Beysenbi, 19 Mamyr 2022
Alashorda 5472 16 pikir 27 Nauryz, 2020 saghat 12:34

Qazaq Respublikasynyng 100 jyldyghy (jalghasy)

Biyl «Alash» últtyq avtonomiyasynan bastau alyp, QASSR jәne qazirgi  tәuelsiz Memleketke ainalghan Qazaq Respublikasynyng qúrylghanyna 100 jyl tolady. Kenes ókimeti 70 jyl boyy qasaqana jәne jýieli týrde «Alash» tarihyn, onyng atyn qúrtqysy kelgenimen, últ tarihyndaghy onyng rólin qanshama jasyrghanmen de tarihshylardyng kópshiligi jogharyda atalghan qúrylymdardyng tikeley baylanysyn moyyndady. Búl týsinik bizge Tәuelsizdikting 30 jylynan son, tarihshy ghalymdardyng múraghattardy qazbalap, janqiyarlyq enbekteri arqasynda qazir aqiqatqa kóz jetkizip otyrmyz. Mine sondyqtan, búqara sanasyndaghy әli de kezdesetin kommunistik iydeyalar men eski stereotipterden arylu, de-kommunizasiya sayasatyn jýrgizui - býgingi mindettin  biri bolyp túr.

Osyghan baylanysty Qazaq Respublikasynyng 100 jyldyghy turaly, onyng ishinde, «Alash» qayratkerlerinin  últtyq memleket qúrylysyna, Qazaq Respublikasynyng әleumettik–ekonomikalyq ýderisterine qosqan ýlesi turaly aitatyn kez keldi. 

Eng bastysy, «Alash» qayratkerleri mamandardy dayyndau men qoghamdyq aghartu kerek dep bilgenin aita ketken jón. Olar últtyq memleket aldynda túrghan qiyndyqtar  men mindetterdi sanaly týrde qabyldap, olardy sheshe alugha qabiletti qoghamgha sýienu qajet dep sanady.

Sol sebeten, 1917 jyly 5-13 jeltoqsanda ótken II Jalpy qazaq-qyrghyz sezinde Alash últtyq jerli avtonomiyasynyng Alash Orda Ýkimetin qúru kezinde Ahmet Baytúrsynúly bastaghan arnayy bilim komissiyasy  qúrylyp, onyng mindetine bilim beru jýiesin qalyptastyru jýkteldi. Maghjan Júmabayúly, Eldes Omarúly, Biahmet Sәrsenúly jәne Teljan Omarúly komissiyagha mýshe boldy.

Komissiya Alash Ordanyng sayasy basshylyghyna kirmegenine qaramastan, komissiyagha  keng qúzyr berilip, jeke budjet bólindi [1, 74-75bb.]. Búl – «Alash» qayratkerlerining qoghamdy aghartugha jәne últtyq kәsiby mamandardy tәrbiyleuge basty nazar audaruynyng dәleli. 

«Ýstimizdegi HH ghasyr – jarys zamany, - dep jazdy «Qazirgi kerek eki nәrse» maqalasynyng avtory 1918 j. tamyz aiynda, - Bú kýnde tirshilik kýresinde maydangha týspegen, mәdeniyetke talpynbaghan júrt júrt ta bolmaydy. Búl kýnde baylyq, ataq, baqyt, dәuren kýshtiniki. Kýsh ghylymda, qazirgi jer jýzining soghysynda jýlde alyp otyrghan – ghylym. Túrmys, ómir jýzinde tórden oryn alyp otyrghan – ghylym. Oqymaghan júrt onbaytynyna kózi jetuli: o jaghynan kóp aityp keregi de joq... Qazaq óz aldyna júrt bolsa da, bolmasa da keregimiz kóp. Bizge kerek: jalpy oqu, jalpy әskerlik, jalpy sharua týzeu, adam dәrigeri, mal dәrigeri. Bizge kerek neshe týrli mekemeler: poshta, telegraftar. Bizge kerek neler bilgish, sayasatqa pisken adamdar, әrtýrli oqugha jetik mamandar (spetsialister). Bizge kerek: fabrika, zauyttar, temir joldar, iygilik, sharua úiymdary, olargha jetik kooperatorlar, taghy basqalar. Mine osy aitylghan oryndardyng bәrine qazaqtan oqyghan kisi kerek. Múnyng bәri bir kýnde ne bir jylda bola qoyatyn is emes. Onay, tez boluynyng tәsili – osy bastan qam qylumen, bilgishterding tәjiriybeli planymen, qyzmetkerlerding auyr enbegimen, baylardyng kýshi, qarajatymen tabylatyn nәrse» [2, 229 b.]

Tipti azamat soghysy da Alash Orda ýkimetining keleshek josparlaryn toqtata almady. Mysalgha 1918 jyly Tashkentte qazaq pedagogtaryn dayarlaytyn kurs ashylyp, ony 1919 jyly alghashqy 145 múghalim bitirdi. Keyinnen búl kurs derbes qazaq pedagogikalyq uchiliyshesine ainaldy. Uchiliyshe Týrkistan AKSR Halyq aghartu komissariaty qaulysymen ashylsa da, onyng úiymdastyrushylary men múghalimderi «Alash» belsendileri Ábdilaziz Bayseyitúly, Segizbay  Ayzynúly, Konyrqoja Qojyqúly («Qyz Jibek» filimining qongshy rejisseri Súltan Qojyqovtyng әkesi) boldy. Al 1918 j. jeltoqsanynda TýrkAKSR-inde Pedagogikalyq alqa qúrylyp, oghan Súltanbek Qojanúly, Hayretdin Bolghanbayúly, Fazyl Kúltasúly syndy basqa «Alash» qayratkerleri mýshe boldy [3, 56-57 bb.]. 

Halyqty aghartu isin Alash Orda mýsheleri azamat soghysynan keyin búrynghydan belsendi jalghastyra berdi. Oghan deyin olar bir sәt  bolsa da ózderining avtonomiyany tanytu kýresinen tynghan emes, al onyng artynda últtyq memleketti saqtau mýddesi túrdy. Mysaly, «Qazaq deputatary» maqalasynda Álihan Bókeyhan bylay  jazady: «Bizding izdegenimiz – Alashtyng aty bәigeden kelgeni. Tiri bolsaq, aldymyz ýlken toy. Alashtyng balasy búl joly bolmasa, jaqyn arada ÓZ TIZGINI ÓZINDE BÓLEK MEMLEKET bolar», - dep jazdy [4, 88 b.].

1918 j. kókteminde Alash Orda Kenes ókimetimen arada bir birin moyyndau turaly kelissóz jýrgizgen bolatyn. Sol kezde Alash Orda jetekshileri qazaq jәne birge túryp jatqan basqa últ ókilderi atynan sóileuge tolyq zandy jәne moraldyq qúqyqtary bolghanyn eskere ketken jón. 1917 jylghy I jәne II Jalpyúlttyq sezderi men olardyng qaulylary  ghana emes, sol jyldyng qarasha aiynda (Semey, Aqmola oblystarynda qúryltay saylauy jeltoqsan da ótti. – Avtorlar.) bolyp ótken Dala jәne Týrkistan ólkelerindegi Býkilreseylik Qúryltay jinalysyna ókil saylau qorytyndysy olardyng qalyng qazaq atynan sóileuge tolyq qúqyq  berdi. Belgili tarihshy ghalym M. Qoygeldiyev ózining bir enbeginde: «Alash» partiyasy saylaushylardyng sózsiz keng qoldauyna ie boldy, qazirgi Qazaqstan aumaghy boyynsha 80%, Orynbor oblysy men Aqmola oblysynyng Omby oyazynda 52% dauysqa ie boldy. «Alash» partiyasy tizimi boyynsha Býkilreseylik qúryltaygha qazaqtan 43 ókil saylandy, olar Alash Avtonomiyasynyng negizin qalady» dep jazdy. 

Alash Orda ýkimetinin  RSFSR Halyq Komissarlar Sovetining tóraghasy V.Leninge  Alash jәne Sovet Ýkimeti arasynda ózara avtonomiyany tanu turaly telegrammalardyng biri. 1918 jyl, 21 sәuir  

Halyq Alash qayratkerlerin azamat soghys barysynda da qoldauyn toqtatqan emes, Alash armiyasynyng tarihyn zertteushi ghalym B. Ábdighaliyúlynyng mәlimeti boyynsha, Alash Orda ýkimetining Alash qalasynda ornalasqan kindik kensesi men Jympitydaghy Batys bólimi halyqty júmyldyryp, ondaghan myng jauyngerden túratyn onshaqty әskery bólim  jasaqtap, әskery qimylgha jattyqtyryp ýlgerdi [5, 72 b.]. Búl Alash Ordanyng alasapyran kezdegi úiymdastyrushylyq qabyletin, qalyng búqara arasyndaghy zor abyroy-bedeli bolghanyn anghartady. 

Osynday iygi is-әreketter (keyde tipti óte sәtti әreket) búrynghy otarshyl imperiyanyng barlyq shetki aimaghynda kórinis berip jatty: sol kezde Ukraina, Gruziya, Ázerbayjan, Bashqúrtstanda jәne t. b. halyqtarda últtyq memleketter, avtonomiyalar qúrylyp, basyp janshyldy. Soghystan әbden qaljyraghan Kenes ókimeti jergilikti últtardyng betin ózine qaray búratyn, sóz jýzinde bolsa da últtardyng ózin ózi biyleu qúqyn moyyndaytyn, tipti Reseyden bólinip shyghu qúqy qarastyrylghan "Resey halyqtarynyng qúqy deklarasiyasy" qabyldaugha jәne de últtyq avtonomiyalardy qayta qúrugha (bolishevikterding formatymen bolsa da) mәjbýr boldy. Sondyqtan, últtyq respublika qúrudyng sheshushi faktory totalitarlyq kommunistik iydeologiyanyng nemese proletariat diktaturasynyng «syilyghy» emes, halyqtardyng azattyqqa degen úmtylysy boldy. Qazaq elinde múnday úmtylysty  «Alash» partiyasy bastap túrdy. 

Keybir bolishevikter QASSR qúryluyn ózderi  jek kóretin «Alash Ordanyn» «reinkarnasiyasy» dep sanady. Mysaly, Túrar Rysqúlúly Q. Sarymoldaúlyna jazghanda GPU arqyly «Alash» qyzmetine qarsy әreket etu  ýshin 28 tarauly núsqau jiberedi, onyng ishinde: «Mening ótkenimdi aityndar.... avtonomist bolghan emespin»  (bizder bólip kórsettik - avt). 1922 jyly 22 aqpanda T. Rysqúlúly IY.Stalinge jazghan hatynda QazAKSR-yn bólip tastaudy, soltýstik oblystardy Reseyge, al ontýstik oblystardy «Orta Aziya Federasiyasyna» qosudy úsynady [6, 390-391 bb.]. Onyng sebebi: «... búrynghy «Alash-orda» qazaq búqarasy arasynda  sayasy jәne ruhany ýstemdikke iye, al kompartiya bolsa olardyng qúiyrshyghyna ainalghany faktilermen anyqtaldy. Endi bizder,  ... qazaqtar arasynda «Alash –Orda» biyligine baghynuymyz kerek pe?» [7, 247 p.].

Alash Avtonomiyasy 1920 jyly 26 tamyzda Qazaq AKSR bolyp qayta qúryldy asyra aitu emes, búltartpaytyn tarihy aqiqat. Oksford uniyversiytetining Orta Aziyany zertteu ortalyghy «Kazakhs on Russians Before 1917. A. Bukeykhanov, M. Dulatov, A. Baytursynov, T. Ryskulov» atty enbeginde: «1920 jyly Alash Ordanyng kóptegen jetekshisi Resey (bolisheviktik) kommunistik partiyasynyng qúramyna qabyldandy, biraq bәribir ... olar ózderining barlyq dәstýrli múrattary ýshin kýresti jalghastyrugha tyrysty. Qazaqtardyng mәdeny oyanuy, әkimshilik jәne sayasy avtonomiya, orys kóshi-qonynyng toqtatyluy jәne orys otarshylary basyp alghan jerlerding oraluyn jalghastyrugha tyrysty (biz bólip kórsettik – avt). 1930-jyldardyng basyna deyin 10 jyl boyy  Alash Orda mýsheleri Qazaqstannyng bilim beru salasyn, baspasóz jәne baspa isin tolyq baqylauynda ústady, olardyng jalghyz-aq maqsaty - ol kenestik qazaq mәdeniyetine últtyq sipat beru edi», - dep atap kórsetedi [8].

Britan ghalymdary «Alash» qyzmetining «qazaqtardy mәdeny oyatu» ekenin tekten tek birinshi oryngha qoymaydy. Ángime bilim beruding zamanauy jýielerin engizuden bastap әdebiyet, densaulyq saqtau, ómir sýru salty, memleketten dindi bólu, qoghamdyq órkeniyettik qatynastardy qalyptastyru, әiel tendigi, jastar tәrbiyesi, qúqyqtyq mәdeniyet jәne azamattyq bostandyqtardy engizu syndy auqymdy mәseleler boldy.  

Keybir mәselening qyryna nazar audara keteyik. Qazirgi qazaq tilinin, әdebiyetining jәne publisistikasynyng negizi 1917 jyldyng aqpanyna deyin qalandy. Osy uaqytqa deyin alghashqy roman, poema, piesalar jaryq kórdi. Onyng ishinde Abay Qúnanbayúlynyng túnghysh ólender jinaghy (1909 j., SPb.), zayyrly qazaq mektebine auaday qajetti túnghysh oqulyqtar, halyq auyz әdebiyetining ýlgileri jәne taghy basqa әdebiyet jaryq kórdi. Osy últ ýshin iygi isterding basy-qasynda «Alash» ziyalylary túrdy, Aqpan tónkerisining izinshe olar «Alash» partiyasy men jәne últtyq jerli Alash avtonomiyasyn qúrdy. Olardyng sayasy kózqarasy men ústanymy ózderi iske asyrghan mәdeny renessanstyn, sonday-aq halyqtyng materialdyq jәne ruhany súranystaryn tereng biluining nәtiyjesinde qalyptasqanyn atap ótu kerek. Olargha sol kezdegi «Ayqap», «Qazaq» syndy baspasóz betterinde әdeby shygharmalarmen birge kýn tәrtibindegi ózekti de kókeytesti mәselelerdi ashyq talqylauy kómektesti.     

Osynday isterding jarqyn ýlgisi 1913 jyly aqpanda Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mústafa Orazayúlynyng «Qazaq» gazetin ashuy boldy (M. Dulatúly redaksiyagha 1913 jyldyng nauryzynda kelip qosyldy. – Avt.). Túnghysh jalpyúlttyq basylym isine olar Bókey ordasynan Shyghys Týrkistangha deyingi saharany mekendegen býkil qazaq qoghamyn, onyng ishinde qazaqtyng bay, shonjar, aqsýiekterin júmyldyra bildi. «Qazaq» - «Alash» últ-azattyq qozghalysynyng úiytqysyna, jarshysyna, «Alash» partiyasy men Avtonomiyasynyng baspaýnine ainaldy. Sorbonna uniyversiytetining fransuz zertteushilerining pikirinshe, «Qazaq» «Aqpan tónkerisine deyin 4 jyl boyy (5 jyl – 1913 jyldyng aqpanynan 1918 jyldyng aqpan-qyrkýegine deyin. - Avt.) qazaqtyng qoghamdyq pikirine tendessiz ýstemdik etti» [9, 154 b.]. Óz tóniregine últ ziyalylaryn toptastyryp, últtyng mún-mýddesin ashyq taldaytyn pikirtalas ortalyghy mindetin atqardy. Gazet redaksiyasynda gazetting kezekti sanymen qatar, kórkem әdebiyet, qazaq oqulyqtary shygharyldy. «Azamat» seriktestigi (gazet qúryltayshysy) sonymen qatar kedey balalarynyng oquyn tóledi. Olardyng ishinde daryndy aqyn, jazushy, dramaturg, bolashaq memleket qayratkeri әri pedagog Jýsipbek Aymauytúly bar edi.

Abay fenomenining әlemge tanyluynda da Alash arystarynyng qosqan ýlesi zor. Atap aitqanda Álihan Bókeyhan 1905 j. úly oishyl aqynnyng ómiri men shygharmashylyghy turaly orys tilinde «Abay (Ibragiym) Kunanbaev» atty azanama maqala jariyalap, onyng poeziyasyna túnghysh ret «Abaydyng jyldyng tórt mezgiline arnaghan ólenderi Europanyng әigili aqyndaryna maqtanysh bolary haq» degen joghary bagha berdi [10, 3 b.]. Sonymen qatar Abay qaytys bola salysymen, onyng bagha jetpes múrasy úmytylmay túryp, olardy úly Túrghúlgha, inisi Kәkitaygha jinatyp, S.-Peterbordaghy Iliya Boraganskiyding baspasynan túnghysh jinaghyn shygharugha, M. Dulatúly 1914 jyly «Qazaq» gazetinde jazghanynday, yjdahat etken de Á. Bókeyhan bolatyn [11, 223 b.]. Kóp úzamay abaytanushylyqty onyng jaqyn ýzengilesteri A. Baytúrsynúly, M. Dulatúly, J. Aymauytúly, M. Áuezúly jalghastyrdy.

Alash kóshbasshylarynyng dýniyetanymy, kózqarasynyng týp-tamyryn Abay shygharmashylyghynan izdeu kerek. Olardyng boyynda qalyptasqan últtyq sana-sezimning qaynar kózi Abay múrasy edi. Sonyng bir aighaghy: «Qazaq» gazetining 1913 j. alghashqy sandarynyng birinde «Qazaq tarihy» atty maqalasynda Týrik balasy (Á.N. Bókeyhan): «Qiyametke sheyin qazaq qazaq bolyp jasamaq. Osy ghasyrdaghy әlem jaryghyna qazaq kózin ashyp, betin týzese, ózining qazaqshylyghyn joghaltpaghanday jәne ózimizding shiraq ghadetine ynghayly qylyp «Qazaq mәdeniyeti» (Kazakskaya kulitura) qúryp, bir jaghynan «Qazaq әdebiyeti» (Kazakskaya liyteratura) túrghyzyp, qazaqshylyghyn saqtamaqshy»  [12, b. 32].

Azamat soghys ayaqtalyp, Kenes ókimeti ornaghannan keyin Alash arystary óz baghdarlamalaryn jýzege asyrudy jalghastyrdy. Eng aldymen olar bar kýsh-jigerin jappay sauatsyzdyqpen kýreske, medreseni zayyrly mektepke ainaldyrugha, jana qazaq oqu oryndaryn, onyng ishinde uniyversiytetter ashugha, barlyq pәn boyynsha baghdarlamalar men oqulyqtar dayyndaugha baghyttady. 

1920 j. qazan aiynda Alash Orda janyndaghy bilim komissiyasynyng tóraghasy A.Baytúrsynúly QazKSR-ning bilim ministri boldy. Jogharyda aitylghanday, qazaq pedagogikalyq kursy osy komissiyanyng «alghashqy qarlyghashy» edi. 1920 j. Qazaq aghartu instituty (QazAghartuIYn) qúrylyp, oghan Syrdariya, Jetisu, Áuliye-Ata, Shymkent, Aqmeshit, Ferghana, Samarqand jәne Horezmnen 224 student qabyldandy. Ony  H.Dosmúhamedúly, J.Dosmúhamedúly, Q.Jalelúly, T. Jýrgenbayúly, M.Áuezúly jәne basqa da 33 Alash qayratkeri úiymdastyryp, sabaq berdi. 1926 j. oqu orny pedagogikalyq bolyp qayta qúryldy, al 1925 j. Tashkentting Ózbek KSR qúramyna ótuine baylanysty, 1927 j. Qazaq memlekettik uniyversiyteti bolyp ózgertilip (qazirgi Abay atyndaghy QazÚPU), Almatygha auystyryldy. Onyng alghashqy rektory kórnekti Alash qayratkeri S.Aspandiyarúly boldy (Asfendiyarov) [13]. Búl Alash ziyalylary ashqan alghashqy oqu ornnyng biri ghana edi. 1929 j. Almatyda veterinarlyq institut, 1930 j. auylsharuashylyq instituty, 1931 j. qazirgi S.Aspandiyarúly atyndaghy medisina instituty ashyldy. Oral, Semey, Aqtóbe, Petropavl, Shymkent jәne Qostanay qalalarynda múghalimderding biliktiligin arttyru instituttary ashyldy. 1934 j. Almatyda 2 jana oqu orny - Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiyteti  (qazirgi әl-Faraby atyndaghy QazÚMU) jәne Tau-ken metallurgiya instituty (qazirgi Satbayev University) ashyldy. Songhysynyng negizin salushylardyng biri qazaqtyng alghashqy matematika professory, Tomsk Tau-ken institutynyng týlegi Álimhan Ermekúly - Alash Orda halyq kenesi (ýkimetinin) mýshesi boldy. Odan búryn, 1921 j. ol ózining tughan Qarqaralysynda mektep pen pedagogikalyq tehnikum ashty, al 1935 j. ol eki oqulyqtyng jәne qazaq tilindegi joghary matematika kursynyng avtory boldy. Eng bastysy, Á. Ermekúly 1920 j. V.Leninning qatysuymen ótken Sovnarkom mәjilisinde bayandama jasap, Qazaq jerining aumaghyn anyqtap, dәleldep bergen bolatyn. Osy qyzu talqylaudyng nәtiyjesinde Alash avtonomiyasy shekarasy aumaghynda Qazaq (Qyrghyz) AKSR qúryldy [6, 360 b.].

«Alash» arystary tek úiymdastyrushylyq qana emes, sonymen qatar ghylymy jәne әdistemelik júmystardy da jýrgizip, búl mindetti tolyghymen óz moyyndaryna aldy. Mәselen, 1920 j. 2 jeltoqsanda QazMemBaspanyng oqulyqtar men әdeby shygharmalar shygharu jónindegi mәjilisi ótti. Oghan Aghartu halyq komissary A.Baytúrsynúly, Qazaq AKSR Ortalyq Atqaru komiyteti tóraghasy S.Mendeshúly, KazÁskerKomy tóraghasy B.Sәrsenúly, Alash ókilderi: Jer jónindegi Halkom ókili Á.Bókeyhan, Aghartu halkomy ókilderi - H.Bolghanbayúly, E.Omarúly jәne komsomol S.Saduaqasúly qatysty. Jiyngha qatysqan jeti adamnyng altauy - Alash qayratkeri edi.

A.Baytúrsynúly, Á.Bókeyhan, S.Sәduaqasúly, H.Bolghanbayúly jәne J.Aymauytúlynyng qatysuymen ótken QazMemBaspa janyndaghy redaksiya kenesin qúru turaly sheshim qabyldandy. Kenes qúramynda II Jalpy qazaq-qyrghyz sezinde qúrylghan kezinde A. Baytúrsynúly komissiyasynyng negizi saqtalyp, tek H.Bolghanbayúly, Á.Bókeyhan, S.Sәduaqasúly, J.Aymauytúldarymen jәne basqalarmen tolyqty.

«QazAghartuIYn» oqytushylar toby: 2-shi qatar, soldan ongha: Alash qayratkerleri M. Júmabayúly, E. Omarúly, M. Esbolúly, H. 3-shi qatar - sol jaqtan tórtinshi T. Jýrgenúly, M.Áuezúly, F. Ghalymjanúly jәne basqalar. Tashkent, (shamamen)1920-1923 jj. 

Aghartu halyq komissariatynyng qúramynda qúrylghan akademiyalyq jәne ghylymiy-әdistemelik ortalyqtar qazaq balalaryna arnalghan oqu baghdarlamalaryn jasau, auyl mektepteri ýshin oqulyqtar men әdistemeler shygharuda ýlken júmys atqardy. 1922-1924 jj. olar qazaq tilinde A.Baytúrsynúlynyng «Sauatsyzdyqty jong turaly oqulyq», M. Dulatúlynyng «Tapsyrmalar kitaby» jәne «Oqu kitaby», Q.Sәtbayúlynyng (Sәtpaev) «Satylym», J Aymauytúlynyng «Didaktika», M.Júmabayúlynyng «Pedagogika», E. Omarúlynyng «Fizika» jәne basqa da oqulyqtar dayyndap, shyghardy: 1927–28 oqu jylynda qazaq mektepteri ýshin jalpy taralymy 575 myng dana bolatyn 30-dan astam oqulyq shygharyldy.

Ayta ketu kerek, «Alash» ziyalylary Kenes ókimetining qysymynyng óte qiyn jaghdayda júmys istep, onyng sony ne bolatynyn jaqsy týsindi. Búghan Mәskeuden Á.Bókeyhannyng 1923 j. 23 shildede Dinmúhamed Ádilúlyna (Ádilev) jazghan haty dәlel. «Bauyrym Dinshe! – dep jazdy Á. Bókeyhan, - Hatyndy aldym. Quanyp qaldym. «Sholpangha», «Temirqazyqqa» nege maqala jazbaysyn? Ne balalargha sabaq berip, ne jornalgha, gazetke maqala jazyp, Alashqa qyzmet qylmasaq, ne qazaq tilinde kitap jazbasaq, ózge jol bizge bógeuli ghoy!». [14, 398 b.].

Soghan qaramastan, QazAKSR-ning últtyq bilim beru jýiesi búrynghy komissiya A.Baytúrsynúlynyng shygharmashylyq qyzmetining arqasynda alghashqy onjyldyqta tez damydy. Alash qayratkerlerining 1920-1930 jj. sauatsyzdyqqa qarsy jýrgizgen qarqyndy kýresi óz nәtiyjesin berdi. 1940 jyly Qazaq KSR-de 5 289 bastauysh, jeti jastaghy balalargha 1770 jәne 698 orta mektep júmys istedi, olarda 1 368 187 oqushy bilim aldy. Professor-oqytushylar qúramy QazMU-da, 13 pedagogikalyq jәne oqytushylyq instituttarda jәne 23 pedagogikalyq mektepte oqytyldy. Osylaysha, bilim jappay qúbylysqa ainaldy, bilimdi jәne erkin oilaghan últtyq ziyalylardyng ortasyn qalyptastyru ýshin alghysharttar payda boldy. Aytpaqshy, 1931 j. maqala avtorlarynyng biri, 1937 jyly Alash Ordany nasihattaghany ýshin qughyn-sýrginge úshyraghan, bilimimen qatar ústazdarynyng ústanymdaryna ie bolghan Peruash Kәrimúly Aqmola qalasyndaghy osynday tehnikumdy bitirdi.

Qazirgi tәrtibinen bólek, kitaptardyng shygharudyng aldynda, olardyng mazmúny kópshilik aldynda talqylanghan bolatyn, búghan Á.Bókeyhannyng 1922-1925 jj.-daghy qazaq baspasózindegi kóptegen sholuy pen pikiri (resenziyasy) dәlel. Osy sholulargha, sonday-aq onyng seriktesteri A. Baytúrsynúly, D.Ádilúly, A. Ermekúly jәne basqalarmen aradaghy hattaryna qarap, Á.Bókeyhan óz seriktesterine baghyt-baghdar berip, endi ruhany jetekshilik etti. Mәselen, A.Baytúrsynúlyna 1925 j. bir hatynda Á.Bókeyhan odan kýzge deyin Abay Qúnanbayúly men Ybyray Altynsaryúly turaly zertteuin ayaqtaudy súraydy [14, 398 b.].

Aghartu júmysynda alashordashylar tek oqulyqtar dayyndaumen shektelmedi. Olardyng ózderi jazghan ne basqa tilderden audarghan ghylymiy-әdistemelik әdebiyetterding qazaqshagha tek orystan emes, Europa tilderinen de audaryluyna erekshe nazar audaru kerek. Mysaly, fransuz astronomy K.Flammarionnyng «Astronomiya әlip-biyi», D.Gravening «Dýniyening qúrylysy» audaryldy [15]. Á.Bókeyhannyng múghalimder men oqushylargha arnalghan «Jana mektep» jurnalynda jariyalaghan «Seruen jasap oqu әdisi» atty oqu-әdistemelik qúraly kýni býginge deyin ózektiligin joyghan joq [16]. Onyng ýzengilesteri iygilik is (kooperatiyv) qúru, onyng júmys isteui, kәsipodaqtar úiymdastyru, densaulyq saqtau, gigiyena jәne t.b. turaly kóptegen kitapty audardy.

Jergilikti bәlshebekter alashordashylardyng ýstinen kezekti jalasyn oilastyrghan jýrgen 1924 jyldyng 12-17 mausymynda, Alash ziyalylarynyng ózderi Orynborda qazaq bilimpazdarynyng túnghysh sezin úiymdastyryp ótkizip jatty. Sezd delegattary kóptegen ózekti taqyrypty kóterdi. Kýn tәrtibinde qazaq tilindegi ghylymy terminologiya, bilim beruding barlyq dengeyine arnalghan oqulyqtar men ghylymy basylymdar kólemining úlghangy, etnografiyalyq materialdar jinaqtau mәseleleri aityldy. Últtyq biregeylik mәseleleri talqylanyp, basty qorytyndy últtyq-memlekettik biregeylik belgilerin (til, mәdeniyet, aumaq) biriktiru boldy. Sheteldegi (Qytay, Resey, Mongholiya, Búhara, Hiua, Shyghys Týrkistan) qazaq diasporalary mәselesine erekshe nazar audardy. Alayda, M.Dulatúly sezding shet eldermen júmys isteuge shekteuli ókilettikterin eske aldy [17, 167-168 bb.]. Jalpy alghanda, Qazaq Avtonomiyalyq Kenestik Sosialistik Respublikasy ghalymdarynyng alghashqy kongresi Últtyq ghylym akademiyasynyng qúryluynyng bastamasy boldy.

Britan zertteushileri Alash ziyalylarynyng bilim, ghylym jәne mәdeniyette, baspa men baspasózde ýstemdik etkenin dúrys aitty. Mәselen, jogharyda aitylghan QazMemBaspanyng redaksiyalyq sayasaty ghana emes, sonymen birge 1922-1928 jj. aralyghynda Nәzir Tóreqúlúly basqarghan Mәskeudegi Shyghys halyqtarynyng kindik baspasy da Alash alystarynyng yqpalynda boldy. Á.Bókeyhan, M.Júmabayúly, A.Baydildaúly (Baydildiyn) Kindik baspanyng Qazaq bóliminde júmys istedi. «Alash» qayratkerleri kóptegen ghylymy jәne merzimdi basylymnyng úiymdastyrushysy әri negizgi avtory boldy: olardyng ústanymyn «Aq jol», «Tendik», «Kedey tendigi» (Qyzylorda) gazetteri, «Sholpan» (Tashkent), «Temirqazyq» (Mәskeu), «Jana mektep», «Áyel tendigi», «Jas qazaq», «Jas qayrat» t.b. jurnaldar jetkizdi.

Alashordashylardyng 1930-jyldaghy qayghyly taghdyry belgili. Alash Ordanyng aqkónil jәne erkin ruhty kóshbasshylary kóz mayyn tógip jazghan barlyq enbegimen, últtyq iydeyagha adaldyghymen, keyingi qughyn-sýrgin kezenderinde olardy baqtalasy retinde kórgen jergilikti bәlshebekterding jala, naqaq aiyptarynan qorghansyz boldy. Biraq Kenes dәuirinde Alash ardaqtylary qysqa merzimde eki negizgi nәrseni istey aldy: a) avtonomiya tanugha qol jetkizip, Qazaq Respublikasynyng memlekettik instituttaryn qúrdy; b) birqatar manyzdy sala, eng aldymen, bilim beru salasynda dúrys baghyt ornatty. Á.Bókeyhan, A.Baytúrsynúly jәne onyng komissiyasy jasaghan serpinning myqty bolghanshy sonshalyqty, ol onyng bastamashylarynyng izin ondaghan jyldar boyy jalghastyrdy. Sondyqtan, múnaygha nemese dollargha emes, bilim men bilimdi últqa negizdelgen últtyq iydeyanyng mәnin qalpyna keltiru - bizding tarihy mindetimiz.

Paydalynylghan әdebiyetter tizimi:

  1. Alash-Orda: Sbornik dokumentov. /  Sostav. N. Martynenko. – Almaty: Maloe izd. «Ayqap», 1992. – 192 s.
  2. Bókeyhan Á. Shygharmalary – Sochiyneniya. 15 tt. – Astana: «Alashorda» Qoghamdyq qory, 2018. – T. HI. – 576 s.
  3. Ensepov B.B. «Aghartushy Qonyrqoja Qojyqov». // Qazaq tarihy. – 2020. – №1. – 54-59 bb.
  4. Bókeyhan Á. Shygharmalary – Sochiyneniya. 15 tt. – Astana: «Alashorda» Qoghamdyq qory, 2018. – T. H. – 560 s. 
  5. Abdygaliuly B. Voysko Alash. Kazahskie chasty v sostave Beloy armiy (1918-1920 g.g.) – Astana: Foliant, 2017. – 416 b.
  6. Amanjolova D. Na izlome. Alash v etnopoliticheskoy istoriy Kazahstana. – Almaty: Izdateliskiy dom «Tayms», 2009. – 412 s.
  7. RGASPY (Moskva). - F.17. - Op. 85. - D. 77.
  8. Society for Central Asian Studies. Kazakhs on Russians Before 1917. A. Bukeykhanov, M. Dulatov, A. Baytursynov, T. Ryskulov. Reprient series № 5. Oxford, 1985.
  9. Bennigsen A., Lemercier-Quelquejay Ch. La presse et le mouvement national chez les musulmans de Russie avant 1920. Paris-La Haye: Mouton & CO and Ecole Pratique des Hautes Etudes. MCMLXIV – P. 254-261 (perevod s fransuzskogo – Bahyt Sadykovoy).
  10. Bukeyhanov A. Abay (Ibragim) Kunanbaev. Nekrolog. - «Semipalatinskiy listok». – 1905 g. – 27 noyabrya. - № 252. - Semipalatinsk. – C. 3.
  11. «Qazaq» gazeti. 1914 jyl. 2-basylym/ Qúrast.: S. Smaghúlova, Gh. Ánes, T. Zamzaeva. – Almaty: «Arys» baspasy., 2018. – 480 b. 
  12. «Qazaq» gazeti. 1913 jyl. 2-basylym/ Qúrast.: S. Smaghúlova, Gh. Ánes, T. Zamzaeva. – Almaty: «Arys» baspasy., 2018. – 480 b. 
  13. Qamzabekúly D. QazPIY-ding irgetasyna 90 jyl emes, 100 jyl toldy. – Abai.kz, 26.04.2018. -  https://abai.kz/post/67751  
  14. Bókeyhan Á. Tandamaly – Izbrannoe (Sostav., avtor predisloviya, nauchnyh kommentariyev y bibliograficheskogo ukazatelya S. Akkululy). – Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy», 1995. – 479 s.
  15. Flammarion K. Astronomiya әlip-bii (qazaqshalaghan Qyr balasy). //SSSR halyqtarynyng Kindik baspasy [SIN SSSR], 1924 j. Mәskeu; Grave D. Dýniyening qúrylysy (aud. Qyr balasy). // KSRO halyqtarynyng Kindik baspasy [SIN SSSR]. - 1926 j. - Mәskeu. - 102 b.
  16. Qyr balasy. Seruen jasap zertteu әdisi. // «Jana mektep». - 1926 j. - №№ 9–10. Qyzylorda. - 5–10 bb.
  17. Alash qozghalysy. Qújattar men materialdar jinaghy. Sәuir 1920-1928 jj. Dviyjenie Alash. Apreli 1920-1928 gg. – Almaty: «El-shejire», 2007. – T. 3. – Kn. 1. – 304 s.

Azat Peruashev, Súltan Han Aqqúly

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1085