Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Dat 4894 26 pikir 18 Mamyr, 2020 saghat 12:59

Aytyluy qajet sóz artyq bolmas

Preziydent  Q.K. TOQAEV  myrzagha!

                                                A Sh Y Q   H A T

Qúrmetti QASYM-JOMART!

Ákeng Kemel aghamen Jazushylar odaghymyzda ýshjarym jyl qyzmettes boldym. Jas aiyrmashylyghymyzgha qaramay әngimelesip te jýrdik. Birde búrynyraqta shyqqan «Týnde atylghan oq» hikayatynynyng jazyluy, basyluy, taralymy turaly «qyzyq-shyjyqty» aityp bergeni bar. Hikayaty jayynda estigen әrqily sózding anyghyn ózinen estudi qalaghanmyn. «Ótti, ketti, qaytesing sony», dey salmady. Ádetinshe sәl-pәl jymiya otyryp, yqylastana aitty.

Kemendi kóre qalghanym, agha tútqanym sebep shyghar, myna hatymdy «sen» dep bastadym, týsinersin, renjimessin. Atamyz qazaq  biy-bolyspen de,  aghasúltan-hanmen de «sen» dep sóilesken ghoy.

Ózing ósken sovettik kezde aldyna hat kelgen ýlken-kishi basshylar    iyesine bir aptadan keshiktirmey jauap qaytarugha mindetti boldy. Al «sovettik solaqaylyqtardan qútylghanymyzdan» keyin bizde ol tәrtip jayyna qaldy. Búl jәitke óz basymnan ghana mysal keltirsem: Núrsúltan Nazarbaevty preziydent boluymen qúttyqtaghannan bastap, jylyna 1-2 hat joldap jýrdim. Ózime eshtene súraghan emespin. Onyng keybir qadamdarynyn, qoghamdaghy, enbekker qarapayym halyq tirligindegi  ózgeristerding kókeyime qonbaghanyn jazdym. Memlekettik hatshy Qanat Saudabaevtyng túsynda ghana onyng  qolymen  eki ghana jauap keldi. «Alay ghoy, bylay ghoy» degen әlәulaymen. Ekinshi jauapty jazdyrghan  «Keshirimning kinәsi ne?» degen saualmen 2009-jyly shildening 19-y kýni joldaghan hatym boldy. «Semey atom poligonyna qarsy kýresti resmy ashyq, janpidalyqpen bastaghan, poligondy jabugha birden-bir sebepshi bolghan, KSRO ýkimetinen 40 jyl boyy poligonnan zardap shegushi semeylikterge  materialdyq kómek kórsetudi talap etken, ol talabyn oryndatqan  Azamat Keshirim Boztaev emes pe edi? Keshirimning jasy 60-qa tolghanda qúttyqtaghan jedel hatynyzda, Núrsúltan Ábishúly, sol enbegin   atap, alghys aittynyz. Al endi, Keshirim qaytys bolghannan beride, marqúmnyn  enbegin әdeyi eskermey, aruaghynan attap ketip jýrgen, qayda, qashan bolsyn poligongha qatysty sóz bola qalsa, ony ózi, ózderi japqan etip aityp ta, jazyp ta jýrgen dosynyz Oljas Sýleymenovke bir uaq nege: «Onyng ne? Úyat qoy?!» demeysiz, nemese poligon jayyn eng jaqsy biletin óziniz Keshirimdi nege úmyttynyz?» degenmin.

Osymen alghysózimdi ayaqtap, osy saytta jasalghan bastamany qúptap,   men de ózine poshta arqyly jetui ekitalay pikirlerimdi ashyq hatpen aitayyn (búlardyng birazy kezinde N.Nazarbaevqa joldanghan bolatyn).

Alghashqy «reformamyz» auyl sharuashylyghymyzdy jekeshelendirip, berekesin ketiruden bastalghanyn bilesin. Qazaqtyng túraghy, azyq-týlik qoymasy ghana emes, altyn besigi bolghan auyl azdy-tozdy. Kóbinese auyl, audan әkimderi bastaghan pysyqaylar jerdi ne resmi, ne beyresmy jolmen ózara bóliske salyp, malymen jaq saqtaushy qarapayym enbekshi júrt olardan qymbatqa shóp satyp alugha mәjbýr boldy. Júmyssyz jastary qalalardy jaghalap  ketip, zeynetkerler mekenin ainalghan auylgha malyn satudan ózge jol qalmady. Býginde qolynda, tym bolmasa, bir jylqysy, bir siyry, bes-alty qoy-eshkisi bar auyl túrghynyn tabu qiyn. Qylayaghy auyzsugha  jarymay otyrghan auyl nesheu ekenin bilesing be?

«Qolynda tym bolmasa...» degenge qayyrylyp aitsam: 1988-1989 jyldary mal sharuashylyghymyzda bar 33 million qoydyng sanyn aldaghy     on jylda 50 milliongha jetkizu jayynda resmy sheshim, úran boldy. Sol 33 million qoy qayda ketti?

Songhy on shaqty jylda ýkimette auyl sharuashylyghyn qalpyna keltiru mәselesi ýsh mәrte kóterilip, ony parlament qúptap, preziydent bekitip, memleket budjetinen jýzdegen milliard tenge bólindi. Ong nәtiyjesi kәne?

Ónerkәsibimiz de, qúrylysymyz da jekeshelendirilip, pәlen jyldan song ony da kóteru sóz boldy. «Olardy ondau qarjysy barlardyng ghana qolynan keledimen» shet elderden baylar shaqyryldy. Olargha ózimizde payda bola bastaghan «iskerler» qosylyp, qazan-shómishti iyelenip, ishteri maylanyp, millioner-milliarder bolyp shygha keldi. Býginde olardyng    sany 60 shamaly. Solardyng  qolastaryndaghy júmysshylarymyz anda-sanda: «Jalaqymyzdy kóbeytudi talap etemiz!» dep aiqaylap  qoyyp, aldanyp jýr. Estigen qúlaq joq.

Bizde: «Ekonomikalyq damuymyz әlemdi tandandyruda!.. Kapitalistik bay pәlen eldi, týglen eldi basyp ozyp, eng bay ondyqtyng qataryna qosylugha jaqyndap qaldyq!» degendey mәnsiz maqtan kópirshigeli qashan?!.

Ekonomikalyq damu, meninshe, eng әueli halyqtyng aldyndaghy asy, ýstindegi kiyimi arzandaudan kórinse kerek. Solay boldy ma? Joq. Nemese pәteraqymyz, kommunaldyq qyzmetke tólemimiz tómendep kórdi me? Joq. «Arzandady» degen sózdi estuden kýder ýzdik  pe? Ýzdik.

Ekonomikamyzdy noqtalaushy «kýsh» - jemqorlyq, paraqorlyq. Áu basta múnay men gaz, týsti metall men elektr... mәselelerimizdi sheship      beruge kirisken amerikandyqtar bizding biylik basyndaghylargha 82 million dollar asatyp, ol  keyin «Qazaqgeyt» isinde dәleldengeni esinde shyghar? Biraq aqshamen jasalghan qylmys aqshamen jabylatynyn sol joly jәne odan beride de san kórdik emes pe?

Bizdegi ashyq ta, astyrtyn da millioner-milliarderlerding keybireui shet elderding han sarayynday ghimarattaryn, kópqabatty ýilerin, villalaryn ondaghan million dollargha satyp alyp,  demalystaryn, toylaryn sonda ótkizip  jýrgeni  beker me? Olar sonshama qyruar qarjyny qanday adal enbegimen tapty? Álde ata-babalarynan әrqaysyna at basynday altyn múra qalyp  pa? Ózimizding tәuelsiz gәzetter,  tipti shet elderding baspasózi aiqaylata jazsa da, ol masqaragha respublikanyng ne zang oryndary, ne parlamenti nazar audarmady.  Al sol «kiyeli» toptyn  toyyp sekirui qashanghy ýdey beredi?

Tonyp sekirushi, túrmystyng qymbatshylyghynan tauqymet tartushy kópshilikten,  mysaly,  múghalimder men dәrigerlerdi  bólip aitugha tiyispin. Kýni erteng halqyna qyzmet etetin úrpaqty adaldyqqa, әdildikke tәrbiyelep ósirushi múghalimderdin  ol úlaghatty iske  bilimine qosa qanshama jýikesin júmsap jýrgenderin eskergen biylik bizde boldy ma, bar ma? Al ol úrpaqtyng densaulyghyn qorghaushy, saqtaushy dәrigerlerding she? Auyldyng múghalimi men dәrigerining ailyq enbekaqysy 50-60 myng tengenin, qalanyng joghary oqu ornyndaghy oqytushylardyng ailyghy 90-100 myng tengening tónireginde. Olarsha jýikesi tozbaytyn parlament deputattarynyng ailyghy 700-800 myng tenge eken. Yaghny 1 deputat 70-80 múghalimnin,  dәrigerding ailyghyn alyp otyr. Soraqylyq pa, joq pa? Búl súraqty biylik basyndaghylargha men de maqalam arqyly birneshe ret qoyghanmyn. N.Nazarbaevqa da, parlamentke de jazghanmyn. Lәm-mimsiz kete bardy.

Byltyr kópten tanys deputatqa birde: «Sender jylyna jýzdegen zang shygharghandaryndy aityp shoqtyqtanasyndar. Bilim-ghylym, medisina jayynda da shygharghan bolarsyndar. Múghalim men dәrigerge qamqorlyq jasau, dәri-dәrmekting saudagha týsuine tiym salu  mindetteldi me? Jalpy zandarynnyng qaysysy qalay oryndalyp jatqanyn qadaghalaysyndar ma?» degenimde ol: «Bizding mindetimiz - kerek zandy shygharu, onyng oryndaluyn Ýkimet qadaghalaydy» dedi. «Sonda senderde zandarynnyng ózderinnen arghy jolyn baqylaytyn ne komiytet, ne komissiya joq pa?»  desem, qalaulymyz: «Onyng bizge keregi  ne, baqylaytyn organ baryn aittym ghoy?» dedi. Óz júmysynyng  nәtiyjesine  ózi nazar audarmaytyn parlamentten ne qayyr?

Meninshe, parlamentti «onyng bizge keregi neshil» saltanatshyldyqqa bauyr basqan sayasatshy, aqyn, sazger, әnshi-biyshiler ansamblinen aryltyp, deputat sanyn shektep, qúramyn ekonomika, zang isi mamandarynyng esebinen janartyp, ailyqaqysyn  dúrys mólsherleu, tipti eki shatyrdyng (palatanyn) bireuin ghana ústau   jón bolmaq.

Búghan jalghastyrar  sózim bizdegi Halyqtar assambleyasyna qatysty. Ol últ pen úlystardyng arasynda narazylyq,  shiyelenis  bolmauyn aldyn ala  qadaghalau mindetin atqarady eken.  «Jә», delik. Onday oqighalar oqta-tekte bola qalghanda dengeyine qaray: auyldyq, audandyq, qalalyq, oblystyq әkimshilikter dúrys rettep otyrdy. Olardan asyp, ushyghyp, tiyisti ministrliktin, ýkimettin, parlamenttin, preziydentting aldyna barghany bolghan joq. Bolghany – byltyrghy qazaq-dýngen qaqtyghysy. Eger Assambleya mindetin tynghylyqty atqaryp kele jatsa, ol qaqtyghys bolmaytyn edi, bola qalghannyng ózinde dýiim júrtty dýrliktirgen oqighagha úlaspas edi. Yaghny ekinshi parlamentke úqsas Assambleya halyqqa shynymen óte qajet pe? Memlekettik budjetke salmaq salmay otyr ma?..

Halyqaralyq dengeyde qalyptasqan qaghidalardyng biri: bilim beru men densaulyq saqtau qyzmeti aqyly memleket halyqtyq memleket emes delingen. Ras qoy? Bizde tәuelsizdik búiyrghannan beride  búl salalarda tegin eshtene joq. Bosap túrghan tisti júlyp tastaudyng emhanalyq narqy 2,5 - 3 myng tenge bolyp túr.

Al ekinshi qaghidasy: memleket, ýkimet basshylary memlekettik tilinde sóilemeytin el últtyq memleket emes deydi. Ras qoy?  Biz she? Shet elderge shyqqandaghysy bylay túrsyn, shet elderden resmy saparmen kelgen basshylardy qabyldaghanda da N.Nazarbaev  tek orys tilinde sóiledi. Qúddy Reseyding guberniyasy siyaqtymyz. Ózimizdegi mejeli ýlken-kishi jiyn-jinalystarda da orys tilinde sóileu «dәstýrge» ainaldy. Sol «dәstýr» býgin de saqtaluda. Múny tii kerek jәne Konstitusiyamyzda bolghan: «Orys – tili últaralyq qarym-qatnas tili» degen bapty ornyna oraltyp, orys tiline  resmy til dәrejesin bergen bapty alyp tastau shart. Memlekettik tilding – qazaq tilining 28 jylghy «jyry» endi neshe jylgha sozylmaq?

Mәdeniyetimiz de mәz emes. Toq eteri desek: sahnalarymyz ben teleekrandarymyz elikteu men solyqtaudyn, jelókpelikting jaylauyna  aynaldy. Ánshi-biyshi qyz-kelinshekter әuelde byrtiyp-tyrtiyp kiyinip, bet-auyzdy battityp boyap, odan song shashty jayyp jiberip, endi ol shashyn saban týske boyap búrandap jýr. Shet elderdegi óner bayqaularyna barugha joly týskenderi «Qazaqstannan keldi» degizer últtyq nyshannan júrday.

Sahnanyng kórkemdeluine qarasaq, olardyng  basym kópshiliginde  aybaq-saybaq, aghyl-tegil alamyshty opay-topay, astan-kesten  qúbylystar almasyp, sahnany da, zaldy da «elektr myltyqpen atqylau» jarysy jýrip jatady. Danghaza muzyka da qarqyndy. Án-kýy tyndap jadyrap shyghudyng ornyna kóbinese әnki-tәnki basymyzdy shayqap qaytamyz.

Radioarnalarymyzda da bereke shamaly. Án degeni qúraq kórpedey «sazgerler», kóne әnderimizdi, bertingi qazaq kompozitorlarynyn, tipti Abaydyng әnderin búrmalap aitatyn «әnshiler» kóbeyip barady. Búrmalaytyndar – «әn óndeumen» mal tabushylar. Al әndi muzykalyq aspaptarmen sýiemeldeuge dombyra men qobyzymyz, sybyzghy men syrnayymyz  qajet bolmay qaldy. Estip jýrgenimiz jýikeni shabaqtaytyn: tanq-túnq, shanq-shúnq, dýnk-dýnk, tonq-tonq etken esirik dybystar. Osy óreskeldikti toqtatudy úsyna «Jas qazaq», «Jas alash» gәzetteri arqyly Mәdeniyet ministrligimize ashyq hat jazdym, «Egemen Qazaqstan» gәzetinde  biyl maqalam shyqty. Kenes dәuirinde Mәdeniyet ministrliginde «Kórkemdik kenes» bolghanyn, onyng úigharymynsyz sahnagha eshkimning shygha almaghanyn, ol ónerding últtyq sapasyn saqtau, shyn daryndy anyqtau bolghanyn aityp, sol Kenesti qaytadan qúru jón bolar dedim.  Biylik jaqtan oqyghan, estigen tiri jan tabylsayshy! Ál-Farby babamyz: «Sen jauynnan qoryqpa, qapyndy tapsa óltirer; sen dosynnan seziktenbe, - qatty bolsa satyp keter; sen nemkettilikten qoryq, týbine sol jeter» degen eken.

Últ ruhyn quattandyratyn kórkem әdebiyet auylymyzgha bir sәt qarasaq, odan da kóretinimiz – qanaghattanghysyz jәitter. 1994-jyly biylik basyndaghy myrzalar «shet elderde tvorchestvolyq odaq degenning  joghy» jayynda «ghasyr janalyghyn» ashyp, barsha shygharmashylyq odaqtarymyz memlekettik budjetten tys qaldyrylyp: «Óz kýnindi óz kór!» degen qisynsyz әmirge jem boldy. Búrynda ýkimetting ong niyetimen 2-3 jylda kitabymyz shyghyp túratyn edi, endi kitabymyzgha jaryq kórsetuding jolyn izdeu kerek boldy. Tabugha beyimdiler tapty, beyimsizder shet qaldy. Sonday-aq, qalamaqydan kóz jazdyq. Mysaly, Jazushylar odaghy qúzyryndaghy bir gәzet pen eki jurnal     ol jaghyna «úyatty».

...Parlamenttik oppozisiya boluy kerek» degendi esty bastadyq. Áriyne, kerek. Alayda janalyq emes. Tәuelsiz respublikamyzdyng Jogharghy Kenesining Serikbolsyn Ábdildin tóragha bolghan alghashqy qúramy «halyqtyng talaby boyynsha» delingen dalbasa sebeppen taratyldy. Óitkeni onda demokrattar, oppoziyalyq niyetti deputattar basym edi. Ol, әriyne, jekebiylikshilderge únamady.

Parlamentke saylana alghan, sol Serikbolsyn Ábdildin  bastaghan kommunist  deputattar  oppozisiyalyq ústanymdarynan ainymay, halyqtyng kókeyindegini  ashyq  aytty, qoyylugha   tiyis talaptardy batyl qoydy. Sol ýshin parlamenttin  kelesi saylauynda olar «halyqtan jetkilikti dauys ala almady».

Oppozisiyanyng biylik ýshin kýresushilerding toby emesin, biylikting ishki-syrtqy sayasatyndaghy aghattyqtaryn uaqtyly aityp, týzetuine kenes beretin, kómektesetin halyqtyq kýsh birlestigi ekenin  bilesin. Bizde  sózine emes,  is-qimylyna halyq sengen, qúrmettegen oppozisiyalyq partiya bolghanyn, biraq onyng memleket jәne qogham qayratkeri dәrejesindegi basshylarynyng qashan, qalay, qayda ketirilgenin, partiyanyng jabylghanyn, oppoziyanyng solaysha әlsiretilgenin  bek jaqsy bilesin, tәptishtep aitpay-aq qoyayyn jәne júrtshylyqqa mәlim. Endi «Parlamenttik oppozisiya» bola qalsa, oghan, eger pәrmening jetse, aldynghylardyng ayaghyn qúshtyrmaghyn. Tәuelsiz baspasózge jol ashqyn.

Qúrmetti Qasym-Jomart, sózsony bylaysha: sonau bir jyldary KSRO Jazushylar odaghyna resmy júmys jayymen baryp jýrgenimde birde Ánuar Álimjanov jayynda bastalghan әngimege oida joqta qatystym. 5 jazushy otyr eken. Ekeuin ghana bilemin. Bizding Jazushylar odaghymyzdyng basshysy Ánekeng ol kýnderi AQSh-ta issaparda edi. Men alghash kórgen jazushylardyng biri,  kim ekeni esimde saqtalmapty, tanysqan maghan jymiya qarap: «Ánuardi ýidegi sizderden góri Mәskeudegi dostary - biz jiyirek kóremiz-au deymin?» dedi. Serikteri kónildene qúptap  kýldi. Tanys aqyn Robert Rojdestvenskiy tamaghyn keney gýr  etip: «Dýnie jýzining geografiyalyq kartasynan Ánuar bolghan elderdi izdep tabudan ol bolmaghan elderdi tabu onay», dep du kýldirdi. Sol esime  týskende   bizde kózi tiri Núrsúltan Nazarbaev atynda ne baryna  den qoyamyn.

Birinshi preziydenttin, últ liyderinin, elbasynyng aty qoyylghan:  mektep, kitaphana, gimnaziya, institut, uniyversiytet, akademiya, múrajay, әuejay, park, gýl... ondap sanalady. Oblystyq múrajaylarda arnauly bólmeler bar. Eskertkishteri – óz aldyna.

2018-jyly Almatydaghy «D.Furmanov kóshesi» «Núrsúltan Nazarbaev danghyly» boldy. Furmanovtyng kinәsi «Býlik» romanynda qazaqtardyng mýddesin jaqtaghany ma?

Byltyr preziydenttik 1-nshi jarlyghynmen N.Nazarbaevtyng atyn 14 kóshe-danghylgha qondy mindettedin. Onday «tapqyrlyq» dýnie jýzining    birde-bir elinde bolghan emes, bolamaydy da! Al anau «qoy auzynan shóp almas» parlament pen assambleya jaqtan saghan: «Múnyng qalay?!» degen tandanysty súraq qoyylmady. Bayaghy shúlghuizm, mýlguizm.

Aqmola qalasynyng aty «Astana» delingende týbi «Núrsúltan qalasy» bolary sezilgen. Al sol tústaghy Jogharghy Kenesting tóraghasy Ábish Kekilbaev jariya etkendey: «Respublika astanasyn Almatydan shilde aiynyng 6-synda kóshiru  turaly  qauly qabyldaghanymyz, qúrmetti Núreke, sizding tughan kýninizge silyghymyz boldy».

Mening oiym aitady:  at qoi nauqany jyldaryndaghy qauly, jarlyq qaytadan qaralugha, shekteluge tiyis. Qaysybirining kýshi joyyluy kerek, birinshi kezekte: ózinning №1- jarlyghyn.

Esen-sauynda ózine múnshama «jaqsylyq» jasalghanyna N. Nazarbaev oilanbastan qashanghy beytarap jýre berer eken? Óte óreskel jaghdayattan arylugha, «eshten kesh jaqsygha» jýginuge batyldyghy jeter me eken?

Jana zamanghy elimizding alghashqy astanasy bolghan kóne qalamyzdyn  «Aqmola» atyn qalpyna keltiru qajet, ol tarihymyzdy silau bolady dep bilem. Alaqúiyn Hrushev «Selinograd» dep ózgertti, al odan  qaytadan Aqmola degenimizdi:  - Mәskeude orys joldastar: «Ol qaydaghy, qanday mola?» dep mazaq etti, - degen syldyr sebeppen «Astana» dey saldyq (iyә, keyin «janarta salu» ýshin).

Azdy-kópti búl aitqandaryma ózing tóreshi bolghaysyn!

Osymen tәmәm. Lauazym-qyzmeting elding maqsat-mýddesine say boluyna tilektespin!

Ghabbas Qabyshúly 

Abai.kz

26 pikir