Júma, 3 Aqpan 2023
Aymaq 4045 1 pikir 28 Nauryz, 2020 saghat 12:52

Ata-mekenimizding myng jyldyq tanbasy

(Soltýstik Qazaqstandaghy onomastikalyq zertteuler)         

«Tughan jerding týtini de tәtti» degende týtinning tura maghnadaghy dәmi emes, onyng tughan jerden shyghyp túrghany tәtti kórinedi eken ghoy. Kindik qanyng tamghan jerdi saghynghandyqtan, sәbiylik shaghyng ótken, bala bolyp oinap, es jiyp, etek japqan, ong qol-sol qolyndy tanyghan shaghynnyng kuәgeri bolghan song tәtti kórinedi ghoy. Soltýstik ólkening sýiikti úly, jalyndy jyrshysy biyl tughanyna 120 jyl tolyp otyrghan Sәbit Múqanov atamyzdyng tughan jer turaly tolghanystary, atamekenning әr tasy men tóbeshigi, ainaday jarqyraghan kólderi men shoq-shoq toghaylarynyng atyn jasynan jattap ósken jershil azamattyng jazbalary Otansýigishtik oqulyghynday jetelep otyrady.

«Petropavlgha kele súrastyrsam,- deydi jazushy. - Jamanshúbar jerining qay sovhozgha qarauyn biletin adam joq eken. Olardy kinalaugha da bolmaydy, - geografiyalyq kartada onday at joq. Biraq, men Jamanshúbardyng jolyn eshkim aitpay-aq tabam», dep alady da bastaushy almay-aq jýrip ketpek bolady [1] Oysha qúrghan jospary boyynsha tas jolmen jyldamdatpay, saghynyshyn basyp, kókirek kere tynystap, qazaq dalasynyng ógey úldary týsine bermeytin kórkem kelbetin taghy tamashalap qúmarynan shyqqysy  kelgen boluy kerek, ózi ejelden janylmaytyn jol sorabyn qaghazgha bylaysha týsirgen: «...biletinim, auyl arasynyng joly. Erte kezde, úsaq auyldardy aralap qiqan-siqany kóp bolatyn búl jolmen... Petropavl, Arhangelisk, Býgilim (Bogolubovka), Talapker, Jekekól, Ortalyq, Jekekól (Blagoveshenka), Maybalyq. Odan әri jaylau - Jamanshúbar». Sәbeng 1930 jyly kelgende: «Marshrutym: Beskól, Nadejenka, Bogolubov, Órnek, Altay-Múrat, Qorjynkól, Jekekól, Maybalyq, óz auylym».  Mine, býgingi zamandastarymyz kónil audaryp, «Sәbit joly» dep arnayy atap, qújattap, hattap, turistik marshrut jasaytyn tarihy sapar joly – osynday-aq bolar. 

Jazushy shygharmasynda jer-su ataularyn týsindirip, ereksheligin ejelgi qazaq túrmysymen qabystyra bayandap ketedi: «Búl manayda,  búryn ýsh auyldyng qystauy bolushy edi, Jamanshúbar, Batpaqkól jәne Ótey-Dәuish. Jamanshúbarda kól joq, sudy qúdyqtan ishetin, biraq qúdyq suy tapshy bolyp, keybir qysta maldary da, jandary da qardy eritken sumen kýn kóretin. Batpaqkóldi qystaghan Mәmek pen Andamasqa kólding suy keyde jetip, key jylda tapshy bolyp, sondyqtan, olar da qar eritip kýn kóretin».

Qadirli qalamgerding qazaq tarihyna da, әdebiyeti men mәdeniyetine, ghylymyna salghan joly úrpaqtar sanasynda  osylaysha janghyryp, jarqyrap jatqandyghyn kórsetetin shaghyn mysaldy keltire otyryp, Qyzyljar qalasynyng bir top zertteushileri osy kýnderi «Sәbit Múqanov shygharmalaryndaghy toponimder» degen taqyrypta zertteu jýrgizip jatqanyn aitpaqpyz. Álbette, múnday talpynystar bir jýiege týsip, býkil elimizdin, Úly dalanyng myng jyldan beri jer bederi, tauy men tasynda, ózeni men kólinde, qamysy men tomarynda jazylyp qalyp otyrghan qasiyetti tarihyna úlasady. 

Zertteushilerding esebi boyynsha   Qazaqstanda shamamen 2,7-3 mln. shamasynda әrtýrli geografiyalyq atau bar dep eseptelinedi.   Halqymyzdyng osynday ruhany qazyna baylyghyna Soltýstik Qazaqstan oblysy aumaghynan qosylmaq ýles te az emes. Syrt kóz jete bilmegendikten, tosyn týsinip, bayybyna barmaghandyqtan, «orys tili basym, oryssha oilap qalyptanyp qalghan» degen úghym tarap, ortalyghynyng atauy Petropavl, qazaqshasy kemshin degen týsinik bar ekeni de ras. Soghan qaramastan, jergilikti biyliktin, ziyaly qauym ókilderining kýshimen Tәuelsizdik jyldarynda eng aldymen 13 audannyng atyn qazaqshalap, auyz toltyryp aitarlyqtay, keude kerip tynystanatynday: Shoqan Uәlihan, Maghjan Júmabay, Ghabit Mýsirepov, Jambyl, Qúlekeúly Shal aqyn atyndaghy, odan әri Aqjar, Aqqayyn, Esil, Qyzyljar, Tayynsha audandary dep atadyq.

Tolyp jatqan eldi mekenderding tarihy atauyn qalpyna keltirip jatqan jayymyz bar. Jer-su ataularyn jinaqtau, olardy retteu, dúrys tanbalau, tarihy ataulardy qalpyna keltiru siyaqty toponimiyalyq, teoriyalyq jәne qoldanbaly mәselelerge respublika kóleminde  ýlken mәn berilip, tiyisti Baghdarlama, zannamalyq aktiler qabyldap jatqanda, Soltýstikting zertteushileri búl mәselening ghylymy jaghyn týgendeuden syrt qalghan joq.

Arnayy qúrylghan zertteushiler toby  qazirgi Soltýstik Qazaqstan oblysyna qaraytyn aumaqtyng jer-su, eldi mekender ataulary tarihi  jәne etnolingvistikalyq túrghyda zertteudi qolgha alyp otyr. Uaqyt jaghynan alghanda, zertteu derekteri 1830-2020 jyldar aralyghyn qamtidy. Monografiya týrinde dayyndalmaq  újymdyq enbek Soltýstik Qazaqstan oblysy toponimiyalyq kenistigin osynday dengeyde ghylymiy-zertteuding bastamasy, keyingi berekeli izdenisterge joralghy núsqa dep qabyldanyp otyr. Búl júmysqa derek kózi retinde oblys tarihynyng HÝIII ghasyrdyng ekinshi shiyreginen beri qaray jaryq kórgen materialdar alynghan. 

Onyng ishinde, әsirese «Aqmola oblysynyng Estelik kitapshalary» dep atalatyn resmy basylymdardyng jóni bólek. Memlekettik tapsyryspen, arnayy bilimi bar qyzmet adamdary jasaghan resmy esep-sanaq qújattaryn negizge ala otyryp dayyndaghan jinaqtardaghy mәlimetterdi qoryta saralaudyng manyzy zor. Búl arada zertteushiler toby «Aqmola oblysynyng Estelik kitapshalarynyn» 1887, 1913,1914,1915, 1916 jyldary shyqqan núsqalaryn zerttep, kәdege jaratty. Biylik oryndarynyng jinaghan, súryptaghan materialdary sonyng aldyndaghy jyldarmen salystyrylyp berilui esep-sanaq derekterining naqtylyghyna jeteleydi. Osy enbekterden sýzip alyp, derektanu túrghysynan odan әri tekserilip, retke keltirilip, qazaqsha tolyq  núsqasy jasalmaq.    

Qazaqsha tolyq atauy: «Jerge ornalastyru jәne egin sharuashylyghy bas basqarmasy.» Aqmola oblysyndaghy qazaq sharuashylyghy. III t.-Petropavl uezi. 1901 jyly jasalyp,  1908 jyly qayta tekserilgen. SPb.-1910 jyl» [2] dep atalghan derek qoryna qosa, maghlúmattar tolyq boluy ýshin sol kezdegi Petropavl uezining әkimshilik-aumaqtyq bólinisimen shektelip qalmay, Soltýstik Qazaqstan oblysy aumaghynyng qazirgi jaghdayyn beyneleytindey dәrejede, búrynghy Kókshetau uezine tiyisti bolghan, qazirgi Aqmola jәne Qostanay oblystaryna qaraytyn  aumaghynan tiyisti maghlúmattar alyndy. Sóitip, óz oblysymyzdyng qazirgi toponimiyalyq kenistigi mýmkindiginshe tarihy týrde qamtyldy. Zertteushiler shartty týrde «tarihy toponimika» dep ataghan derekterding tarihi, tanymdyq baghasy qymbat.

Zertteu nәtiyjeleri oblystyq «Soltýstik Qazaqstan» gazeti betinde jәne  «Qyzyljar» telearnasy arqyly júrtshylyq nazaryna úsynylyp, tiyisti pikir-úsynystar jinaqtaluda. Ghylymdyq әri tәrbiyelik mәni zor  osynau bastamalar mektep oqushylary arasynda qoldau tapqany da quantady. Oblys ortalyghyndaghy Ál-Faraby atyndaghy qazaq orta mektebining shәkirtteri toponimka qúbylystaryn taldaghan qyzyqty bayandamagha ózimiz kuә boldyq.

Eki-ýsh ghasyr ótip ketken jer-su ataularynyng bayyrghy qalpyn kózge elestetuding ózi onay emes. Demek, múnday jaghdayda alys-jaqynda saqtalyp qalghan arhiv derekterining qúnyna bagha jetpeydi. 1918 jyldan bergi oqighalardy oblystyq arhivten tabamyz, Al, әri qaray izdensek, Omby qalasyndaghy tarihy arhivting qorynda  jatqan kóne kómbelerdi aqtarugha mýmkindigimiz bar.

Aytalyq, 1901 jyly qaghazgha týsip, 1908 jyly qayta týsirilgen jer paydalanu jaghdayynyng tizbesi (búdan bylay, qysqasha «Tarihy toponimika») sol kezdegi Reseyding otarlaushy әkimshiligining jasaghan kestesine sәikes, birneshe baghandargha bólinip jazylghan. Aldymen jer iyesinin, yaghny shanyraq iyesining aty men әkesining aty (keyde «ov» qosylyp, keyde qosylmay berilgen), odan keyin qystau-mekenining ataluy, jerding kadastrlik sapasy, kólemi, qanday zonagha jatatyny, aqyrghy baghanda, qazirgi bizding týsinigimizdegi «meken-jayy» degendi bildiretin bolsa kerek, «auyl kimning atymen atalady, ruy nemese auyl aqsaqaly» degen mәlimet berilgen. Osylardyng ishinen ghylymiy-zertteu mýddesi ýshin: 1) qystau-meken iyesining aty-jónin (antroponiym), 2) qystau-mekenining atauyn (oykoniym) jәne 3) ruyn nemese auyl aqsaqalynyng aty (etnoniym)  jeke jazylghan. 

Atalghan mәlimetterdi ghylymy súryptaghan kezimizde: kisi esimderining sany  4590 boldy, múnyng ishinde qaytalap keletinderining esebin jaqsha ishinde kórsetip,  (mysaly eki Ahmet, tórt Omar, on Ospannan bir-birden ghana) tek jalqy esimderdi ghana alghanda, barlyghy 2544 esim (antroponiym) boldy; qystaq-mekenderding ataulary da solay jasaldy – sanap shyqqanda 2255 qystau, nemese shanyraq (týndik-jeke sharuashylyq) bolsa, qaytalanyp kelgenderin eseptemegende 1356  atau (oykoniym) irikteldi. Tizbening songhy baghanyndaghy «ru-taypa ataulary nemese auyl aqsaqalynyng aty» degen 764 etnonim esepke alyndy. Búlargha qosa 1833 jyldan 1917 jylghy revolusiyagha deyin, Kenes ókimeti kezinde, dәlirek aitqanda Aqmola guberniyasy, Qyzyljar okrugi, Qaraghandy oblysy, eng ayaghy Soltýstik Qazaqstan oblysy qúramyndaghy әkimshilik-aumaqtyq bólinis tarihyn keninen kórsetu maqsatymen, Resey qúramyndaghy qazaq jәne orys bolystarynyn, kazak stanisalarynyn,  56 audannyn, auyldyq, selolyq jәne poselkelik sovetter men selolyq okrugterding 481 atauy tizilip, býginge deyingi jaghday qamtyldy.

Júmystyng taqyryp ayasyna sәikes, tek qana toponimder zertteldi, olardyng jasalu joldary, semantikasy, apellyativtik qyzmeti qarastyryldy, jekelegen tipterge bólindi.Kisi esimderi men etnonimder jeke zertteudi qajet etetindikten, olar tek qana antrotoponimderde kezdesken jaghdayda ghana qaraldy. 

Zertteu taqyrybyna simaytyndyqtan, «tarihy toponimika» tizimindegi kóptegen ataulardyng qazirgi jaghdayyn tolyq tekseru keleshekting isi, al qazir  keybir tústarda ghana eske alugha túrarlyq fakt retinde kónil audardyq. Zertteushiler toby qoldaghy antroponimder men etnonimderdin, basqa da jalqy esimderding oblys aumaghynan jinaqtalghan qory keleshekte talay qyzyqty zertteulerge arqau bolaryna senedi. Jogharyda atalghan toptyng ghylymiy-zertteu josparyna sәikes: oblys aumaghyndaghy toponimderding   sala-sala boyynsha elektrondyq qoryn jasau, ghylymy anyqtamalyqtar men sózdikter týzip shygharu, dalalyq ekspedisiyalar úiymdastyru turaly oblystyq jәne keybir audandyq әkimdikterge tiyisti úsynys dayyndaldy.

Osy taqyrypty zerttep,  enbek retinde qalyptau barysynda oblysymyzdyng әkimshilik-aumaqtyq bólinisining ózgeru tarihyna, tiyisinshe, onomastikalyq qúbylystargha da edәuir oryn berildi. Osy túrghydaghy túnghysh talpynys bolghandyqtan, Qazaqstan Tәuelsizdigine 30 jyl, búrynghy Petropavl uezining qúrylghanyna 100 jyl tolyp otyrghanda, elimizding ótken tarihyn bir sholyp qaytudy artyq kórmedik. Sondyqtan, HH ghasyrdyng basyndaghy kýrdeli qoghamdyq-sayasy silkinisterding saldarynan, zaman ózgerip, Kenes ókimetining biyligi  ornady. Osydan keyin Qazaq avtonomiya Respublikasynyng qúramynda Aqmola guberniyasynyng qalay qúrylghanyna, sol guberniyanyn, odan keyin Qaraghandy oblysynyng ortalyghy bolghan Petropavl qalasynyng jәne Tәuelsiz Qazaqstan ekonomikasy men óndirisinin, mәdeniyeti men ghylymynyng asa manyzdy aimaghyndaghy әrbir eldi meken men audannyng qalay qalyptasyp, damyghanyn kórsetpekke niyet ettik. 99 jyl ishindegi irili-uaqty ózgerister, bәri bizding ótken tarihymyz bolghandyqtan, әrqaysynyng sebebi men saldary naqty qújat týrinde kórsetildi.

Jer-su ataularyna zer sala qaraghan adam, sol ataulardyng astaryndaghy ghajayyp syrlardy tanyp, qayran qalar edi. Árbir halyqtyng sanasynda búl ataular ghasyrlar qoynauyndaghy qazyna retinde baghalanady. Qazaq halqy ejelden eldi mekenderdin, jer, su, ózen, kól ataularynyng mәn-maghynasyna, tarihyna erekshe kónil bólgen. Ár dәuirding eskertkishi retinde halyq tarihynyn, úghym-nanymnyng deregi sanalyp, úrpaqtan-úrpaqqa auysyp otyratyn tarihy jәdigerlerdi qúrmettep, ayalap saqtay bilu – azamattyq  borysh bolugha tiyis. Osy maqsatta, oblys toponimikasynyng osydan 100-200 jylghy jaghdayyn qarap otyrsanyz, jýrek tebirenedi. Ata-babamyzdyng asyl múrasynday netýrli ghajayyptar deuge túrarlyq әsem de tapqyr ataular, qazaq tarihynan, etnografiyasy men mәdeniyetinen habar beretin zerdey kórkem esimderding joghalyp ketkeni obal-aq. Zertteushiler osy ókinishin bildire otyryp, sol tarihy ataulardy qalpyna keltiru jónindegi úsynystaryn ortagha salghan. 

Soltýstik ólkede jer-su attarynyng orynsyz ózgerui, shamamen osydan 230-250 jyl búryn bastalghan bolatyn. Aytalyq, otarlanghan  eldi mekenderding qazaqsha ataularyn orysshamen aiyrbastau turaly әskery gubernator G. Menishikovtyng búiryghy 1774 jylghy 1 qantardan oryndala bastady. Ákimshilikting zorlyq kýshimen ózgergen alghashqy ataular, mysaly, mynalar ekenin eske salayyq:

Omby uezindegi Atqy-Móntik-Sary Qarauyl bolysynyng atauy Nikolaev bolysy, Petropavl uezindegi Mataqay-Syban-Kerey bolysynyng atauy Presnogorikovskaya bolyp ózgertildi [3, 4-6pp]. Búl ataular kýni býginge deyin otarlau sayasatynyng eskertkishindey saqtalyp qaldy. Búl ýrdis toqtalmay, jalghasa berdi.

Mysaly, 1830 jylghy geografiyalyq kartanyng betindegi kólder men eldi mekender attarynyng jappay orysshalanuy da kóp nәrseden habar bergendey. 1832 jyly Omby oblysynyng aimaghyn әskeriy-topografiyalyq kartagha týsiru ýshin podpolkovnik Butkovskiyding basshylyghymen arnayy ekspedisiya qúryldy. Ekspedisiyanyng 1833 jyly dayyndaghan esep-sanaq sipattamasynda Kókshetau okruginde (qazirgi SQO aimaghyn da qamtidy –avt.) túratyn halyqtyng әkimshilik bolystargha bólingendegi jaghdayy kórsetildi [4,101 b.].  

Patshalyq Reseyding otarlau sayasatynyng negizgi baghyty aumaqtyq jәne sayasiy-әleumettik birligi tútas, yntymaqtasa úiyp otyrghan  qazaq rularyn bólshektep, әrbir әkimshilik bóliske taratyp jiberuge baghyttalghany osy qújattan kórinip túr. Jogharydaghy kestede bir rudyng adamdary әrtýrli bolystarda qaytalanyp kele beruining mәnisin sanaq jýrgizushiler óz әlinshe týsindirgen: «Qazaq rularynyng úsaq toptargha bólinip, aralasyp ketui okrugtik prikaz qúru, әkimshilik bolystargha bólu saldarynan. Osylaysha, tarihi  rulardyng búrynghy ataulary óz mәnin joydy» [4, 103 b.].   Búl aitylghandar 1822 jylghy reformanyng nәtiyjelerine qatysty mәlimetter jәne keyin oblys, audan, sovhoz qúru kezinde mýlde asqynyp, tútas qazaqty tas-talqan etip bytyratyp, shashyp jiberdi. Bir rudyn, bir atanyng úrpaqtary birin-biri tanymay, suysyp ketuining tamyry osynday tarihy qúbylysta jatyr. 

Ras, qazaq jerlerining Reseymen irgelese ekeni, eki memleketting halyqtary tósekte basy, tóskeyde maly qosylyp, kóp uaqyt aralasyp kelgen. Tipti, HIH ghasyrdyng ortasyna deyin Reseyding jariyalanyp, taraghan geografiyalyq kartalarynda «Esil shebi» nemese «Ashy kólder shebi» dep atalyp kelgen bólikten ontýstikke qaray «qazaqtardyng jeri» ekeni taygha tanba basqanday kórinedi. 1752 jyly Reseyding ontýstik  shekarasyn qazaqtardan  qauipsiz etu maqsatynda Ertisten Baghlangha deyin tizbektele tartylghan qorghanys bekinisterining biri – Petropavl bekinisi boluyna baylanysty Qazaqstannyng soltýstik aimaghynyng әkimshilik-sayasi, ekonomikalyq ortalyghyna ainaldy.

Sodan beri Soltýstik Qazaqstannyng әkimshilik baghynyshtylyghy, qoghamdyq-sayasy ahual ózgergen sayyn, menshik iyesining úrpaqtary janarghan sayyn jer-su ataulary toqtausyz ózgerip otyrghany jәne búl ózgeristerding qazaqtyng últtyq  zerdesine qiyanat ekendigi aitpasa da týsinikti. Búl arada, ata-babalarymyzdyng úly dalasyn basa-kóktep, kýshpen iyelengender turaly әngime, óz aldyna. Árbir kelimsek ózimen birge tilin, dinin, salty men sanasyndaghy jer-su ataularyn ala kelip, ornygha bergen. 

Mysaly, qazirgi jer-su aumaghymyz әuelde  1803 jyly Reseyde qúrylghan Sibir general-gubernatorlyghyna qarady. Sibirding bas gubernatory bolyp 1819 jyly  M.M. Speranskiy taghayyndaldy. Reseyding osynau kórnekti memleket qayratkerin eske alyp otyrghanymyz, qazaq dalasynda handyq biylikti joyyp, «Sibir qazaqtarynyng jarghysy» dep atalatyn qújat negizinde memlekettik basqarudyng jana týrin engizgen osy gubernator bolatyn. Ol 1821 jyly ketip boldy. Sol jyly Abylayúly Uәly han qaytys boldy.  Handyq biylik Ayghanymda qaldy, tipti ol Shynghysúly Tortay súltangha túrmysqa shyqsa da, Resey patshasy onyng qolyndaghy biylikti alghan joq. 

1822 jyly  Sibir ekige bólindi de, Qazaqstannyng soltýstigi Batys Sibir gubernatorlyghyna qarady.  Atalghan әkimshilik bólinis Tobyl jәne Tom guberniyalary men Omby oblysyn qamtydy. Ákimshilik mekemeler Tobyl qalasynda bolsa da, osynyng ishinde Orta jýzding qazaqtarynyng biyligi Omby oblysynda qaldy. Búl oblys ishtey Omby, Petropavl, Semey jәne Óskemen okrugteri bolyp jikteldi..

Osylaysha, qazaqtardy memlekettik tәuelsizdiginen birjola aiyryp, naghyz otarlaugha kirisken patsha ýkimeti biylik jýiesin ózgertti.  Bizding oblystyng aumaghyna, iә sonymen qatar Kókshetau atyrabyna el auzynda qazaq-orys dep atalghan kozaktardyng (negizi shyn atauy «kozak» bolghan, «kazak» degenning qaydan shyqqanyna nazar audarghan jan bar ma?-avt.) arnayy jiberilip, qonystanuy 1826 jyldan bastalady.

1875 jylghy mәlimet boyynsha qazirgi Soltýstik Qazaqstan oblysyna qaraytyn aumaqtaghy bolystyq bólinisterding ataulary týgeldey ózgertildi. Búl ózgertulerge negiz bolghan sebep, qazaq rulary men atalarynyng esimderi bolys atauynda  aiqyn kórinbey, úmytylsyn degen maqsat ekeni tanylyp-aq túr. Endi osy ózgeristerimen qaghazgha 1889 jyly týsken «Vedomosti o chisle kirgizskih volostey, aulov y kibitok v Akmolinskoy oblasty (na trehletie 1887-89 gg.) degen qújatta kisi qyzygharlyq qúndy derekter barshylyq. 

Qazaqstangha syrttan auyp kelgender turaly arnayy zertteu enbegin jazghandar, mysaly, 1891 jyly Reseyding Europa jaghynda qatty quanshylyq bolyp, Oral taulary irgesindegi, Batys Sibirdegi ash-aryqtar Qazaqstangha jappay aghylghanyn, jol ýstinde qys erte týsip, kezdeseken kozak stanisalary men orys poselkelerine bey-bereket qystap qalghanyn jazady. Bosqyndardyng ayanyshty halin eskergen ýkimet tarpynan olargha kómek kórsetilip, «bos jerlerge» ornalasugha rúqsat etilgen.

Sibir temirjoly turaly  1893 jylghy 4 nauryzda patsha bekitken Erejege sәikes, búrynghy qonysyn tastap, aua kóshkenderge temirjol jelisi boyyna ornyghugha rúqsat etilgen. Ol zamandaghy jer-su ataularynyng beynesi qalay ózgergeni de ózgeshe bir әngime.

Búrynghy Petropavl uezi ejelden Aqmola oblysynyng qúramynda bolghany mәlim. Soltýstik Qazaqstan oblysynyng qazirgi shegi tútasymen Petropavl uezin jәne Kókshetau,  Omby uezderining biraz aimaghyn qamtidy. Sondyqtan, zertteushiler ólke toponimikasy turaly sóz bolghanda, jer aumaghyn qazirgi oblys sheginen kenirek qamtugha tura keletinin eskertkeni dúrys bolghan.

Jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda qazaqtar bastan keshirgen tarihy oqighalar men qoghamdyq qúbylystardyng soltýstik ólkening beynesine týsirgen bederleri naqty mysaldarmen dәiektelgen.

1919 jylghy   27 tamyzda Sibir tónkeris komiyteti, qysqasha Sibrevkom qúryldy. Ortalyghy  Petropavl bolghan Aqmola jәne ortalyghy Semey bolghan Semey guberniyalaryna da  Sibir revkomynyng biyligi jýrdi. Tiyisinshe, 1919 jylghy 23 qarashada Petropavl uezdik revkomy, al, 8 jeltoqsanda Aqmola jәne Semey uezdik revkomdary qúryldy. 

1921 jylghy 21 sәuir kýni Petropavl qalasyndaghy Lunacharskiy atyndaghy teatrdyng ýiinde Petropavl qala-uezdik II partiya konferensiyasy boldy. Soltýstik Qazaqstan oblysynyn, onyng ishinde Petropavl uezining Resey memleketinen bólinip, Qazaq respublikasynyng qúramyna engen kýnin ol dәl osy 1921 jylghy 21 sәuir dep saltanatty týrde atap ótuge bolady. Tipti, tәuelsiz Qazaqstannyng qúramyna  Petropavl qalasynyn, oblys aimaghynyn, qazirgi Aqmola jәne Qaraghandy oblystarynyng kirgen kýni osy. Oghan 2020 jyly 99 jyl tolady.

Partiya konferensiyasyn Orynbordaghy Qazaq oblystyq partiya komiyteti atynan Qazaqstan Ortalyq Atqaru Komiyteti tóraghasynyng orynbasary, qazirgishe Respublikanyng   viyse-preziydenti Smaghúl Sәduaqasov qúttyqtady. Sol minbeden «Qazaq respublikasy jәne qazaqtar arasyndaghy júmys turaly» bayandama jasady. Jana qúrylghan guberniyadaghy býkil әkimshilik biylik Ábdirahman Áytiyev basqarghan guberniyalyq tónkeris komiytetine (gubrevkom) berildi.  1921 jyly 26 sәuirde Petropavlda shyghatyn «Mir truda» gazetinde QazSIK tótenshe ókiletti komissiyasy men Býkilqazaqtyq kenesterding birinshi sezining qaulylary jәne Sibir revkomymen kelisim-shart jaryq kórdi. Búl qújat boyynsha:

1.«Petropavl, Kókshetau, Aqmola jәne Atbasar uezderi Omby guberniyasynyng qúramynan shyghyp, Rossiya Sovettik federasiyasynyng Qazaq Sosialistik Sovettik Respublikasyna kiretin Aqmola guberniyasyn qúraydy.

2.Jana qúrylghan Aqmola guberniyasynyng ortalyghy Petropavl qalasy bolyp tabylady».

1921 jylghy 28 sәuir kýni QOAK tóraghasy S.Mendeshevting «Petropavl qalasynyng enbekshi júrtshylyghyna» degen Ýndeu-haty «Mir truda» gazetine basylyp shyqty.

Sovet Odaghynda 1924, 1936, 1977 jyldary ýsh Konstitusiya qabyldanghan sayyn oblystardyn, audandardyng әkimshilik-aumaqtyq bólinisine  aitarlyqtay ózgerister engizilip otyratyn. 

1988-1991 jyldary, tarihta «qayta qúru» degen atpen qalghan ótpeli kezende Sovet Odaghynda qabyldanghan jana zandardyng negizinde memlekettik biylik: SSSR halyq deputattarynyng siezi, SSSR Jogharghy Soveti, SSSR Preziydenti týrinde, tiyisinshe  Qazaqstanda da: Qazaq SSR halyq deputattarynyng siezi, Qazaq SSR Jogharghy Soveti, Qazaq SSR Preziydenti týrinde qalyptasty.

Sovet Odaghynyng tarihynda kommunistik jeke iydeologiyagha negizelgen totalitarlyq jýiening әserinen qogham damuyn tejegen, halyq basyna neqily auyrtpalyqtar әkelgen oqighalar men qúbylystar oryn aldy. Osylardyng әrqaysysy memlekettik әkimshilik-aumaqtyq bólinisinne, tiyisinshe, eldi mekenderdin, olar iyemdengen jer bederi men su kózderinin, orman-toghaylarynyng ataularyn ózgertuge qalaysha  sebep bolghanyn zerttep, jazdyq.

Eldi  industrialandyru (1925 j.) jәne kollektivtendiru (1928 j.) nauqandary tap kýresi degen jeleumen jappay qughyn-sýrgin, oidan shygharylghan «halyq jaularymen» kýres myndaghan adamdardy orny tolmas qayghy-qasiretke saldy, jazyqsyz jandardyng ómirin qidy. Ekinshi dýniyejýzilik soghysta orny tolmas kóp shyghynmen eldi basqynshylardan saqtap qalghan halyq erligi tarih betinde qalay saqtalsa, soltýstik ólkening jer-su attarynda da solay tanbalanghan.       

Taptyq iydeologiya, bir ghana kommunistik dýniyetanymgha negizdelgen oilau mashyghyna kýshpen beyimdelgen Sovet qoghamy jaghdayynda      Qazaqstan ýshin, әsirese onyng auylsharuashylyqty aimaghy Soltýstik Qazaqstan oblysy ýshin memleketting sol kezdegi birinshi basshysy Nikita Hrushevting keudemsoq sayasaty kóp qiyndyq keldi. Jedeldetip, Tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeru degen jeleumen aumaqtyng qúnarly qyrtysy az jylda jappay jyrtylyp, jel eroziyasyna úshyray bastady. «Tyng nauqany» saldarynan  Soltýstik aimaqtyng demografiyalyq jaghdayy mýlde ushyghyp, az uaqytta qazaq halqy ózining tughan Otanynda azshylyqqa ainaldy. Qazaq tilining qúryp ketu qaupi tóndi. Aldymen, qazaq mektepteri, qazaqsha gazetter osy Soltýstikte jabyla bastady. Mektepter men arnauly oqu oryndary jergilikti últ tilinde maman dayarlay almaytyn dәrejege jetti. Osynday soyqannyng izderi kýni býginge deyin Esilding Qyzyljar ónirinde sayrap jatyr. Keybireuler ony maqtan kórip, qazaq halqynyng kóp erlikterining biri retinde reti kelgende atap ótip, auyz jylytsa da, qoy deytin qoja joq.

Adamzat qoghamynyng damu zandylyqtaryn ayaqqa basyp, keude soqqan menmendikting saldarynan Sovettik qoghamnyng ózinde jyldar boyy qalyptasqan jýie men ýderiske soqqy berildi. Ákimshilik, sayasy basqaru tetikteri mýlde shatasty. Jylda bir «janalyq engizudin» saldary memlekettik qúrylymnyng tiyimdiligin aqsatty. Múny Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimshilik-aumaqtyq bólinisinin  kenes zamanydaghy ózgeru tarihynan aiqyn kóruge bolady. 

Mysaly, 1925 jyly qalalyq, guberniyalyq saylamyshty biylik dengeyinde qauly alynyp, ózgertilegen, Qazaq avtonomiyaly Sovettik sosialistik respublikasynyng Ortalyq atqaru komiyteti bekitken qújat boyynsha ózgergen Qyzyljar atauy Mәskeuden qoldau tappauynyng sebebi belgisiz. Dәl sonday, 1928 jylghy 17 qantarda bolghan KazSIYK-ting ekinshi  sessiyasynda Qyzyljar okrugi qúryldy da, sol 1928 jyldyn  mamyr aiynyng 10-júldyzynda Petropavl uezi dep ózgertilgenin de  Tәuelsizdigimizding otyz jyldyq mýsheli qarsanynda elimizding esine taghy bir salyp qoysaq, artyq bolmas...

Qoldanylghan әdebiyetter:

  1. Múqanov S. Ómir mektebi.  «Jazushy» Almaty,1970, 3 tomdyq.
  1.   Kirgizskoe hozyaystvo v Akmolinskoy oblasti. Petropavlovskiy uezd.1908 .Sank Peterburg,       «Slovo»1910.
  2.   OOMA. 3-qor, 1-tizbe, 11863-is.
  3. Aristov N.N. Zametky ob etnicheskom sostave turkskih plemen. SPb., 1897.

Kýlnәr Ahmetjanova

Sәule Mәlikova,

 Zarqyn Tayshybay

Abai.kz

1 pikir