsynbay batyrdy synaghany ekenin asa nanymdy etip jazyp qaldyrghan («Abylay han» birinshi tom, 313-314 bb, «Jazushy» baspasy–1993). Demek, búl qazaq batyrlaryna ortaq anyz bolsa kerek. Eger, Z.Sәnikting aitqany shyn bolghanda tyrnaqsha ashyp men bylay dep jazyp edim, myna Qabdeshti qarashy dep onyng tól sózin tyrnaqsha ashyp, ishine әkep qoyar edi. Biraq, olay isteuge fakt joq. Tek bilmegen bireulerge ózin bilimdi kisi etip kórsetuding baqay qulyghy ghana.

Janat Ahmady Kamal Ábdirahmanovtyng Z.Sәnikting ózine aitqan taghy bir ósegin jetkizedi. Onda Zeynolla Sәnik Kamal Ábdirahmangha: «Saghan bireu tiyise beredi ghoy. Onyki óz ótirigin jasyrudyng amaly ghana. Songhy maqalasynda meni de ile ketipti. Áu basta maghan: «Agha, sizding kitabynyz men roman jazghanda óte ýlken kómek jasady» dep, kópshilikting ishinde aitqan. Balalarym sózin taspagha týsirip alypty. Saqtauly túr... Áli habarlasamyn dep edi, Zekenning dauysyn songhy ret estip túrghanymdy qaydan bileyin!» degen, qajygha opyq jegizgen armanyn bóliskisi keledi. Imany bar qajygha seneyik pe, saytany bar synshygha seneyik pe?

Q.Júmadilov basqany aitsa aitar, dәl «Agha, sizding kitabynyz men roman jazghanda óte ýlken kómek jasady» dep aitpasy anyq. Zekenning Qausylqan Qamajanúly meni «folkilor ghylymynyng mamany» dep aitty, - degeni siyaqty ózine ózi jel berip sogha beretin qyryq ótirigining biri. Sebebi, ol bir ghylmy ortalyq emes qoy ataq beretin. «Balalarym sózin taspagha týsirip alypty» degendi eger Zeynolla aitqan bolsa ótirik. Shyn bolsa, 2008 jyly Tólegetay atanyng basynda berilgen asta Q.Júmadilov Zeynollany «qytay tynshysy shyghar» dep sóz bergizbey qoyghan bolsa, Qabang onda birdemeni jany sezgen.  1950 jyldardan bastap shygharma jazyp, 60 jyldarda ataqty «Songhy kósh» siyaqty qabyrghaly roman jazyp jýrgen talantty qalamger 1980 jyldardyng ayaghynda es jinap, etek jauyp, ótirikti shynday, aqsaqty tynday shatty-bútty birdeme jazyp jýrgen Zeynollany aghalamasy da, jaghalamasy da beseneden belgili. «Tirshiliginde Zekene moynynda mini bar Qabdesh agham sәlem bere almaytyn» degen sózding orynyn qasa-qana auystyryp otyrghan joqsyzdar ma osy?!

Z.Sәnikting ótirigining sharyqtau kezeni «Bashpay» romanynan bastau alghan. Z.Sәnikting «tarihy roman» delingen «Basbay» romanyna bagha bergen «Shyndyqty shytynatyp alghandaymyz...» («Shúghyla» jurnaly (2003, №7)  atty maqalamda romandaghy ótirikterge toqtalyp, ómirde bolghan adamdardyng atynyng auys-kýiis óreskel aghattyqtaryn týzetuge úsynys bergen edim. Alayda, Zekeng ot alyp qopagha týsip: «tyrnaq aldynan kir izdep», «artty shúqyp», «saqalgha jarmasyp», «aq ýrpik balapan», «úlymday bola túryp» dep balaghattap maqala jazghanymen «Basbay turaly әngime-jyrlar» («Últtar baspasy» 2006–Beyjiyin) atty qúrastyrghan kitabynda men týzetu jasaghan kisi attaryn qaz-qalpynda maldanghany romanmen salystyrghangha birden kózge úryp túr.

Zekeng óz ótirigin órbite berumen qoymay, ózgening ótirigine de kýrep jol ashyp jýrgen kisi. Ghúmyrynda shygharma jazbaghan Mәken Baymollaúlynyng eli atyn estimegen Qonysbay jәne onyng úly Tasbolat atty atalaryn «Ertóstik» etip kórsetemin dep, suayttyqpen jazghan «Tarbaghatay arpalystary» («Shynjang jastar-órender baspasy»–2000) atty kitapqa redaktorlyq jasaghan Zekeng ony «iri tarihy derekteme» dep soqty. Nәtiyjesinde, olardyng tariyhqa jasaghan múnday qiyanatyna qarsy «Anyzben aqiqat arasynda kómeski qalghan shyndyq» («Ile aidyny» jurnalynyng 2004 j, №3-4) atty maqala jazyp ótirikting jolyn kestik.

Z.Sәnikting ótiriginen iygiliktengisi keletin Shәueshektegi mәlim rudyng pysyqaylary Zekene at mingizip, atan jetektetip, aqsha ústatyp «Qayraqbay» («Ortalyq últtar baspasy»–2007) atty esse kitap jazdyrdy. Onda Zekeng tekserip-zerttemey solardyng ótirigin tasqa basyp berdi. Ótirikting jeldey eskeni sonsha, qyzdy-qyzdymen Qayraqbay «Qazaqtyng 62 qonyrynan» tartyp 240 kýy shertken bolyp shyqty! Múnysy, «Beysembi Dónenbayúly 600 kýy shygharypty», «Áshim Dýnshiúly 1000 kýy shygharypty» dep jazghandarmen qara talastyryp, senen meniki kem emes deytin qazaqy bәsekelestik edi. Búl turaly da kezinde kýy alyby Qúrmanghazynyng ózinde әrenge 72 kýy bar, Dinanyng 38 kýii bar eken, qazaqtyng halyq kýilerin búl ýsheuine kim ýlestirip berip edi, - dep maqala jazyp әptigin basqan bolatynmyn.

Qayraqbay ómirde bolghan adam, mansapty bolmaghan, ol turaly tek sybyzghyshy eken degen ghana derek bar. Keyin bireuler onyng nemeresi Zamanbek dombyrashy bolypty, atasynyng sybyzghy kýilerin dombyragha týsiripti dep jazdy. Qayraqbaydy kórnektilendiremiz dep atalymsh kitapta mynaday ýsh ótirikti batpityp otyryp jazdy: (1) «Júmyq ruynan shyqqan Bútabay әigili Qúnanbaymen shargha týsip, Qayraqbaydyng qoldauymen agha súltandyqty útyp alady». (2) Qayraqbay Bútabaygha kenes qúrghanda shertetin kýiing bolsyn dep «Kenes kýiin» shygharyp ýiretken. (3) Qayraqbay Bútabaydy qajygha jibergen.

Shyn mәninde, Bútabay Shyghystaghy asa iri kórnekti túlgha bolghan. Zamanynda «Bútabaydyng kenes kýii» jәne «Bútabaydyng shejiresi» degen shejiresi bolypty. By bolghan, úzaq jyl bolys bolghan, birer kezek agha súltan bolyp 1896 jyly ekinshi retki qajylyghynda 79 jasynda Mekkede dýnie salghan. Árham Kәkitayúly 1958 jyly jazghan «Abay ómir bayanyna qosymsha derekter» atty kitabynda «Kóktúma» sezinde bolghan bir oqighany Abaygha atqosshy (kóshir) bolyp barghan Mýsirәli Qojanúly aqsaqaldyng aituy boyynsha bylay dep jazady: «...Bútabay Abaydyng núsqauynan bas tartqan joq. Tobyqty, Uaq, Kereylerding júmysyn Abay ylghy Bútabay aldyna jiberip, bitim jasatyp otyrdy». Bútekenning orynyna kónil aityp, qúran oqy kelgen Merkitting qúlshegiri atanghan әigili Jәke biyding de:

Úshyrghan úyam Bәijigit,

Ústazym mening Bútabay.

Bәiterek kólge jyghylyp,

Týbinde qaldyq bútaday.

Qúzardan qúlap qara nar,

Qorada jýrmiz botaday.

Sanqyldaghan dauysyndy,

Tasqyndaghan aqylyndy,

Saghyndym sizdi Bútabay...(«Altay ayasy» 1985 j №4 119-120 bb) dep kýnirene joqtap, kónil aituy tegin emes.

Rushyldyq indetin júqtyryp, ózin kóteru ýshin ózgeni kemsitu songhy jyldarda qytayda túratyn qazaqtar ishinde de óreskel órship ketti. Sonyng naqty mysaly osy «Qayraqbay» kitaby.

Tarbaghataydyng kýngey beti–Dórbiljin audanynda jasaytyn Qazaqbay, Álmembet degen ru bar. Solardyng bir atasynyng aty Qúttybay. Qazaqbay ruy delinetin osy ruly el jogharydaghy «Qayraqbay» atty esse kitaptyng ishindegi  «Qyrghynnan qalghan bir túyaq» atty Z.Sәnikting maqalasyna aldanyp, 2013 jyly 24 tamyzda Qústy ózenine tayau belding ýstindegi tas zirattyng basyna mramordan jarday tas eskertkish ornatyp, onyng betin toltyra: «Marqúm Qazaqbay úly Qu dauysty Qúttybay by 18 ghasyrda jasaghan adam...» dep shimirikpey jazyp qoyypty. Bilmegen u ishedi, olargha sógis joq. Baryp túryp kórdim. Bastap jýrgenderge «Ótirikke senip, múnday qiyanatqa barghandaryng aruaqtan úyat emespe. Qúttybay dep myng jerden jaza ber, biraq «Qu dauysty» degendering artyq bolghan. Sening atang Qúttybay Aqtaylaqtyng arghy atasy Qu dauysty Qúttybay biyden keminde bir ghasyr keyin tughan ghoy, - dedim.

Qanjyghaly Bógembay batyrdyng qazasyn qazaq hany Abylaygha estirtken Ýmbetay jyraudyng Qazaq balasyna mәlim tarihy jyry bar. Onda:

Aruaghyna bolysqan,

Ádil biylik qylysqan.

Qashpaghan qanday úrystan,

Shaqshaq–úly Jәnibek,

Qazdauysty Qazybek,

Qu dauysty Qúttybay,

Qarakerey Qabanbay,

Qanjyghaly Bógembay,

Abylay, sening túsynda,

Sol beseui bolypty-ay!

Keyi batyr, keyi biy,

Tәnirim bergen sonday syi!

Úmyttyng ba sony, Abylay!, - degendegi Qazaq handyghyndaghy әigili besting biri. Búlaryng úyat boldy, tipti, úrpaqtan úyat dedim. Jogharyda atalghan «Shaqshaqúly Janibek» degen joldyng Qytayda «Kereyde batyr Janybek» dep búrmalanyp ketkeninen de habardar edik.

Zekene zer salsaq, ótirikke baratyn joldyng omby qaryn omyraulap búzyp bara jatqan zәu atan elesteydi. Tәsilqoy Zekeng tipti qytay aqyny Ly Baydy qazaq jasaushylarmen auyz jalasa ketip, «Kim qangha qyzbaydy» (taqyryptyng ózi dúrys emes) dep senator Ómirbek Baygeldige jazghan hatyn «Egemen Qazaqstan» (2009 j. 18 qarasha) gazeti basypty. Onda ne degenin oqiyq: «...Iya, Ómeke! Bәrimizde bir terining púshpaghyn uqalap, bir halyqtyng – Qazaqtyng ólgenin tiriltip, óshkenining otyn jaghu ýshin arpalysyp jýrgen adamdarmyz ghoy. Bizden de tirilgenning tirsegin qiyam, janghan ottyng jalynyn ýrlep óshirem dep shyqqandar bolghan...» dep senatordy onan ary sendirip jalmanynan týsirgen. Sóitip, onsyzda biylik basyndaghylar tym mýddeli bolghan Ly Bay sindromy kýsh bermey ketti. Múnyng bәri keshegi Qytay sayyttarynyng Qazaqstanda  Ly Baydyng úrpaqtary jasap jatyr, olar Otanymyzdyng (Qytaydy aitady–avt.) qúshaghyna qayta oraludy ansap otyr degendey sandyraqtarynyng jariyalanuyna «tarihy negiz» jasap berdi.  «El qalay kóshedimen» ómir sýretin, qara qúrsaghyn  qazynagha balaytyn talantsyz jazushy, tarihshysymaqtardyng ortaq bir qasiyeti bar. Onysy amalyn tauyp kózge týssem, abyroy biyigine kóterilsem degen pasyq qulyq. Sol ýshin olar әlde kimderdi tauyp alyp, solardyng qolymen ózderi turaly jazdyrady, bolmasa, basqalardy kýstanalap, saban astynan su jýgirtedi. Q.Júmadilov «Darabozdy» («Jazushy» baspasy–1988) mening «Qabanbay batyrymnan» kóshirdi degeni siyaqty,  sol jaldamaly jazghyshtary da Zekenning Shәmish Qúmarúly «Túghyryl han» romanyn mening «Túghyryl han» atty tarihy essemnen kóshirip alypty; Túrsynhan Zәken «Kók bórilerding kóz jasyndaghy» («El-Orda» Astana–2001) Túghyryl Ong hangha qatysty keybir epizodtardy mening essemnen paydalanypty degen oidyrmasyna imanday senip qalsa kerek.

Men biletin naqty bir shyndyq, Shynjang ólkelik bayyrghy shygharmalardy jinau, zertteu kensesinde qyzmet istegen T.Zәken «Kók bórilerding kóz jasyn» jazu ýshin sonau 1985 jyly Shynjang uniyversiytetinde oqyp jýrgen kezinde-aq uniyversiytet kitaphanasynan qyruar derekterdi oqyp, estelik alyp, 1991 jyldan bastap jazugha kirisken edi. Búl jerde kisilik túrghysynan da osyny aitqym keledi. Zekene salsan, onyng biletin derekterin odan búryn eshkim kórmeui, oqymauy tiyis. Alda-jalda bireu olardy paydalansa, ózinen kóshirgen nemese úrlaghan bolyp shyghady. Búdan ótken qyzghanshaqtyq, búdan ótken ózimshildik bolar ma tegi!?

Kerisinshe, el Zeynolladan kóshirmeydi, Zeynolla elden kóshiredi deu shyndyqqa janasady. Bireu birdeme jazady, Zekeng tonyn basqadan kiyizip esse qylyp jaza qoyady. Osynyng jandy bir mysaly, ózine mýlde beymәlim Dórtuyl elining ýkirdayy (1860-1908) Demejan turaly tarihshy Jaqyp Myrzahanúlynyn: «Asqar IYgenning basylym kórgen dayyn shygharmasy bar eken, sol jazsyn» degenine qaramay, baspada qyzmet istegen saqalyn búldap, jogharydan kelip túrghan tiyn-tebendi qarmap qalu ýshin «Demejan» atty esse kitapty da jazugha kirisip ketedi. Búl da Q.Júmadilovtyng «Taghdyr» romanyndaghy derektermen mening «Demejan ýkirday jәne ol jónindegi qisa-dastandar» («Ile tarihy mәteriyaldary» №16 kitap–2000) atty bir jýz qansha bettik kólemdi zertteu enbegimdegi materialdardyng qosyndysynan tughan dýniye. Q.Júmadilov ózining «Tanghajayyp dýniye» atty ghúmyrlamalyq romanynda «Taghdyr» atty tarihy romanyn jazuda Demejannyng shabarmany bolghan Raqymbay qarttyng auzynan materiyal alghanyn jәne Demejandy bala kezderinde kórip, ol turaly әngimelerdi estip ósken Múhamadi, Ábik, Nәby qatarly kónekózderden 1961 jyldyng qysynda qúndy derekter alghanyn jazady. Mine, osylay qazynagha toly últandy elde tuyp, mol dayyndyqpen shygharmashylyqqa kelgen Qabana 1990-jyldarda әreng es-aqylyn jighan Zeynollanyng nesi tansyq.

Beysenghaly aqsaqaldyng «Qabanbay batyr» kitabynda Dórtuyl Bitimbay aqyn «býitip aitty» dep, tarihy jyrlardan kóp sitata alady. Men Beysekennen Bitimbay aqynnan qashan jazyp alghandyghyn súrap úqqanmyn. Barysy bylay: 1942 jyly ataqty Bitimbay Shalghynbayúlyn izdep Barlyqtaghy mekeninen jolyqtyra almay, Tarbaghataydyng tósi–Sibeti jerindegi kýieu balasy Qabdollanyng ýiinen jolyqtyryp ýsh tәulik qasyynda bolyp Qabanbay turaly derektermen tarihy jyrlardy jazyp alyp qaytady. Keyingi jyldary esinde qalghan, tamtúmdap qaghazgha týsken dýniyelerining jýlgesinde osy «Qabanbay batyr» kitabyn jazyp shyqqan. Áset aqynmen ýzengiles bolghan Bitimbay aqynnyng kýieubalasy Mataydyng Qabdollasy Ásetting «Óner», «Qúmay tory» dastanyn 1933 jyly jatqa alypty. Búl eki shaghyn dastandy 1986 jyly Orazanbay Egeubaev jazyp alyp, 1987 jylghy «Múra» jurnalynyng №1 sanynda jariyalady (2015 jyly «Ýsh qyan» baspasynan shyqqan «Áset múrasy–asyl múra» jinaghynyng 321 betine qaranyz-avt.).

Zeynolla Sәnik marqúm qalam ústaghan 30 jylgha juyq saparynda «Baqtiyardyng qyryq bútaghy» siyaqty ailap aitsa tausylmaytyn bir talay ótirikti jazyp ketti. Ótirigining óreskel shyny «Bashpay» romanynyng bas keyipkerining atyn ózgertuden bastau aldy. Shylghaubay, Dambalbay, Últaraq dep «jaman atqa jaman kóz tiymes» dep at qoyatyn kóne qazaqy ýrdispen qoyylghan «Bashpay» esimin jasandy týrde «Basbaygha» ózgertti. Búghan da kezinde Mәmbet elining bilgishteri men shejireshileri Bashpaydyng ata-anasynyng elding «Bas bayy» bolsynshy degen kýpirlikke sayatyn esimge barmaghanyn aityp kýnkildedi. Sonymen birge «Aqyn Saragha shýbә keltiru–arymyzgha syn» («Shynjang qoghamdyq ghylymy» jurnaly 2004–№3) atty qisynsyz maqala jazyp, Múhtar Áuezev, Túraghúl Qúnanbaevtar songhy nýktesin qoyyp ketken jaylargha senimsizdik tanytyp, «Birjan–Sara aitysy» bolghan aitys dep soqty. Ótirikke jany tózbegen bir talay qalamgerler Zekene qarsy shyqty, solardyng biri – myna men edim. Zeynollanyng oryny tolmas ótirigine bola kezinde «Shyndyqty shytynatyp alghandaymyz...», «Faktini búrmalau tariyhqa qiyanat», «Bir bólim Áset ólenderi jәne onyng aitylghan jyl merzimi jóninde», «Aqyn amanaty», «Hatqa týsken tarih búrmalanbas», «Adasqannyng aldy jón, arty soqpaq...», «Bayaghy qulyq bir aldau, qysylghan jerde janjal-dau...», «Tarihy jýlgeni týsine alghan adam ghana tarihy shygharma jaza alady» atty syn-zertteu maqalalarymdy Z.Sәnikting orynsyz ótirigine oqyrmannyng arandalyp qalmauy ýshin jazghan edim. Býgin mine, Janat Aqmәdiyding atalmysh maqalasy taghy da eriksiz qolyma qalam aldyrdy.

Janat Ahmady jazghanday «búl qaydan shyqqan tik qúlaq» dep qalmasyn meni de. Otyz jyldan astam qazaq auyz әdebiyeti múralary men tarihiy-shejirelik derekterdi tirnektep jinap kelemin. Osy enbegimning arqasynda 2012 jyly ólke (ShUAR) dengeyinde «Qazaq folikloryn qorghaugha, jinap-retteuge sinirgen eleuli enbegi ýshin» nominasiyasy boyynsha túnghysh ret «Ata múra syilyghynyn» iyegeri boldym.

Qazaq handyghy qúrylghandyghynyng 550-jyldyq torqaly toyyna tartu esebinde Almatydaghy «Ýsh qiyan» baspasynan avtorlyghymdaghy zertteu enbekterimnen: «Sorap», «Aybozym», «Hatqa týsken tarih búrmalanbas» atty ýsh kitabim; foliklorlyq shygharmalardy jinap, zerttep, qúrastyrghan: «Oy, dýniye, jalghan-ay», «Birjan–Sara», «Áripjan Janúzaqúly shygharmalary», «Kәribay Tanatarúly shygharmalary», «Aughan men Kýnbolat shygharmalary», «Áset múrasy–asyl múra» atty kólemdi jinaqtardy halyqtan alyp, halqyma qaytyp berdim. Atalghan toghyz kitapty Elordadaghy «Preziydent kitaphanasy» qatarly ýsh ýlken kitaphanadan, Almatydaghy «Respublikalyq últtyq kitaphanasynan», Almaty obylystyq «S.Seyfullin atyndaghy kitaphanadan», «M.Tynyshbaev muzeyinen», «I.Jansýgir muzeyinen», ShQO «A.S.Pushkin kitaphanasynan», Zaysan, Aqjar, Múqanshy kitaphanalary men «Áset muzeyinen» alyp oqularynyzgha bolady. Maqalamdy nemis últynyng әigili perzenti Bismarkting myna sózimen ayaqtaghandy jón kórdim: «Danyshpandar oilap tabady, jangeshtiler atqarady, alayaqtar paydalanady».

Asqar IYgenúly,

Foliklorshy–shejire tanushy.

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

18 pikir