Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Áne, kórding be? 5468 46 pikir 20 Mamyr, 2020 saghat 16:17

Preziydentting sózi nemese odaqtastardyng oiy ne?

Kýni keshe Euraziyalyq ekonomikalyq integrasiyany odan әri damytu strategiyasyn talqylaghan jiyn ótken. Odaqqa mýshe memleket basshylary onlayn otyryp, «2025 jylgha deyingi EAEO-nyng strategiyalyq damu baghyttary turaly» qújatty aqyldasqan.

Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev atalghan qújattyng keybir bólimderin qayta qarap, pysyqtau kerektigin aitypty. Sóitip, qújatty onlaynda emes, jýzbe-jýz kezdeskende qabyldau kerektigin aityp, keyinge ysyrypty.

«Aqorda» sayty qazaq Preziydentining sózderin jariyalady. Sonymen, EAEO jiynynda Qasym-Jomart Toqaev qanday mәselelerge toqtaldy? Áueli sony jazayyq...

Qayta pysyqtau kerek

«Jalpy alghanda, ony qabyldau iydeyasyn qolday otyryp, men qosymsha talqylau men pysyqtaudy qajet etetin mәseleler bar dep sanaymyn. Aldaghy jyldargha arnalghan integrasiyanyng negizgi konturlaryn kórsetetin osy qújattyng erekshe manyzdylyghyn eskere otyryp, ony әli de talqylap, betpe-bet kezdesu barysynda qabyldaghan jón. Erte me, kesh pe, biz bir-birimizben kezdesemiz», - depti Preziydent.

Áuelgi kelisimning mәnine qayshy keledi

Ári qaray, odaq ayasyndaghy ekonomikalyq, әleumettik, gumanitarlyq qatynastargha toqtalyp:

«Atalghan mәselelerdi besjaqty formatta Euraziyalyq ekonomikalyq komissiyany qatystyra otyryp qarastyru, onyng naqty iske asuyn qiyndatady. Densaulyq saqtau, bilim jәne ghylym salalaryn Euraziyalyq ekonomikalyq komissiyanyng qúzyretine tolyq kólemde beru, onyng ekonomikalyq baghytyn aitarlyqtay ózgertip jiberui mýmkin. Yaghni, 2015 jylghy Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúru turaly kelisimning mәnine qayshy keledi», - deydi Toqaev.

Últtyq qúqyqtyq jýiening erekshelikterin eskeruge tiyis

Preziydent Toqaevtyng aituynsha, integrasiyalyq júmys últtyq qúqyqtyq jýiening erekshelikterin eskeruge tiyis әri últtyq zannamany ýilestiru jәne birizdendiru mәselelerin qarastyru kezinde «jetkilikti qajettilik» qaghidatyn ústanuy kerek.

«Strategiyada úsynylghan zannamanyng «ýilestiruge jәne birizdendiruge» qatysty qúqyqtyq jauapkershilik ornatu bólimindegi әkimshilik jәne qylmystyq, keden isi, tehnikalyq retteu, tútynushylardyng qúqyghyn qorghau siyaqty birqatar sala, bizding pikirimizshe, aqylgha qonymdy jetkiliktilik qaghidatyna әli de tolyq jauap bermeydi. Al búl últtyq qoghamdyq oi-pikirding Strategiyany qabyldamauyna alyp keledi. Óitkeni Strategiya ýkimetter men parlamentterding derbes qúqyghyn shekteydi», - deydi Preziydent.

EEK ókilettigin keneytu mәselelerine múqiyat bolu kerek

Sonymen qatar Qasym-Jomart Toqaev Euraziyalyq ekonomikalyq komissiyanyng ókilettigin keneytu mәselelerine múqiyat bolugha shaqyrdy.

«Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa mýshe memleketterding qyzmet kórsetu, ózara sauda mәseleleri boyynsha ýshinshi elmen ótkizetin ekijaqty kelissózderine Komissiyanyng qatysu qúqyghyn beru qosymsha zertteudi qajet etedi», - dedi Ol.

«Biz aldaghy bes jylgha arnalghan Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng damuyn anyqtaytyn manyzdy strategiyalyq qújat qabyldaudy josparlap otyrmyz. Is jýzinde búl ýlken tarihy oqigha, ol barlyq jaghynan múqiyat dayyndyqty talap etedi. Búl - qújattyng ózi bolsyn, әlde úiymdastyrushylyq jәne hattamalyq qújattama ma, aqparattyq qoldau bolsyn, asa manyzdy», - dedi Preziydent.

Ortaq kóbeyip keledi

Sóitip, alqa-qotan jinalys sony atalghan qújat komissiya men odaqqa mýshe memleket ýkimetterine qayta pysyqtaugha jiberildi. Strategiyalyq qújat jalpy otyrysta maqúldanghanymen, qabyldanbaghan. «Euraziyalyq bestiktin» kóshbasshylary Joghary Euraziyalyq ekonomikalyq kenesting kelesi otyrysyn 2020 jyldyng kýzinde Minsk qalasynda ótkizuge uaghdalasty.

Jalpy әuelde «ekonomikalyq odaq bolady», dep qúrylghan búl odaqtyng jýre kele sayasilanyp bara jatqanyn birazdan beri jazyp kelemiz. Dabyl qaqtyq. Dat aittyq! «Odaqta «ortaq» kóbeyip keledi» dedik. Ortaq odaq, ortaq ekonomika, ortaq biznes, ortaq keden, ortaq futbol, ortaq mәdeniyet, ortaq tariyh, ortaq әsker t.s.s. Búl ortaqtardy býgin tizip bitpespiz... Álginde ortaq aqsha turaly da aitty. Endigisi ne? Ortaq rәmiz ben ortaq shekara ma?

Lukashenkonyng narazylyghy

Osydan eki-ýsh jyl búryn Aleksandr Luashenko «demarsh» jasaghan. «Resey mýddesine ghana qyzmet etetin múnday odaqtyng keregi joq», dep sóilegen. 2017 jyl. Halyqaralyq sayasat birde aq, birde kók desek te, sol joly Lukashenko aryndap sóiledi. EAEO-dan da, Kedendik odaqtan da shyghyp, tipti Resey men Belorussiya qarym-qatynasyna toqtau qoyatynyn aitqan. Batikanyng osy mәlimdemesinen keyin, RF men ekiarada shekara qayta ornatyldy. Búrynghyday emin-erkin kiris-shyghys toqtady. Jalpy Lukashenko osy odaqtaghy Putinning birjaqty «monologyna» baghynbay, ara-túra qatu sóilep, «qaharlanyp» qoyatyn jalghyz-jarym adam. Ras, óz esebin týgendeu ýshin desek te, múnday diskussiyalar óli odaqqa jan bitirgendey әser qaldyratyn.

Rasynda, Kedendik әm Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa mýshe elderdegi ekonomikalyq mәselelerding mәz emestigin jazyp jýrmiz. Teng bәsekelestikting joqtyghynan, elder ekonomikasy qúldyrap, tauar ainalymy tómendegen. Búl jerde kәdimgi monopoliya. Al Kremli  sol monopoliyadan shyqqysy kelgenderge ashyqtan-ashyq qoqan-loqy jasaghan kýnder de boldy.

2016 jyl. Belorussiya-Qyrghyzstan «demarshy». Búl joly EAEO-nyng jana kedendik kodeksine qol qoyyluy kerek edi. Qyrghyzstan jana kodekske qol qoymady. Al Belorussiya sammitke mýlde qatyspady. Sebep bireu - odaqtaghy ashyq kedendik jýie ishki naryqqa tiyimsiz.

 Atambaev pen Medvedev aitysy

2016-2017 jyldar. Peterbordaghy bas qosuda qyrghyzdyng sol kezdegi preziydenti Almazbek Atambaev EAEO-daghy tensizdik turaly ashyq aitty. «Armeniya odaqqa tek ortaq әsker ýshin kirdi», dep sóiledi. Odaqtyng oirany shyghar kýn alys emestigin eskertken Atambaev bes jylgha tolar-tolmas uaqyt ishinde Reseyge 15 milliard dollar berip qoyghanyn aityp kýiindi. Sóitti de, «oryspen odaqty ýzem», dedi.

Osynyng barlyghyn ýnsiz tyndaghan Medvedev  Kremliding resmy pozisiyasyn jayyp saldy. «Odaqtan shyqqylaryng kelse, bizding gazdy europalyq baghamen satyp alasyndar», dedi tótesinen.

Reseyding «rúqsaty»

2018 jyl. Reseyding Syrtqy ister ministri Sergey Lavrov: «Qazaqstan AQSh-pen vizasyz rejim ornatuy ýshin bizben aqyldasuy kerek edi. Múnday mәsele mindetti týrde kelisim jasaudy talap etedi. Sebebi, Euraziyalyq odaq ayasynda da vizasyz rejim ornaghan. Adamdar emin-erkin kelip-ketip jýr», - dep shala býlingen.

KSRO-ny qayta qúru

Al biyl Kremliding qojayyny Vladimir Putin búrynghy Sovet odaghyn qayta qúrghysy keletinin ashyq aitty. «Rossiya 1» arnasyna. «Moskva. Kremli. Putiyn» deytin baghdarlamada. «Birigu - búrynghy Sovet odaghy elderining barlyghyna payda әkelmese, ziyany joq»,dep sóiledi.

Putin ne dedi?

«Ótken shaqtyn, әsirese Sovet odaghynyn, Sovet imperiyasynyng qayta qúryluyna qatysty qanday da bir ýrey-qorqynyshtan arylghan son, kýsh biriktiruding barlyghy ýshin paydaly ekeni turaly týsinik tuady. Búl mýmkindikti, búl basymdyqty prosessting barlyq qatysushylary kórip, bilip otyr. Biz әri qaray jyljyp, jana qadam jasap, algha basyp kelemiz», - depti Vladimir Putiyn.

Resey preziydenti óz sózinde: «birikken kezde ghana bәsekege qabilettilik degen bolady. Búrynghy KSRO elderi ýshin de solay», - dep sóilepti.

«Bizding ortaq tilimiz bar. Últaralyq, memleketaralyq qarym-qatynas tili - orys tili. Barlyq elde oryssha erkin sóileydi. Búl ýlken basymdyq. Bizde búrynghy ortaq memleketimizden qalghan ortaq transport, ortaq energetika,  ortaq baylanys infraqúrylymdary bar. Búl taghy bir basymdyq», - deydi Putiyn.

Biz búlardy ne ýshin eske týsirip otyrmyz. Ekonomikalyq odaq sayasy sipat alyp bara jatqanyn búl joly preziydent Toqaevtyng ózi aitypty, әne. Putin sekildi: «Odaqtaghy ortaq tilimiz – orys tili», - dep tótesinen soqpasa da, sayasy tilmen sóilepti.

«Densaulyq saqtau, bilim jәne ghylym salalaryn EEK qúzyretine tolyq beru, onyng ekonomikalyq baghytyn aitarlyqtay ózgertip jiberui mýmkin. Yaghni, 2015 jylghy EAEO qúru turaly kelisimning mәnine qayshy keledi», - depti Toqaev.

Preziydent Toqaevtyng búl sózinen keyin orystyng aitaqtaghy attanshylary biraz shulaytyny aitpasa da týsinikti. Soloviev, Skabeeva, Kiyselev sekildi jaldamaly jaushylar jatta kep jamandaugha kirisedi. «Qazaqstanda orystardyng qúqyghy shektelip jatyr», «Orys әlemine qauip tónip túr», «AQSh-tyng Almatydaghy zerthanasy», «Qyrym ssenariy» sekildi sóz shygharyp, qyzyl kenirdek bolary da shyn. Dese de, Preziydent búl joly kópke únaytyn sóz aitypty. Sayasilandyru prosessine toqtau jasar baghyt ústanypty. Siz ne deysiz?

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

46 pikir