Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Apat 6285 4 pikir 5 Mamyr, 2020 saghat 12:09

Qazaq halqy shuma indetin qalay jendi?

Qazaq dalasynda XX ghasyr basynda týrli júqpaly indetter jii tarady. Indetten key qazaq auyldarynda tiri jan qalmaghan. Mәiitter janazasyz kómilgen nemese arnauly peshte órtelgen. Sheshek, shuma, oba, sýzek, bezgek qatarly júqpaly indetterding jappay taraluy epiydemiyagha úlasyp, jappay qyrylu halyq túrmysyn kýizeliske úshyratty. Qazaqstannyng batys ónirlerinde en  kóp taralghany ––  shuma indeti edi. 

Shuma indetining qazaq dalasynda taraluy turaly «Ayqap» jurnaly men «Qazaq» gәzeti siyaqty últtyq baspasózderde  jii aityla bastady. Bókey elinde shuma indeti alghash ret 1899 jyly bayqala bastalghanyn jazady. Birshama adamnyng ómirin jalmaghan indet Oral guberniyasyna 1904 jyly jayylsa, atalghan uaqytta Sarayshyqta 406 adam ólgeni turaly derek bar. Jympityda 1909 jyly 218 adam jan tapsyrsa, Kinәz audanynda 1913 jyly 405 adam, 1914 jyly 17 adam ólimi tirkelgen. 1914 jyly «Qazaq» gazetinde Halel Dosmúhamedúlynyn: «Júqpaly aurular qazaq arasyna bir kirse, juyq arada shygha qoymas. Búryn estimegen, bilmegen shuma jiyrma jylday Bókeylik pen Oral oblysyndaghy qazaqtardan ketudi qoydy. Jyl sayyn jýzdep sadaqa alyp túrady», - dep eskertkeni osyghan baylanysty edi. 1914-1924 jyl aralyghynda Oral guberniyasy shuma indetinen tolyq aiygha almady.

Qazaq jerindegi shuma indetin tekserip, anyqtaugha sol  kezdegi  atqarushy ýkimet oryndary da tiyisti qauly-qararlardy qabyldap, әreket jasap  otyrdy. Búl turaly Bókey ordasyndaghy  shuma indetin tekseruge Parijden orys dәrigeri Meshinkovting kelgendigi turaly «Ayqap» jurnalynyng 1911 jylghy № 6 sanynda: «Qazirde sol kisi byltyrghy shumadan ólgen adamdardyng sýiegin qabyrdan qazdyryp alyp, tekserip jatyr», - dep jazyldy. Dәrigerding mәiitti teksergendegi maqsaty – ólgen adam shumadan ólse, onyn  mәiitimen  qorektengen kene siyaqty jәndikting jer betine shyghyp, basqagha júqtyru qaupin, ózge de júghu joldaryn anyqtau edi. 

Shuma siyaqty alapat júqpaly indet turaly Alash ziyalylary últtyq baspasóz betterinde maqalalar jazyp, halyqqa  taralghan qauipting qaterli ekenin týsindiru, aldyn alu, saqtanu jayynan ghylymy týsinik pen kenes berudi qolgha alghan edi. Dәuletshah Kýsepghaliyúly, Esenghaly Qasabolatov, Halel Dosmúhamedúly, Júmaghaly Tileuliúly, Mirjaqyp Dulatúly jazbalary búghan dәlel bola alady. Al Halel Dosmúhamedúly, Dәuletshah Kýsepghaliyúly siyaqty qazaqtyng dәriger azamattary el basyna kýn tughanda júqpaly indetpen kýresip, el arasynda jýrdi.

Shuma indetining tarihy 

Shuma tarihy, onyn  taralu barysy turaly «Qazaq» gazetinde alghash densaulyq taqyrybynda qalam terbegen Júmaghaly Tileuliúly: «Shuma tarih jýzinde adammen erteden birge jasasyp kele jatqan nauqas deuge bolady. XIII ghasyrda shuma meyilinshe kýsheyip, 1346 jyldan 1351 jylgha deyin Europanyng ózinde ghana 25 million kisi óldi. Azia men Afrikada da sol shamaly jan qyrylghan. Shumanyng ketpeytin, jan-jaqqa jayylyp túratyn ordasy – Ýndistan, Ortalyq Afrika, Mongholiya, soltýstik Qytay. Ýndistannan Iran jeri arqyly Astrahan, Oral, Bókey, Aday elderining jerlerine keldi» - dep, júqpaly indetting ótken tarihta adamzat balasyna tiygizgen zardaby jayynda jәne onyng qazaq dalasyna qay baghytpen kelgenine qysqasha toqtalady. 

Shuma bakteriyasy

Dәuletshah Kýsepghaliyúly: «Shumanyng tegi – kózge kórinbeytin uaq qúrt. Adamnyng ishki sarayyna kirumen qúrt indet bolyp jabysady. Ýlkeytip kórsetetin qúralmen qaraghanda shuma qúrty eki basy domalaqtau  qysqa tayaq tәrizdi bolady. Adamnyng ishine kirip alghan son, shuma qúrty kóbeyip, denege uyn jayyp, auyrghan kisini óltiredi»,- dese, Júmaghaly Tileuliúly: «Shumanyng bakteriyasy sopaqtau eki basy domalaq keledi. Osy bakteriya 60º gradus ystyqta óledi. 4-5 kýn ishinde nauqastyng kóbi óledi. 7-8 kýnge jetkenderinen jazylu ýmiti bolady», - dep medisinalyq sipattama beredi. 

Shuma indeti qalay taralady?

Shuma tez taralatyn indet  bolghan. 4-5 kýnde alghashqy belgileri bilingen. Dәuletshah Kýsepghaliyúly bezdi isiretin jәne ókpeden alatyn eki týrin atap ótedi. Al Júmaghaly Tileuliúly ókpeden, sól salasynan sonyng ishinde, sól bezderinen, qan  salasynan payda bolatynyn atap,  ýshke bólip kórsetedi. «Ókpeden bolatyn týrde bakteriya dem alghanda auyz, múryn arqyly ókpege baryp ornaydy; nauqas jóteledi, qaqyryghy qan aralas bolady. Bizding Kishi jýz elderinde shumanyng tap osy týri ghana bolady»,- dep, qazaq ólkesinde taralghan shumanyng tynys alu joly arqyly ókpege enip, ajal qúshtyratyn týri ekenin naqtylap beredi.

1913 jylghy Oral oblysynda bolghan shuma dertining tez taraluy men zardaby turaly Mirjaqyp Dulatúly 1914 jyly «Qazaq» gazetinde bylay dep jazady: «Shumanyng eng әueli bastalyp, kýshti bolghan jeri – Esentóbeni qonys qylyp otyrghan qazaqtyng jartysy qyrylyp bitti: 306 adamnan 154-i ghana tiri qaldy. Esentóbe aldymen qamauda qalghan edi. Shuma bilingen oryndardy 2-3 shaqyrymday jerden kazak-orystar ainala qamap aldy. Olargha berilgen búiryq: eshkimdi shygharmasqa, eshkimdi kirgizbese! Dertting qaynap túrghan jerinde ne bolyp jatqanyn oilaghan jan joq. Shuma bilingen qazaq qystaulary qaralghan joq, aurular men saulary aralasyp jatty. Búlardy qorshap túrghan kýzetshilerding salyghy birinen biri alys bolghangha, týnde qazaqtar jasyrynyp qashyp shyghyp, nәrselerin birge ala ketken, osylay kýzetuding de nasharlyghynan әlgidey shumaly jerden shyqqan dertti sau jerge júqtyrghan. Mәselen, Esentóbeden dert Túmantóbege shorshyp týsip, múnda 33 kisi óldi, onan Kalmykovqa auysyp, múnda 13 kisi óldi», - dep, blokbeketter qoyylyp, auyldy karantindeu jәne odan qashyp shyqqan keybir túrghyndardyng indetti ózge kórshi auyldargha tasymaldap, dertting ushygha týsuine sebepker bolghany turaly jazady. Búl maqalasynda Mirjaqyp Dulatúly naqty sandardy sóiletedi: «Ýsh kýnning ishinde Esentóbede 120 qazaq ólip, búlardy kómetin kisi bolmady. Halyq esinen tandy, ne qylaryn bilmedi, eniredi, jylady, tiridey qoshtasty, týnde kýzetshilerden jasyrynyp qashyp shyghyp, dertti basqa jerlerge alyp bardy. Esentóbede kómilmey qalghan 150 adam ólimtigin arnap jasalghan peshke salyp órtedi, tórt kýnning ishinde kýl bolyp janyp bitti» («Qazaq», 1914, № 49)

Indetting zardaptary jәne qaytys bolghan adamdardyng mәiitin bir jaqtyly etu barysy elimizdegi COVID-19 indetinen qaza tapqan nauqastardy arnauly belgilengen oryndargha medisinalyq tәrtippen jerleudi úiymdastyru әreketimen sәikes keledi. Áriyne, júqpaly indetti auyzdyqtaudyn, taralu jolyn kesuding bir qadamy sol kezde de osylay jasalsa kerek.

Kenes ýkimeti ornaghan alghashqy jyldary әr ónirde auyq-auyq shuma indeti bilinip túrdy. Sol jyldardaghy dәrigerlerding tekseris bayandamalary men materialdaryn jinaqtay otyryp, Mirjaqyp Dulatúly 1927 jyly «Shuma qanday auru. Odan qalay saqtanu kerek» atty enbegin qúrastyrdy. Búl kitapta Mirjaqyp Dulatúly Aday elining shumadan óz kýshimen qalay saqtanghany turaly bylay bayandaydy: «...elding ózi shumanyng toqtaluyna qam qylghan. Biz súrastyryp qarasaq, býkil auyl adamy bolyp sóz baylasqan: kimde-kim auyrghanday bolsa, onasha ýide jatsyn desken. Osyny oryndaghan. Aurular bólek ýide jatqan, sonda ólgen. Tek saular olargha tamaq, susyn ghana aparyp beretin bolghan. Mine, sondyqtan auru tez tyiylghan. Jәne de biz óz kózimizben de kórdik: el ólgen adamnan qalghan (kiyim-keshek, tósek-oryn syqyldy) nәrselerdi órtep jibergen. Aurudyng tez toqtauyna búl da sebep bolghan. Biz óz tәjiriybemizde elding shuma auruyna qarsy múnday saqtyq qamyn istegenin kórgen emes edik. Bizding Aday eli, nadan da bolsa, shuma syqyldy apatqa qarsy qam qyla bilip, qoldarynan kelgenshe saqtana bilgen. Qaptap kele jatqan qalyng pәleden sóitip qútylghan». («Shuma qanday auru. Odan saqtanu kerek». 1927, Qyzylorda).

«Shuma qanday auru. Odan qalay saqtanu kerek». Qyzylorda, 1927.

Búl mysal qazaq auyldarynyng saqtyq sharalaryn  qoldanu arqyly, óz kýshimen júqpaly indetterden sauatty týrde saqtanyp, aman qalghanynyng aiqyn dәleli. 

Nauqasty emdeu men kýtu

Halel Dosmúhamedúly, Júmaghaly Tileuliúly júqpaly indetpen auyrghan nauqasty kýtude birinshi kezekte saqtyq sharasy ekenin atap ótken. Shumamen auyrghan nauqasty kýtu retinde asa kýshti saqtyq kerek bolghan. Nauqasty onasha kýtetin kisi saylanghan, saqtyqtyng ne ekenin biletin kýtushi boluy, qol jetse dәriger alghyzyp medisinalyq baqylauda boluy turaly kenes bergen. Barlyq júmsaytyn ydys-ayaq, tósek-oryn da bólek boluy tiyis, eng aldymen qoldanatyn shara – tazalyq boluy eskertilgen edi.

Júqpaly nauqaspen auyrghan adamdy emdeu ýshin arnauly bólekteu kerek ekenin Halel Dosmúhamedúly bylaysha týsindiredi: «Aurudy bólu degenning maghynasy mynau: auru kisini taza, onasha bir bólmege salyp, bir-eki aurudy baghatyn kisiden basqa kisiler qatynaspasqa kerek. Aurudy baqqan adamdar auru jatqan bólmege kirgende, syrtynan bir kiyim kiyip kelu kerek. Ol kiyimdi shygharda sol bólmege tastap ketu kerek. Aurudan shyqqanda qolyn, betin sabyndap juu kerek» («Qazaq». 1914, № 63). 

Mine, bayqap qarasaq, býgingi kýni COVID-19 pandemiyasynan saqtanu ýshin jýrgizilip jatqan saqtyq sharasynyng biri «ýy karantiyni» degen oqshaulau әdisin sol kezde qalay jasau keregin «Qazaq» gazeti arqyly halyqqa týsindirip otyrghanyn bayqaymyz.

Júmaghaly Tileuliúly emdeuding joly shuma bakteriyasyn egu ekenin bylaysha týsindirgen: «Egetin zat eki týrli: bireui «eresen sóli», ekinshisi «qapkin sóli» deydi. Eresendiki bakteriyanyng ózi bólip alyp, asyrap óltirip, ne shala óltirip, jylqygha egip ýiretip, attyng qany әbden ulanyp bolghan song aghyzyp alyp alastap shygharady. Shumanyng bakteriyasy tym kýshti, sondyqtan nauqasqa ekkende boy bermey ózi alyp ketui bar. Múnan basqa qapkin degeni bar. Onyki shumanyng bakteriyasyn sólge asyryp 60º ystyqqa ústap bakteriyasyn óltirgen, bakteriyadan sýzip emge júmsaytyn bakteriyanyng uy (toksiyn). Osyny shuma bolmay túrghan sau kisige egedi. Kisi eki jeti shamasynda jenil týrde shumamen auyryp tәuir bolady. Osydan búlay shuma júqpaytyn bolady. Tәjiriybe jýzinde shuma auruy jayyla bastasa, jayylu qorqynysh bolsa, aldymen «eresen» túqymyn egip, eki jeti ótken song «qapkin» túqymyn egedi. Búlar auruhana, dәrigerler bar jerde egiledi. Búlardan basqa em – nauqasty ornynda kýtu». Egudi tek dәrigerler men emhanalar bar jerde jasau kerek ekenin eske salyp, saqtyq sharasy retinde karantin jasau kerek ekendigin taghy da qatang eskertedi: «Búlardan basqa shumadan saqtanudyng joly – saqtandyru sharasy. Ýkimet búl rette karantin (sau audan men nauqasy bar audandy qatynastyrmau) qoldanady».

«Shumasy bar jaqtan keme, parahod shәrge kelip kiretin bolsa, barlyq adamdardy ýkimet búiryghymen 5 kýndey karantinde ústaydy. Shuma júqqan kisi bolsa, 5 kýn ishinde auruy tiyis. 5 kýn ishinde auyrghan adam bolmasa, karantinnen bosatylady. 5 kýnde shumanyng jasyryn mezgili bitedi. Orta Aziya jaghynan keletin Oral, Bókey jaghynda jayylatyn shumany toqtatugha ýkimet talay karantin jariyalady. Biraq qúrghaq jer bolghandyqtan, halyq nadan bolghandyqtan, tәrtip oryndalmasa kerek» («Júqpaly nauqastar – olargha qarsy qoldanylatyn sharalar». Mәskeu, 1926). 

Búl býginde әlemdik pandemiyagha ainalghan COVID-19 indetinen saqtanu ýshin 15 kýn karantinde ústau sharasy – indetting taraluyna jәne jayyluyna tosqauyl bolatyn basty sharalardyng biri.

Úsynystar

Oral oblysynda 1913 jyly bolghan shumany tekseru qúramynda Halel Dosmúhamedúly men  Dәletshah Kýsepghaliyúly birge bardy.  Dәletshah Kýsepghaliyúly shumanyng taraluy men  odan saqtanu sharalary turaly 1914 jyly 1-10 mart aralyghynda Samara qalasynda 200 astam dәrigerler qatysqan «Shuma siyezinde» bayandama jasap, ýkimet oryndaryna birqatar úsynystar aitty. Shumadan saqtanu úsynystary arasynda emhanalar sanyn kóbeytu, dәrigerler men félidsher jalaqysyn ýstemeleu, shuma jayynda materialdar men kitaptar shygharu, olardy taratu, kurstar ashu, zapasnoy otryad (kómekshi) dayyndau, qazaq balalaryna doktorlyqqa 10, félidsherlikke 12 stependiya ashu, 6 qazaq qyzyna félidsher-akusherlik kursyna týsuge oryn ashu siyaqty talaptardy ortagha qoyghan. Sol arqyly qazaq úl-qyzdarynyng bolashaqta dәrigerlik mamandyghyn aqysyz oqyp, shәkirtaqy alu josparlanyp, mamandyq alghan týlekterding el ýshin iygilikti júmys isteuine jol ashu mәseleleri qarastyrylghan edi.

Jogharydaghy mәlimetterge kóz jýgirtsek, qazaq auyldary HH ghasyrdyng birinshi shiyreginde júqpaly shuma indetinen qalay saqtanghanyn kóre alamyz. Baspalar qatang karantin sharalarynyng saqtaluyn, oqshaulanudyng manyzyn aiqyndap, túrghyndardyng әrbirining sanaly әreketterining manyzyn atap kórsetedi. Sonymen qatar, osy әreketi arqyly júqpaly aurulardan saqtanu, aldyn alu, qorghanu sharalaryn óz kýshterimen jýrgizgeni shyghyn mólsherin de azaytqan. 

Alash ziyalylarynyng shumadan ózge sheshek, oba, sýzek, merez, soz, taz-temiretki, tenge qotyr, trahoma (kóz auruy), kóksau (tuberkulez), bezgek, qútyru, bez auruy jәne t.b júqpaly aurulardyng payda boluy, júghuy, olardan saqtanu turaly jazghan maqalalary Kenes ýkimetining alghashqy jyldary jeke-jeke 30-gha juyq kitap bolyp shyghyp, densaulyq salasyndaghy qazaq tildi alghashqy enbekter qataryna endi. Al ózderi qughyn-sýrginge úshyraghangha deyin, aghartushylyq júmystardy jýrgizumen qatar densaulyq salasynda últyna qaltqysyz qyzmet etu arqyly býgingi úrpaqqa tamasha ýlgi qaldyrdy.

Abay Myrzaghaliy

Abai.kz

4 pikir