Senbi, 5 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 135498. Jazylghandar — 119419. Qaytys bolghandar — 2034
Ádebiyet 3009 1 pikir 19 Mamyr, 2020 saghat 11:48

Tosyn әuen (әngime)

Osy júrttyng ýilerinde sharualary joq pa, әlde kýn barynda bar tirlikterin tyndyryp tastap, keshki seruendi ghana tosyp otyra ma, әiteuir, altynshy qabattan tómen qarasang júp bolyp tizilip jýrgen ónsheng erli-zayyptylardy kóresin. Aydynda jýzgen aqqular dersing beynebir. Jattandylau bolsa da әlgi teneuding oigha oralghanyna kәdimgidey ishi jylydy. Qarayyp qalmaghandyghyna shýkirshilik aitty. Bir jaghynan kýlkisi de keldi. Marjankýlding keshkilik balkongha shyghyp kir jayatyndyghyn, ashy termen mandaygha jabysqan bir uys shashyn keyin serpip, keudesin toltyra taza auamen tynystaghanda ghana tóniregine tiktelip qaraytyndyghyn bireuler syrtynan andyp, baqylap jýre me týbing týskir! Andysyn, andyghanda ne tabady. Múny azsynsanyz әne: gaz plitasyndaghy qazan búrq-sarq qaynap tógiledi; tómengi synyptaghy qyzy mysal esepting jauaby dúrys pa, búrys pa, tekserip beriniz dep qiylady; sonyng artynsha jarymjan ayaghyn sýiretip kórshi kempir әldene súrap keledi... Taza auamen tynystau ma saghan! Eki qolyn aljapqyshyna jolay sýrtip, sonyng bәrine ýlgeru ýshin Marjankýlding ayaghy-ayaghyna júqpay zyr qaghyp jýrgeni. Gýlzar baqtaghylargha degen qyzyghushylyghy әdire qalady sonan son. Jә, jastardyng jaghdayy belgili, olardyng jyrtyn-jyrtyng kýlkileri men úzaq sonar әngimeleri týgesilushi me edi! Al jasamystar ne tauyp aitady sonda?! «Solardyng arasynda qara kóbeytip, biz de jýrsek, uaqyt ótkizerlik taqyryp tabylar edi-daghy it jegir!» Batyrhan ekeuining alghash qalay tanysqandary da tausylmaytyn jyr-dastan... Sodan ýilendi, eki-ýsh qara domalaq dýniyege keldi. Aldy jetinshi synypta, zingittey jigit. Ou, osylardy tizbeley berse...  Esteliging túrghanymen saghynysh jәne ol eki adamgha qatysty. Biri bayandap, ekinshisi úmytyp qalghan tústardy qayta janghyrtar. Qyzyqty jaghdaylar eske týskende birine-biri erkelep, birin-biri qúshaqtap, birining iyghyna biri bas qoyyp, aqyr sonynda: «ou, bizdiki ne taltan,  júmysy joq bezdelinikter qúsap!..» dep kýlkiden es jiya almay, ýige qaray asyghys ayandamas pa?! Seruenning jan semirter keremeti de osy ghoy. Oi-hoy, dәuren-ay! Songhy ret, songhy!.. Tamaghyna әldene keptelip qalghanday әzer jútyndy. Songhy ret Batyrhanmen qashan seruen qúrghany este qalmapty.  

Kesheli-beri tórgi bólmening esigi tars bekituli. Eki jeti tas týrmening syz edenin armansyz kezgilegen,  súiyq sorpasynyng da dәmin tatqan  Batyrhan  batyryng sonda. Ne istep, ne qoyyp jatqany jәne belgisiz. Qabaghy týsinki. Seruen týgili bayaghysha balalardy ainalyp-tolghanudan da ada. Kýlli tirshilikten kýder ýzgen kisidey búiyghy. Shop-sholaq eki auyz sózdi de satyp alghandaysyn.

–Ystyq shәy ishemisin, tamaqqa tәbeting tarta ma? Terezeni ashyp taza auamen dem alsanshy. Songhy janalyqtardy estiging kelse televizordy qosyp bereyin. – Marjankýl tarapynan qoyylatyn súraqtardyng deni jauapsyz.

–Tamaq ishkim kelse aitarmyn. Adam qyzyghatynday ne janalyq bar  búl qoghamda. Gýmpildegen ótirikten jalyqpaytyndaryn-ay osy senderdin!

Marjankýlding ishi azdap kip alyp qaldy.  Áuletinen týrmege týsip, jazasyn ótegenderdi emge tappaysyz. Sol sýrensiz tarihtyng kóshin Batyrhan bastady, minekey. Tifә-tifә, tisinen shygharmauyn shygharmaydy ghoy, dese de... Týrme! Aza-boyyng tik túratyn aty-zaty qanday ýreyli! Óz jaghdayy ekibastan belgili, kimning auzyna qaqpaq qoyady, aitsyn, aiyzdary qanghansha aita bersin. Oppozisionerding әieli ekendigin kimnen jasyrady. Búldaghandary orta mektepting matematika pәnining múghalimdigi me? Bireulerge kerek eken, qazir-aq oryn bosatugha dayyn. Al jelkildep ósip kele jatqan balalaryna kesirin tiygizbey me әlgi aty óshkir týrmeniz?! Kompiuterge týsken derekter baltalasang óshirilmes. Ou, erteng olar da zingittey jigit bolmay ma, oqu bitirip, әjeptәuir qyzmetterding qúlaghyn ústamay ma, ózgeler sekildi qyzmettik baspaldaqtarmen joghary órlemey me?! Kenet... әne, әkesi Batyrhan Álimbetov sonday da sonday statiyamen týrmege týsken... 

                                                      HHH

Ishining kip alyp qalghany ras. Jә, aldymen ýidegi balalarynan, qaldy kóshedegi tanystarynan jasyrynyp, qúddy din jolyna týsken kelinshektey auzy-basyn túmshalap, qala syrtyndaghy týrmege aparar avtobus ayaldamasynda býrseng qaghyp túrghanyn qoyshy; týrmening temir esigi jartylay ashylysymen kezekshi jýgirmekterdin: «kimge keldiniz, ataqty kompozitordyng sýiikti jary ekendiginizdi birden aitpaysyz ba?» dep orynsyz qyljaqtaytynyn qoyshy... Onyng bәri úmytylghan. 37-shi jylghy «halyq jauynyn» әielderi sekildi  týrmening oimaqtay terezesinen ókshesin kóterip-kóterip, Batyrhannyng didaryn bir kórip qalayynshy deytin jantalasudy mýldem oigha alghysy kelmeydi býginde. Kýieui aman-esen ýige oralghan son, әjik-gýjikti qopsytyp qaytedi. Ótti-ketti. Kerisinshe, ara-túra rúqsatsyz mitingi úiymdastyratyndardyng arasynan tabylyp, ózining osy qaladaghy sanauly ziyaly qauym ókili ekendigin esinen shygharyp alyp, kópshilikting talap-tilekteri minsiz oryndalsyn dep, júlqynyp minbege shyghyp sóileytin Batyrhangha búl jolghy eskertu ýlken sabaq, әriyne. Ekinshi mәrte qaytalansa, múnan da soraqysyn kórsetpesine kim kepil. Býitken demokratiyasy bar bolsyn! Ou, shanyraqtyng dingegi aidyn-kýnning amanynda әri qylmysy dәleldenbesten birden týrmege toqytylsa, onyng nesi jaqsylyq? Taqqan aiyptary da adam kýlerlik. Batyrhan osy aumaqtaghy «shyndyq ýshin shyryldap jýrgenderdin» tobyna qosylyp, qala irgesinen qonys tebetin sheteldik zauyt qúrylysyna qarsylyq bildiredi-mis; zauyt múrjasynan úshatyn uly gaz onsyz da kók týtinge kómilgen alyp shahardyng tynys-tirshiligin әbden túiyqqa tireydi dep dabyl qaghady-mys... Búl negizi sarghysh týsti gazetterde kýnde jazylatyn problema ghoy. Júrt múnan әbden mezi bolghan. Mezi bolghandyghy sonday, zeyin qoyyp tyndamaugha, eleng etpeuge ainalghan. Sebebi, ýkimetting qúryghy úzyn, ol – «shynjyr tabandy, soqa tisti dýley mәshiyne» aitqanyn bәribir oryndaydy. Al sen kóringen qaragha shabalandap ýretin kýshik sekildi aqyrynda tiling salaqtap, aidalada qanghyp qalasyn!» Býgingining jazylmaghan erejesi osy. Onyng arjaghynan «kómusiz qalasyn» deytin súmdyq ýreydin qúlaghy jәne qyltiyady. Áytse de orta mektepting ortang qolday múghalimi Marjankýl tiyisti sabaghyn berip, typ-tynysh jýrgenimen múnyng da ara-túra júdyryghyn týiip, әldekimderge syrttay aibat shegip qoyatyny bar. Meyli, qolynan anau aitqanday eshnәrse kelmese-daghy, әldeneni týbirimen audaryp tastamasa-daghy sol kijinui arqyly-aq ishin bir bosatyp alady. Oi-hoy, sóile, sóile oppozisionerding sýiikti jary! Osy tústan toqtaydy. Áyel adamyna múnyng ózi әjeptәuir olja. Yaghni, Marjankýlding de qogham damuynyng bet alys-baghdaryn bir kisidey ajyrata biletin bolghany ghoy, shyntuaytyna kelgende «oppozisionerding әieli» degenge de marqayyp qalatyndyghy ras. Sezedi, bәrin sezedi. Mektep tabaldyryghynan әri attady ma,   әriptesteri múnyng qarasy kóringennen ishke dii kirip kele jatqanday,  apyr-topyr jan-jaqqa bytyray qashady, ne synyptyng esiginen birazgha deyin syghalyp qarap túrady. Búryn býitpeytin. Búryn «olimpiyadalyq esepting jauabyn birlesip shygharayyq» dep Marjankýldi dәlizde jýrgizbeytinder býgin tym-tyrys, múghalimder bólmesinde de óli tynyshtyq. "Batyrhannyng shygharmashylyq keshine shaqyramysyn, әlde aqsýiekterding ortasyna týsken son, bizdi úmytyp ketemisin?!» dep qaljyndasatyndardyng da qaralary siyreksigen. –  Ataqty kompozitordyng shay-suyn әzirlep bergening ózi nege túrady?!  Sen bәrimizden ozdyn, jaman qatyn!..»

 Marjankýl osy taqilettes sózderdi estigende әntek kýledi, kýledi de dereu әngimeni basqa arnagha búryp jiberedi: «nemene, Batyrhannan basqa aitatyndaryng joq pa, toqsan ayaqtalugha tayau. Al senderding jýristering mynau. Sazgerge shyn ghashyq bolsandar, aidyng sonynda ótetin jeke konsertine biylet alyndar. Senderding qoldaryndy qaghatyn kim bar?!» Dese de kompozitordyng halyqshyl minezi, erekshe kózqarasy onyng túlgha-bitimin de  asqaqtatyp jibergen tәrizdi-au!   Mektepke kirisimen boyyn lezde  tiktep ýlgiredi, endi qaytip ense týsirmeydi, bayaghy jyly jymiysyn da joghaltpaydy.

Ou, Batyrhannyng myna jatysy ne jatys? Syrtqy әlemdi  mýldem úmytqan. Týrmedegiler es-týsinen aiyratyn dәri egip jibergennen sau ma, úryp-soqty ma deyin desen, dene mýsheleri sap-sau.  Keshegi júmbaqtau  sózderin taghy bir esine týsirdi: «Búl qoghamda adam qyzyghatynday ne bar, ótirik gýmpilden sharshamaytyndaryn-ay senderdin!» Eki qolyn qayda syighyzaryn bilmey, ashy termen úipalanyp, mandaygha jabysqan bir uys shashyn bir silkip, auyzghy bólmening arghy búryshyna baryp, samsoz kýide býrisip otyra ketti.

                                                      HHH

Telefondaghy beytanys dauys óktem: – Siz shynymen Batyrhan Álimbetovting әielisiz be? 

–Bolsaq bolarmyz,– dedi Marjankýl de qityghyp.

–Bolarmynyz qalay?

–Solay...

–Áy, qalqam, kimmen sóilesip túrghandyghynyzdy bilesiz be? Búl qalalyq... organnan... Mening aty-jónim...

–Óstip jónge kóshpeysiz be, birden jaushaptylaghansha.

–Mәsele bylay, tәjikelesip túrugha uaqyt tapshy. Batyrhan qayda?

–Qayda bolushy edi, ýide...

–Shyn aitamysyz, eger ótirik bolsa ózinizge ókpeleniz. Bizding qúryghymyz úzyn әri qauqarly.

–Bilemiz...

–Bilgeniniz jaqsy. Bizding jigitter birazdan beri ýiinizding tóniregin toruyldap jýr. Biraq Batyrhandy kóre almapty. Búl biz ýshin azdaghan quanyshty jaghday. Basbúzardyng jónge týskeni manyzdy bәrinen.

–Basbúzarynyz kim?

–Nemene, onyng da býge-shýgesin dәleldep beruimiz kerek pe? Odan qashpaymyz.  Úrpaq tәrbiyeleytin ústaz ghoy dep, ózinizge senip jýrsek.  Álde pәterinizge adam jibereyik pe?...

–Tintu me?

–Meyli, solay-aq deniz, dey beriniz... Bizding adamdar Batyrhannyng týrmeden songhy tirshiligin óz kózderimen kórsin... Sizden de qorqayyn dedik qoy aqyry... Nemen ainalysyp, ne bitirip jatyr?! Bәlkim,  býrkenip alyp, kelesi mitingide sóileytin jalyndy sózderin dayyndap jatqan shyghar, sybaylastarymen jasyryn týrde kezdesetin shyghar, biz ony qaydan bilemiz. 

–Jo-gha. – Marjankýl de azdap synayyn dedi.

–Kýieuinizding elge sinirgen enbegin jaqsy bilemiz... Áytse de tәrtipting aty – tәrtip, bәrimiz de sol tәrtipting qúlymyz. – Dauys ekpini sәl bәsensigen synayly,– Bizge de aman jýrgeni kerek Batyrhannyn. Estip túrsyz ba, aman jýrgeni kerek ataqty kompozitordyn!

–Estigende qanday!

–Álgi sózge shamdanyp qaldynyz, ә?!

–Ol qanday sóz?

–Basbúzar!  Ghafu etiniz! Búl әriyne, Batyrhan Álimbetovke baghyshtalatyn teneu emes edi! Bizdi de týsininiz... Sizge týn jarymynda qonyrau shalyp, ne basymyzdyng iskeni. «Batyrhannyng konsertine bir-eki biyletti qaydan tabugha bolady?» dep habarlasqan qanday jarasymdy! Aldaghy uaqytta óstip habarlasudy jazsyn mandayymyzgha! Kim biledi, keyin Batekenmen de dos-jaran bop ketermiz. Pagon taqqandardy sezimnen júrday, ónsheng topastar dep oilamanyz...  Jaqsy әndi estigende jýregimiz jarylyla jazdaydy. Súlulyq ortaq bәrimizge... Estip túrsyz ba?

–Ayta beriniz.

–Aytatyn da týk qalghan joq. Siz týgili bizding de qabyrghamyz sógilip, janymyz ashidy Batekene! Sol shuyldaqtardyng ortasynan ne joghaltqandyghyn qaydam. Olardyki  bayaghy baybalam: «dýnie qyzyl ottyng kómeyine týsip, órtenip jatyr. Algha jýretin jol túiyqtalghan. Endi qanday amal bar?!» Siz de oqyghan-toqyghany mol, kózi ashyq adamsyz ghoy. Al aitynyzshy, qay túsymyzdy topan su basyp jatyr!? Estip túrsyz ba?.. Ol kisige bizden góri siz jaqynsyz. Jana shygharmasynyng janashyry da, synshysy da óziniz. Sondyqtan sizge aityp jatqan búiymtayymyz. Jýr ghoy Batekenning baltyryna jetpeytin kompozitor symaqtar dýniyeni shayqap-tógip. Bir toygha barghany biz bayghústyng eki-ýsh ailyq jalaqymyzdy jolda qaldyrady... Zauyt salyna ma, әuit qazyla ma, myna qalany basqa jaqqa kóshirip әkete me... Kiybenematriy, oghan kompozitor nesine basyn auyrtady?!..  Al-lo, al-lo, estip túrsyz ba?.. Telefon ýzilip ketkennen sau ma?..  Mening sonda manadan beri dalagha sóilep túrghanym ba?.. Ne qúptamaysyz,  ne qarsy kelmeysiz... Búl ne oiyn, a, búl ne oiyn sizdiki!?..

Bireu jelkeden týiip jibergendey, tórgi bólmeden sýrine-qabyna atyp shyqqan Batyrhandy kórgende  Marjankýl telefon tútqasyn tastay salyp,  kózi jypylyqtap úshyp týregeldi. Samayynan búrq ete týsken suyq terdi sausaq úshymen sylyp tastaghanyn biledi; kópten beri tysqa shyqpaghan kýieuine ne dep til qatudyng retin tappay qoldary dirildep, jeydesining ónirin qausyrmalay bergenin biledi. Quanghany ma, qoryqqany ma, o jaghyn ajyratugha shama qayda. Áyteuir, tiri jannyng әldeneden raqym kýtetini ras qoy. Balalaryn kesh batysymen kitap oqyp, ertegi aityp, bastarynan syipap, úiyqtatyp tastaghany múnday jaqsy bolar ma?!..  «Ákelerining tayauda dýrildegen shygharmashylyq keshi ótedi, keshke qalanyng ziyaly qauym ókilderi týgel jinalady, tau bop ýiilgen syi-siyapatty súramanyz. Otbasy mýshelerine aldynghy qatardan oryn tiyedi, keshting sonynda úiymdastyrylatyn asta-tók dastarhan basyna taghy da Batyrhannyng balalary jayghasady tizilip... Sondyqtan әldekim qyzyghushylyq tanytyp, әkeleri jayly súray qalsa, mirding oghynday jauaptyng jútynyp túrghany manyzdy. Keshikpey konsertke kiyetin kiyimderge tapsyrys beriledi. Marjankýlding qanday kóilek tiktiretini әzirge belgisiz...»

Oypyr-ay, osynday ótirikke aqyr ayaghynda sheberlenip almasa qaytsin! Árnәrsening ózine layyq shek-shekarasy bolady. Ou, shalghayyna shalynysyp, aidyn-kýnning amanynda kóringen qaradan ýrkektep, aqyr sonynda tughan balalaryna ótirikshi bop, kim ýshin «azyp-tozyp» jýr desenshi! Batyrhan ýshin, әriyne. Al sóitken Batyrhannyng ýiqamaqta jatyp, jylqynyng sýr etine kerelep  shyqqanday, ýlken ojaudaghy múzday sudy demalmastan basyna bir-aq kóterip, taltayyp túrghan túrysy mynau! Artynsha balkongha jýgirdi, tystaghy óli tynyshtyqqa kónili tolmaghanday, auyzghy bólmege qayta kirdi. Qayta shyqty, kókiregin toltyryp taza aua jútty.

Sosyn... sosynghysy adam senbeytin tosyn әreket. Mә, bezgeldek!  Marjankýl túla boyynan jan ketip qalghanday, sol orynda sostiyp әli túr. Ne ilgeri, ne keyin qozghalugha dәrmeni joq. Bireu týrtip qalsa úshyp týsetindey. Sol ghoy, sol... odan basqa oiyna ne týsui mýmkin. Adam balasynyng әlsizdigin qoysanshy, jaqsylyqtan búryn jamanatty habardy birden qabyldaugha beyim túratyny nesi eken, a?! Álgilerding oqystan telefon soghuy – kónil aulau ýshin oilastyrylghan is-shara. Tәrtip saqshylarynyng da ózderine jýktelgen mindetteri bar. Batyrhan ýiinde. Tym-tyrys. Tiri pendemen baylanys jasamaghan. Múnyng tegin ýnsizdik emestigi beseneden belgili. Yaghni, býlikshil-basbúzardyng kezekti mitingide júrtqa bomba jarylghanday әser etetin  jalyndy sózin qaghazgha týsirip jatqany. Odan basqa sebep  joq. Batyrhan tek әn jazyp jýr me dese, eldi lezde auzyna qaratatynday sheshendigimen de erekshelenedi eken ghoy. Árbir taldauy qúima qorghasyn, dәlelderi adam janyldyrady, ondyqqa dóp tiygizedi. Ári jinalghandardy lepti sózderimen baylap-matap, birazgha deyin typyr etkizbeydi.  Batyrhan minbege kóterildi degenshe, tónirek lezde tynyshtyq qúshaghyna jútylady. Múnyng ne qúdireti bar shyraghym-au, búl netken qúdiret?! Al bizding «auyzbirlikting arqasynda airanday úiyp otyrghan qoghamgha» múnday «jalang qylyshtyn» keregi shamaly. Búl – bir, ekinshisi, onday «qyzyl kózdi» úyasynda túnshyqtyrghan. Tysta toruyldap jýrgender Batyrhandy qazir әketedi...

Marjankýl tilden qalghan. Kónilge medeu tútatyny – Batyrhandy kórip túr. Al ómiri ótip bara jatqanday, onyng bir orynda bayyz tauyp túrghysy joq,  bólmelerdi de bir mәrte aralap shyqty. Taghy da balkongha jýgirdi. Aspandaghy júldyzdargha qarap, әldene dep kýbirleydi. Alghash ret qyzben qydyrghan bozbala sekildi sausaghyn býgip, júldyz sanaydy.  Jýzine jyly shyray shuaq jýgirgen.

–Tamaq, tamaq ishesing be? – dedi Marjankýl aqyry ýirenshikti tirlikting ynghayyna jýginip.

–Tamaq, tamaq eshqayda qashpas. – Dauysynda birtýrli diril bar. –Balalar qashan úiyqtap edi?

–Biraz boldy...

–Endeshe sen bylay iste, bólmelerding esigin myqtap bekit.

«A...a, qúday-ay, taghy... týrme me?!» – degenshe Batyrhan kýrektey alaqanymen Marjankýlding auzyn basa qoydy. Jýregi atqaqtay soqty. Erteng әkelerining ornyn syipap qalatyn balalaryna taghy qanday ótirik aitady. Kompozitorlar odaghyndaghy shúghyl jinalysqa ketti dey me, óner akademiyasyna baryp leksiya oqushy edi dey me. Batyrhannyng býgingi jýris-túrysy jigerli әri jyldam. Esik-terezeni ózi baryp qymtady aqyry. Ýrkek qoyanday kózi sharasynan shyghyp, Batyrhannyng myna tirliginen mýldem beyhabar, syrttan әldekimder әkirendep kirip kele me dep, әrbir dybysqa jiti qúlaq týrgen Marjankýldi kenet qaruly qoldardyng jerden tik kóterip әketkeni!.. Batyrhan, mynau shynymen Batyrhan ba? Jyn-peri elestegennen aman ba? Batyrhannyng rólin oinaghan әldekim jan әlemin siqyrlap tastaghannan sau ma? Oibay-au, myna qúbylysty ara-kidik týsinde kórmese óninde úmytqaly qash-shan. IYә-iyә, bayaghyda... múnan bәlkim on, jiyrma jyl búryn ba... Jaqsy shygharma tudyrghanda Batyrhannyng qúddy bala sekildi riyasyz kýlip, tónireginde ózinen basqa baqytty adam joqtay, Marjankýlding tolysa bastaghan denesin óstip jerden tik kóterip alyp, qary talghansha dóngelene biyleushi edi-au! Mynau sol, aina-qatesiz qaytalanghan sol kórinis! Ashqúrsaq adamdy ayamay, qashanghy túrady aspanda terbetilip. Áriyne, óstip Batyrhannyng qolynda aq qaghazday ma, әlde aq maqtaday ma, jep-jenil bop túra bergenge ne jetsin! 

Kýisandyq túrghan bólmege bardy da, Batyrhan beynebir jemtigine tyrnaq batyrghan býrkittey qonjiya ketip, perne ýstinde oinaq salghan sausaqtaryna shynymen ie bola almady. Jan jadyratar әdemi әuenning yrghaghy qúlaghyna kóktem jelindey júpar býrkip, әldebir tylsym әlem besiginde terbetkenimen Marjankýl de múnyng qanday tosyn shygharma ekendigin týsinbedi. Týsinuge de múrshasy joq-ty. Taghdyrdyng oida-joqta aqy-púlsyz úsyna salghan osy bir kóp-kórim oljasyn býginshe boygha sinirip alsa da jarar.  Qas-qaghymda dýnie kempirqosaqtay qúlpyryp, ainala tanghy shyqpen qauyz jarghan raushan gýlindey jaynap, jasaryp sala berdi. Múnan bir saghat búrynghy alay-dýley ishki sezimimen arpalysyp, keler kýnderden ýmiti ýzilmegenimen taban tirer temirqazyghy shamaly, jýdep-jadaghan Marjankýl qanday; kýieuining iyghyna qolyn asyp, qayratty shashynan bir sipap, ózine beymәlim әuendi úiyp tyndap túrghan myna Marjankýl qanday!

–Týrmege deyin de, týrmeden keyin de janymdy kózime kórsetken auyr tolghaq edi. Aqyry sheshimi tabyldy, týiin sheshildi. Endi eshnәrseden qinalmaymyn... Ýiding auasy tynys taryltty. Jýr, jýrshi, dalagha shyghayyqshy, ayaulym!

Marjankýl óng men týsting ortasynda qalqyp jýr. Ónsheng erli-zayyptylar seruen qúratyn gýlzar baq typ-tynysh. Batyrhan birde adymdap algha jyljidy, birde jýrisin bayaulatyp keyin sheginedi. Beytanys әuendi bir uaq ishinen ynyldaydy, kezi kelgende dauysyn kóterip aiqaygha basady. Týn jarymynan audy, elding tynyshtyghyn búzam-au, mazasyn alam-au deytin oy da, týisik te joq...

Quanysh Jiyenbay

Abai.kz

1 pikir