Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Janalyqtar 1913 0 pikir 1 Qarasha, 2011 saghat 06:36

Gýlbighash OMAROVA . HALYQQA RUHANY KÓSEM KEREK

Gazetimizding betinde ótken jyly sayasattanu ghylymdarynyng doktory Múrat Múhamedovpen súhbat jariyalanghany kózi qaraqty oqyrmannyng esinde bolar. Búghan deyin Qyzylorda oblysy әkimining orynbasary qyzmetin atqarghan Múrat Baqtiyarúly biylghy Senat saylauynda jogharghy palata deputattyghyna saylandy. Jergilikti biylikten zang shygharushy biylik tarmaghyna auysqan azamatpen Astanada arnayy jolyghyp, qoghamdaghy ótkir mәseleler jóninde súhbattasudyng sәti týsti. Deputatpen әngimemiz janadan qabyldanghan «Diny qyzmet pen diny birlestikter turaly» zannan bastaldy.

BÚL ZANG QOGhAMNYNG ETEK-JENIN JINAP ALUYNA YQPAL ETEDI

- Qazaqstanda zang shygharushy organ Parlament bolghanymen, jana zang jobalarynyng bәri Ýkimet kabiy­netterinde jasalatyny qalypty jagh­day. Ýki­met dayyndaghan zang jobasy Par­lamentting birinen song biri - eki palatasynda talqylanady. Osy orayda, Parlamentting zang shygharushy funksiya­sy tolyghymen jýzege asyp otyr dey alamyz ba? Onyng ýstine, ara-túra «bizge Parlamentting jo­ghary palatasynyng keregi qansha?» deytin pikirler de aitylady.

Gazetimizding betinde ótken jyly sayasattanu ghylymdarynyng doktory Múrat Múhamedovpen súhbat jariyalanghany kózi qaraqty oqyrmannyng esinde bolar. Búghan deyin Qyzylorda oblysy әkimining orynbasary qyzmetin atqarghan Múrat Baqtiyarúly biylghy Senat saylauynda jogharghy palata deputattyghyna saylandy. Jergilikti biylikten zang shygharushy biylik tarmaghyna auysqan azamatpen Astanada arnayy jolyghyp, qoghamdaghy ótkir mәseleler jóninde súhbattasudyng sәti týsti. Deputatpen әngimemiz janadan qabyldanghan «Diny qyzmet pen diny birlestikter turaly» zannan bastaldy.

BÚL ZANG QOGhAMNYNG ETEK-JENIN JINAP ALUYNA YQPAL ETEDI

- Qazaqstanda zang shygharushy organ Parlament bolghanymen, jana zang jobalarynyng bәri Ýkimet kabiy­netterinde jasalatyny qalypty jagh­day. Ýki­met dayyndaghan zang jobasy Par­lamentting birinen song biri - eki palatasynda talqylanady. Osy orayda, Parlamentting zang shygharushy funksiya­sy tolyghymen jýzege asyp otyr dey alamyz ba? Onyng ýstine, ara-túra «bizge Parlamentting jo­ghary palatasynyng keregi qansha?» deytin pikirler de aitylady.

- Qazaqstan Parlamenti eki palatadan túrady. Zang shygharudyng qalyptasqan tәrtibi boyynsha salalyq ministrlikter qoghamdyq úiym, ýkimettik emes úiym ókilderimen, ghalymdarmen birlese otyryp, zang jobasyn dayyndaydy, ony ghylymy saraptaudan ótkizedi, birneshe mәrte súryptau jasap, әbden dayyn bolghan song Mәjilisting qarauyna jiberedi. Tómengi palatada tiyis­ti komiytetter bar, sol komiytetterde joba kemi eki ret talqylanady. Salalyq ministrlikting basshysy osy komiytetke kelip, zang jobasy boyynsha talqylaugha qatysyp, deputattar súraqtaryna jauap beredi. Mәjilisting barlyq komiytetterinde talqylaudan ótkennen keyin zang jobasy Senatqa jóneltiledi. Osy jerde nazar audaratyn jayt - Ýkimetting núsqasy Mәjiliske kelgende kóp ózgertulerge úshyraydy. Senat deputattary osy eki qújatpen - Ýkimetting núsqasymen jәne Mәjiliste ózgertilgen núsqamen júmys isteydi. Osylaysha, kez-kelgen zang jobasy eki sýzgiden ótedi. Eng ýlken sýzgi, әriyne, Mәjiliste. Onda deputattardyng sany da basym, kóbine aighay da, dau da - sonda. Al Senattyng basty ereksheligi, meninshe, sapalyq qúramynda. Óitkeni múnda búryn әkimshilik qyzmetterde júmys istegen, eng tómen degende audan әkimi bolyp qyzmet etken azamattar otyr. Olar - el basqaru jýiesin is jýzinde biletin, ómirlik tәjiriybesi mol azamattar. Senatqa kelip týsken zang osyndaghy jeti komiytette birdey talqylanyp, irikteu-saraptau júmysyna ózek bolady. Eger Mәjilis pen Senat deputattary arasynda belgili bir zang jobasyna baylanysty kelispeushilikter kóp bolsa, onda arnayy kelisim komissiyalary qúrylady. Olar әrbir punkt boyynsha dauys berip, talqygha salady. Salalyq ministrlikting basshysy nemese ministrding orynbasary taldau ortalyqtary nemese saraptama mamandaryn ertip kelip, komissiya otyrysyna qatysady. Senat sýzgisinen ótken zang jobasy ghana Elbasygha qol qonggha jiberiledi.

- Zang jobalary týgel derlik Ýki­mette dayyndalatyn bolghan­dyq­tan, qabyldanyp jatqan qújat­tardyng barlyghy Ministrler Kabiynetining sayasatyna say bolady ghoy...

- Joq, kóp zang jobalary Parlamentke kelip týskennen keyin alghashqy núsqasynan ainyp, edәuir ózgeriske úshyraydy.

- Sonda әr zang jobasynyng al­ghashqy núsqasynan qansha payyzy qalady?

- Ár zanda әr týrli. Mәjiliske kelgende, Ýkimetting alyp kelgen qújatynan 20-30 payyzgha deyin ózgerip ketedi. Osy sessiyada kelip týsken «Diny qyzmet pen diny birlestikter turaly» zang jobasyn alyp qarayyq. Búl zang jobasy Mәjiliske de, Senatqa da birdey kelip týsti. Osy zannyng 7, 8 baptaryna baylanysty kóp dau tuyndady. Búl baptar diny rәsimderdi oryn­daugha baylanysty. Osy mәselege oray Din isteri jónindegi agenttik basshysy Qayrat Lama Sharif bizding aldymyzgha tórt ret keldi. Týrli pikirler aityldy. Sonyng ózin­de osy zannyng birneshe baby boyynsha ózgertuler engizildi. Keybir mәseleler boyynsha Diny komiytetting ústanymy tabandy bolghanyn aitqan jón. Mysaly, Qazaqstanda qazir 300-den asa missionerlik top bar eken. Bas-ayaghy 25 elden kelgen. Qazaqstan siyaqty kishkentay memleket ýshin búl óte ýlken kórsetkish. Hristian dinining protestanttyq, katoliktik baghytynyng ózi birneshe tarmaqtargha bólingen, olardyng ókilderi de elimizde jýr. Zang qabyldanghan song olardyng barlyghy qayta tirkeuden ótuge tiyis bolady. Meninshe, endi olardyng 150-200-ge juyghy tirkeuden óte almay qalady. Óitkeni olar myna jana zang jobasynyng talaptaryna sәikes kelmeydi. Áriyne, búl qogham ýshin paydaly ózgeris bolmaq. Endi diny rәsimderge qatysty. Memlekettik organdarda, oqu oryndarynda, әskery garnizondarda, týrmelerde namaz oqugha, diny rәsimder jasaugha tyiym salynady. Osy mәselege oray qarama-qayshy pikirler kóp aityldy. Shyndyghynda da, memlekettik organdarda namaz oqu, qúlshylyq jasaugha tyiym salu kerek.

- Tәuelsizdikting jiyrma jylynda qalyptasqan zang shygharu tәjiriybesine sәikes, bizdegi kóp­tegen zang jobalary damyghan memleketterdegi zandardyng ne­gi­zinde jasalghany belili ghoy. Osy túrghydan alghanda, mening bi­luimshe, Europa elderinde oqu oryndarynda diny rәsim jasaugha tyiym salynbaghan. Búl qalay?

- Europa elderinde, tipti Týrkiyada mem­lekettik organdarda namaz oqugha, qúlshylyq jasaugha rúqsat joq. Biraq Týrkiyada attap basqan sayyn - meshit. Júmystan shygha sala meshitke baryp, namaz oqidy. Ekinshiden, búl zang konstitusiyalyq norma emes. Áriyne, búl zang jobasynyng keybir kemshilikteri bar. Biraq ony qabyldau qajettiligi - qoghamnyng talabyna say. Elde tamyr jayyp ketken vahabittik, salafittik t.b. aghymdargha tyiym saluymyz kerek. Zannyng preambulasyna «eki dindi - hristiannyng pravoslaviyelik, islam dinining hanafiylik baghytyn ústanatyn elmiz» dep jazyldy. Búl tegin emes. Osy eki baghytqa basymdyq beriledi degen sóz. Kóptegen elderderde, mysaly, Italiyada memlekettik dinning ne ekeni Konstitusiyada aiqyn jazylghan. Al biz әzirge «Memlekettik dinimiz mynau» dep jaza almaymyz. Bolashaqta bәlkim, oghan da kelermiz.

- Ata Zangha sәikes, Qazaqstan - zayyrly memleket. Din memleketten bólingen. Zannyng alghysózinde hanafiylik pen pravoslaviyege basymdyq beriletindigi turaly aiqyndap jazyluy - mem­leketting dindi moyyndauy dep sanala ma?

- Zannyng preambulasynda Qazaqstannyng kópdindi memleket ekeni jazylghan. Bizde buddizm tarmaqtaryna deyin bar. Sol dinderding ishinde biz islam dinindegi hanafiylik baghyt pen hristian dinindegi pravoslavtyq baghytynyng halyqty tәrbiyeleude tarihy rolin moyyndaymyz degen sóz. Ekinshi jaghynan, búl zandyq norma emes, alghysóz ghana.

- Osy zannyng qabyldanuy Qazaq­stan­daghy Islam dininin, onyng ishinde Qazaqstan Músylmandary diny bas­qarmasynyng rólin kýsheyte me?

- Osy joly Diny basqarmanyng atauyna baylanysty kóp pikir aityldy. Tipti, «ruhani» degen anyqtamasyn alyp tastayyq degen úsynys boldy. Diny agenttikting qúryluynyng ózi eldegi diny aghymdardy saraptap otyratyn memlekettik organnyng qajettiginen tuyndady. Din memleketten bólingeni ras, biraq bizge syrttan qanday diny aghymdar kelip jatyr, qanday әdebiyetter tasymaldanyp jatyr, shetelderden bilim alyp kelgen azamattar ne nәrseni nasihattap jýr degen mәseleni memleket nazardan tys qaldyra almaydy. Din isteri jónindegi agenttik búl júmysty oidaghyday atqara alady dep oilaymyn. Din - adamnyng ruhany damuyndaghy negizgi baghyttardyng biri. Adam balasy nanym-senimsiz ómir sýre almaydy. Sondyqtan da memleket búl mәselege bey-jay qaraugha tiyis emes.

- Jana Týrkiyany aityp óttiniz. Búl elde Islam dinining damuyna airyqsha kónil bólingeni belgili, onyng ishinde moldalargha ay sayyn kemi bes jýz dollardan ailyq tólenedi, meshitter týgel derlik memleket esebinde. Memleket basqa dinderding damuyna, ózin-ózi qarjylandyruyna bóget jasamaydy, al Islam dinining damuyna basymdyq berip, óz qamqorlyghyna alghan. Sonyng arqasynda dinning tútastyghyn saqtap otyr. Bizde osynday jaghday jasaluy mýmkin be? Qazaqstanda moldalar, sózding anyghyn aitqanda, elding meshitte qaldyryp ketken qayyr-sada­qasymen ómir sýredi, odan song olardyng júmysynan nendey sapa kýtemiz?

- Zayyrly qoghamda memleket dinning ishki isine aralasa almaydy. Din de memleketting ishki isine qol súqpaydy. Biz osy zang jobasyn talqylau barysynda basqa elderdin, onyng ishinde Týrkiyanyng tәjiriybesin zerttedik. Búl elde din isteri memleketten emes, arnayy qúrylghan qorlar arqyly qarjylandyrylady. Iri kәsipkerler, kompaniyalar osy qorlargha óz yqtiyarymen qarjy audarady. Týrkiyadaghy barlyq meshitterdegi imamdardy oqytu, olar­dyng jalaqysy, meshitterding kýtimi osy qorgha týsken qarjydan bólinedi. Ekinshiden, Týrkiyada túrghyndardyng basym kópshiligi músylmandar, sonymen qatar búl músylmandyq dәstýr ýzilmegen memleket bolghandyqtan, olarda pitir-sadaqadan týsetin qarjy óte kóp. Qazaqstanda 16 million halyqtyng 9 milliony músylman dinindegi azamattar deyik, sonyng 5-6 milliony meshitke baryp, anda-sanda Qúran oqytyp, pitir-sadaqa qaldyrady. Jylyna tek orazanyng kezinde jinalghan kýnning ózinde pitir-sadaqagha shamasy әr adam 150 tenge qaldyrady. Yaghni, 6 million adam orta eseppen jylyna 1 dollar beredi dep eseptesek, meshitterge 6 million dollar týsedi degen sóz. Eger respublika boyynsha auyl, audan, qalalardaghy barlyq meshitterge bóletin bolsaq, búl qomaqty qarjy. Odan bólek, audandyq, qalalyq meshitterding kópshiligine qazir jergilikti kәsipkerler kómektesip, qarjy bólip otyrghanyn bilemiz. Meshitterding jyluy, suy t.b. mәselelerin jergilikti kәsipkerler sheship berip otyr. Sondyqtan osy pitir-sadaqadan týsetin aqshanyng tiyimdi júmsaluyn qadaghalau kerek shyghar. Ony baqylau Qazaqstan Músylmandarynyng diny basqarmasynyng qúzyrynda. Memleket búl iske aralasa almaydy. Osy jerde kónil audaratyn taghy bir mәsele bar. Men Qyzylorda oblysynda qyzmet istep jýrgende kuә bolghan jaghday, songhy tórt jylda Elbasy Qyzylorda oblysyna ýsh ret keldi. Bas mýftiyimiz, basqasha aitqanda, elimizding ruhany kósh basshysy da aimaqtardy jie aralap túrsa, qúba-qúp bolar edi. Dinning basshysy elding ruhany kóshbasshysy emey, kim? Mýfty el aralasa, halyq «haziret keledi, dinbasy keledi» dep ony kóruge, onyng bir auyz sózin estuge yntyqpay ma? Mysaly, Ózbekstandaghy ruhany din basshysy óte ýlken abyroygha iye. Bir jiynda olardyng tipti dinbasynyng qolyn sýiip, ýlken qúrmet bildirip jatqanyn óz kózimmen kórgenim bar. Dinning tústastyghy ýshin múnyng manyzy zor dep oilaymyn. Haziret búl jerde ýlken júmys isteui kerek. Moldalardy taghayyndau, kadr tandau mәselesin tynghylyqty oryndau kerek. Jer-jerge imamdardy taghayyndaghanda jergilikti halyqpen etene tanys azamattardy tandau kerek shyghar, bәlkim. Áytpese, jergilikti júrtshylyqty sonynan erte almaytyn nemese ózara aitys-tartysqa týsken moldalar qaydan shyqty? Múnyng bәrine, Músylmandar diny basqarmasy jauap berui tiyis. Men ózim aimaqta jýrgende, osy mәselege saraptau jasap kórdim. Qazirgi kezde barlyghy demey-aq qoyayyn, kóptegen auyldyq jerlerde otyrghan moldalardyng toqsan payyzy dýmshe moldalar. Dinning damuy ýshin bizge de arnayy qor qúru kerek. Ol әr oblysta bólek qúryla ma, әlde ortalyqtan basqaryla ma, oghan jeke azamattar men kompaniyalar óz erkimen qarjy audaratynday jaghday jasasa, әri moldalargha materialdyq kómek, әri dinning damuyna sep bolar edi. Moldalardyng әleumettik jaghdayy, ailyq tabys týitkildi mәsele bolyp otyr. Olardyng kóbisi bir jerde túraqtap otyrmaytyny da sondyqtan, bala-shaghasy bar, olargha da kýnkóris kerek qoy.

- Búghan deyingi «Diny nanym-senim bostandyqtary turaly» zang 1992 jyly qabyldandy. Sol kezde elimizde diny nanym-senimge bostandyq berilgeni ras, al is jýzinde syrttan týrli diny aghymdardyng keluine jol ashyldy. On toghyz jyldan beri biz búl mәselede tizgindi bos qoydyq. Belgili sayasattanushy mamandardyng aituynsha, qazirgi tanda Qazaqstanda diny kózqaras boyynsha kiykiljing tuyndau qauip bar. Jer-jerde týrli diny úiymdar arasynda payda bolghan qayshylyq qoghamnyng birtútastyghyna syna taghu qaupi tóngen kezde ghana Diny agenttik qúryp, osy salada jana Zang qabyldadyq. Osy mәseleni erterek qolgha alugha bolmady ma?

- Ras, 1992 jyly qabyldanghan zang din baghytyndaghy eng liyberaldy zandardyng biri boldy. Ol zang boyynsha bes-on adam jinalyp, diny úiym qúrugha mýmkindik mol edi. Kezinde múnday zannyng qabyldanuynyng kóptegen obektivti de, subektivti sebepteri boldy. Biraq bizdegi jaghdaymen salystyrghanda, Ózbekstanda, Ázirbayjanda, Týrkimenstanda din mәselesinde bir erekshelik bar ekenin eskeru kerek: búl elderde negizinen sol memleketti qúraushy halyqtyng ókilderi túrady. Bizding ereksheligimiz - týrli etnos ókilderi kóp. Jýz otyzgha juyq etnos bar deymiz. Olardyng әrqaysysy ózining dinin alyp keldi. Sondyqtan da odaq ydyrap, jana memleket qúryp jatqan kezde, bizge liyberaldy zang kerek boldy. Áriyne, myna jana zandy erterek qabyldaugha bolar edi. AQSh-taghy 2001 jyldyng 11 qyrkýiektegi oqighadan song kóptegen memleketter din salasyndaghy zandaryn qataytyp aldy. Germaniya, Fransiya siyaqty memleketter músylman dini baghyttaryna qatysty, Islam memleketterinen keletin azamattargha qatysty qatang talaptar engizdi. Fransiya­da hidjabqa tyiym salyp, tipti elden alastaugha deyin aparatyn zang qabyldap jatyr. Sondyqtan biz de din salasyndaghy zang talaptaryn kýsheytuimiz kerek edi. Áli de kesh emes dep oilaymyn. Búl zang qoghamnyng etek-jenin jinap aluyna yqpal etedi. Óitkeni bizde Islamnyng kóptegen tarmaqtaryn ús­tanatyn aghymdar bar. Biraq resmy týrde hanafiylik baghytty ústanatyndyqtan, búl túrghyda birtútastyqty saqtap qaluymyz kerek. Onyng ýstine, missionerlikke qatysty baghana aityp óttim ghoy, búl zang tolyp jat­qan missionerlerding sanyn kýrt azaytugha septigin tiygizedi. Osy zangha qatysty dau kóp boldy. Búl qalypty nәrse. Zang - ózgertuge bolmaytyn Konstitusiya emes qoy, keybir jayttardy bolashaqta retteuge bolady. Al qazir qoghamymyzdy tolyp jatqan diny aghymdardan qorghaugha septigin tiygizetindigine esh kýmәnim joq.

JANAÓZENDEGI OQIGhA MÚNAY KOMPANIYaLARY ÝShIN SABAQ BOLDY

- Songhy ailarda qoghamdyq tal­qylaugha týsken mәsele - Jana­ózendegi múnayshylardyng ereuili. Osy oqighanyng sebep-saldary qanday? Búl tek aimaqtyq den­­gey­degi mәsele me? Oghan memlekettik túrghydan qaraghanda ne sabaq aldyq?

- Meninshe, búl mәseleni salystyrmaly týrde qarastyru kerek. Europa el­derinde belgili bir memlekettik organ nemese mekemening sayasatyna qatysty ereuil­der men sheruler kýndelikti bolyp ja­tady. Jaqynda ghana Fransiyada jýk tasityn kólik jýrgizushileri salyqtyng kóte­riluine narazylyq bildirip, jiyrma kýndik ereuil jasady. Bylaysha aitqanda, búl kez kelgen memlekette bolyp jatatyn qúby­lys. Al Janaózende bolghan oqighanyng әleu­met­tik sebebi basym. Manghystau oblysy el­ding batysyndaghy múnay óndirushi aimaq qoy. Kóptegen sarapshylardyng pikirinshe, jergilikti jerding klimaty, jer-su jaghdayy, azyq-týlikting syrttan tasymaldanuy da - negizgi faktorlar. Biraq bir nәrseni eskeru kerek: Janaózendegi múnayshylardyng memlekettik budjetten ailyq alatyn azamattardan tabysy әldeqayda joghary. Budjettik qyzmetkerlerge memleket belgili bir koefiysent boyynsha ghana ailyq tóleydi, kóp degende 60000 - 70000 tenge. Al múnay sala­syndaghy mamandardyng ailyghy 150000 - 160000 tenge. Áriyne, búl aimaqta azyq-tý­lik baghasy qymbat, ony moyyndau kerek. Eng basty mәsele, múnay salasynda qyzmet istep jýrgen azamattardyng jer­­­gi­likti kompaniya basshylaryna degen narazylyghy bar. Ekinshiden, múnay óndi­rushi kәsiporyndarynyng kópshiliginde Qy­tay, t.b. shet memleketterding ýlesi bar. Búl ereuil - jergilikti júmysshylardyng olar­gha degen ishki qarsylyghynyng kórinisi dep te oilaymyn. Alysqa barmay-aq, Qyzyl­ordadaghy jaghdaydy aitayyn, Qytaydyng júmysshylary, injenerleri jergilikti mamandargha qaraghanda ailyqty kóbirek alady. Qyzylordadaghy eng myqty kompaniya delinetin «Petro Qazaqstandaghy» jýk tasushy, aspazshy bolyp isteytin jergilikti azamattardyng ailyghy 28000 - 30000 tenge. Olar auysymmen on bes kýn ghana júmys isteydi. Biraq on bes kýnde bir ailyq auyr enbekti atqarady. Osynday jayttargha nara­zylyq bar ekeni seziledi. Múnay kom­pa­niya­laryndaghy jalaqy mólsherine, menshik nysanynyng auysuyna baynalysty narazylyq tek Manghystauda emes, Atyrauda da, Aqtóbede de, Qyzylordada da, yaghny sheteldik, әsirese qytaylyq kompaniyalardyng ýlesi bar aimaqtarda bayqalady. Sondyqtan Janaózen oqighasy - memlekettik sayasatqa, jergilikti әkimshilikke qarsylyq emes, sol jerdegi múnay kompaniyalarynyng basshylaryna, onyng ishinde sheteldik qojayyndargha qarsylyq dep úghu kerek. Keybir derekter boyynsha, myngha juyq júmysshy júmystan shyghyp qalghan. Osy mәsele boyynsha kelisim komissiyasy qúrylyp, olardy basqa júmysqa ornalastyrudy úiymdastyryp jatyr.

- Sheteldik kompaniyalardyng Qazaq­stangha kelip, júmys isteuining últ­tyq demografiyagha yqpaly qan­day? Qyzmet babymen kelgen sheteldik azamattardyng qazaq qyz­daryna ýi­lenip, túraqtap qalyp jatqany turaly aqparat bar...
- Mening qolymdaghy mәlimetke sәikes, Qyzylorda qalasynda eki qazaq qyzy qytaylyqqa kýieuge shyqty. 700 myng halqy bar qalada búl onshalyqty bayqala qoyatyn kórsetkish emes. Onyng ýstine, Qyzylordada qytaylyq júmysshylar sany Atyrau, Oral, Aqtóbe oblystaryna qaraghanda, birshama az. Al eldik mýdde túrghysynan qaraghanda, Qytay sayasatynda qytay júmysshylarynyng basqa elge baryp júmys isteuine mýddelilik bary bayqalady. Sondyqtan bizde Qytay ekspansiyasy bar ekenin moyyndau kerek. Kóptegen elder qytaylyq azamattargha qatysty shekteuler engizip, kóshi-qon sayasatyn jóndep aldy. Dәl qazir eldegi Qytay júmysshylarynyng sany shekten shyqty dey almaymyz. Jalpy memlekettik túrghydan kelgende, qauip baryn este ústau kerek.

- Sheteldik kompaniya bizding elge kelip investor retinde júmysqa kirisken kezde, onymen kelisim-shart jasau barysynda syrttan qansha maman alyp keletini, jergilikti mamandar qansha payyz qúraytyny, olardyng ailyq tabysyn belgileude tengermeshilik sayasatty ústanuyn qadaghalau memleketting moynyndaghy sharua emes pe?

- Áriyne, sheteldik investorlar kompaniyadan ýles alghan kezde, olardyng qanday mamandardy syrttan alyp keletini kelisim-shartta kórsetiledi. Negizinen, olar Qazaqstanda tabylmaytyn mamandardy ghana әkele alady. Alayda kóptegen kompaniyalar qara júmys isteytin qytaylardy da alyp kelude. Mәsele sonda. Múny jergilikti әkimshilikter rettep otyruy kerek edi. Oblystyq әkimshilikter janynan qúrylghan júmysshy komissiya­sy bar, olar investordyng tapsyrysyn qarap, shetelden әkeletin mamandargha kvota bóledi. Ókinishke qaray, sol komissiyalar kóp júmysty óz dәrejesinde atqarmaghan. Sheteldik kompaniyalardyng «injener», «tehnolog» t.b. degen kvotamen óz adamdaryn alyp kelip jatqanyna qatysty derekter óte kóp. Búl jergilikti memlekettik organdardyng dәrmensizdiginen tuyndaghan jaghday.

- Jana osynday әleumettik sebepter basqa aimaqtarda da bayqalady dep aityp qaldynyz...

- Búl mәselede basqa kompaniyalar alatyn ýlken sabaq bar. Janaózendegi oqiy­ghadan son, kóptegen kompaniyalar, onyng ishin­de Qyzylordadaghy bir-eki kompaniya óz júmysshylarynyng ailyghyn 10 payyzgha kóbeytti. Búryn syiaqygha sarandau edi, ony da berip jatyr. Mening biluimshe, Oralda da, Aqtóbede de kompaniyalar júmysshylargha arnalghan әleumettik paketterdi jaqsartugha kiristi. Ekinshi jaghynan, júmys berushi men júmysshy arasyndaghy kelisim-shart tolyghymen oryndaluy kerek. Júmysshylar kәsipodaqtargha birigip, óz qúqyqtary men mindetterin aldyn-ala bilgeni abzal. Bizding júmysshylar júmysqa zәru bolyp ornalasyp alady da, kelisim-shartqa zeyin qoyyp qaramaydy, júmysqa ornalasqannan keyin baryp, ózining qúqyghyn bilip, keyinnen ókinip jatady.

KÁSIPKER MEMLEKETTIK MEKEMENI SOTTA JENIP ShYQTY

- Aty múnay kompaniyasynda jú­mys istegenimen, jergilikti aza­mat­tardyng kó­bine qara júmys atqa­ratyny belgili ghoy. Janaózen qalasynyng әkimi bir sózinde búl jerdegi múnay qory әri ketkende otyz jylgha jetetinin aityp qaldy. Sonda qazir qara júmystan nan tauyp jýrgen azamattardan keyin­gi buyn úrpaq múnay qory bitken kezde qalay kýn kórmek? Mysaly, Qyzyl­ordany alynyz. Qalagha jaqyn auyldar kezinde qúldyrap qalsa da, qazir múnaydyng arqasynda ensesin tiktep aldy: sol jerdegi azamattardyng kópshiligi vahtalyq әdispen qara júmys isteydi, sonyng arqasynda әiteuir býgin qarny toq, al ertengi kýni ne bolmaq?

- Memleket basshysynyng aityp jýrgeni de osy mәsele ghoy. Erte me, kesh pe, múnay qory bitedi. Sondyqtan da Ýkimet ýdemeli industriyaly-innovasiyalyq baghdarlama boyynsha júmys istep jatyr. Qyzylorda oblysy boyynsha aitatyn bolsam, búl aimaqta shaghyn jәne orta biznes salasy jyldan-jylgha kóterilip keledi. Múnay qory shekteuli bolghandyqtan da qazir kóptegen mәselelerdi sheshu ózekti mәsele. Mysaly, auyldardyng әleumettik mәseleleri, jol qúrylysy, shaghyn jәne orta kәsipkerlikti jolgha qong kerek. Jer-jerde fotosalon, shashtaraz, tereze jóndeytin seh t.b. ashylyp jatyr, múnyng bәri shaghyn kәsipkerlik emes pe?

- Biraq kәsipkerlerding de aitar shaghymy jeterlik. Bireu shaghyn kәsipkerlikting kózin tauyp, kәsiporyn ashsa, kelesi kýni-aq salyq organdarynan bastap týrli tekserushi mekemeler ókilderi kelip, jaghasynan alady.

- Bizde shaghyn jәne orta kәsipkerlikke salynatyn salyq salmaghy óte jenil. Eger kәsipker barlyq talaptargha say júmys istep, salyghyn uaqytyly tólep túrsa, onyng tiyimdi júmys isteuine eshkim kedergi jasay almaydy. Osyghan oray, ózim kuә bolghan bir oqighany aitayyn. Qyzylorda qalasynda bir kәsipker eki meyramhana ashqan. Jyl ortasynda «Elektr quatynyng aqshasyn uaqytynda tólemedin» dep, ony symnan ajyratyp tastaydy. Kýn ystyq kezde múzdatqyshtar isten shyghyp, kәsipker aitarlyqtay shyghyngha batady. Sosyn ol óz qúqyghyn qorghau ýshin elektr quatyn taratushy mekemeni sotqa berdi. Osy sotta kәsipker elektr jaryghynyng aqy­syn uaqytynda tólep qoyghanyn dәleldep, aqyry jenip shyqty. Sot elektr taratushy mekemeni kәsipkerge 400 myng tengeden astam materialdyq shyghyn óndirip beruge mindettedi. Bylaysha aitqanda, memlekettik mekemeni kәsipkerding sotta jenip shyghuy - siyrek kezdesetin oqigha emes pe? Búl bizde kәsipkerlerge júmys isteuge jaghday bar degen sóz. Mening bayqaghanym, Qyzylorda oblysynda shaghyn kәsipkerler qatary jyldan jylgha kóbeyip keledi. Sondyqtan el kәsip arqyly nan tabugha boy ýirete bastady dep oilaymyn.

27.10.2011

Súhbattasqan
Gýlbighash OMAROVA

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=37&id=6774

0 pikir