Beysenbi, 4 Nauryz 2021
Qogham 1866 5 pikir 10 Sәuir, 2020 saghat 11:39

Koronaviruspen chellendj arqyly kýresip jatyrmyz

Koronaviruspen kýres býkil әlemde jýrip jatyr. Ár memleket óz halqynyng amandyghy ýshin amaldap, qolda bardy qysyp-qymtyrmay qorghanugha kóshken. Sol qatarda biz de barmyz. Qauipti indetting betin qaytaru ýshin qúzyrlylar qanday shara qabyldaghanyn búghan deyin de jazdyq.

Ras, qazir tartysatyn emes, tar kezendemiz. Alayda, qazaq biyligi, biyligi ghana emes, týgel qoghamy naqty isten góri qúr maqtangha qúmar kóne әdetin tótenshe jaghday kezinde de qoya almay otyrghanday oy qaldyrady. Beybit kýnde «Alga Kazakstan», dep úrandap sóilep, kýn sayyn fleshmob úiymdastyratyn shendiler endi koronaviruspen chellendj arqyly kýresuge kirisken be deysin, eriksiz...

Jo-joq, japtym jala, jaqtym kýie emes. Ýkimet qiyn-qystau kezende qol qusyryp qarap otyr desek jәne ótirik bolar. Nauryzdan beri jariyalanghan tótenshe rejiym, qalalardy karantinge jabu, azyq-týlikten tarlyghan keybir otbasylargha kómektesu - osynyng bәri el ýshin istelgen iygilikti sharualar. Onyng ýstine qazirgi qoghamnyng qas jauy osy chellendj bop túr demeymiz, jәne. El ensegi pәseygen osynday kezde birli-jarym ruhty sóz kerek te shyghar. Biraq, ol eseppen bolsa, kәni...

«Ádemi bastalghan isti әdemi ayaqtay almaytyn» әdetimiz shyghar, bәlkim. Songhy kezderi qolgha alynghan naqty sharalardyng ornyn kóz aldaytyn qyzyldy-jasyldy әlemjelilik estafetalar basyp barady. Jany qalmay jalpy atsalysyp jatqan chellendj de sonyng biri. Eng ókinishtisi, qúzyrly ministrlikter men әkimdikter sol chellendjderding shoghyn ýrlep jatyr eken.

Densaulyq ministrligining әleumettik jelidegi beyne úrandary. Mine qaranyz:

Búl - bir,

búl - eki,

búl - ýsh,

búl - tórt, t.b.

Búlay deuimizge, әleumettik jelide qaptap jýrgen #ýidenshyqpaeldisaqta #ostavaysyadomasohranijizni, #Birgemiz sekildi chellendjder sebep bolyp otyr. Áriyne, múnyng bәrin ministrlik jariyalap otyrghan joq. Biraq basty nazarda ústap qoldau kórsetip otyrghany shyndyq.

Ministrlik qana emes, qoghamnyng barlyq salasy qazir chellendjdenip jatqanday, qúddy. «Tabighat qúshaghynda», «Atpen suret», «Balyqpen suret», «Birge әndet», «Terezede әn sal», «Shash alu» t.b. kóp. Tipti óte kóp. Áleumettik jelilerde әnshiler de, әrtister de, aqyn-jazushylar da, kәsipkerler de, auyldaghylar da týrli chellendjerdin, estafetalardyng bir-bir keyipkeri bolghan.

Koronavirus derti dendep barady. Elde qazir 800-den asa nauqas tirkeldi. Osydan-aq, indetting beti qatty ekenin bayqaugha bolady. Qazir biylik iyelerining bergen aqparattary jetkiliksiz. Kýndelikti estip-kórip jýrgenimiz: qay ónirden, qansha adam virus júqtyrdy, onyng qanshasy jazyldy degen aqparat qana. Bitti. Tipti pәlen oblystan bir adam virus júqtyrdy degenimen, nauqas adam ol oblystyng qay qalasy, qay auylynda ekeni de aitylmaydy. Nauqastyng kim ekenin, kimmen baylanysta bolghanyn aitu etikagha jat degenderi jón shyghar, tym qúryghanda ol nauqastardyng qalay auyryp, qalay jazylghany turaly aqparat taratyluy kerek qoy.

Týiin. Memlekettik organdar mәn-maghynasyz jyltyraqqa qyzyqpay naqty júmystar istese deymiz. Turizmdi damytamyz dep úsaq-týiek vaynerlerge milliondap qarjy bóletin shendiler, tilsiz jaudy úran tastap, fleshmob jasap jene almaytynyn týsinu kerek. Qogham tótenshe jaghday kezinde resmy aqparattardyng azdyghyn, jedel janalyqtardyng memlekettik tilde keshigip jatqanyna nazar audaryp otyr. Biz birgemiz dep bos úrandaghansha ghalym, dәrigerlerdin, virusologtar úsynghan naqty, ghylymy aqparattardy jariyalghany jón...

Indetpen kýresting aldynghy shebinde jýrgen dәrigerlerding qazirgi hal-ahualy qalay? Olar ne kiyinip, ne iship jýr? Keshe ghana 120 dәrigerding virus júqtyrghany aityldy. Olardy qazir qanday tәsildermen emdep jatyr? Qanday dәri-dәrmekter paydalanyluda? Súraq kóp. Jauap joq. Esesine biz Birgemiz dep jatyrmyz...

Abai.kz

5 pikir