Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
Estelik 1575 3 pikir 26 Nauryz, 2020 saghat 11:40

«Kópen qazaq qaljynbastarynyng ishindegi qasapshysy»

Kópen kópting adamy

Jalghanda jalghyz er bar Kópen degen,
Adam joq múnyng sózin kótermegen.
Basyn kesip alamyn bireu aitsa,
Kópeni Ospanhannyng bóten degen.
Bata berip auzyna týkirgenmin,
Sodan keyin Kópenim jótelmegen...

«Kózi shegir kóz shәkirtime», degen satiranyng padishasy Ospanhan Áubәkirov 1985 jyly. Ári qaray kettik:

Kim bilmeydi Ámirbekov Kópendi,
Ázilimen tanytady әkendi.
Bir qarasang - Aldar kóse atasynday pyp-pysyq.
Bir qarasang - Qojanasyr atasynday «әpendi»
Kim bilmeydi Ámirbekov Kópendi,
Kýlkisimken tanytady .. kókendi...
Shyghardyng ba-
«Siz» dep jýrip kip-kishketay qatesin,
Shygharady-
«Izdep jýrip» sening ýlken qatendi?», - degen satiranyng sanlaghy Ábdirashtyn  Jarasqany 1992 jyly. Ári qaray kettik:

Jaqsymen de júghysqan,
Jamanmen de úghysqan.
«Taz emes qoy» deseng de,
Tazshamenen tuysqan.
Qasqyrmen de úlysqan,
Jolbaryspen júghysqan.
Bir jamany - búl Kópen.
Menimen de tuysqan!», - degen, poeziyanyng padishasy Qadyr Myrza Áliy 2007 jyly. Ári qaray kettik:

Kýlesing kep,
Kýlkige bir toymaysyn,
Qansha tayaq jedin,
Nege qoymaysyn?
Ajalyna asyq bolghan qarghaday,
Aspandaghy býrkittermen oinaysyn!», - degen aitystyng bapkeri, aqyn Jýrsin Erman. Ári qaray kettik:

«Kópen qazaq qaljynbastarynyng ishindegi qasapshysy. Kimdi «bauyzdasa» da, neni parshalasa da janyn auyrtpay «janyn» ala biledi. Qasapshy bolu da has sheberden kem óner emes. Kópen shyn satiriyk, shyn suretker», - degen  tanymal akter Túnghyshbay Ál-Taraziy. Ári qaray taghy:

«Kópen Ámirbekov deseniz júrttyng bәri biledi. Nege deseniz, búl auzyn ashsa auzynan shoq týsedi. Ol shoq, adamdy kýidirmeydi, kýldiredi. Onyng ózi ýlken óner. Jyrtylghan kónildi jamaydy, múnayghan kózdi jadyratady. Tipti qiyn-qystau kezenning ózinde de elge quat beredi. Ózi ótimdi, sózi jalyndy. Árbir sózining salmaghy bar. Eger de osynday azamattar kóp bolsa bizding halyqtyng baqyty», - degen ataqty jazushy Sherhan Múrtaza.

«Bir ózi bir teatrgha ainalghan Kópen ol tek satiriyk, aqyn ghana emes, ózining jazghandaryn ózi oryndaushy Petrosyanymyz...», - degen qogham qayratkeri Múhtar Qúl-Múhammed.

Eng bastylaryn ghana iriktedim. Kópen turaly aitylghandardy jinaqtap bastyrsa 2-3 tom kitap. Ári qaray aitpaymyn. Toqtaymyn. «Men dókeymin» degen ataqty aqyn-jazushylardyn, «men kýshtimin» degen sayasatkerlerdin, «men tanymalmyn» degen óner adamdarynyng Kópenge bergen baghasy t-u-u  anau jaqta, aspanda, óte joghary. Sol aitqandardyng barlyghynyng keltiretin týiini qanday? Bәri de birining auzyna biri týkirip qoyghanday: «Kópen týrine qarasang anqau, aldanghysh bala siyaqty. Al isine qarasang dana siyaqty. Ol elding jәiin óz jәiinen búryn oilaydy. Óz qamyn bylay qoyyp, ózgenin  qamyn kóbirek jeydi» degenmen qorytyndy jasaydy. Búl aitylghandargha 300 prosent (payyz degim kelmeydi, pochemu to) qosylam jәne qol kóterip kelisem.

Kelisetinim - Kópendi sonau  týbit múrt student kezinen jaqsy bilem. Eshkimmen qaqang soqany joq, tynysh jýretin. Sóitip jýrip student kezinde-aq, tanymal boldy. Uytty satirasy «Leninshil jas» gazetining betin bermeytin. Songhy kursta onyng «Aty joq kitap» atty satiralyq jinaghy shyqqan. Ói, sondaghy bir bizding kurstyng qyz-jigitterining dýrildegenin ait. Qolda Kópennin  júqa kitaby. Bәrimiz birimizden birimiz tartyp alyp, betine ýnilemiz. Qaghazyn paraqtaymyz. Kurstasymyz, kishkentay qyz Mariyam Tanasheva búl kitapqa darday etip «Leninshil jasqa» resenziya jazdy. Mariyam da myqty. Aldynda sabaq bergen kurstastardyng bireui kitap shygharyp, bireui oghan resenziya jazghanyna Temirbek Qojakeev riza bolghan. Mine, sol kezden bastap-aq,  óz basym Kópekendi ýlken dәrejede qúrmetteymin.

QazGU-di bitirdik. Jan-jaqqa taradyq. Kópenimiz tuu Qiyrshyghystaghy Vladivostok qalasynda eki jyldyq әskeriy-partiya mektebine ketti. Oqugha ketti me, joq әskery boryshyn óteuge ketti me, ol jaghyn bilmeymin. Biletinim: sol jerde itterdi ýiretetin bólimning jauyngerlerimen kelisip, bir itpen qúshaqtasyp suretke týsken. Nege týskeni taghy belgisiz. Sol itpen qúshaqtasqan suretti Shymkenttegi Mariyamgha salady. Suretting astyna «Mariyam, mynau mening senen keyingi eng jaqyn dosym. Ózi úrghashy...», degen. Kópennen hat alghan Mariyam búghan ne kýlerin, ne ashulanaryn bilmey: «Áp, bәlem, Kópen, bir kelersin, sosyn kórsetermin saghan», depti. Sol itpen eki jyl ótken song әreng qoshtasyp elge oraldy-au, Kópeken. Alghan sheni myqty.  Ol jaqta da tynysh jýrmey komandirlerding ishek silesin qatyryp, kójesin qaqaldyryp, jóndi ishkizbegen ghoy. Kýlkini, әzildi orys júrty bizden de artyq jaqsy kóredi emes pe. Kópendi qimay-qimay shygharyp salghan.

Kópekeng kele sala sayasy satiralyq «Ara» jurnalynyng bólim mengerushisi, jauapty hatshy, sosyn bas redaktory bolady. Búl bas redaktorlyghynyng lauazymy bólek taqyryp. Qyzyghy men shyjyghy qatar bolghan. Ospanhan kókesining auzyna týkirgenin kórsetken Kópen shendi, shekpendilerdi ayamay satiralyq sadaqqa ile bergen, týirey bergen. «Qoysay, bayqasay», degendi kózge ilmegen. Biyliktegi shen-shekpendiler Kópennen qútylu ýshin pәlenbay jyl tarihy bar «Ara» jurnalyn jauyp tastaghan. Sodan sol jurnal әli jabyq. Oghan qysylghan Kópekeng joq. Sol uaqyttarda «Qymyzhana», «Tamasha» әzil-ospaq, oiyn-sauyq otaulary ashylyp dýrildep túrghan kez. Soghan eng belsendi avtor bolyp, satiralary qoyylymda jarqyrady. Keyin ózi «Kópen kele jatyr..», parodiyalyq әzil-syqaq teatryn ashty.  Shota-Aman Ualihandy, Zamanbek Núrqadilovty, Oljas Sýleymenovti, Sherhan Múrtazany, Múhtar Shahanovty, Roza Baghlanovany, Roza Rymbaevany, Maqpal Jýnisovany, Túnghyshbay әl Tarazidy parodiyalady. Parodiyany da týsinetinderi, týsinbeytinderi bar. Kópekene «Seniki jón», dey qoyghandary  múnda da shamaly.

Kópen múnyng aldynda 1978 jyly Mәskeude, 1980 jyly Tashkentte ótken Býkilodaqtyq jas syqaqshylar festivaline qatysyp, basqa últtyng el-júrtyna da tanymal bola bastaghan. Onyng «Pravda» baspasynan shyqqan  «Nadeysya y jdiy», «Krohotnye zvezdy», atty orys tilindegi újymdyq jinaqtargha engen әzil-syqaqtary tәp-tәuir dýnie eken, dep orys satirikteri joghary baghalap, laureat atanghan.

Kópende damyl joq. Ylghy is saparda jýredi. Býkil Qazaqstan oblystarynda eng kemi ýsh-tórtten bolghan shyghar. Men Torghay oblysynyng ortalyghy Arqalyqta jýrgende sol qalagha keldi. Kezdestik. Astanagha qonys audardym. Múnda kezdestik. Sondyqtan ba, basqa kurstastarmen salystyrghanda  Kópendi jiyirek kórip, kezdestirem. Oghan әriyne, quanyp qalam. Kursta ekeumiz bir topta oqydyq. Ekeumiz de satira taqyrybynan Temirbek Qojakeevten diplom júmysyn alyp, ekeumiz de «beske» qorghadyq. Álgi kóp jurnalister «Sherhannyng shiynelinen shyqtyq», degendey, Kópen ekeumiz de Qojakeevting qonyr kýpisinen shyqtyq. Qyzdyng satirasy qyrsyq bolady- au, men satira taqyrybynda keyde qylang etip, qylt etip, keyde sylang etip, sylt etip  kórinem de, arasynda joq bop ketem. Kópen bolsa basqa túlgha ghoy. Ózimdi onymen salystyra almaymyn. Kópen jәi-kýiimning bәrin angharghysh. «Osy qyz tanyla bersinshi dey me, «Arada» jýrgende satiramdy ýzbey jariyalap, meni jarqyratyp kórsetudan tanbady. «Qazaq әdebiyeti» gazetining satiralyq búryshyn basqarghanda da qatardan qaldyrghan joq. Telearnada Kópenning basqaruymen búryn ómirden ótken tanymal túlghalardy eske alatyn «Kózkórgen» atty arnayy habar jýrgizdi. «Óris, satirik aghalaryndy bilesing ghoy, solar turaly estelik aityp ber», dep, oghan da shaqyrdy. Áyteuir, tyrnaqtay mýmkindigi bolsa, tynym bermey tanymdyq habargha qatysuyma, satiralyq basylymdarda kórinuime ylghy da sýirelep, algha tartyp jýrgeni. Mine, osynday ortalarda «Myna qyz kim?», dep meni ymmen súraytyndargha Kópen: «Búl qyz kýshti satirik qoy. Mening kurstasym. Qojakeevten ekeumiz satiradan diplom qorghadyq. Men «tórtke», Óris «beske» qorghap shyqqan qyz», deydi. Ýnemi osy sózinen janylmaydy jәne. Ataghy jer jarghan Kópen ózin әdeyi tómenirek, meni jogharyraq qoyady. «Ekeumiz de «beske» qorghap edik», dese, mәrtebem onsha bayqalmay qaluy mýmkin ghoy. Sony  terenirek biletin Kópen, meni bilmeytinderge әdeyi aitady. Ondaghysy meni kóteru, meni biyiktetu. Qalay riza bolmaysyng kurstasyna, qalay sýisinbeysin!

Kópen maqtauymdy keltirip túrghan song tanymay túrghandar maghan basqasha kózqaraspen, bastaryn iyip, qúrmetpen qaray bastaydy. Keyde búghan qysylam. Qysylsam da tóbem kókke kóterilip qalatyny anyq. Nemese: «Ey, búl qyz ózi jazbaydy, jazsa bar ghoy anau-mynau satiriktering jolda qalyp qoyayyn dep túr», dep qosymshalap qoyatyny taghy bar. Mine, Kópenning júrt degendegi jýregi, kórsetken iltipaty, qúrmeti men jaqsylyghy. Sóz etpegim negizi búl emes.

Kópen kórkem minezdi jigit. Kim menen «Kórkem minezdi jigit qanday?», dep súrasa men Kópendi kórseter edim. Endi jariyalap otyrmyn. Ol qarapayym. Keude kóteru degen joq. Býkil adamdarmen teng dәrejede sóilesedi. Olardy tynday biledi. Ózin de olargha tyndata biledi. Er, әiel, qyz-kelinshek, qariya, qart, bozbala, jigit aghasy bәri-bәrimen til tabysqysh. Ózining ataq, danqy, dәrejesine qaramay elpildep sәlemdesip, halin súrap kez kelgen ortagha synaday kirip kete beredi. Jәne kimmen sóilesse de ortaq taqyrypty keuletip, jandandyryp, әldendirip, týrlendirip, týletin jiberuge sheber-aq.  Keyde osyghan tang qalyp basymdy shayqaymyn.

Kópen erekshe fenomen. Bireuge kómek beruge jany qúshtar. Sodan ol janyna lәzzat alady. Qazaqstannyng barlyq ólkesine is saparlap jýrgende  sonda túratyn, ne júmys isteytin kurstastardyng jaghdayyn bilip, kómek qajet bolsa jәrdem beruge ózining bar bedelin júmsaydy. Kópendi  kýtip jýrgen jergilikti  әkim-qaralar ayansyn ba, Kópenning bir auyz sózin jerge qaldyrmay ótinishti taban astynda oryndap beredi. Mine, azamattyq! Basqa júrttardy  atamay-aq ózimizding aramyzdan –aq mysal keltireyikshi. Kurstastarymyz Aykórgen, Seyitbay, marqúm Qonay, Mariyam, taghy kim edi úmyttym... Bәrining keybir otbasylyq jaghdaylaryna Kópenning tikeley kómegi tiygeni bar.

Men bir kýni Kópenge:.

- Kópeke, pәlenshe saghan «ittik» jasaghan. Men bilem. Biraq, sen soghan qaramastan oghan ýnemi jaqsylyq jasap jýresin. Nege?, - dey bergende sózimdi bólip:

- Jamandyqqa jaqsylyq jasaudy Tәnirimiz de qoldaghan.. Oghan әdeyi jaqsylyq jasay berem. Qolymda túrghan song ayanayyn ba. Mýmkin bir kýni ózi týsiner, sosyn úyalar, al úyalmasa ózi bilsin!, - dedi. Ol osy pikirinen әli ózgermey keledi.

Qazir jas syqaqshylar teatry kóbeydi. Sahnada tez bedel alyp ketui ýshin olar keyde Kópendi shaqyrady. Uaqyt tauyp oghan Kópekeng barady. Pikirin aitady. Halyq Kópenning tóbesin kórgen song әlgi teatrdyng әrtisterine de, Kópenge de riza bolyp qaytady. Múnyng syrtynda nebir óner salasy boyynsha ótkiziletin týrli konkurs-bayqaulargha qazylar alqasynyng tóraghasy, keyde qatardaghy tóreshiligine Kópen mindetti týrde shaqyrylady. Qatysady. Sonda sayysqa týskenderding әlsizdeu jaghyna da qosymsha bal qoyyp, joghary shyghyp ketuine qoldau kórsetip otyrady.

Bir kýni Kópekeng kurstastar chatyna (jelidegi top - red.) «Jaydarman» әzil-syqaq otauynda otyrghanyn aityp, artynsha bir top qyzdarmen týsken suretin salyp jiberipti. Órimdey әdemi qyzdar qyp-qyzyl kiyinip alypty. Ortasynda kónili shattanghan Kópenimiz. «Bizding kurstaghy jetpisti alqymdaghan, odan әri asqan jigitterdin, Kópekenning búl túrysyna ishteri órtenip, qyzygha da, qyzghana da qarap otyr-au»,- dep men Kópenge:

Sensing be, Kópen, rasynda,
Qyp-qyzyl qyzdar qasynda.
Dәl osynday «Jaydarman»,
Bolmady-au, shirkin jasynda.
Jýre ber jýirik Kópen-ay,
Emessing bizge bóten-ay,
Qyzdardan qyzyp quat al,
Búl uaqyt ta ótedi-ay..
Qúrdastar jýr-au qyzyghyp,
Túrghanda qyzdar tizilip.
Qyzyl gýldey qyzdargha
Oylary túr-au búzylyp?..- dep bir  auyz óleng joldamaymyn ba... Maqsatym, satirikti әzilmen qajau, sóiletu ghoy. Oghan qysylar Kópekeng bar ma, lezde  maghan: «Óris, ólening tamasha eken. «Jaydarmannan» jana shyqtym. Alghashqy shumaghyna myna sózdi tirkep jiber:

Jetpiske kelgen shaghynda,
Jetende túrar jýz ýmit,
Bayaghyday qaraysyn,
Bir tamshyday ýzilip.
Janardaghy sózindi
Túrady ishtey qyz úghyp.
Qalqataymen qoshtasyp,
Qaytasyng ýige syzylyp,
Tanda tarqar sәt qayda,
Jatasyn-au kijinip!...», - depti, mening aita almaghanymdy auzyma salyp. Búghan ne dersin? Sonda «Jaydarman» qyzdarymen birge bolyp, ýige qaytyp bara jatqan uaqyty týngi saghat 12-ning shamasy. «Tangha deyin bolmadym-au», degen ókinishin bildirgenine kýlesin. Mine, bizding Kópekenning әzil-syqaq otaularymen aralasy, júmysy. Búl da onay sharua emes.

Kópenning bilmeytini joq. Qúday-au, bәrin esine ústaghysh, saqtaghysh. «Pәlen jyly Pәlenshekeng bylay degen. Sonda Týgenshekeng oghan bylay degen», dep ataqty adamdardyng ózara qyzu dialogtarynan syr shertip otyrady.

Talaydyng mereytoyyn toylap, shygharmashylyq keshin úiymdastyryp, sózin sóilep, arnau әzil jyrymen arghymaqsha shauyp jýrgen Kópekeng de biyl kóktemde jeti beleske jetip qalypty-au! Kópenning 50 jas, odan song 60 jas mereytoyynda kýttim. Neni? Qúday-au, «Qazaqstannyng Ospanhannan keyingi kózge týser, әzil-syqaqtyng padishasy Kópen Ámirbekke, jalpy qazaq satirikterine  Qazaqstannyng Memlekettik syilyghy nege berilmeske?!» dep. Sol on jyl búryn oiyma kelgen oralymdy oilar, aq tilegim bir-eki auyz jyr bolghan. Osy ólendi taghy bir qaytalaudyng qazir de jóni bar siyaqty.

Baghalanar ma satira 

Orystar jii jylap, jii kýlsin,
Bir-birin sýier bolsa sýii shyn.
Baghalap satirasyn sary altynday
Óledi Petrovy men Iliiyfi ýshin.

Týrikting Áziz beyi Nesiynin ait,
Tanylghan jarty әlemge esimin ait.
«Áz Áziz padishasy әzildin» dep
Terbetken tughan eli besigin ait.

Kópen - Bey emes edi osal adam,
Kýlkiden ezu shirkin bosamaghan.
Sadaghy bar tilinin, oghy bardep
Kópenge mәrtebeni jasamaghan.

Talay jyn jym bolyp ed «Aradaghy»,
Talay súm qúm bolyp ed daladaghy.
Ym men jym, qu menen súm birigip ap  ,
Kópenge ong kózbenen qaramady.

Kurstas, qayran mening Kópenim-ay,
Qyrtysty tegisteytin ótegim-ay,
Nesinnen neng kem edi, baghalasa
Memlekettik syilyqqa kóterip-ay?!

Óris  Yashýkirqyzy,

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, aqyn.

Abai.kz

3 pikir