Beysenbi, 4 Nauryz 2021
Qogham 2987 16 pikir 13 Sәuir, 2020 saghat 16:19

«Radlov pen Levshin jazghan tarihty әli júbanysh kórip jýrmiz»

Koronavirus

Búl tek bizding elde emes, tórtkýl dýniyeni jaylaghan óte qauipti indet bolghandyqtan, asa saqtyqpen baybalam salmay, tek ýiden shyqpaugha tyrysyp, bayaghy Kýnqoja jyrau jyrlaghanday, «Birinshiden ne jaman qasarysqan qyz jaman» degendey biylikpen qasaryspay, zangha baghynyp, ýiden shyqpay uaqyt ozdyryp, virustyng odan әri taraluyna jol bermey, saqtyq sharalaryna boyúsynghan abzal. Sonda ghana Qytaydaghy nemese Italiyadaghyday zardap shekpeymiz. 

Qazaq halqynyng tarihy

Kerey men Jәnibek handar Qazaq handyghyn 1465 jyly qúrghan degen naqty derekter bar ekenin tarihshylardyng kópshiligi biledi. Biraq, 2012 jyly Resey preziydenti V. Putin myrza «Qazaqtarda búryn-sondy memleket bolghan emes, ony 1991 jyly sizderding túnghysh preziydentiniz N. Nazarbaev qúrdy» - dep aidy aspannan biraq shygharyp edi. Sol V. Putinning sózine qarsy jauap retinde, bizding biylik Qazaq Handyghynyng qúrylghanyna 550 jyl bolghan dep 2015 jyly Tarazda dýrkiretip atap ótti.

Qazaq el men jerdi qorghau, saqtau dәstýrleri handyqtyng negizin qalaghan súltandardyng arghy babasynyng tarihymen bite qaynasyp jatyr. Óitkendegi jәne býgingi tariyhqa zer salyp ýnilsek, Qazaq elining azattyghy ýshin arpalysqan úly túlghalardyng bar arman-maqsaty – últtyq memleketimizdi qúru bolghanyn kóremiz. Sonau kóne dәuirdegi el birligin oilaghan kók týrikting danqty qolbasshysy Bilge qaghannyng «Týrki halqy ýshin týnde úiyqtamadym, kýndiz otyrmadym, jalanash halyqty kiyimdi, jarly halyqty bay qyldym, az halyqty kóp qyldym» degen óz ósiyetin mәngilik tasqa qashatyp qaldyruy tegin bolmasa kerek. Bilge qaghannyng ósiyeti bolyp tasqa qashaldy, Mahambet Ótemisúlynyng otty ólenderi bolyp órildi, keshegi Álihan, Ahmet, Mirjaqyptyng hattary bolyp tariyhqa qattaldy.   

Reseyding bizding elge kózqarasy

Totalitarlyq kenes dәuirinde qazaq tarihyn zertteuge qiyanat jasalyp, tarihy shyndyq kópe-kórineu búrmalanyp, osynday birjaqty tarihtyng ózin de óz dәrejesinde oqytugha shynayy kónil bólinbey kelgendigi beseneden belgili. Tek orystyng eki shaly Radlov pen Levshin jazyp bergen tarihyn әli kýni júbanysh kórip jýrmiz. Onyng zymiyan sayasy astary, ekijýzdi mәni –memlekettiligimizdi shalajansar kýide, mýlde kýngirt qaldyryp, әrtýrli qiytúrqy amaldarmen týbinde últtyq salt-sana, әdet-ghúryptarymyzdy mýlde joyyp, tilimiz ben dinimizden aiyryp, ghasyrlar boyghy ruhany baylyghymyzdan bezdirip, «kenes halqy» degen iydeologiyalyq boyaumen әshekeylengen, «jogharygha» bas shúlghyghan qalyng tobyrdyng qataryna qosu bolatyn. 

Tarihshylar tarapynan shyndyq úshqyny kórinis berip, aityla qalsa, ony marksizmning internasionalizmdi dәripteytin tarmaqtary arqyly der kezinde «oshaghynda» óshirip, tipti kýshpen basyp tastau oryn alyp keldi. 1952 jylghy Qazaqstandaghy «Bekmahanov isi» de osynyng anyq aighaghy... 

Onyng ýstine, biz – bireulerge tanys, bireulerge beytanys qauymbyz. Ejelgi taghdyrymyz tabighattan irgesin ajyratpaghan anayylyq, keyingi taghdyrymyz basqanyng jarylqaushylyghyna iyek artqan mýjәlsizdik keypinde sipattalyp baqqany barshagha ayan. Búl arqyly bizdi әli kýni óz betimen el bolyp kete almaytyn dәrmensiz júrt retinde negizgi adamzat kóshinen bólip alyp, jeke dara jetektep әketuge qúshtar ýstemdik jýrgizude. Olar óz qaghymyzdan ózimizdi jerintip, ózge qylyp jiberudi kózdeydi. Búl dәmelerinen әli kýder ýze qoyghan joq. Jan-jaghymyzdan jalandap gegemonizm bas kótere bastaghanyn kórmey, bilmey otyrghan joqpyz. Búnday jaghdayda ózimizdi ózimiz jete tanyp, ózgelerge de jetkize tanyta alsaq qana qolymyz әzer jetip otyrghan derbestigimizdi odan әri ornyqtyra alamyz. Kremlding arandatushylary V. Jirinovskiy men Limonov sekildiler әli kýni Soltýstik Qazaqstan bizding ata qonysymyz dep anda-sanda baybalam salatyny sonyng kórinisi.

Qazirgi qazaq qoghamy

Kenes odaghynda mektepte dәris aldyq, qaysy kitaptyng birinshi betin ashsanyz, «Kýn kósemnin» yaghni, V. Lenin tazdyng basyn kóretin edik. Býginde sol Lenin men Stalinder dalada qaldy. Telearnalardan tanertennen qara keshke deyin arzanqol әzil-qaljyndar men әn shyrqau odan qala berdi týrik pen kәristing teleserialdary jaulap alghan. Basqany bylay qoyghanda, әlemdi jaylaghan Koronavirus dep ýiden shygha almay qalghan son, ne aitugha bolady. Onsyz da jermen kókting arasyna belsheden qaryzbyz. Osylay janalyq qúmar, jasampaz qazaqtyng minezi jaghympazdyqqa úlasyp jeke basqa tabynu jýiesi myqtap qalyptasqany eshkimge jasyryn emes. 

2019 jyly AQSh-ty su basqanda Preziydenti Donalid Tramp su keship, basqaryp jýrdi. Al, biyl kóktemde Qazaqstannyng kóptegen eldi mekenderdi su basty. Ókinishke qaray, bizding atqa minerler jyly kabiynetinen shyqpady. Osynday da sheneunikter kimge kerek, óz halqyna jany ashymaytyn. Teledidardan shalghay auylda bireu tauyghyna kýrke salsa da «Elbasynyng arqasynda» deytin boldy. Onymen Elbasyn maqtaghan emes, kerisinshe jinaghan abyroy-ataghyna núqsan keltirip túrghanymen sharuasy joq.   

Tarih pәninen bizge «baylar jaman adamdar, olar kedeylerge qoyyn baqqyzyp, oghan aqy tólemey, onyng ornyna úryp-soghyp, ne oiyna kelse sony istetken. Al kedey sorly ómir baqy baydyng aitqanyn qylyp jýruge mәjbýr bolghan» dep oqytatyn biz soghan qúdayday senetinbiz.

Sodan uaqyt óte bizder er jettik, qyzdar boy jetti. Aygha atylghan arystanday Kenes Odaghy ydyrap, tәuelsiz el atandyq. El býginnen erteng jaqsy bolady degen ýmitpen jýredi. Adam balasynda esh uaqytta toyym bolmaghan. Bayaghyday bir ailyqqa qaraghan zaman kelmeske ketti. Batystan kelgen salt-sanany esh ózgertpey qabyldadyq. Keshe dymy joq taqyr kedeyding úrpaghy biylikke shyghyp, qaltasyn aqshagha qampityp «elita» atanyp shygha keldi. Kezinde Ýndilerdi basqarghan Mahatmy Gandy «Elita – vospitannyy kolonizatoramy glavnyy vrag svoego naroda» dep dúrys aitypty jaryqtyq.

Olar tas qabyrghadan eki-ýsh qabatty zәulim saraylargha kóshti. «Volga» kóligin mensinbey, ornyna atynan at ýrketin Djipting jeti atasyn minetin boldy. Yaghny ólshem ózgerdi. Arzan kiyim kiymedi, arzan qyzdy sýimedi. Bәrining baghasy ózgerdi. Egemen el bolghanda etek-jenimizdi jinap, auzymyzdan aq may aghady degen el ýmitining kýli kókke úshty.

30 jylda qazaq qoghamy taghy da bay men kedeyge bólinip, ekige jarylyp shygha keldi. Múny keybireuler moyyndamauy mýmkin, biraq kýndelikti ómir ony dәleldeude. Bayaghy taz qalpymyzgha, úly Abay zamanyna qaytyp keldik. «Bay baygha qúyady, say saygha qúyady» deydi halyq danalyghy, bay bayyghan ýstine bayyp jatyr, kedey sorly kýn sanap kedeylenip barady. 

Býgingi qaltalylar men qaltasy qaghylghandardyng arasyndaghy aiyrmashylyq tym alshaq. Búl aiyrma odan әri alshaqtay beretin bolsa, qoghamdy shiyelenisti jaghdaylargha úryndyruy yqtimal. Qazirgi milliondardy susha sapyryp jýrgen auqattylargha baylyq bir jaqtan kelgen joq. Onyng bәri osy Qazaqstannyng baylyghy. Últtyq banktyng búrynghy tóraghasy Daniyar Aqyshev myrza dollardyng baghasyn aspandatyp 500-ge kóterdi, osylay halyqty aqymaq sanap otyrghanyna ne kýlerindi, ne jylaryndy bilmeysin. «Oraza, namaz – toqtyqta» degendey, shynynda tóraghanyng múnysy buynsyz jerge pyshaq úrghanmen birdey boldy. Valuta baghamynyng myng qúbyluynan-aq qyruar qarjy tauyp jatqan búl bankter men Ýkimetting búl bastamasy nemen ayaqtalatyny bir Allagha ayan. 

Baygha, bargha, zorgha tabynu, aldynda qúrday jorghalau, jýirik kólik, qymbat kiyim, zәulim saray, úshaqpen jer-jahannyng birin qaldyrmay aralap kóru, jyltyraq syilyq satyp alu mәrtebege ainalghany qashan. Al auyldaghy aghayynnyng óni týgil búnyng bireui de týsine kirmegen. Óitkeni, baylyq bәrin sheshedi. Tipti, tәuelsizdigindi de. Baylyqty kim iyelense, sonyng mereyi ýstem---biylik sonyng qolynda. Búl tarihy myng ret dәleldengen shyndyq...

Shygharmashylyq orta 

Jalpy, órkeniyetti elderding bәrinde delik, shygharmalyq adamdar bir-birinsiz ómir sýre almaytynday kórinedi maghan. Al bizding elde qúdayym-au jazushylar bolsyn, jurnalister bolsyn birin-biri moyyndamaydy nemese mensinbeydi. Ári ketse jerge, rugha, jýzge bólinip shygha keledi. Biraq, bәri bir qazaqtyng balasy. Nege ekeni belgisiz, Astanada 15 jyldan beri túramyn, biraq birde-bir ret shygharmashylyq adamdar jiylyp, qazaq tili әdebiyetining jәi-kýiin talqylaghan joq. 2007-2010 jyldar aralyghynda «Aqjol» partiyasynyng tóraghasy Álihan Baymenov «Temirqazyq» degen pikir-talas kluby ghana júmys istegen edi. Álekeng auysyp ketken son, ol jiyn toqtady.  

Ghalamtordaghy qazaq tili

2018 jyly Astana ekonomikalyq forumyna Reseyding telejýrgizushisi Vladimir Pozner maghan «Siz maghan renjimeniz, aqparattyq tehnologiyalyq sauattylyqqa kelgende Qazaqstan Afrika elderining qatarynda túr» dep múrnyn shýiirdi. Mektepter men JOO ghalamtordyng kompiuterding qúrylysyn ýiretkenimen, onyng beyimdelgen kontent әzirleu men aqparat tútynudyng sauatty júmys jasau jәne qauipsizdik siyaqty taqyryptardy dym ýiretpeydi.

Sondyqtan baryp, ol ghalamtormen óz betinshe, qoldanugha ýirenip alady. Ár týrli óz-ózine qol júmsau, zorlyq-zombylyqtyng týr-týrin kórip alyp, sonday bolghym keledi degen sholaq oilaryn jýzege asyrghysy kelip talpynady. Ghalamtordaghy dayyn túrghan referattar men shygharmalardy kóshirip jazugha tym әues. Ghalamtordaghy jobalar ómirsheng boluy ýshin naryqtyq súranysyna jauap berui qajet. Bizding elde әli kýni qújat almasu orys tilinde jýrgendikten qazaqsha ónimge investorlar qolynda qomaqty qarjysy bar  biznesmender, múrnyn shýiirip qaraydy aqsha bólmeydi.  

Sondyqtan býkil Aziya elderi google izdeu jýiesine tәueldi bolmauy ýshin ózining jeke izdeu jýielerin damytuda. Qytaydyng baibu izdeu jýiesi – әlemdik dengeydegi iri resurs, әri naryqtyq qúny óte joghary. Wikipedia-da qazaqsha kontentting az boluy, sauatty tútynushylargha tikeley baylanysty bolmaq.

Memlekettik til 

2005 jyldan bastap, Memlekettik til qozghalysynyng tóraghasy belgili aqyn Múhtar Shahanov aghamyzben tyghyz baylanystamyn. Ár jyly 22 qyrkýiek Almaty qalasyndaghy Saryarqa kinoteatrynyng artynda Memlekettik tilge baylanysty beybit sheru ótkizip túramyz. Odan tys Astana qalasyndaghy bala-baqshalar men mektepter, jogharghy oqu oryndarynyng qazaq tiline baylanysty is-sharalargha Astana qalasy boyynsha memlekettik til qozghalysynyng tóraghasy, belgili diplomat Saylau Batyrshaúlymen birge qatysyp jýrmin. 

Sonda bayqaghanym; Bizding qoghamda ashy bolsa da aitayyn, eki týrli qazaq ómir sýrip jatqanyna kózim anyq jetti. Birinshisi, ózining ana tilin  mengergender, ekinshisi, ana tilinen mýldem maqúrym, tughan tilinde bir auyz sóz bilmeytinder nemese bilmese de bilgisi kelmeytinder. Olardy oryssha sóilegeni ýshin jazghyryp, keudeden iytere bermegenimiz abzal. Kerisinshe, olardy ortamyzgha tartyp, qazaq tilining qadir-qasiyetin sezindiruge tyrysqan jón. 

Orys pen aralas mektepterding mýldem jauyp tastamasa, búlar aram shóp sekildi qaulap óse beredi. Kenes odaghy ydyraghanda bizden basqa 14 respublikalar orys mektepteri men jogharghy oqu oryndaryn jauyp tastady. Sonyng nәtiyjesinde Ashhabatta nemese Dushanbede, Tashkentte orys mektepteri joqtyng qasy, barlyghy derlik ózbek, tәjik nemese týrkimen tilderinde dәris alady. Al bizde bolsa, kim kóringen kók attygha mektep ashyp bere beretin jalpaqshesheylik jaman әdetimiz taghy bar.  Olargha til ýiretuding eng onay týri bireu-aq. Ol memlekettik qyzmetke memlekettik tildi mengermese júmysqa almau kerek. Bir aidan keyin olar ózi ýshin, bala-shaghasynyng qamy ýshin tildi ýirenip ketedi. Kezinde orystar osy әdisti tiyimdi bizge paydalandy. Órkeniyetti elderding bәrinde osy salt-dәstýr qalyptasqan. Kim bolsan, ol bol memlekettik tilde sóile, eger sóiley almasan, nan taba almay ashtan ólesin. 

Juyrda Últtyq Kenestyng mýshesi Qazybek Isa aghamyz Konstitusiyadaghy qazaq tili orys tilimen teng jýredi degen, 7-shi baptyng 2-tarmaghyn alyp tastamay kósegemiz kógermeytinin aityp, bastama kótergenin bilemiz. Biraq, ol әri qaray qogham talqysynda qoldau tappay  qalatyny beseneden belgili. Óitkeni, biylikting әr týrli satysynda Reseyding tilin qoldaytyndar basym ekendigi aidan anyq, kýnnen jaryq. 

Júmamúrat Kenesúly Shәmshi

tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

16 pikir