Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
Janalyqtar 3875 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 09:08

JÁDIGER QALA JEZÓKShELER ÝIINE AYNALYP BARADY

Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi

Asqar Myrzahmetovtyng nazaryna!

JÁDIGER QALA JEZÓKShELER ÝIINE AYNALYP BARADY

Al búl týrkistandyq sheneunikterdi oilandyra ma?

Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi

Asqar Myrzahmetovtyng nazaryna!

JÁDIGER QALA JEZÓKShELER ÝIINE AYNALYP BARADY

Al búl týrkistandyq sheneunikterdi oilandyra ma?

 

Ózinning tughan jerin, tughan ortang turaly syny maqala jazu — óte auyr. Ásirese iysi músylman halqynyn, týrkitildes memleketterding ruhany ordasy — kiyeli Týrkistan jayly sóz qozghau kim ýshin de onay emes. Degenmen jazbasqa laj, kótermeske amalymyz qalmady. Ol kiyeli ónirde — jezóksheler ýilerining qaptap ketkendigi.

 

 

Múny jazar aldynda kóp oilanyp, kóp tolghandyq. Tughan jerindi synasan, óz qúdyghyna ózing týkirgendey bolady ekensin. Degenmen talay jasqa tәrbie berip jýrgen jazushy-ghalym әri ruhany ústazymyz Qúlbek Ergóbek aghamyzdyn: "ghúmyrlyq jolyng etip tandaghan jurnalistikada jaltaq bolsan, tayghanaqtyq tanytyp jauyrdy jaba toqysan, ómirlik isinde "óli pozisiya" ústansang — barynnan joghyn" degen sózin qalqan etip alghan son, shyndyqty aitpay túra almadyq. Onyng ýstine, kiyeli shahardyng kiyesin qashyrugha bolmaytynyn qala basshylaryna, qalalyq qúqyq qorghaushylargha qansha aitqanmen, nәtiyje bolmaghan son, laj joq qayta kóteruge tura keldi.

Sonshama búl aitpaugha bolmaytynday ne nәrse deysizder ghoy, ol — kiyeli jerde jezóksheler ýilerining qaptap ketkendigi. Endi olardyng naqty adresterine keler bolsaq, Týrkistan qalasynyng «Asanbay ata» bazarynyng manyndaghy kópshilik «nRTA» dep atap ketken jerinde, sonymen qatar, ataqty «Rýstem» monshasy da osy teksizderding ýiine ainalghan. Onymen qosa, búrynghy ózimiz asyr salyp oinaghan «Altyn balyq» balabaqshasy da jekeshelenip, onyng bir búryshyna sauna ashylyp, jezókshelerding túrghylyqty orny bolyp otyr. «Samal» yqshamaudanynyng manyndaghy shaghyn «butikterdin» ishinde de aryn satqan qyzdardyng otyrghanyn kórdik. Kórip qana qoymay, osy aty atalghan jezóksheler ýilerining barlyghyn suretke týsirip, «aru» qyzdarmen súhbattastyq ta. Salystyrmaly týrde aitatyn bolsaq, búl jaqtaghy qyzdardyng qyzmet aqysy iri qala — Almatydaghy arulardikimen birdey bolmasa, esh kem emes. Jalpy aitqanda, qalada qansha qonaq ýi, monsha-saunalar bolsa, sonyng barlyghyn da aru qyzdar "jaulap" alghan...

IYә, bizding qoghamda jezókshelik baryn eshkim joqqa shyghara almaydy. Degenmen júrtshylyq Týrkistandy ekinshi mekke, kiyeli orda sanaydy emes pe? Al ruhany astanada osynday jenil jýristi qyzdardyng kóptep boy kórsetuin qalay týsinuge bolady? Kerek deseniz, osy kiyeli ónirge ayaghyn basa almay armandap jýrgen qanshama adamdar bar. Olar qasiyetti Týrkistangha tәu etip kelgende, әlgindey әreketterdi kórip kónilderi su sepkendey basylmay ma?..

Nesin jasyrayyq, kiyeli jerde jenil jýristi qyzdar úyasynyng bar ekenin búrynnan biletinbiz. Tipti Týrkistandaghy jezókshelik turaly faktini ondap sanap, jýzdep dәlel keltiruge de bolady. Biraq kiyeli jerde osynday adam tózgisiz qasiretting oryn alghandyghy turasynda qoghamymyzda әli de ashyq mәsele kóterile qoyghan joq. Al birli-jarym estigender bolsa tang qalyp, "basqa-basqa dәl osynday bylyq Týrkistanda oryn alsa, onda úyat! Búl qalanyng ghana emes, býkil respublikanyng atyna ýlken syn!" dep jaghasyn ústap jatady. Búl turaly keybir týrkistandyq sheneuniktermen sóilese qalsanyz: "endi Týrkistanda aitylatyn basqa problema qalmady ma?" dep ózimizge qarsy shyqty. IYә, bylay qarap túrsaq, qalada sheshimin tappaghan mәseleler kóp-aq. Eng aqyr ayaghy múnda auyz sudyng ózi ýlken problema, jaryq ta saghattap beriledi. Degenmen, bizding kóterer taqyrybyz, aitar oiymyz basqa bolghandyqtan, búl mәseleni keyinge shegerudi úighardyq. Mýmkin osynday problemanyng barlyghy tekti ýidi teksiz qyzdardyng basqandyghynan qasiyetti shahardyng kiyesi úryp, әne-mine sheshiler mәselening ózi qiyndap, ayaqsyz qalyp ketui sodan shyghar, kim bilsin?.. Al keybir sheneunikter: "Múnday problema tek Týrkistanda emes, Almatyda da bar ghoy" deydi. Qúday-au, Almaty men Týrkistandy mýldem salystyrugha kelmeydi ghoy. Týrkistan — ruhany orda, alys-jaqyn shet memleketterden at basyn búryp, tәu eter qasiyetti meken, kiyeli topyraq emes pe? Týrkistannyng abyroyy, mәrtebesi tek qalagha ghana emes, respublikagha, tipti kerek deseniz, býkil týrki júrtyna belgili ghoy. Al osynday ekinshi mekke sanalatyn ruhany astanada jenil jýristi qyzdar jortyp jýrse, onda basqa qalalar qanday bolmaq?! Ayaday ghana әri kiyeli jerdegi jezókshelikti joya almay jatyp, alpamsaday Almatydaghyny qalay joymaqpyz, sheneunik myrzalar?!.

Týiin: Jalpy bizding búl maqalada syny pikirlerge kóp oryn bergenimizge týrkistandyq sheneunikter renjy qoymas. Renjigen kýnning ózinde, biz múny tughan jerimizge adal bolu kerektigin úqqandyghymyzdan osylay jasadyq. Jәne búl ýshin eshkimnen keshirim súraugha tiyis emespiz.  «Syn týzelmey, min týzelmeydi» deydi qazaq. «Auruyn jasyrghan óledi» demekshi, aktualidy problemanyng ushyghyp ketpey, uaqytysynda kóterilgeni dúrys. Al maqalada kóterilgen mәselelerge oblys әkimi Asqar Myrzahmetov myrza qalay qaraydy eken?.. Jalpy aimaqtaghy adam tózgisiz qasiretting oryn alghanyna oblys әkimi bey-jay qaramaydy degen degen oidamyz... Bizding maqsat — oy tastau, osynday problemanyng bar ekenin jetkizu. Al onyng sheshilui, qalypqa kelui tiyisti organdardyng iskerligine baylanysty. Ayta keteyik, biz búl problemalar tolyq sheshilmeyinshe, oqyrmandar nazaryna údayy úsyna beretin bolamyz...

Serik JÚMABAEV

0 pikir

Ýzdik materialdar