Senbi, 5 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 135498. Jazylghandar — 119419. Qaytys bolghandar — 2034
46 - sóz 1869 7 pikir 21 Mamyr, 2020 saghat 13:44

Onday odaqtyng qajeti bar ma?

Syrtqy alanda memleketting Últtyq mýddesi ýshin kýresu «shúghyl búrylysy kóp» uaqytta óte manyzdy.

Dýniyejýzilik ekonomika resessiyada. Býginde, koronavirus pandemiyasy әlemge 9-trln. dollar shyghyn әkeledi dep boljanuda. Búl optimistik sifr, shyghyn odan da kóp boluy yqtimal. Osynday auyr kezende Últtyq ekonomikany qorghaytyn, memlekettik proteksiya tәsilderi óte manyzdy.

El Preziydenti Q.Toqaevtyng Evraziya odaghy sammiytinde sóilegen sózi, ekonomika salasyndaghy memleket mýddesin qorghaudyng ýlgisi.

Shyny kerek, Evraziya odaghy ayasynda Qazaqstannyng sauda salidosy minus dәrejede. Basqa elder bizge tauardy kóp satady. Bizding tauarlargha Reseyde, Belorussiyada kóptegen normativtik kedergiler qoyylghan.

Osy mәseleni jiti qadaghalap otyru óte manyzdy.

Kóptegen normativti qújattar EEO apparaty dayyndaydy. Sol apparatta Qazaqstannyng da ókilderi júmys isteydi.

Olar jalaqyny elimizdi «vznosy» esebinen alady jәne jalaqylary ministrdikinen az emes. Ol jigitter «nege Qazaqstan memleketining mýddelerin qorghamaydy» degen sýraq tuady. Eger әljuazdyq tanytsa, olardy elge qaytarudyng amalyn qarastyru shart.

Mýmkin kórshi memleketter olardyng auzyn «ýldemen- býldemen» tyghyndap qoyghan shyghar? Osy mәseleni saraptau kerek.

Memleket basshysynyng mәdeniyetti, parasatty, diplomatiyalyq týrde el mýddesin ashyq aitqany óte dúrys tendensiya.

Endi, osy odaqtyng ishindegi Qazaqstannyng alysy men berisi, shyghysy men kirisi qanday degen súraqqa jauap beretin uaqyt jetti.

Bir odaqtyng ishinde otyryp, ózinning odaqtasyna ( Belorussiya) múnayyndy sata almasan, «onday odaqtyng qajeti bar ma» degen zandy súraq tuady.
Qazir memleketterding barshasy ózining ekonomikasyn qorghaugha amal jasap, (AQSh, EO) basqalargha esikterin jauyp jatyr. Áriyne, búl qadamnyng ózin sabyrly, jan- jaqty oilanyp, esep- qisabyn jasap engizu qajet.

Degenmen, myna qily zamannyng úrany «ortaq ógizden, onasha búzau» bolyp túr. «Zamanyng qasqyr bolsa, bóri bolyp shal» deydi.

Andysyn andyp, qyraghy kózben shalyp, esep- qisapty ekshelep, ózimizding terini iyleytin kezenge keldik. Bizding terini ózimizden basqa eshkim iylep bermeydi...

Erlan Sairovtyng jelidegi jazbasy

Abai.kz

7 pikir