Senbi, 5 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 2034
Ádebiyet 2194 0 pikir 15 Mamyr, 2020 saghat 14:03

Kiyikting búrqaghy

(әngime)

Moldalar bal ashtyru kýnә deydi. Solay da shyghar... Jelikken jas qyzdar bolmasa, aqyl toqtatqan adam jetiskennen bal ashtyra ma? Ádette balgerge mandayyn tasqa soghyp, tauy shaghylyp jýrgender men túiyqtan shyghar jol taba almay púshayman bolghandar barady. Qyryqtyng qyrqasynan asqanda qúmalaqshygha baramyn degen oy Qaliybekting qaperine kirmegen. Endi mine, qúmalaq ashtyrugha kelgenderding shúbatylghan kezeginde búl da túr.

Darday azamatty qúmalaqshygha jýginuge kóndirgen kórshi kabiynette otyratyn Kýmisay degen kelinshek edi. Birneshe kýn búrynghy әngime arasynda Qaliybek oghan:

– Bir jana jobany qolgha alyp edim. Nәtiyjesi qalay bolar eken dep alandap jýrmin,– degen. Sol-aq eken, qanshyrday qatqan qarasúr kelinshek alaqanyn ysqylap, kirisip ketti.

– Eshtene uayymdamanyz,– dedi ol senimmen,– Men biletin bir kóripkel qúmalaqshy bar. Qalay bolatynyn taygha tanba basqanday aityp beredi. Siz soghan baryp qaytynyz.

Kýmisay kezikken sayyn osy qúmalaqshy turaly aitumen boldy. Keshe týske qaray Qaliybekting kabiynetine әdeyi bas súghyp:

– Ne boldy, agha? Bardynyz ba?– dep súrady. Bir qyzyq aityp qalar ma eken dep elendep jýrgeni anyq.

– Qayda? Álgi qúmalaqshyny aitasyng ba?

– Sol...

– A-a! Oghan qolym tiymey jýr. Sony qoya qoyshy.

– Nege, agha? Ol myqty deym. Barsanyz óziniz de kóresiz ghoy. Aldynda adamdar tizilip túrady. Oghan bar ghoy, tipti dókeylerding ózi barady.

– Barghandar bara bersinshi. Mening uaqytym joq,– dep Qaliybek júmys istep otyrghan kompiuterine qayta shúqshidy. Sózuar kelinshekten tezirek qútylghysy kelgen. Biraq bir sózben kete salatyn Kýmisay ma, qarsy aldyndaghy oryndyqqa otyra qalyp, sayrady deysin... Men barghanda bylay degen... Anau barghanda olay degen ... Sodan anau boldy... mynau boldy... Aytqany aiday keledi. Ol aitqanda kýnine deyin, saghatyna deyin dәl aitady. Kóresiz... Biznes bastap jatyrsyz ghoy, jolynyzdy ashady. Tezirek barynyz. Ókinbeysiz!

Kýmisaydan onay qútylmasyn bilgen Qaliybek:

– Jaraydy, jaqsy! Erteng barayyn,– dep әreng toqtatty,– Qay jerde edi ózi?

– «Sayahat» avtovokzalynda. Ekinshi qabatqa kóterilseniz sol jaghynyzda ýlken әriptermen «Qúmalaqshy» dep jazylyp túrady. Aldynda adam kóp bolady. Adaspaysyz,– dep Kýmisay ketuge ynghaylandy. Ol esikke jaqyndap bardy da kilt toqtady. Bir manyzdy nәrseni úmytqanday oqys búrylyp, Qaliybekke qayta jaqyndady,– Siz oghan óziniz turaly eshtene aitpanyz, bәrin ózi aitady. Kóresiz ghoy.

– Aytpaqshy, oghan qansha tóleu kerek? Tegin ashpaytyn shyghar?

– Ol eshtene súramaydy. Bergeninizdi alady, batasyn beredi,– dep Kýmisay sart-súrt sóilep, tars-túrs shyghyp ketti.

Qaliybek kәdimgidey qysylyp túr. «Úyat-ay! Osy jasqa kelgende engezerdey bolyp balgerding kezeginde túrghany... Tanystardan bireu-mireu kórip qalsa qay betimen amandasady. Ne dep aitady? Bal ashtyrghaly keldim dey me? Dos bar, dúshpan bar, әldebireui úshyrasa ketse: «Mynanyng jetken jeri osy bolypty» demey me? Ishi astan-kesten. Soyau tyrnaqty jalmauyz oy janyn parshalap jep barady. Kezektegi bes-alty beyshara qatynnyng ortasynda móliyip túrghanyna namystanyp, ketip qalghysy kelgen. Biraq erdey uaqyt bólip kelgen song ne bolsa da aqyryna sheyin shydaugha bel budy. Qarsy aldynda býkshiyip túrghan myrjyq kempirge:

– Apa, men qazir kelemin. Sonymda adam bar dep aitarsyz,– dedi de onyng jauabyn da kýtpey, ayaghyn jyldam basyp syrtqa shyqty. Avtobeketting aldyndaghy beton baspaldaqtarmen ashyq alanqaygha qaray týsti.

Shildening kýni tas tóbeden shyjghyryp túr eken. Asfalittan soqqan ystyq aptap lap etip ókpesin qapty. Túnshyqqan adamday jeydesining jogharghy týimesin jalma-jan aghytyp, tós qaltasynan temeki alyp tútatty. Kók týtindi teren-tereng qúshyrlana tartyp, auzy-múrnynan budaqtatyp jiberdi. Tanys bireu joq pa degendey jan-jaghyna alaqtap qarady. Álgi jalmauyz oy alqymynan alyp, taghy da ishin tyrnalay bastady. Úyat-ay! Úyat-ay! «Kezekti alystan baqylaghanym dúrys eken. Osynda túra túrayyn» dedi ishtey. Temekini óshi barday birinen song birin tartty. Kenet tu syrtynan:

– Qaleke-au, qaydan jýrsin?– degen juan dauys estilgende esinen tanyp qala jazdady. Túla boyy selk etip, dirildep ketti. Jalt qaraghan. Kópten kórispegen búrynghy qyzmetkeri eken. Ózinen jeti-segiz jas ýlkendigi bar Mәlik esimdi búl kisi Qaliybekti qatty qúrmetteytin. Birneshe jyl búryn ol otbasymen auylgha kóshkende Qaliybek qoldan kelgen jaqsylyghyn ayamaghan. Saghynyp qalghanday anqyldap, qúshaghyn asha berdi. Búl da ony qausyra qúshaqtap:

– Mәke, amansyz ba? Qalaysyzdar?– dedi sasqalaqtaghan týrin bayqatqysy kelmey.

– Amanbyz. Amanbyz. Ou, shanqay týste, shyjyghan kýnning astynda búl ne túrys, Qaleke? Eng bolmasa men siyaqty shlyapi kiyip almaysyng ba? Basynnan kýn ótedi ghoy,– dedi Mәkeng gýjildey kýlip.

– Men qazir ghana keldim. Bir kisimen osy jerde kezdesemiz dep kelisken edik. Óziniz jәy jýrsiz be? Jol bolsyn?!– dep Qaliybek ayaq astynan sóz tauyp ketti. Óz tapqyrlyghyna ózi ishtey sýisinip qaldy.

– Myna zamanda adam jәy jýrushi me edi. Qalagha sharualarymmen kelgem. Auylda túrghan song malsaq boldyq qoy. Biraz iri qaranyng basyn qúrap edim,– dep toqtady da domalaq jýzi kýnqaqty bolghan Mәken: – Temekinnen bershi, men de bireuin búrqyratyp alayyn,– dedi Qaliybekke qolyn sozyp. Temekisin tútatyp alghan song shlyapisin sheship, jan qaltasynan suyrghan kóldey betoramalymen tazdana bastaghan basyn, moynyn, bet-auyzyn sýrtti de sózin jalghady, – Sol. Osydan birneshe kýn búryn ýsh tanam úshty-kýili joghalyp ketti. Anda baram joq, mynda baram joq. Kórdim degen pende joq. Uchastkovyigha da aryzdandym. Eshtene shyqpady. Sodan osy avtovokzaldyng ishinde myqty bir qúmalaqshy bar deydi. Amalym qúryghan song soghan kele jatyrmyn.

Mәkenning songhy sózin estigende Qaliybekting ishi qylp ete qaldy. Mәssaghan, bezgeldek! Ne derin bilmey sasty. Endi ne bolady? «Qoy, ne bolsa da syr bermeyin» dep sheshti de:

– IYә, men jana ishke kirip shyqqanmyn. Kirgen bette sol jaqta «Qúmalaqshy» degen jazu bar edi. Sol shyghar?– dedi bilmegensip. Beti shiqanday qyzaryp, duyldap barady. Oiynda eshtene joq Mәkeng kózin syghyraytyp, temekining týtinin budaqtatatyp túr.

– Sol bolsa, sol shyghar? Jaqsy, endeshe! Men kirip shyghayyn,– dep Qaliybekting qolyn qysyp qoshtasty. Qolyndaghy temeki túqylyn urnagha tastap, baspaldaqpen ishke qaray kóterile berdi.

– Jaqsy, Mәke! Aman jýriniz!

Qaliybek úyattan ólip bara jatyr. Sol túrghan ornynda melshiydi de qaldy. Rasynda da ne isterin bilmedi. Baghanaghy baghanaghy ma, ishtegi jeztyrnaq endi búnyng jýregin júlym-júlym etip, dar-dar jyrtyp jatqanday boldy. Jany syzdap barady. Taghy da temeki tútatty. «Qoy, keteyin. Endigim tipti úyat shyghar?» dep joldyng jiyegine qoyghan mashinasyna qaray jýrdi. Kýn janyp túr. Mashinagha jaqynday bergende artqy jaghynan Mәkenning gýjildegen dauysy qayta estildi:

– Qaleke! Qaleke!– dep aighaylaghan ol baspaldaqpen týsip kele jatyr eken.

– Ne boldy, Mәke?

– Bolmady,– dedi Mәkeng qolyn súlyq siltep.

– Nege?– dep búl tandana týsti. Ystyqtan eski pidjagyn sheship, iyghyna ilip alghan Mәkeng asyqpay basyp búghan qaray jaqyndap keledi.

– Qúmalaqshygha kire almadym. Kezekte túrghandargha «Uaqytym joq, senderden keyin eshkim kezek almasyn» depti.

– Uaqyty joghy qalay? Qabyldamay ma eken?

– Aldynda eki әiel túr. Solardy ghana qabyldaydy eken,– dedi Mәkeng ókingendey bolyp,– Al ózing she? Kýtken adamyng kelmedi me?

– Joq. Men asyqpaymyn. Kýtemin,– dedi Qaliybek ishi qypyldap,– Siz jýre beriniz.

– Men auylgha qaytamyn. «Sayrangha» baryp, sol jerden kólikke otyramyn. Eki kýnnen keyin qalada júmysym bar. Tanalarym oghan deyin tabylmasa, amal joq, myna kisige qaytadan kelemin. Basqa ne isteymin? Bir shelek suyng tógilse de ishing ashidy ghoy. Osy qystan qúnajyn bolyp shyghatyn tanalar edi. Átten!

Mәkeng qatty ókinip túr. Onay ma endi? Al Qaliybekting ishi alasapyran. Alay-dýley bolyp jatyr. Mәkeng әlden song qoshtasyp ketip qaldy. Qaliybek jan-jaghyna jaltaqtap, avtobeketting ishine qayta kirdi. Qúmalaqshynyng esigining aldynda myrjyq kempir әli túr eken.

– Apa, qabyldap jatyr ma?– dep súrady Qaliybek.

– Qabyldap jatyr,– dedi kempir sýlesoq sóilep.

– Rúqsat bolsa, men bir nәrse súrayynshy,– dep Qaliybek esikke jaqynday berdi.

– Súray ber, balam.

Aq plastikten jasalghan júqa esikti jay ghana tyqyldatty. Ishten әielding «IYә!» degen senimdi dauysy estildi. Jartylay ashylghan esikten basyn súghyp: – Sәlemetsiz be?– dedi búl.

Jasy alpysqa tayaghan etjendi әiel «kedergi jasadyn» degendey búghan ajyraya qarady. Qúmalaqshy osy kisi siyaqty. Týr-túrpaty erkekke keledi eken. Ózining ón-әlpetine mәn bermeytinge úqsaydy. Mandayyn aq sisa oramalmen shart baylap alghan. Búiralanghan tóbe shashy qobyrap túr. Kóp kiyip, kónetoz bolghan júqaltang sary jempirding jenin bilegine deyin týrip, aldyn alqa-salqa aghytyp tastapty. Tirlikting tәshpishin kóp kórgen, joq-jitik adamnyng beynesi. Dýniyeni úmytyp, ózining isine berilip ketkendey.

– Ayta beriniz. Qúlaghym sizde,– dedi әiel aldyndaghy shashylyp jatqan qúmalaqtyng betin qos alaqanymen jauyp. Qaliybek qysylghan joq. Kerisinshe ózimsingendey erkin sóiledi:

– Baghanadan beri túrmyz. Bizdi qabyldaysyz ba?

– Neshe adam qaldy? Mening jarty saghat qana uaqytym bar.

– Ekeumiz.

Tolyq deneli qúmalaqshy ornynan qinala týregelip, jay basyp esikting janyna keldi. Esikten basyn shygharyp qarady da, myrjyq kempirdi kórip:

– A-a, myna kisi eken ghoy. Jaraydy, búl kisining jarasy jenil. Tez jiberemin. Siz kýte túrynyz,– dedi Qaliybekke. Sóitti de esikti ishinen tars japty.

Múrnynyng aldynan esik tars jabylghanda Qaliybekting qaq mandayynan bireu qos qoldap qoyyp qalghanday boldy. Eriksiz sheginip ketti. «Myna kisi qaytedi-ey!» degisi keldi de qasynda túrghan kempirge qarap basyla qoydy.

Taghy bir on minuttan song Qaliybek qúmalaqshynyng aldynda otyrdy. Onyng aty Álima eken. Ekeui tez til tabysty. Álima bir qaraghandaghyday emes, óte qarapayym, kónili ashyq adam bolyp shyqty. Qaliybekting de minezi ashyq, shynayylyqty únatady. Onyng dýniyede jek kóretini adamdardyng boyyndaghy әrtistik minez ben jasandylyq. Álimada onyng biri joq. Kókiregi dombyranyng shanaghynday danghyrlap túr. Auzyn ashsa jýregi kóringendey. Qaliybekting aty-jónin bilgen son:

– Al aita beriniz. Ne jaghday?– dep súrady. Qaliybek ilki sәt kidirip qaldy. Kýmisaydyng «Siz oghan óziniz turaly eshtene aitpanyz, bәrin ózi aitady» degeni sol mezette oiyna sap etti de, óz jayynan kóp maghlúmat bermeuge tyrysty.

– Jaghday bolghanda... Neden bastasam eken?– dedi Qaliybek jas baladay qipaqtap,– Sizge Kýmisay jiberip edi. Qúmalaq ashady dep...

Álima kýlip jiberdi:

– Qúmalaqshy qúmalaq ashpaghanda ne isteydi endi? Ashamyz. Qanday problema bolyp túr?

– Ne ghoy... Men bir jana jobany qolgha alyp edim. Sonyng qalay bolatynyn?..

– Jaqsy!– dedi Álima baysaldy týrge enip,– Sizge aitayyn. Sóileytin qúmalaq, aitushy әruaq! Ákenizdin, atanyzdyng esimderin aitynyz.

– Ákem – Álibek, atam – Sapar. Mening familiyam Saparov.

Álima aldyndaghy ýstelge jayylghan appaq tegis jaymanyng betine qos alaqanyn qoyyp «Fatiha» sýresin oqydy da kózin júmyp otyryp, erinderin jybyrlatyp, úzaq dúghany ishtey kýbirledi. Sóitti de týsteri men pishinderi birkelki, monshaqtay synghyrlaghan әdemi tastardy aq jaymanyng ýstine bappen shashty. Qyryq bir tasty aldymen ýsh-ýshten, sosyn ýshten bir bólikti tórt-tórtten bólip, qalghan tastardy jaymanyng betine qoydy. Sodan keyin ýsh qatargha ýsh retten qaldyq tasty ornalastyrdy. Búl «qúmalaq tizbesi» dep atalady dedi. Salghannan qalghan tastardy taghy da ýshten bólip sanady, songhy qaldyq pen shashylghan tastardyng ornalasuyna qarap biraz ýnsiz otyrdy.

Qaliybek qúmalaqshynyng әr qimylyn jiti baqylauda. Qúmalaqshylyq qasiyet atadan balagha túqym qualap beriledi degendi estushi edi. Búl da bir tylsym dýnie ghoy. Qúmalaq ashu qazaqta erteden kele jatqan óner. Babalarymyzdyng jaratylys zandaryn tereng bilgendigi, aspan әlemi men jer betindegi tabighat qúbylystarynyng qúpiya syrlaryn jazbay tanyghany osy ónerden aiqyn kórinedi. Qúmalaq ashudyng әdisi men erejesin kez kelgen adam ýirene alady. Al endi qúmalaqtyng qalay sóileytini, aitqan boljamdarynyng qanshalyqty dәl keletini qúmalaqshynyng dara qasiyetine baylanysty. Ekining biri dәl boljam aita almaydy. Ol ýshin ata-babadan jalghasyp kele jatqan erekshe qasiyet kerek.

Qúmalaqshy Álima Álmerek әuliyening úrpaghy eken. «Aynalayyn, Álmerek babamnyng әruaghy, ong qabaghynmen qarap, týzu sóilete gór!» dep ruhqa taghzym etti de sóilep ketti.

– Atanyz da, әkeniz de ómirden jas ketken. Ekeui de óner qonghan adamdar eken. Atanyz maydanda ketipti, әkeniz jýrek auruynan qaytys bolghan. Biraq artynda qalghan úrpaqtary ósip-ónip ýlken әuletke ainalypty. Allagha shýkir!– dedi Álima shashylghan tastargha qarap. Aytqanynyng bәri ras. Qaliybekting qúiqasy shymyrlay bastady,

– Sizding ózinizde de ýlken óner bar ghoy. Atalarynyzdan kelgen qasiyet. Sol ónerge talmay qyzmet etuiniz kerek. Sizdi biyikke shygharady. Siz uayymdaytyn eshtene joq. Mine, qúmalaqtyng mandayy ashyq. Ong qabaghy jarylyp túr. Ong býiiri toq týsti. Jýregi sýiinishti. Ong bosaghasy berik. Peshenesi besten týsip túr. Jetiskenning jeteui de osynda. Ózegi ashyq. Toghysuy quanyshty. Sondyqtan uayymdamay, júmys istey beriniz.

Qaliybek emosiyanyng adamy. Qyzba qandy jigit. Ózi adamgha sengish. Kónilshektigi de bar. Álima aitqan sayyn búl sýisinip barady. Jýregin quanysh biyledi. Iyghynan auyr jýk týskendey bolyp, jenileyip qaldy. Álima onyng kózine qarap:

– Sizding biznesiniz kitappen baylanysty,– degende Qaliybekting tandanbasqa amaly qalmady. Búl jana baspa ashyp jatqan. «Myna kisiden eshtene jasyra almaytyn shygharsyn» dep oilady.

– IYә, dúrys! Solay!– dedi tandanysyn jasyra almay.

– Siz qazir qatty qinalyp jýrsiz. Óziniz uayymshyl adam ekensiz. Onyng bәri uaqytsha qiyndyqtar. Bopyraghan qaghaz týsip túr. Kóp qaghaz. Kóp kitap. Erten-aq bәri retteledi. Sondyqtan uayymdamanyz.

– Bәri dúrys bolsa sizge kelmes edim. Júmysym qalay bolady? Shynymdy aitsam, qatty uayymdaymyn,– dep Qaliybek ashyla týsti. Ár sәt sayyn Álimagha senimi de artyp barady.

– Siz bir kreditting sonynda jýgirip jýrsiz. Biraq ol bolmaydy. Bir әiel adam aralasyp túr. Ol kómektese almaydy. Siz qansha jýgirseniz de bankten kredit ala almaysyz,– dedi Álima senimdi dauyspen sabyrly sóilep.

– Sonda qalay? Eshtene shyqpay ma? Onda kitapty qalay shygharamyn?– dep Qaliybek kýigelektendi.

Búghan kóp aqsha kerek. Alghashqy jobasy óte qymbatqa týsip túr. Bankten nesie ala almay sandalghanyna biraz bolghan. Gýlzira degen tanys әiel nesie alyp beremin dep ótken aptada ghana bar qújatyn dayyndatyp, alyp ketken. Soghan ýmit artyp otyr edi. Álimanyng aityp otyrghany osy jay ekenin birden týisindi.

– Myna jobagha biraz aqsha salyp qoyypsyz ghoy. Árkimnen alyp qúrastyrypsyz. Osy aqshanyz kóp bolyp qaytady,– dedi Álima jaymadaghy tastaryna qarap. Qaliybek odan sayyn tandana týsti.

Bankten nesie ala almaghan song júmysty toqtatpayyn dep biraz qaryzgha kirgeni ras edi. Biraz bolghanda da birtalay aqsha. Bәri ýsteme payyzben. Jobany saqtap qalu ýshin jantalasyp jýr. Qaryz bolsa qysyp barady. Adamdar әrtýrli ghoy. Bireu jaghdayyndy týsinedi, bireu týsinbeydi. Qaryz bergenderding bir-ekeuimen qyzbalyqqa salyp, shekisip te ýlgerdi. «Alghashqy ónimderimdi satqanda qaryzdan qútylamyn» degen. Oghan uaqyt kerek. Uaqyttan búryn taghy da aqsha salu kerek. Eshqanday uәjge kónbey, ýiine kelip otyryp alatyndardy qaytersin. «Qaryz kýlip kelip, jylap qaytady» degen osy eken. «Bóri syryn aldyrmas, syrtqa jýnin qompaytar» dep búl ensesin tik ústaugha tyrysady. Biraq ol syrty ghana. Syrty býtin, ishi týtin. Keyde eki qolyn tas tóbesine qoyyp, kóz kórmes jaqqa bezip ketkisi keledi. Búny aman alyp kele jatqan qaytpas qaysarlyghy ghana. Qanday isti bastasa da ýdesinen shyqpay qoymaytyn әdeti. Sol әdetimen keudesin qinala sýiretip jýr.

– Sizde aqsha kóp bolady. Balyqty keptirgende qattap jinaydy emes pe, bylay,– dep Álima alaqandaryn bir birine shapaqtady,– Pәshki-pәshki aqshany osylay qattap jinaytyn bolasyz. Tamyz aiynyng alghashqy aptasynda sizge búryn sondy kórmegendey kóp aqsha keledi. Elden alghan qaryzdarynyzdy týgel qaytaryp, taza paydagha shyghasyz.

– Bir aida kele me?– dedi Qaliybek shydamsyzdana.

– Qúmalaq aityp otyr ghoy, keledi,– dedi Álima senimmen. Qaliybekting de sengisi keldi. Onday bolsa, qane! Bir ay shydasa túiyqtan shyghayyn dep túr eken. «Ya, Jaratqan! Ózing jar bola kór! Osy kisining aitqany kelsin» dedi ishtey sýisinip. Álima taghy sóiledi:

– Myna bir dosynyzben ketiseyin dep túrsyz,– dedi ol qúmalaqtyng qúiysqanynan bólektenip túrghan bir tasty súq sausaghymen kórsetip,– Ol sizge kómektesken eken. Endi qatty qinaytyn da sol bolady. Ketisesiz.

– Ol qanday dos? Ketispeuge bolmay ma?

– Onyng kim ekenin men bilmeymin, biraq kópten dossyzdar. Ketip túr ghoy, minekey. Ketisesizder.

Qaliybek kómek kórsetken dostarynyng birsypyrasyn oisha týgendep kórdi. Sonyng ishinde songhy kezde bolar bolmasqa ókpelep, qynqylday bastaghan bir dosyna toqtady da:

– Ýsen be?– dedi qúmalaqshygha súrauly jýzben qarap. Álima jaymadaghy tastardy aralastyryp, qayta tartty.

– IYә, osy jigit.

Qaliybek ong barmaghynyng tyrnaghyn tistep, oilanyp qaldy. Álima taghy sóiledi:

– Qasynyzda bir ininiz bar eken. Ózinizben birge jýrgen. Ol auylgha qaytady. Sizge renjip ketedi. Biraq sizding kinәnizden emes, ózining týsinbestiginen bolady.

– Mýmkin emes! Ádil me? Ony semiyasymen auyldan kóshirip әkelgenmin. Júmys tappay qatty qinalyp jýrgen. Almatydan ýy alyp berdim. Ishin jihazgha toltyrdym. Astyna inomarka mashina әperdim. Balalaryn mektepke ornalastyrdym. Tapqanymmen tendey bólisip jatyrmyn. Aylyghyn da, shaylyghyn da beremin. Onyng ketui mýmkin emes!– dep Qaliybek kýiip-piskendey boldy.

– Ol kelesi kóktemde ketedi,– dedi Álima asyqpay,– Qústar kelip bolghan son. Odan da siz óz densaulyghynyzdy oilanyz. Sizding aghzanyzdaghy zat almasu prosesi búzylghan. Qan qysymy túraqsyz. Qatty ashulansanyz birden kóterilip ketedi. Jýreginiz de әlsiz. Stenokardiya bar. Bauyrynyzdy may basqan. «Jirovoy gepatoz» deydi. Sondyqtan sizge júmystan búryn densaulyqqa qarau kerek. Siz әli jassyz. Siz siyaqty adamdar qazaqqa kerek. Auruhanagha jatyp, ózinizge óziniz kelip alynyz.

Óz boyynda bar syrqattyng týrlerin qolmen ústaghanday tizip bergende Qaliybekting aitar sózi qalmady. Ol an-tang bolyp jymiyp, basyn shayqay berdi.

– Osy jyldyng sonynda sizding ómirinizge tónip túrghan ýlken qauip-qater bar,– dedi qúmalaqshy. Qaliybek úiqydan oyanghan adamday selk etti.

– Qanday qauip?– dedi júlyp alghanday.

– Jeltoqsan aiynyng on jetisi jәne on segizi kýnderi «Kiyikting búrqaghy» bastalady. Sol kýnderi alys jolgha shyghushy bolmanyz. Sizdi ýlken avtokatostrofa kýtip túr. Jolgha shyqpasanyz eshtene de bolmaydy. Alda-jalda jolgha shyqsanyz Tәnirige jalbarynyp, dúghanyzdy auzynyzdan tastamanyz. Ata-babalarynyzdyng әruaghyna baghyshtap qúran oqy beriniz. Sol әruaqtar sizdi aman alyp qaluy mýmkin.

Múny estigende Qaliybekting jon arqasynan bireu múzday su qúiyp jebergendey boldy. Arqasyn qaryp, omyrtqasyn boylap sau ete týsken suyq ýreyden jýregi toqtap qala jazdady. «On jetinshi... On segizinshi jeltoqsan. On jetisi...On segizi... «Kiyikting búrqaghy»... Jolgha shyghugha bolmaydy» dep kýbirlep qaytalady. Baqyrayghan kózining sharasy keneyip barady. Bir sәt boyyn jinap:

– Jolgha shyqpaugha tyrysamyn,– dedi jәy ghana,– Jana bәri jaqsy bolady dep ediniz... Qorqayyn dedim ghoy. Ne bop ketti ózi?

– Ómir bolghan song bәri bolady. Qayghy men quanysh qatar jýredi. Qoryqpanyz. Tek abay bolyp jýriniz. Ayttym ghoy, jolgha shyqsanyz auzynyzda dúghanyz bolsyn. Basqa súraghynyz bolmasa... Mening baratyn jerim bar edi,– dedi Álima Qaliybekting kónilin júbatqanday,– Osyghan razy bolynyz. Al qolynyzdy jayynyz, batamdy bereyin. Mening batam emes, Álmerek babanyng batasy dep qabyldanyz,– dep ynty-shyntysymen bata berdi.

Kýnder zymyrap ótip jatty. Zymyran uaqyttyng úrshyghy óz zanymen ainala berdi. Qaliybek Álima qúmalaqshynyng aitqandaryn bir sәtke de úmytqan emes. Jigerlene kirisip jana bastaghan tirligin algha jyljytugha kýsh saldy.
Álimanyng aitqany aiday kelip jatty. Gýlzira degen әielding nesie әpermek bolghan әreketinen týk te shyqpady. Tamyz aiynyng basynda alghashqy ónimderin Oral óniri satyp aldy. Álima aitqanday orasan kóp aqsha týsti. Qaliybek barlyq qaryzdaryn týgel jauyp, tapqan paydasyn ekinshi bir ýlken jobany iygeruge saldy.

Ýsen dosymen shynynda da ketisti. Ketispeske bolmady. «Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» degendey, shy shyqqanda sol әzәzil aqshadan shyqty. Qaliybekting kýtken qarjysy kelgenshe kýnde tyqyldap, qaryzyn daulap qoymaghan Ýsen tamyzdyng basyndaghy ýlken soma týskende kýrt ózgerdi. Onyng bergeni bolmashy qarjy bolatyn. Qaliybekting biznesi jýrip ketetinine kózi jetken song Ýsen endi «Aqshamdy almaymyn» dep shyqty. «Men kompaniyagha qosqanmyn. Kompaniyanyng jartysy meniki. Elu de elu ýlespen kiremin» dedi. Oghan Qaliybek kóne me? «Bergen aqshandy ýsteme payyzymen al da, әngimeni qysqart!» degen. Aqyr sony ózining degeni bolmasyn sezgen Ýsen bergen aqshasyn ýstemesimen eselep alyp: «Adam emes ekensin!» dep kete bardy. «Kimdiki dúrys, kimdiki búrys ekenin Qúday kórip túr ghoy... Qayda barsang da mening arym taza» dep Qaliybek qala berdi.

Sóitip jýrgende sýmbile tuyp su suydy, tarazy tuyp tang suydy. «Qyrkýiek, Qazan, Qarasha... Kelbeti kýzding tamasha» dep taqpaqtaytyn saryjaghal kýz de ótip, «Qarasha – qauys... Kәri qúrtandy tauys» degenning kezine keldi. Qylyshyn sýiretken kәri qúdang qys әp degennen qayratyna minip aldy. Qoyyn-qonyshyn qarly borangha toltyrghan Jedining kýni jetip, Alaqanshyqty azynatqan Jeltoqsan aiynyng bel ortasyna tayady.

Álima qúmalaqshy eskertken «Kiyikting búrqaghy» da jaqyndap túr edi. On jetinshi, on segizinshi jeltoqsan Qaliybekting miynyng quysyna qapaqtay qaghylghan. Álimanyng әuliyeligine әbden kózi jetken Qaliybekting qoryqpasqa, saqtanbasqa lajy joq. Jyldyq esep-qisapty tiyisti ministrlikke erterek tapsyryp, Jeltoqsannyng on jetisine deyin etek-jenin jinap otyrmaq boldy. Astanagha kýni búryn baryp kelgeni de sondyqtan. Ýide otyrghan adamdy jau almaydy. Endi ýiden shyqpaugha bekindi. «Avtokatostrofa» degendi oilasa zәresi úshady. Songhy kýnderi qúranshyl bolyp alghan. Kýn demey, týn demey bilgen sýrelerin qaytalaudan jalyqpady.

Qazaqqa belgili «Kiyikting matauy» nemese «Kiyikting búrqaghy» degen amal kýnderi Jeltoqsannyng ortasynan aughanda keletin. Búl amal borandy amal. Biylghy Jeltoqsan jyldaghydan qarly, ayazdy kórindi. Demek «Kiyikting búrqaghy» búrqasynsyz, boransyz bolmaydy. Qanday amal bolsa da aman - esen ótsek eken deydi Qaliybek.

Jeltoqsannyng on altynshy júldyzy. Kýn seysenbi bolatyn. Almatyny ayaz qúrsap túr. Birde shyghysqa, birde batysqa qaray suyryp, qiyalay jaughan qiyrshyq qar jeksenbining keshinen beri toqtamady. Almatynyng aq túmannan arylmaghanyna da eki kýn. Myna ekpinimen qardyng tayauda toqtaytyn týri joq.
Ýide kitap oqyp jatqan Qaliybekting qaltafony synghyrlay jónelgende kýn besinnen aughan mezgil edi. Kitaptyng qyzyghynan shyqqysy kelmey, jatqan kýii oqy berdi. Telefon úzaq synghyrlady. Trubkany kótermedi. Soghyp jatqan adamnyng kim ekenine de qaramady. Ýmiti ýzilgendey bolyp, bir mezgilde telefon synghyryn toqtatty. Kóp ótpey qayta synghyrlady. «Qap, mynany-ay! Qoymady ghoy. Kim eken?» dep, basyn kóterip, tikesinen otyrdy da tósekting bas jaghyndaghy tumbanyng ýstinde jatqan telefonyna qol sozdy. Mayrash eken. Týrkistandaghy jan dosy Qasymnyng kelinshegi. Trubkany qosyp, qúlaghyna aparyp:

– Allo!– dedi baysaldy ýnmen. Mayrash ýndemedi. Ishten tynyp, óksigen dauysy estildi. Qaliybek shoshyp ketti,– Allo! Mayrash! Ne bolyp qaldy?– dedi búl taghatsyzdanyp. Mayrash taghy da ýnsiz. Aytar sózin aita almay qystyghyp jylap túrghany bayqalady.

– Qasym! Qasym!– dedi de Mayrash qayta túnshyqty.

Óksip túr. Qasym songhy kezde kóp auyratyn. Aylap auruhanadan shyqpaghan kezderi de boldy. Qaliybekting zәresi úshty. Ornynan atyp túrdy.

– Qasym aman ba? Ne boldy, Mayrash? Aytsanshy.

– Dosyng hәl ýstinde jatyr,– dedi Mayrash óksigin basa almay,– Týrkistanda dәrigerler kómektese almaghan song jana ghana Shymkentke alyp keldik. Úzaq jolda tipti әlsirep qaldy. Qazir reanimasiya bóliminde es-týssiz jatyr. Sen tezirek jetshi, Qali! Senen basqa qol úshyn berer kimi bar onyn? Tez kelshi! Dәrigerlermen sóilesip, qymbat bolsa da eng myqty dәriler alu kerek. Bizde aqsha da joq. Jaghdayymyzdy ózing bilesing ghoy, nesin aitayyn.

– Dәrigerler qanday diagnoz qoyyp jatyr?

– «Ókpe arteriyasynyng tromboemboliyasy». Ókpesine qan úiyghan, ókpening arteriyasyna tromb keptelip qalghan deydi. Estiding be? Óte qauipti deydi. Ótinemin, tez jetshi!– dep Mayrash jasqa bulyqty.

– Uayymdamandar. Qazir jolgha shyghamyn. Tez jetuge tyrysamyn,– dedi de Qaliybek del-sal kýii tósekke otyra ketti.

Es-týssiz jatqan dosyn kóz aldyna elestetti. Qasym ekeui bala kýnnen serttesken dostar edi. Internatta bir synypta oqyp ósti. Ekeui de oqu ozaty bolatyn. Kókirektegi armandary da, jan syrlary da birge edi. Eseygende bir ýide túramyz deytin. Keyin solay boldy da. Almatydaghy uniyversiytetke týsip, әdeby ortagha ekeui birge qosyldy. Birge jýrip, birge túrdy. Biraz jyl búryn Qasym oblystyq gazetke qyzmetke auysyp, elge kóshken. Bir-birin qatty saghynatyn. Ekeui bir qústyng qos qanatynday edi. Tughan bauyrday boldy. Endi mine, jan dosy hәl ýstinde, ómir men ólimning arasynda arpalysyp jatyr.

Qaliybek tez sheshim qabyldady. Qanaty bolsa úshyp jeter edi. Onday qanat adamda joq. Mashinamen jolgha shyghugha bekinip, inisi Ádilge telefon soqty. Jaghdaydy týsindirip, shúghyl jolgha dayyndaludy tapsyrdy. Ádilding kejegesi keri tartyp túr.

– Bireu ýshin ólesiz be? Dalagha qarasanyzshy! Aq qar, kók múzda mashinamen qayda barasyz? Týnde boran bolady,– dedi ol qinalyp,– Joldy jauyp tastaghan shyghar? Odan da keshki poyyzben óziniz kete bersenizshi.

– Sen de aita beredi ekensin. Dosym ólgeli jatyr. Keshke deyin matalyp otyrayyn ba endi? Tez jinal! Áytpese, dәl qazir jalghyz ketsem de ketemin, – dep Qaliybek qyzbalanyp ketti. Aghasynyng alghan betten qaytpaytyn birbetkeyligin biletin Ádil ony qauipti jolgha jalghyz jibergisi kelmey, qinala kelisti.

Arada jarty saghat ótkende Qaliybek pen Ádil ekeui otyrghan súr týsti «Audi» avtokóligi aq týtekke qaramay Shymkentti betke alyp Almatydan shyghyp bara jatty.

Rulige Ádil otyrdy. Qaladan shygha bere Qaliybekting oiyn «Kiyikting búrqaghy» mazalay bastady. Qúmalaqshynyng «jolgha shyqpa» degenin oilap edi, ózegi ashydy. «Poyyzben shyqqanym dúrys pa edi?» dep te oilady. Búl qyzba minezdi, tәuekelshil adam. Keyde osylay asyghys sheshim qabyldaytyny bar. Biraq qaytpas minezine basyp, alghan betimen tarta beredi. Ishtey azdap ókingendey boldy. Allanyng isine amal ne? Jan dosy asa qiyn jaghdayda jatqanda búl qalay shydap otyrady? Nar tәuekel! Qúday kesirinen saqtasa, әli-aq jetip barady. Qaliybek qúmalaqshynyng qaterli boljamy turaly oilap ózi de ýreylenip kele jatqan Ádilge tis jarmaugha bekindi. Uayym qylmasyn dedi.

Qar qylaulap jauyp túr. Ýskirik jel ýdey týsken. Búrqasyn jaqyndap keledi. Eki kýn boyy jaughan qar joldyng boyynda kýresin bolyp jatyr. Qaliybekter Úzynaghashtyng túsyndaghy polisiya beketine jetkende kýre joldy kese kóldeneng japqan shlagbaumgha tirele toqtady.

– Oppo-o! Ayttym ghoy әni... Trassany jauyp qoyypty,– dedi Ádil «Endi qayttik? Keri qaytamyz ba?» degendey Qaliybekke qarap.

– Kórip otyrmyn.

– Búlar ary qaray ótkizbeydi. Ne isteymiz?

– Bylay isteyik,– dedi Qaliybek bir amalyn tapqanday,– Shymkentke baramyz desek búlardyng jibermesi anyq. Biz mynau túrghan «Targhap» auylyna baramyz dep aityp kóreyik.

Sóitkenshe inspektor da keldi. Boray soqqan qardan betin qolymen qalqalap:

– Jol jabyq. Qayda barasyzdar?– dedi kapitan.

– «Targhapqa» bara jatyr edik,– dedi Ádil,– Kesh bolmay jetip alsaq dep kelemiz. Joldy qashan japty?

– Eki saghat boldy. Týnde qatty boran bolady dep jatyr. «Targhaptan» ary barmanyzdar,– dep kapitan shlagbauymdy ashty.

– Jýre ber!– dedi Qaliybek,– Dúrys boldy.

Aghayyndy ekeui úshy-qiyry kórinbeytin appaq jolgha týsip kete bardy. Jol úzaq edi. Birinen biri ilip alyp biraz әngimening basyn qayyrdy. Bir әkeden tuyp, bir ýide ósken song balalyq shaqtyng qyzyqtary da ortaq. Syrttaghy búrqasyndy elemey, ótken-ketkendi eske alysyp, dabyrlay kýlisip, bir-birine sýienish bolyp kele jatty.

– Qaleke, osy sizge tang qalamyn,– dedi Ádil týie kósh jer úzap shyqqan son,– Ádebiyet deysiz... Ghylym deysiz... Qashan kórsem qyzyl ayaq qar keship, jalanayaq jar keship, bireuge bolysamyn dep jantalasasyz da jýresiz. Ózinizdi ayamaysyz. Auyl jaqtan bireu kelse, júmysqa túrghyzu kerek, jataqhanagha ornalastyru kerek, propiska jasap beru kerek dep... Elde as-toy bola qalsa, sonyng bir jaghyn kóteriseyik dep elpildeysiz de túrasyz. «Buro dobryh uslug» boldynyz ghoy. Aqshany da ayamay shashasyz. Anadan úyat bolady, mynadan úyat bolady dep ýlken basynyzben kishireyesiz de jýresiz. Bireu ýshin qaryzgha da batyp qalasyz. Odan sol qaryzdy qaytaru kerek dep taghy jantalasasyz... Qalay sharshamaysyz? Men janym ashyghandyqtan aityp otyrmyn. Mine, aqtýtek borandy kýni ajalmen oinap taghy da ketip bara jatyrsyz. Qasymnyng óz tuystary joq pa? Bauyrlary joq pa? Nege siz barmasanyz bolmaydy? Sizden basqalar qyrylyp qalghan ba? Osyny endi qoysanyz bolady ghoy.

Qaliybek ózinen alty jas kishi inisinen múnday sóz kýtpegen edi. Onyng sózin bólmey, sonyna deyin tyndady. «Myna balanyng ishinde talay nәrse búghyp jatyr eken ghoy. Armansyz aityp, sherin tarqatyp alsynshy» degen. Ádil sózin ayaqtaghan son:

– Osy sen ómirinde bireuge jәrdemdesip kórding be?– dedi onyng kózine qarap.

– Qoldan kelse jәrdemdestik. Biraq әr nәrsening ornymen bolghany dúrys qoy,– dedi Ádil júmsaryp.

– Búl – Ómir!– dedi Qaliybek joldan kózin almay,– Ómirge adam ne ýshin keledi? Iship-jep, qaryn toydyryp, jan baghu ýshin be? Onday amal tórt ayaqty aiuanda da bar. Úshqan qús, jýgirgen an, suda jýzgen balyq, tipti qújynaghan shybyn-shirkeyding de eng әueli oilaghany qu tamaghy. Bәrining basty maqsaty – qyzyl óneshten birdene ótkizu, qaryn toydyru. Al biz – adambyz ghoy. Tek qaryn toydyrudy oilasaq aiuannan aiyrmamyz qaysy? Adam – Allanyng ózi sýiip bergen aqyl-sananyn, biyik parasattyng iyesi. Sol aqyldy iygere almay hayuangha, jyrtqyshqa ainalyp jýrse adamnyng nadandyghy sodan kórinedi. Kóp adamdar myna ómirge ne ýshin kelgenin de bilmeydi. Jan-jaghyna shuaghyng týsip, ainalana sharapatyng tiymese onyng nesi ómir? Ómirding týpki mәni qanday? Sen Qoja Ahmet Yassauiyding «Diuany hikmet» degen kitabyn oqyp kórip pe edin? Sol enbekte osy saualdyng jauaby tolyq berilgen.

– Qaydaghy?.. Biz endi kitap jaghyna joqpyz ghoy, kino bolmasa... Onyng ózin de qaraytyn uaqyt joq. Oqu oqymadyq, bilim qumadyq. Jýrgenimiz mynau, kýndiz-týni «barankanyn» basynda... Kitapty qay kezde oqimyz?– dedi Ádil ózining sauatsyzdyghyn moyynday kýrsinip. Onyng kýrsinisinde zaya ketken uaqytyna degen ókinish te bar edi.

– Oqimyn deseng sening qolyndy bireu qaqty ma? Talap joq qoy, talap... Kezinde sýirep jýrip oqugha da týsirdim. Jarty jylgha jetpey tastap kettin. Endi kimnen kóresin? Mine, endi ózing de aityp otyrsyn... Ómirde bir kitap oqymay qalay adam bolugha bolady?– dep Qaliybek kýiip-pisti.

– Biz ómirding óz sabaghynan ýirenip kele jatyrmyz. Ómirding ózi – uniyversiytet!– dedi Ádil aghasynyng tura qoyghan súraghyna shamdana sóilep,– Osy túrghanda biz kimnen kembiz? Adamshylyqty algha qoyamyz. Eshkimning ala-jibin attaghan joqpyz. Imandylyq ta boyymyzda. Miskin kórsek janymyz ashyp túrady. Júrt qatarly bala-shagha ósirip jatyrmyz. Jaghdayymyz da eshkimnen kem emes. Osy jýrisimizge de shýkir deymiz.

– Shýkiri shýkir ghoy, biraq adamnyng da adamy bar. Sen eng bolmasa Abaydyng «Tolyq adam» ilimin» oqysayshy. Jauanmәrtlik, Hauas, Imanigýl, Insany kamiyl, núrly aqyl degen úghymdar jayly estip pe en? Osy kitapty oqysang «Tolyq adam» bolmysynyng terenine kózindi jetkizesin. Aqiqattyng jolyna týsken adamnyng boyynda qanday qasiyetter bolu kerek degendi taratyp, úqtyrady. «Malgha dostyng múny joq maldan basqa» degen óleninde Abay atang bylay deydi:
Osyny oqyp, oilay ber, bolsang zerek,
Enbekti sat, ar satyp nege kerek?
Ýsh-aq nәrse – adamnyng qasiyeti:
Ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek.
«Ystyq qayrat» degeni – ýnemi talaptanyp algha úmtylu, aqiqat, bilim jolynda talmay izdenu, «núrly aqyl» degeni – izgilikti is pen jaqsylyqqa peyildi bolu, al «jyly jýrek» degeni – imandy bolu jolynda adamdargha meyirbandylyq syilau. Osy ýsh qasiyetti izgilikke júmsay alghanda ghana «...tolyq insaniyatyng bar bolady» dep kenes beredi.

– Abay dúrys aitypty,– dedi Ádil әzildey sóilep,– Mysaly, men arymdy eshqashan satqan joqpyn, óz enbegimmen kýn kórdim. Ystyq qayrat boyymda bar, aqylsyzbyn dep aita almaymyn, jýregim nәzik. Kino kórsem de jylap otyramyn. Abayynyz men turaly aitypty ghoy,– dep rahattana kýldi. Onyng riyasyz kýlkisine Qaliybek te qosyldy.

– Ádebiyet degen – ómirding ilimi,– dedi ol inisine búrylyp, baysaldy ýnmen,– Ol adamnyng dýnie tanymyn keneytedi, jaratylystyng qúpiya syrlaryna, ainalada bolyp jatqan qúbylystargha kózqarasyn týzetedi, qan tamyrlaryn qualap, janynyng ishki iyirimderin aralap, minezin tәrbiyeleydi. Biz qazir jazushy, ghalym bolsaq sol әdebiyetti bala kýnnen den qoyyp oqyghannan. Sodan jaman bolghan joqpyz. Al adamgha jaqsylyq jasau bәrimizding paryzymyz. Sening janaghy «Osyny qashan qoyasyn?» degening maghan «Jaqsylyq jasaudy qashan qoyasyn?» degendey estildi. Qúday quat berse jaqsylyq jasaudan tanbaspyz. Adamgha istegen jaqsylyghyng qaytpay qalmaydy. Adamnan qaytpasa, Alladan qaytady. Soghan senu kerek.

– Dúrys,– dedi Ádil oily keyipke enip,– Kózimizdi ashqannan kórgen tәrbiyemiz ghoy. Qinalghan bireudi kórsek kómekteskimiz kelip túrady. Óz basym sizdi qatty qúrmetteymin, Qaleke! Abyroy-bedeliniz biyik adamsyz. Sizdi maqtan tútamyn. Sizdi eshqashan jerge qaratpaugha tyrysamyn. Arnayy bilim almady demeseniz, dýniyening jan-jaghyn biz de oilaymyz ghoy. Sondyqtan jaman ininizdi «kitap oqymadyn» dep jerge soghyp, sóge bermeniz. Shama kelgenshe oqugha kýsh salamyn.

– Elding bәri jazushy, ghalym boluy mindet emes. Degenmen, kitap oqysang jaman bolmaysyn! Jaraysyn!– dedi Qaliybek inisining arqasynan erkelete qaghyp.

Kóp úzamay qaranghylyq týsti. Biraq ainalany tútas basqan appaq qardyng núry birazgha deyin әudem jerdi jaryq qylyp túrdy. Mashina bayau qozghalyp keledi. Tauly jotanyng ýstimen ótetin Qorday asuynyng iyreleng joly jýris bermedi.

Qasqyrday úlyp, úiytqyp soqqan qarly boran kýre joldyng keybir tústaryn kýresin etip kóme bastapty. Eki belding ortasynda jatqan Ózekti auylynyng batys irgesindegi tik jongha tirelgende kýre jol әueli solgha, artynsha ongha tartyp órleytin. Osy auyldyng jeniltek bozbalalary qyzyq ýshin jotadaghy kýre jolgha әdeyi su qúiyp, kókmúz syrghanaq jasap oinaydy eken. Bir jaghy sol jerden shygha almay, tayghanaqtaghan kólikterdi qyzyq kórip, ózderi bolysyp, qyrgha shygharysqansyp aqsha alady eken. Qaliybekter Ózektining jotasyna jaqyndaghanda joldyng ong qaptalynda túrghan «Belarusi» traktoryn bayqady. Búlardyng kele jatqanyn kórip, traktordan týsken on bes jas shamasyndaghy bala bilekterin aiqastyryp:
– Toqta! Tayghaq! Qyrgha shygha almaysyn!– dep aighaylady.

Ádil onyng qasynan ekpindetip óte berdi. Gazdy basyp, qatty jyldamdyqpen dónning basyna bir-aq shyqpaq edi. Mashina solgha qaray yshqyna órlep baryp, ongha búratyn tústa tayghanaqtap, Ádilding yrqyna kónbey ketti. Eshqayda búrylmay, basy qatty aighyrday tura tartqan kýii syrghanap baryp, búrylystyng jiyegindegi omby qargha kýmp berdi. Qaliybek oryndyghynan úshyp kete jazdap, mandayshagha mandayyn soghyp aldy.

– Bayqashy! Bayqashy!– deuge ghana ýlgerdi. Ádil mashinadan týsip, artqy jaqqa qarap:

– Analar kele jatyr,– dedi jaqyndap qalghan «Belarusiti» kórip,– Qazir, solar tartyp shygharady.

Traktordan týsken janaghy bala shyr-pyr bolyp:

– Ayttym ghoy, sizge! Ayttym ghoy, sizge!– dey berdi,– Al, endi ne boldy?

– Mende tros bar, traktorgha tirkeyik. Sender qyrgha shygharyp berinder,– dedi Ádil.

– Tros ózimizde de bar. Endi tirkemeske amalyng joq,– dedi balamen birge kelgen eresekteu jigit «Bizden qashyp qútylamyn deding be?» degendey,– Áueli artqa qaray qozghap alayyq. Aldynan tirkep, órge tartamyz.

Qaliybek syrtqa shyghyp, mashinany artqa qaray iyteristi. Tórteulep «Audiydi» joldyng ortasyna shyghardy. Mashinanyng aldynghy bamperi mayysypty. Jol syrghanaq. Ayaqta túru mýmkin emes. Mashinany tirkep jatqanda bayqaghany, traktordyng tórt dóngelegin de shynjyrmen shandyp baylap tastapty. Jigitter osy «júmysty» «kәsip» qylghan siyaqty.

«Kómekshilerege» ýsh myng tenge berip, Qaliybekter jolgha týsti. Ózderi tayghanaq jasap, tayghanaqtaghan kólikti ózderi qyrgha shygharyp berip jýrgen «janashyrlardy» oilap Ádil myrs etti.

– Mynalar Qúdaydan qoryqpaydy eken. Týk bilmegensip, pysyldap jýrgenderin qarashy,– dedi basyn shayqap.

– Múndaydy «qoltyrauynnyng kóz jasy» deydi. Ayarlyqtyng eng onbaghan kórinisi. Qoltyrauyn jemtigin óltirgen song kózinen jas sorghalaydy eken. Bireuge ózi qastyq jasap alyp, artynan jany ashyghan bolyp kóringisi keletin ayarlargha qaratyp aitady. Istep jýrgenderin kórmeysing be?– dep Qaliybek te kýiindi.

Ádilding kóp jylghy jýrgizushilik tәjiriybesining arqasynda búlar borandatyp talay qiyn ózekterden aman ótti. Týn ortasy bolghanda Merkige jaqyndaghan. Jayshylyqta ýsh-tórt saghatta jetip baratyn jer edi. Almatydan shyqqaly segiz saghat bolypty. Borannyng әleginen әli jete almay keledi. Asparanyng belinen on-on bes shaqyrym úzaghanda Ádil jol jiyeginde qol kóterip túrghan adamdy bayqap qaldy:

– Qaleke, anany qaranyz! Týn jarymda, aidalada túrghan neghylghan adam? Toqtayyn ba?

– Toqta!– dedi Qaliybek borannyng perdesinen súlbasy endi ghana aiqyndala bastaghan kisini kórip,– Dalada qalyp qoyghan beyshara shyghar? Súrayyqshy.
Ádil beytanys kisining qarsy aldyna toqtap, Qaliybek jaqtyng әinegin týsirdi. Qarly jel Qaliybekting betin qapty.

– Aynalayyn, bauyrlarym! Kómektesinizdershi!– dedi egde jastaghy beytanys adam dir-dir etip,– Kóligim audarylyp qaldy. Bir saghattan beri myna joldan tiri pende ótpedi. Sizderdi Qúday jibergen shyghar! Kómektesip jiberinizdershi.
Eki jigit syrtqy kiyimderin qoldaryna ile sala mashinadan atyp shyqty. Úitqyghan qar kóz ashtyrmaydy. Ýskirik jel yzyldap túr. Jol boyyndaghy jarlauytta bir býiirine audarylyp jatqan mashina qarauytady. Qaliybek jýre kiyinip, súrap ýlgerdi:

– Búl qalay boldy, agha? Mashinada adam bar ma?

– Joq. Jalghyz edim,– dedi egde kisi,– Osylay túrghanyma bir saghattay boldy. Jaqyn manda ne auyl joq, ne tiri jan joq. Boran bolsa mynau. Ólerdey boldym.

Ol kisining mashinasy eski «Jiguli» eken. Joldan tayyp shyqqan mashina jarlauytty jaghalap baryp bir býiirine jatyp qalypty. Ýsheulep mashinany ayaghyna qoymaq boldy. Biraq túmsyghymen aryqqa kirip ketken kólikti qansha әrekettense de qozghay almady.

– Agha, búl әreketten eshtene shyqpaydy,– dedi Qaliybek uildegen borandy jara aighaylap,– Kýnning kózi ashylghan song ýlken tehnikamen kelip, shygharyp alasyz. Mashinadan alatyn zattarynyzdy alynyz. Qayda bara jatyr ediniz? Biz jetkizip salayyq.
– Jaqsy, jaqsy! Oitalgha baramyn. Qazir, sómkemdi alayyn,– dep beytanys kisi «Jiguliydin» esigin ashugha tyrysty. Asha almady. Ádil boranmen alysyp, býiirlep jatqan mashinanyng artqy esigin ashyp, shaghyn sómkeni suyryp aldy.
– Osy ma?
– Osy. Osy. Rahmet, ainalayyn!

Ózderining mashinasyna jayghasyp, jolgha týsken son:

– Borandatyp qaydan kele jatyrsyz, agha?– dedi Qaliybek.

– Qordaydan qaytqanmyn. Eki kýn búryn sonda túratyn qúdam qaytys bolghan edi. Keshe jerledik. Sol kisige topyraq salyp qayttym. Ózim Oitalda túramyn.

– Myna boranda jolgha jalghyz shyqqan siz batyr ekensiz, agha! Biz ekeulep әreng kele jatyrmyz...

– Barghanda tórteu bolyp barghanbyz. Ýsheui keshe jol kóligimen qaytyp ketti. Ózim bir tirlikke ainalyp qaldym. Býgin amal joq jolgha shyqtym. Erteng Merkide qauyrt sharuam bar edi.

– Tanysa otyrayyq, agha! Mening atym Qaliybek. Mynau mening tughan inim – Ádil degen balanyz.

– Esimim Tilektes. Ózdering qayda jol tarttyndar?

– Shymkentke baramyz. Shúghyl tirlikpen.

– Senderge myng rahmet, ainalayyndar! Meni bir ajaldan alyp qaldyndar. Sender bolmaghanda boranda ýsip óletin edim. Qúday saqtady. Ólgen jerim osy shyghar dep, sharasyz moyyn úsynyp túrgham. Alystan mashinanyng jaryghy bayqalghanda jylap jibere jazdadym. Adamnyng qor bolyp qaluy bir demde eken ghoy.

– Agha, «Qyryq jyl qyrghyn bolsa da, ajalsyz pende ólmeydi» degen bar emes pe? Ózinizding kóretin jaryghynyz bolghany ghoy. Mine biz de bir dosymyzdy ajaldan arashalap qalamyz ba dep, borandatyp tútqiyldan tartyp bara jatyrmyz. Áyteuir, biz jetkenshe aman bolsa eken...

– Dosyna ne boldy? Auyryp jatyr ma?– dep súrady Tilektes agha.

– IYә, auyr hәlde jatyr. Habaryn estigen boyda jolgha shyghyp kettik. Baryp dәrigerlermen sóilesip, kerekti dәri-dәrmegin jetkizip bersem deymin.

– Ol qay auruhanada jatyr? Qalanyng ózinde me? Oblzdravtyng bastyghy mening tughan jiyenim ghoy. Kiyikbay degen. Qolymyzda ósken bala. Men oghan tilhat jazyp bereyin. Nemese telefonynyng nómirin bereyin. Mening atymnan habarlasyp, jolyghyndar. Sol kómektesedi.

– Agha, mynauynyz keremet boldy ghoy!– dep Qaliybek quanyp ketti,– Erteng kimge jolyqsam dep kele jatyr edim. Telefonyn beriniz, sol kisige barayyn. Aty Kiyikbay dediniz be? Eger dosym aman qalsa, búl jaqsylyghynyzdy eshqashan úmytpaymyz. Óle-ólgenshe qaryzdar bolamyz.

– Joq, qaryz bolmaysyndar. Bir de bir bolady,– dedi Tilektes agha kýlimsirep,– Óitkeni jana ghana sender de meni ajaldyng tyrnaghynan arashalap qaldyndar ghoy. «Jaqsylyqqa jaqsylyq» degen. Rahmet senderge!
Úmytyp qalmayyn degendey Qaliybek ishinen «Kiyikbay... Kiyikbay...» dep qaytalady.

– Kiyikbay jiyeniniz ýlken kisi me?– dep súrady artyna moynyn búryp.

– A-a, qyryq jastaghy jigit qoy. Aytpaqshy, ol erteng tolady qyryqqa. Qúttyqtap qoysandar bolady. Myna qaytys boldy dep otyrghan kisim sol Kiyikbaydyng әkesining aghasy. Jerleuine Kiyikbay da kelgen. Olar keshe ekindi namazdan keyin Shymkentke qaytyp ketti.

– Menimen týidey qúrdas eken onda. Jaqsy boldy! Erteng mindetti týrde habarlasamyn. Birinshi kezekte sol kisige baramyn.

– Ákesi bizge jezde bolady. Súltangeldi degen. Jaqsy azamat, ataqty anshy edi. Búl bala әkesin kóre almady,– dedi Tilektes agha kýrsinip,– Biraq jetimdik kórsetpedik. Qolymyzda oqydy, qolymyzda ósti. Óz balamyzday baqtyq.

– Ákesin kórmegeni qalay?

– Búl dýniyege kelgen kýni әkesi oqystan qaytys boldy. «Kiyikting búrqaghynda» Qorday tauynyng teriskeyinen arqar atugha barghan ghoy,– dep Tilektes agha әngime bastady,– Bir kýn búryn әpkemiz Qorday auylyndaghy perzenthanada bosanghan. Úl tudy degen song jezdemiz dostaryn shaqyryp, týnimen «jughan». Ertesine «Jas kelinshekke qalja jegizemiz. Arqar atyp kelemiz» dep eki dosyn ertip, ýsh atpen tau asyp ketken ghoy. Arqardy tauyp, atypty. Biraq tym alystap ketipti. Artynsha búrqasyn bastalyp, arty alay-dýley borangha ainalghan. «Kiyikting búrqaghy» boransyz bolmaydy. Sol boranda anshylar bir-birinen adasyp, eki jigit әupirimdep aman qalghan. Súltangeldi oralmapty. Eki kýnnen keyin boran basylghanda tabylghan. Arqardy atqan Súltangeldi eken. Qúljany qúshaqtaghan kýii qatyp qalypty deydi. Annyng kiyesi bolghan deydi. Adasyp-adasyp, tura sol arqardy atqan jerine baryp qúlapty. Sodan «Kiyikting búrqaghyna» ilindi dep, myna balanyng atyn Kiyikbay qoyghan.

– «Kiyikting búrqaghy» degeniniz osy boran emes pe?– dedi manadan beri ýlken kisining әngimesin ynty-shyntysymen tyndaghan Qaliybek.

– Dәl ózi. Búl endi eki kýnge sozylady. Jana aidalada túrghanda «Kiyikting búrqaghynda» jolgha shyghyp, jezdemning kebinin kiyetin boldym-au!» dep qatty uayymdadym. Qúday jarylqap, sender jolyqtyndar. Áytpegende, janym jahannamgha ketkendey edi.

Buyrqanghan dýley boranmen tiresip, әreng jyljyp kele jatqan súr týsti «Audi» kýre joldan ongha búrylyp, Oital auylyna kirgende saghat týngi birding uaqyty bolghan. Kýresin qardy keship, Tilektes qariyanyng aulasyna kirip toqtady.
– Al, ýige kirinder!– dedi qariya mashinadan shyghugha ynghaylanyp.
– Agha, kóp rahmet! Jatyp qalghan júrtty mazalamayyq. Onyng ýstine jol úzaq. Tangha deyin jetuimiz kerek. Siz Kiyikbay jiyeninizding telefon nómirin berseniz boldy,– dedi Qaliybek teruge telefonyn ynghaylap.

– Bylay bolsyn,– dedi Tilektes agha sabyrly sóilep,– Ýige kirinder. Shәy ishpesender de nan auyz tiyip shyghyndar. Men Kiyikbaygha tilhat jazyp bereyin. Nómirin de jazyp alarsyn. Sóitinder!– dep ýige qaray bastady. Enseli etip salynghan kirpish ýiding kire beris bólmesindegi sham jandy. Esik ashyp, jas kelinshek qarsy aldy.

– Ata, aman-esen jettiniz be?– dedi ol kelgen kisilerge sәlem salyp,– Sizdi qatty uayymdadyq qoy.

– Jettim, ainalayyn. Myna balalardyng arqasynda. Qalghanyn keyin aitarmyn. Maghan qaghaz ben qalam bere ghoy. Myna kisiler nan auyz tiysin.
Qaliybekter nan auyz tiyip jatqanda aq paraqqa «Kiyikbay! Myna jigitterge kómektes! Naghashyng Tilektes» dep jazdy da, kelinine qarap:

– Tandyr nannan ekeuin әkel, bir litr airan qúi!– dedi. Tilhatpen birge kelini әkelgen eki nan men airandy Qaliybekting qolyna ústatyp:

– Jol úzaq. Úlyghan boran. Qazaq atan: «Toq bolsan, soq bolasyn» degen. Mynany salyp alyndar. Jolda jeysinder. Jolgha shyqqanda janyna nan alyp jýrseng pәleket jolamaydy. Senderge Alla jar bolsyn!– dedi qariya.

Rulige Qaliybek auysyp otyrdy. Mashina yshqyna búrylyp, ýiding aulasynan shygha berdi. Syrtta boran úlyp túrghanmen Qaliybekting kónili kóterinki edi.

– Mine, bauyrym!– dedi ol Ádilge qarap,– Qinalghan adamgha jaqsylyq jasasan, jolyng ashyla beredi. Erteng Kiyikbaygha jolyghyp, Qasymnyng mәselesin sheshetin boldyq. Tek biz jetkenshe aman bolsa eken...

Kýre jolgha týsken song Qaliybek Tilektes qariyanyng әngimesin esine aldy. Anshylardyng arqar izdep alystap ketkeni. Atylghan oq. Arqardyng jantalasyp baryp qúlaghany. Qúljanyng kiyesi. «Kiyikting búrqaghy». Anshylardyng adasqany. Atqan anyn qúshaqtap, sereyip jatqan Súltangeldi. Dýniyeden habarsyz Kiyikbay. Oqighanyng bәri kóz aldynan kinolentaday tizilip ótti. Bir sәt ózi kórmegen Kiyikbaygha jany ashydy. Netken taghdyr!? Ákening «balam» degen bir auyz sózin estimeu, mandayynan meyirlene sipaghan әke alaqanynyng jyluyn sezinbey ósu qanday qiyn!

Búlar Taraz qalasynan ótip, Kýiikting asuyna ilikkende saghat tanghy besten asyp qalghan edi. Dala tas qaranghy. Qarataudyng shókken týiedey qarauytyp jatatyn iyrek-iyrek belderi de kózge kórinbeydi. Tarazdyng ishinde qar da, boran da basylyp qalghanday bolghan. «Aysha biybi» auylynan asa bere boran qayta kýshine mindi. Kýre joldyng boyynda olay-bylay ótken kólik kezdespeydi. Qaliybek Ámina qúmalaqshynyng sózin oilap, qalghymaugha tyrysyp keledi. Ádil oryndyghyn shalqayta jatqyzyp, qalyng úiqygha kirisken. Kýiikting asuy jýk mashinalarynyng jýrgizushilerin talay kýidirgen jer. Ásirese Teris ashy búlaqtyng búrylysyna shygharatyn songhy asuy qiyn. Úzaq kóterilu kerek. Dәl sol asudyng bel ortasyna kelgende súr týsti «Audi» qalay yshqynsa da algha qaray attap basa almay, túralap qaldy. Gazdy bassa tayghanaqtap, artqy jaghyn búlghaqtatady da qoyady. Qaliybek mashinany óshirmegen kýii esikti ashyp, syrtqa shyqty. Mayda qar qiyalap úryp túr. Búl asyqpay kurtkasyn kiyip, joldyng ortasymen aryly-berili jýrip kórdi. Qardyng asty kóktayghaq eken. «Jetken jerimiz osy shyghar!» dedi ishinen. Osy kezde Ádil de oyanyp, syrt kiyimin asygha kiyip, mashinadan shyghyp kele jatty.

– Qaleke, nege túrmyz?– dedi ol.

– A-a, Ádil, túrdyng ba? Joldyng beti kóktayghaq eken, osy jerge kelgende tartpay qaldy. Ekeulep iyterip kóreyik. Asudyng biyigine deyin biraz bar.

– Qazir, ózim-aq aidap shyghamyn,– dedi Ádil senimmen.– Qay jerde túrmyz?

– Kәdimgi Kýiikting asuy ghoy. Myna belding arghy jaghy Jualy. Asudan ótken song taugha qaray jýrseng Mynbúlaq. Sheraghannyng auyly.

– Týsindim. Siz arghy jaghynan otyrynyz,– dep Ádil rulige otyrdy. Sәl artqa sheginip, bayau jyldamdyqpen algha qaray qozghady. Joldyng shetin jaghalay jiyrma qadamday jýrip baryp toqtady. Gazdy basyp edi mashina shynghyryp, bir orynda túryp aldy. Artqa sheginip, qayta jýrdi. Taghy da sol jerden ary jyljy almady. Qaliybek mashinadan shyghyp iyterip kórdi. Mashina yshqynghanmen jyljymaydy. Aghayyndy ekeuining amaly tausyldy.

– Endi kýteyik. Tilektes aghagha bizdi jolyqtyrdy ghoy. Qúdaygha qaraghan bireu bizge de jolyghar,– dedi Ádil.

– Beker túrghansha, tamaqtanyp alayyq,– dep ekeui mashinagha otyrdy. Tilektes agha bergen nandy búralaqtata asap, airannan kezektesip simirip aldy.

Tirlikting belgisi joq taudyng qaranghy quysynda ekeui bir saghatqa juyq otyrdy. Búlargha tau da, taudyng minezi de tansyq emes. Tauda tuyp, tauda ósken órender. Qasqa shyndary aspanmen tildesken Tәnirtaudyng Qarajambas Qazyghúrtpen janasyp jatqan Ógem Alatauy dep atalatyn asqaq jotalary búlardyng tughan mekeni. Qysy-jazy basynan qar ketpeytin Sayram shyny tau úldarynyng boyyna ór ruh berip, armandaryna qanat bitirip túrady. «Tau balasy taugha qarap ósedi» degen sózding aqiqat maghynasy osynda.


Asudyng kemerinen sebezgilegen tannyng núry sezile bastady. Álden uaqytta biyik belding basynan osylay qaray ilbip týsip kele jatqan jaryq kórindi.

– Áne! Áne! Kele jatyr!– dep Ádil quanyshtan aighaylap jiberdi. Qalghyp otyrghan Qaliybek selk etti. Joghary jaqtan bayau jyljyp jaqyndap kele jatqan jaryqty búl da bayqady.

– O, Jaratqan! Ózing jar bola gór!

Búlardyng qasyna kelip toqtaghan «K-700» traktorynyng ishinde ýsh jigit bar eken. «Audiydin» janynda tauday bolyp túrghan traktordyng jýrgizushisi borangha shyqqysy kelmegendey esikti jartylay ashyp:

– Ne boldy?– dep aighaylady sәlem-sauqatsyz.

– Jyljy almay túrmyz. Jәrdemdesip jiberesinder me?– dep Qaliybek traktordyng qasyna bardy. Boyyn sozyp, rulidegi jigitke qol berdi.

– IYә, qyrgha shygharyp beremiz. On myng tenge tóleysiz,– dedi jigit kergy sóilep.

– Bauyrym, qargha adym jerge on myng tenge kópteu emes pe? Sәl týsirsenshi,– dedi Qaliybek.

– Búl saudalasyp túratyn jer emes. On myng tenge. Aytyldy bitti,– dedi traktorshy kesip sóilep. Ádil mashinadan shyghyp:

– Ei! Sende qanaghat joq eken,– dedi qyzbalanyp. Traktorshy búlardyng sharasyzdyghyn betterine basqanday mysqylday sóiledi:

– Al, sóilender! Túra beremiz be osylay? Bizge bәribir.

Myna balanyng sózine Ádilding zyghyrdany qaynay bastaghanyn sezgen Qaliybek ony jeninen tartyp shetkeri alyp ketti. Qúlaghyna sybyrlap:

– Eregesten payda joq. Ózim kelisemin. Bizge tezirek ketu kerek,– dedi.

– Sonymen, ne sheshtinder?– dedi traktorshy Qaliybek qasyna kelgende syzdana sóilep,– Asyqpaysyndar ma?

– Asyqqanda qalay! Ár minut qymbat bolyp túr.

– Tólemesender, otyra beresinder. Bizge bәribir dedim ghoy,– dep jigit qútyra týsti.

Qaliybek ózining ómirinde múndaylardyng talayyn kórgen. Baysaldy dauyspen, asyqpay sóiledi:

– Myna boranda Shymkentke jetuimiz kerek bolyp túr. Jan dosym reanimasiyada ólim auzynda jatyr. Sony ajaldan alyp qalamyn ba dep jantalasyp bara jatqan jayym bar. Sen de qazaqtyng bir balasysyng ghoy, kómeging bolsyn. Bes myng tengendi bereyin. Bizdi jolgha salyp jiber. Sauap alasyn,– dedi.

– Sauap bizge nan bolmaydy. Aqsha kerek, aqsha! Pestenbey, aitqandy istesendershi!– dedi qiqar jigit.

Onyng tóbeles izdep, tiyiserge jeleu tappay otyrghanyn týsingen Qaliybekting jyny kele bastady.

– Sozbaqtamay, oiyndy ashyp aitsanshy,– dedi ol turasyna kóship.

– Aytqanda, qazir,– dep traktorshy esigin tars jauyp aldy da, ishte otyrghan eki seriktesimen kýbir-kýbir sóilesti.

– Búlarmen nege saudalasyp otyrmyz? Qaltalarynda baryn sypyryp alayyq,– dep eki jigit traktordan týse berdi. Birining qolynda pyshaq, birining qolynda bileudey som temir bar. Qaliybek pen Ádil olardyng niyetin bilip qaldy. Aghayyndy ekeui de alysqanyn jyghatyn. Qolyna pyshaq ústaghan, qapsaghay deneli, myghym jigit traktordyng aldynghy jaghynan shyghyp, Qaliybekke úmtylghan. Jas kýninen shymyr ósken Qaliybek jigitting qolyn qaghyp, bileginen júlqa tartty da eki kózding ortasynan basymen perip qaldy. Jigit kesken terektey sylq ete týsti. Ádil de ózine búrylghan búzaqyny kóz ilespes shapshandyqpen shyqshyttan úryp súlatty. Ilbistey atylyp baryp, balghaday júdyryghymen keudesinen eki soqty. Kensiriginen qan sorghalaghan qapsaghay jigit ornynan kóterile bergende, Qaliybek qabyrghasyn qaqyrata tepti. Ol kókireginen ondyrmay tiygen soqqydan shalqalay qúlady.

Kózdi ashyp-júmghansha eki serigining eki jerde súlap jatqanyn kórgen traktorshy jigit qorqyp ketti. Qaliybek ashu ýstinde ai-shaygha qaramay ony traktordyng kabinasynan suyryp aldy da, qaruly sausaqtarymen kenirdegin mytyp jiberdi.

– Ákenning auyzyn... Osy jerde óltire salayyn ba?– dep júdyryghyn kótere bergende qoldarymen basyn bey-bereket qalqalap, ýreyden dir-dir etken traktorshynyn:

– Úrma! Úrma!– degen jan dauysy shyqty,– Ózim... Ózim...–dedi ol kenirdegin qysqashtay qysyp túrghan qoldan qalay tartynsa da bosay almay. Qylghynyp, qyrylday sóiledi:– Úrma! Ózim shygharyp beremin...

Qaliybek traktorshynyng kenirdegine qarysyp qalghan sausaqtaryn bosatyp:
– Tez qimylda!– dep búiyrdy keudesinen qatty núqyp. Traktorshy sasqalaqtaghan kýii rulige otyrdy. Ol búrylyp kelgenshe Ádil әr jerde ynyrsyp jatqan eki búzaqyny sýirelep, joldyng jiyegine shyghardy. Qaliybek traktorgha tirkeu ýshin trosty dayynday berdi. Mashinany tirkegen song Qaliybek әbjil qimyldap traktorshynyng janyna jayghasty da:

– Tart!– dedi búiyryp. Tauday «Kasemsot» «Audiydi» quyrshaq qúrly kórmey qyrdyng basyna sýirep shyqty.

Tang qylang bere bastapty. Úiytqyp soqqan qardyng ekpini basylar emes.
Qaliybek traktordan týsip, mashinagha otyrghan song Ádilge:

– Al, zaulay ber!– dedi. Ekeui qúddy bir alapat maydannan jenispen qaytqan batyrlarday. Bir-birine riza edi. Biraz jerge deyin «Kýiik asuyndaghy soghystyn» hikayalaryn aityp, kijinisip otyrdy.

Shaqpaqtyng beline jaqyndaghanda qargha adym jerdi kóru múng boldy. Say-salany soqyr túman basqan. Eselep, týnere jaughan qar mashinanyng әinegin birpәste jauyp qalady. Aynala bop-boz. Jol kórinbeydi. Beyne bir jerding betinde emes qiyr sheti kórinbeytin aspanda úshyp kele jatqanday. Belgi bolarday qarauytqan qara joq.


Shaqpaqtyng jeli – erekshe qúbylys. Jay kýnderding ózinde basqa aimaq aman túrghanda dәl osy Shaqpaq asuy borandatyp jatady. Tәkappar Tәnirtau men qart Qarataudyng týiisetin túsy búl. Ýlken Qaratau jotalarynyng Qúlantau arqyly ótetin Shaqpaq asuy Úly Jibek jolynyng keruen joly bolghan. Shaqpaqtyng jeli shyghystan batysqa qaray birneshe tәulik soghyp túrady. Osy manda tuyp ósken Sheraghannyn: «Ay, Shaqpaq jel, Shaqpaq jel! Kimdi úshyraryndy bilmeysin-au... Aramdardan, әdiletsiz hayuandardan tazartsang edi...» dep nazdanghany bar. Shaqpaqtyng jeli tandamay úshyrady. Kóktemde, kýzde jel kýshine mingende tipti qústardyng ózi jer bauyrlap qalady deydi.
Ádilding joldy qalay ajyratyp kele jatqanyna Qaliybek tang qalyp otyr. Es bilgeli jýrgizushi bolghan inisining jerge qaratpasyna senedi. Olar mashaqaty mol Shaqpaqtyng asuynan da, odan keyingi tik órleytin Mashattyng asuynan da aman ótip, saghat tanghy toghyzdan asqanda Shymkent shaharyna kirdi.

– Jettik-au, әiteuir! Almatydan shyqqaly on alty saghat jýrippiz,– dedi Qaliybek saghatyna qarap.

– Jazdyng kýni bolsa alty saghatta jetip keletin jer edi. Myna borannyng әlegi boldy ghoy,– dep Ádil temeki tútatty. Jýzi sharshanqy.

– Men әueli Kiyikbaygha telefon soghayyn,– dep Qaliybek onyng telefon nómirin terdi.

– Allo, assalaumaghaleykum! Men Qaliybek degen qúrdasynyz edim.

– Qaleke, aman-esen jettinizder me?– dedi Kiyikbay búrynnan tanys adamday jaydary sóilep,– Jana Tilektes naghashym zvondap, mәn-jaydy aitty. Sizding arqanyzda bir ajaldan qaldym deydi. Rahmet! Dosynyz qay auruhanada jatyr? Maghan aty-jónin aitsanyz. Qoldan kelgenshe kómektesemin.

– Rahmet, qúrdas! Qalagha jana kirdik. Aytpaqshy, býgin sizding tughan kýniniz dep edi. Qyryq jasynyz qútty bolsyn!

– A-a, rahmet, rahmet! Dosynyzdyng atyn aitynyz.

– Oblystyq auruhananyng reanimasiya bóliminde jatyr eken. Aty Qasym, familiyasy Nauryzbaev. «Ókpe arteriyasynyng tromboemboliyasy» degen diagnoz qoyypty.

– Bizding qasymyzda eken. Siz kele beriniz. Men qazir tauyp, jaghdayyn bilemin. Eng myqty mamandargha tapsyramyn. Sol kisining janynda jolyghamyz,– dep Kiyikbay trubkany qoydy. Qaliybek sýisinip qaldy. Tilektes aghanyng shyn tilekshi bolyp jatqanyna qatty riza boldy.

– Endi Mayrashqa soghayyn,– dep nómirin terdi. Ol trubkany kótermedi. Taghy terdi. Kótermedi. Adamnyng kónili qúbylmaly ghoy. Jana ghana Kiyikbaydyng sózinen keyin kókiregi quanyshqa tolghanday edi, endi ayaq astynan uayymday bastady. «Tek aman bolsa eken! Aman bolsa eken!» dep kýbirledi.

– Oblystyq auruhanagha tike tart. Sol jerden tauyp alamyz,– dedi Ádilge.
Reanimasiya bólimining aldynda kýtip otyrghan Mayrash Qaliybekti kórgende ornynan úshyp túryp, qarsy jýrdi. Eki kózi bileudey bolyp isip ketipti. Tughan bauyryn kórgendey Qaliybekti qúshaqtay alyp, enirep jylap jiberdi.

– Sabyr et! Sabyr et! Áli-aq bәri jaqsy bolady,– dedi búl Mayrashtyng arqasynan qaghyp.

– Áli esin jighan joq. Apparattyng astynda jatyr. Týnimen osy jerde otyrdym. Ne bolar eken, Qúday-ay?– dep Mayrash jaulyghynyng úshymen kózin sýrtti. Qaliybek reanimasiyanyng esigin eppen ashyp, sanylaudan qarap edi, Qasymnyng ainalasynda bir top dәriger qorshap túr eken. Esikti qayta jaba qoydy. Arada bes-alty minut ótkende ishten aq halat kiygen orta boyly, domalaq jýzdi dәriger shyqty. Ol dәlizde otyrghandargha bayyptay qarap, Qaliybekke búryldy.

– Qaliybek, siz be?– dep qolyn berdi,– Men Kiyikbaymyn. Qalay jettinizder?

– Amaldap keldik. Qasymnyng jaghdayy qalay? Beri qaraytyn týri bar ma?– dedi Qaliybek dosyn shyn uayymdap.

– Uayymdamanyzdar. Beri qaraydy. Qoldan kelgenning bәrin jasaymyz. Qazir úiyqtap jatyr. Ýsh-tórt saghattan song ózine kele bastaydy. Sizder myna dәrilerdi tezdetip tauyp kelinizder. Basqasy ózimizde bar,– dep tildey qaghazgha ýsh dәrining atyn jazdy.– Búlar óte qymbat dәriler. Osydan tez onalady.

Qaliybek pen Ádil janúshyra izdep, eki-ýsh jerge baryp, aitqan dәrilerdi tez jetkizdi. Dәrilerdi qabyldap alghan dәriger:

– Búl jaqsy boldy. Qazir qoldanamyz. Endi uayymdamanyzdar,– dep ishke kirip ketti.

Týsqayta Qasym kózin ashty. Qaliybek iyghyna aq halat jamylyp jan dosynyng qasynda otyr. Onyng ong qolyn alaqanyna salyp, dostyq kónilin sezdirgendey qysyp-qysyp qoydy. Qasym qatty әlsirep qalypty. Álsiz dauyspen әreng sóilep:
– Qali, saghan rizamyn! Bәrin Mayrashtan estidim. Kómegine kóp rahmet! Endi búl pәleketke boy bermeymin,– dedi.

Qaly men Ádil sol kýni keshte boranmen alysyp jýrip Aqqúm auylyndaghy qara shanyraqqa jetip toqtady. Kópten saghynghan anasy men bauyrlarynyng qúshaghyna enip, meyirimine bólendi. Joldan silesi qatyp, sharshap kelgen ekeui keshki asty ishken song erterek jatyp qaldy.

Qaliybekting erte túratyn әdeti edi. Tang qaranghysynda tysqa shyqty. Tughan ýiding tóseginde jatqannan ba, úiqysy qanyp qalypty. Dalada qar basylghan eken. Taza auany tereng jútyp, qos qolyn aiqara sozyp, rahattanyp kerilip aldy. Qalyng qardy kýpildete keship qora jaqty aralap qaytty. Qalada jýrgende auyldyng kónining iyisin de saghynady. Qoranyng esigin syqyrlata ashyp, ishine kirip, jylqyny da, siyrdy da bir-bir sipap shyqty.

Shirkin, auyl! Qalyng qardyng astynda shaghyn auyl mýlgip túr. Balalyq shaghy kóz aldynan tizilip ótti. Qaliybek ýshin osy auyl Jer jahannyng kindigi siyaqty kórinedi. «Árkimning tughan jeri – Mekke-Mәdina shahary» degen. Qaliybekting Mekkesi de, Mәdinasy da osy auyl. Bir kýni mәngilik úiqygha ketse, kelip jatatyn qasiyetti topyraghy da osy auyldyng tóbesinde. Aqqúmda ótken ómirin esine alyp, biraz tebirenip túrdy.

Qaliybek qaytar joldy oilady. Qúmalaqshy Álimanyng aitqandary oiyna oraldy. «Kiyikting búrqaghy». Býgin Jeltoqsannyng on segizi boldy. «On jetinshi - on segizinshi júldyzdary qauipti» degen edi. On jetisinen әiteuir aman ótti. Biraq jolda kórgen azabyn qalay úmytady? Batyrgha da jan kerek. Býgin jolgha shyqpaugha bekindi. Erteng jol basylyp, kýnning kózi ashylghanda shyghayyn dep sheshti. Taghy bir kýn anasynyng qasynda bolyp, mauqyn basqysy keldi.
Tanghy shәidi iship bola bergende Almatydan Ádilding ýiindegi kelin telefon soqty. Ol jazatayym qúlap, tobyghyn taydyryp alypty. Ayaghyn mýldem basa almay qalghan kórinedi. Ádilden maza ketti.

– Jolgha jinalayyq. Janym tynym tabar emes,– dedi Ádil kýiip-pisip.

– Erteng jýrsek dep edim. Amal qansha?– dep Qaliybek kelisim berdi.

Ekeui qas qaghym әlette ýidegilermen qoshtasyp, mashinagha otyrdy da auyldan shyghyp ketti. Joldy qysqartu ýshin Shymkentke soqpay Qaramúrttyng tóte jolymen ilbip, Mankentti ainalyp Almatygha baratyn kýre jolgha týsti. Ary-beri jýrgen ýlkendi-kishili kólikting qarasy kóbeyipti. Keshegidey emes, Qaliybek býgin «Kiyikting búrqaghyn» ishtey qatty uayym qyldy. Álimanyng «Avtokatostrofagha týsuing mýmkin» degeni oiynan ketpey-aq qoydy. Kýre jolgha shyqqanda bayqaghany trassa kóktayghaq eken. Tannan beri jýrip jatqan kóp kólik joldyng qaryn tep-tegis etip taptaghan. Kýnning kózi shyqqan song joldyng beti jyltyrap, jayau adam ayaghynda túra almastay «múz aidynyna» ainalypty. Ádette qyryq minutta jetip baratyn Týlkibasqa deyin tasbaqa ayanmen jylystap, eki saghat jýrdi. Qaliybek Ádilge bayqatpaghanmen, ishtey Allagha jalbarynyp, dúghasyn oqyp keledi.

Taghy birer saghat jýrgende búlar Kýiik asuynan ótip, Tarazgha tayau jerdegi Aysha biybining kesenesine búryldy.

– Qúran oqyp shyghayyq,– dedi Qaliybek,– Áruaqtardyng razylyghy ýshin. Úzaq jolda ne kýtip túrghanyn kim biledi? Áuliyelerdin, ata-babalarymyzdyng ruhy jebep jýrer.

Qaliybek qatym Qúrangha jýirik. Uniyversiytette arab tilin jetik oqyghan. Kóptegen sýrelerding maghynasyn sózbe sóz týsinip oqidy. Áueli kesenening shyraqshysyna bir para Qúran oqytty. Sodan keyin ózi әdemi maqammen «Ayatýl kýrsi», «Yasiyn», taghy birneshe qysqa sýrelerdi qaytalady. Sýt pisirim uaqyt oqylghan sýrelerden keyin, Allagha jalbarynyp úzaq dúgha jasady.

Qorday asuynyng biyigine shyqqanda týn qaranghylyghy qonlanyp qalghan kez bolatyn. Rulide Ádil otyrghan. Joldyng ong jaq beti qúlama jar edi. Búlardyng qarsy aldynan shamdary jarqyraghan Kamaz kórindi. Artqy jaqtan taghy bir Kamaz taqalyp keledi. Auyr jýk kólikteri siridey qatqan kóktayghaq múzdyng ýstinde tejegishti basqanmen toqtay almasy anyq. Bir sydyrghy jyldamdyqpen jýiitkip kele jatqan «Audi» kenet ghayyptan tayyp, kóktayghaqtan shatqayaqtap ketti de, Ádilding yrqyna baghynbay iyrektey jóneldi. Qaliybek: – Abayla!– dep aighaylap jiberdi. «Audi» syrghanaghan kýii jýz seksen gradusqa ainalyp, qarsy jolaqqa shyghyp ýlgerdi. Shyghysty bettep kele jatqan arttaghy Kamaz gýjildep, jelimen sipap óte shyqty. Búl sәtte jana ghana aldynan kóringen Kamaz da zulap kelip qalghan edi. Áne-mine degenshe búlardy ondyrmay soghyp, basyp ótetin... Rulidi ondy-soldy shyr ainaldyryp, jantalasqan Ádil gazdy sonyna deyin basyp kep jiberdi. Mashina besti aighyrday yshqyna kisinep, solgha qaray ainaldy. Sol sәtte «Audiydin» biyik jardan tómen qaray úsharyna kýmәni qalmaghan Qaliybek baladay býrisip, kózin tars júmdy. «Ólgen degen osy eken!» dep oilady. Batys boylap enkildep kele jatqan Kamaz jargha qaray bet alghan «Audiydin» artqy sol jaq búryshyn ile soqty. Sart etken dauys shyqty. Soqqy tiygen jenil mashina jargha jetpey, tayghanaq joldyng ýstinde ainalyp ketti.

Túmsyghyn Almaty jaqqa qaratyp, artqy ong jaq býiirimen jardyng shetindegi kýrtik qargha soghylyp toqtady. Búlardyng ólgen-tirilgenine qaramaghan Kamaz sol ekpinimen toqtamay kete bardy.

Qaliybekting jýregi auzynan shygha jazdady. Dir-dir etip, melshiyip qatty da qaldy. Ádilde de óng joq. Aman qalghanyna kózi jetip «U-uh!» dedi. Qas qaqqanday sәtte qanday jaghdaygha tap bolghandaryn bajaylaugha múrshalary bolmady.

Osy joly ajalmen anyq betpe-bet kelgenin týisingende Qaliybekting túla boyy shymyrlap ketti. Dәu qara Kamazdyng beynesine enip, jýrekterine súr jebedey qadalghaly kele jatqan súm ajaldyng oghynan aghayyndy ekeuin Qúday qaqty. Jan saqtau mýmkin bolmaghan alapat apattan Qúdaydyng qúdiretimen aman qaldy.

– Mashinany óshir, Ádil. Syrtqa shyq!– dedi Qaliybek esin jiyp.

«Kiyik búrqaghynyn» ayazdy suyq týninde, kózge týrtse kórgisiz qaranghyda, týpsiz shynyrau – qúlama qúzdyng úshar basynda, aq qar, kók múzdyng ýstinde Qúbylagha qarap jýreley otyrghan kýii Qaliybek bas kótermey Qúran oqydy. Qúran oqyp otyryp sana týkpirimen oilandy. Ózegin uday qaryghan ókinishti aqiqattyng tizbegi sanasynda sayrap qoya berdi:

Biz adamdar – kýnәharmyz. Kýnahar bolmasaq – Qúdayymyzdy úmytpas edik. Qúdayymyzdy úmytpasaq – keude kerip, taltandap, ózim Qúdaymyn demes edik, júmyr jerding betinde ózimiz mәngi túratynday kórmes edik, ótkinshi ómirding shynayy mәnin týsinuge tyrysar edik, adamgershilikten aspas edik, imanymyzdy joghaltpas edik, sәt sayyn kýnә keshpes edik. Kýnahar bolmasaq...

Biz Qúdaydyng qúdiretin nege moyyndamaymyz? Onyng bizdi qalasa óltirip, qalasa tirilte alatynyna nege senbeymiz? Alla eger qalasa astamsynghan pendeni bir mezette mýsәpir ete alatynyn nege úqqymyz kelmeydi? Tәnir panasyna almasa qorghansyz beyshara, sorly ekenimizdi nege oilamaymyz? Dәl qazir Qúday qaqpaghanda qyp-qyzyl qangha bógip, Kamazdyng astynda ma, qúlama jardyng týbinde me, mylja-mylja et bolyp jatpas pa edik? O, Tәnirim! Kýnәhar pendendi keshire gór! Keshire gór!

Qaliybek Qúdaydyng aldynda tәubasyna jana kelgendey, jan-jýregi ezilip jylap jiberdi. Álima qúmalaqshynyng «Kiyikting búrqaghynda» jolgha shyqpa» degeni osy eken ghoy dep týigen ol ýige jetkenshe dúghasyn ishtey qaytalaumen boldy.

Temirghaly Kópbay

Abai.kz

0 pikir