Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
46 - sóz 1912 2 pikir 6 Mamyr, 2020 saghat 13:21

Jýrek tiriltu jayly jalghyz sóz

Ghalymdardyng aituynsha, 2012 jyldyng 21 jeltoqsanynan beri Jer shary galaktikadaghy «Qaraqúrdymnyn» (Chernaya dyra) tartylys shenberinde kele jatyr. Onyng aldynda ghalymdar arasynda: «Sol shenberge kirgen song jer planetasy kez kelgen uaqytta saghyzsha sozylyp bir-eki mýinet ishinde joq bolyp ketui mýmkin» degen ýrey boldy. Áriyne baghymyzgha oray ol qorqynysh býginde artta qaldy. Sodan beri jer betining әr týpkirinde aqylgha qonbaytyn, sanagha syimaytyn qúpiya qúbylystar búrynghydan beter qabyndap kóbeyip ketti. Sonyng biri – ýlken temirlerdi bir-birine ýikegendey ýreyli dybystardyng jiyi-jii estile bastauy. Búl qúpiyany da eshkim әli dәl týsindirip berip jatqan joq.

Shyndyghynda, múnyng barlyq syry qasiyetti «Kәlam-Shәripte» túr! Biraq Shәkәrim qajy aitqan: «Sóitip búzyp, býldirip esil dindi, – Din dese esti azamat túra qashar» zamanda múnday aqiqattar ertegi siyaqty estiledi. Ony ateist te, kosmopolit te, tipti, dindarlar da qabylday almaydy. Álgi dybystardy qúranda «nәquur ýni» degen. Ghúlamalar onday qúbylys 1-aqyrzamanda bolady dep jazyp ketken. Osy shyndyqtardan shygharyp aitayyn degenim – mynau.

Meninshe, әrbir adam – galaktika! Ol galaktikada bir qúpiya planeta bar. Onyng aty – Jýrek. Eger Amanatqa qiyanat jasamay, jýrekti Qúdaydyng mekenine ainaldyra alsaq, onda ol mayak qúsap Mәngilik Baqtyng eline jetkizedi. Al Hannas-laghinning erkine berip qoysaq, ol barlyq sәulesin tonatyp, «qaraqúrdymgha» ainalady. Búl – adamnyng ólimi. Tәning tiri boluy mýmkin, biraq ruhyng sónik bolghasyn, kýlli jaryqty jútyp, jalmap qoyatyn qúbyjyqsyn.

Osy ólim turaly ardaqty Payghambarymyzdyng (sghs) nemeresi Hazireti Qúsayyn búdan 1340 jyl búryn bylay dep aityp ketipti: «Adamzattyng ólimi 3 nәrseden bolady. Birinshisi, tәkapparlyq. Búl – dinning ólui. Sol ýshin ibilis qarghysqa úshyraghan. Ekinshisi, qanaghatsyzdyq. Búl – ruhtyng joyyluy. Sol ýshin Adam ata jәnnattan quyldy. Ýshinshisi, qyzghanysh. Ol – ashu-yzanyng negizi. Sol ýshin Qabyl Abyldy óltirdi». Mine, qazirgi adam balasynyng jýregin osy ýsh kesapat indet jaylap alghan. Osy «qaraqúrdymnyn» tartylys shenberinde kele jatqanda bizding bolashaghymyzda – bayan, tirshiligimizde – bereke, ómirimizde mәn bar dep aita almaymyn.

Basqany bilmeymin, ózim osynau qúrdymnan sau shyghudyng jalghyz joly – Qúdaydyng rahmet núry sebelegen qasiyetti Ramazan aiynyng әr tansәrisinde: «Ey, núrynnan ruhymdy bólip jan jaratqan, aqyl-sana, jýrek pen myy bergen Erekshe Meyirimdi Qúl sýigish Alla, tezirek Jәbireyil (ghs) perishtendi jiberip: «Jalghandyqtyng kýni batty! Aqiqattyng tany atty!» dep 18 000 ghalamgha jar shashtyra gór! Ghafilet kórpesin serpip, ólim úiqysyndaghy adamzatty oyatyp, men qara bet qúlynnyng óli jýregin tirilte gór!» dep zar enirep dúgha qylu ghana degen baylamgha keldim...

Ayt-Mannyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz

2 pikir