Júma, 30 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111492. Jazylghandar — 106187. Qaytys bolghandar — 1825
Aqmyltyq 1447 4 pikir 21 Mamyr, 2020 saghat 12:06

Últsyzdanghan ónerde últtyq ruh bolmaydy!

Men – qazaqpyn. Men jahandanghan zamanda ómir sýrem. Biraq men bәribir qazaqpyn. Qazaq bolyp qaluym kerek. Sol kezde ghana mening elimning últtyq ruhy ósedi, tarih sahnasynda últ retinde mәngi qalatyn bolady.

IYә, әriyne, týsinem, tek últtyq mәdeniyet shenberinde ghana qalyp qongha bolmaydy. Álemdik mәdeniyetke kirigu kerek. Biraq ókinishtisi biz әlemdik mәdeniyetti siniremiz dep ózgening qansyghyn talghamay simirip alghan ispettimiz.
Býgingi mәdeniyet salasynyng aldynda ruhany janghyru mindetining qoyyluy da osy tughan ruhaniatymyzgha oralugha degen qadam dep úghynam.

Maqsat – býkil últtyq qúndylyqtardy qayta týletu bolugha tiyis. Onyng ishine bizdi ózge últtan erekshelendiretin, últtyng ózine tәn salt-dәstýr, últtyq minez, tarih jәne tarihy múraghattar, til, din, dil, mәdeni, ruhany óner (әn, terme, jyr, qisa , kýi, aitys, ) qolóner (zergerlik, ústalyq, aghash keste, toqyma, teri óndeu), últtyq sport, últtyq әdebiyet, kino, taghy da basqa qúndylyqtardy janghyrtu, jana renk beru. Alayda jana renk beru degen ony týgeldey reformalau, ózgertu emes. Mýmkindiginshe últtyq qúndylyqtar әuelgi túmsa qalpyn saqtasa, ol sonshalyqty qúndy.

Mәselen, býginde dalanyng darhan demi bar sazgha toly halyq әnderin djazgha, estradagha salyp esin shygharugha kóshkender kóbeydi. Zamanauy jasaghylary keletin shyghar. Birang sol әnderdin, kýilerding týpnúsqa – túnba bastauynan nәr almaghan úrpaq onyng ózgergen týrin tanyp, bilip, últtyq әuezinen beyhabar qaluy mýmkin. Ózgertkishter «Qazaqtyng últtyq ruhaniyatyn qazirgi jastardyng talghamyna, jahandanugha, zamangha layyqtap jatyrmyz degen pikirdi maldanady. Alayda últtyq renkten aiyrylghan óner últtyq boludan qalatynyn eskermeydi.

Qazir kopozitorlar kóp. Biraq, qazaqtyng últtyq әnder naqyshynda әn jazatyn, kýy shygharatyn kimder bar? Sausaqpen sanarlyq ghana.
Býgingi әn bitkenning bәri ózgening mәdeny yqpalynan tughan әuezde. Ol da kerek, әriyne. Zaman aghymymen jastardyng súranysyna layyq dýniyeler tuyndap, ol býkil әlemdi dýr silkindirip jatsa, qanekiy.

Alayda, júrttyng kózi jete bastaghan bir aqiqat – qazaqtyng europalyq stildegi qiquymen shet eldi tandandyruy qiyn. Álemdi tәnti etken Dimashtyng ózi Qytaydaghy halyqaralyq bayqauda halyq әni «Dadidaudy» aitty, dombyrasyn tartty, tanqaldyrdy, tabyndyrdy. Anau jyldary Tasqyn esimdi azamat qazaqtyng halyq әni «Dudaraydy» aityp býkil qytaydy jylatqan, tәnti etken.

Onda ónerding kәusaryn nege ózgening qansyghynan izdeymiz. Álde ónerding shyny «kýidim, sýidim» deytin jenil sózden túratyn, toygha, qisalandap biyleuge arnalghan әnder tughyzuda ghana ma? Mahabbat taqyryby qazaq dalasynda da әnge úlasqan. Birjan, Estay, Mәdi, taghy da basqa úly dala kompozitorlary tughyzghan әnder siyaqty ghasyrdan ghasyrgha kóshetin әnder nege joq. Sebebi biru – últtyq negizi, әuezi joq.

Terenine ýnile bilsek, terme – aqyldyng keni, filosofiya! Aytys- aqiqattyng jarshysy! Jyr, qissa – túnghan tariyh! Kýy – tendesi joq saz! Árqaysysynyng óz orny bar.

Sanasy janghyrghan júrtymyz aitysty әkim-tóreni, partiyany maqtap-madaqtaudyng qúraly etuden arashalap alugha tiyis. Áytpese ol birte – birte sýikimi ketip, týbi joyylady. Jattap aitatyndardy jyrshylyqqa, jyraulyqqa jiberip, suyryp salyp aitatyn tuma talanttardy qayta jandandyru kerek.

Bir sózben aitqanda, ózgening qansyghyna eliktep, solyqtap bolsaq, endi ózimizding tuma qúndylyqtarymyzgha qayta oralatyn, tól ruhaniyatyn qabylday almaytyndardyng sanasyn janghyrtatyn, ruhany janghyratyn kýn keldi. Orys bolyp, aghylshyn bolyp, basqa bolyp boldyq, endi qazaq bolayyq.

Sonday-aq, bizde patriottyq ruhty kóterui tiyis eskertkishter men muzeylerge qatysty eskeretin jay bar. Qay batyr qayda tuylsa, eskertkishin sonda qoyamyz. Muzeyi de sonda. Basqa aimaqtyng adamdary ol turaly az biledi nemese eshtene bilmeydi. Batyrlar da, basqa da eli ýshin kýresken úly túlghalar da bar qazaqqa ortaq. Birtútas qazaq últyniki. Bir jýzdin, rudyng maqtanyshy emes.

Osy orayda búrynda aityp jýrgen úsynysymdy taghy qaytalaymyn:

1.Batyrlarymyz ben aqyndarymyzdy, últtyq túlghalarymyzdy barlyq aimaqta birdey nasihattap, iri qalalarda әr kóshege solardyng attary berilip, sol kóshege eskertkishteri qoyylyp, muzeyi ashylsa, әr jetkinshek mynau Úly dalany kimderding qalay qorghaghanyn bile jýredi jәne ózi de solay qorghaytyn bolady.

2. Barlyq iri qalalarda, audan ortalyqtarynda, tipti auyldarda bas alandarda nemese parkterde batyrlar men túlghalardyng suretteri ilingen «Últtyng úly túlghalary» alleyasy bolugha tiyis. Qasynda ýsh tilde tanystyru mәtini jazyluy qajet. Sol batyrlardyng nar túlghalary somdalghan eskertkishter men muzeyler kóbeyi tiyis.

3. Sanany janghyrtu, últtyq qúndylyqqa qayta oraluda kinonyng oryny erekshe. Sondyqtan eng aldymen «Qoblandy», «Alpamys», «Er Targhyn», «Er Tóstik» siyaqty epostyq shygharmalar jelisinde mulitfilimder týsirilui jәne handarymyz ben Qabanbay, Bógenbay, Rayymbek, Nauryzbay, taghy da basqa aibyndy batyrlarymyz turaly kóp seriyaly patriottyq kinolar týsirilui qajet.

4. Últtyq naqyshtaghy jana әn men kýy shygharatyn kompozitorlardyng jana legin tәrbiyeleu qajet jәne jyl sayyn olardyng arasynda eng jaqsy shygharmagha bәige jariyalap, qanattandyryp otyru kerek.

Qanday da últtyng ómirshendigi onyng óz tól mәdeniyeti men tilin, salt-dәstýrin saqtauyna baylanysty. Merekelerinizben! Últtyq mәdeniyetimizdi, ruhaniyatymyzdy mәngilik etu arqyly – Qazaq Elin Mәngilik el etu jolynda ayanbanyzdar!

Ádilbek Qaba

Abai.kz

4 pikir