Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 2034
Áne, kórding be? 2019 7 pikir 24 Nauryz, 2020 saghat 18:06

31-inshi nauqas hәm qazaq qoghamyndaghy jauapkershilik

Býginde COVID-19 pandemiyasy әlemning eki jýzge juyq memleketine taraldy. Qazaqstanda da búl indetti júqtyrghandar sany kýn sayyn artyp keledi. Alghashynda Almatyda tek eki adamnan anyqtalghan virus býginde Núr-Súltan, Qaraghandy qalalary men Aqtóbe, Almaty oblystarynda tirkelip, virus júqtyrghandar sany 68-ge jetti.

Al, atalmysh qauip-qaterge tap bolghan adamzat tәjiriybesi: tipti bir adamnyng jauapsyz әreketi ýlken saldargha әkelui mýmkin deydi. Biz osy rette, Ontýstik Koreyadaghy 31-inshi nauqastyng oqighasyn mysal etkendi jón kórdik. Kәristegi osy bir 31-inshi nauqastyng jayyn orys tilinde factchek.kz sayty jazghan eken.

Ótken aida, 18-inshi aqpan kýni әlemdik BAQ Ontýstik Koreyada koronavirus júqtyrghandar sany 31 adam bolghanyn jazdy. Al, arada apta (alty kýn) ótkende qauipti virusty júqtyrghandar sany 760-qa jetti. Olardyng basym kópshiligi diny top (sekta) mýsheleri bolghan.

Ly Man Hi

Sektadaghy protest

Ontýstik Koreyada «Sinchendji» shirkeuining negizin salushylardyng biri qaytys bolady. Jerleu rәsimi eki kýnge (31-qantar men 2 aqpan aralyghy) sozylady. Rәsimge kelgen myngha juyq adam bir bólmening edeninde qysylysqan halde bir-birine óte jaqyn otyrghan. Keyin dәl osy jaghdaydy virustyng taraluyna basty sebep dep baghalaghan.

Osydan keyin qúzyrly biylik aurudy diagnostikalau boyynsha auqymdy nauqan bastaydy. Alayda olar sekta mýsheleri tarapynan qarsylyqqa tap bolady. Sektanttar biylikpen baylanys jasaghysy kelmey, olardyng jýzdegen ókili korey kóshelerimen jýrudi jalghastyrdy (21 aqpangha deyin biylik 700-dey adamnyng otbasymen baylanys ornata almady). Al nauryzdyng basynda biylik sektanyng barlyq 230 mynday mýshelerin tekserip, jauap alady. Biraq ol kezde virus dendep, taralyp jatqan edi.

Tipti 1 nauryzgha qaray virus júqtyrghandardyng sany boyynsha Ontýstik Koreya Qytaydan keyingi ekinshi orynda boldy. Olardyng jartysy «Sinchendji» sektasynyng mýsheleri bolghan. Al qazir Ontýstik Koreyada - 9 mynnan astam adam viurs júqtyryp, 120 adam qaytys bolghan.

Koronavirus: liyderov yujnokoreyskoy sekty, zarazivshey tysyachy chelovek, namereny suditi za ubiystvo

31-inshi nauqas

Ol jaqta virustyng keng taraluyna nege dәl osy «Sinchendji» sektasy sebep boldy? Ontýstik Koreya biyligi «31-inshi nauqas» degen atpen tanymal 61 jastaghy әiel turaly aitady.

Ontýstik Koreyada sol әielge deyin tek 31 adam virus júqtyrghan. Janaghy әiel 31-inshi adam bolghan. Mine, dәl sol әielding ózge sektanttarmen baylanysy virustyng әri qaray taraluyna sebep bolghan.

The New York Times gazetining habarlauynsha, 7 aqpanda әiel kishigirim jol apatyna týsip, qaladaghy «Tegu» auruhanasyna barghan. Kelesi kýni ol tamaghy auyrghanyn aityp, dәrigerlerge jýginedi. Biraq, kelesi kýni, jeksenbide dәrigerlerding shekteuine qaramay, «Sinchendji» shirkeuine barghan.

Dýisenbide әielding ystyghy kóterilip, nauqas auruhanada qalady. Sodan túp-tura bir aptadan son, yaghniy,  jeksenbi kýni әiel shirkeuge taghy baryp, diny rәsimge qatysady. Dәl sol kýni janaghy shirkeuding negizin salushy adamnyng jerleui ótip jatqan. Shirkeudegi aza tútu rәsimine mynnan astam adam jinalghan eken.

Búghan deyin dәrigerler әlgi әielge koronavirus belgilerin tekseru ýshin kem degende eki ret auruhanagha barudy úsynghan. Biraq, ol songhy ailarda Qytaygha barmaghanyn, sonday-aq koronavirus júqtyrghan adamdardy kórmegenin aityp, bas tartqan.

Dýisenbi kýni ol ózin nashar sezinip, dәrigerge barady. Arnayy testileuden ótkennen keyin, onyng koronavirus júqtyrghany belgili bolady. Al búl kezde ol shirkeudegi myndaghan adammen jaqyn baylanysta bolyp ýlgergen edi.

Saldary

Biylikpen baylanys ornatqysy kelmegen sektanttardyng kerligi, sonday-aq diny birlestikting bir mýshesining ainalasyndaghylardyng densaulyghyna jauapsyzdyghy - «Sinchendji» shirkeui turaly jekkórinishti pikirlerdi kóbeytti.

The Guardian basylymynyng jazuynsha, sektant mýshelerining tizimi elge belgili bolghan son, olar otandastarynan qysym kóre bastaghan.

Al, RBK-nyn aqparatynsha, aqpan aiynyng basynda 200 mynnan astam adam «Sinchendji» sektasynyng taratyluyn talap etip, onlayn-petisiyagha qol qoyghan jәne ony Koreya biyligine joldaghan.

«Jana koronavirustyng Tegu men Soltýstik Kyonsang provinsiyasynda taraluynyng sebebi - «Sinchendji» sektasynyng etikagha jat dogmasy jәne ýkimetpen yntymaqtastyqtan bas tartuy», - delingen kópshilik ýndeuinde.

Preziydentke talap

Kartinky po zaprosu "Mun Chje IYn"

Al, taghy 1,3 millionnan astam adam Preziydent Mun Chje Inning otstavkasyn talap etti. «Kommersanttyn» habarlauynsha, ony el ishinde indetpen kýres jәne Qytaydan taralghan virusty boldyrmau ýshin tiyimdi sharalar qabyldamady, dep aiyptaghan.

«Mun Chje Inning pnevmoniyagha baylanysty qabyldaghan sharalaryna qarap, ony Ontýstik Koreyanyng emes, Qytaydyng preziydenti dep boljaugha bolady», - depti petisiya avtorlarynyng biri.

Korey preziydentin synaushylar: «Ol Qytayda indet órshigen kezde, kórshi elge 3 million betperde jiberu turaly sheshim qabyldaghan. Sonday-aq, qytaylardyng Ontýstik Koreyagha kiruine tolyghymen tyiym salghysy kelmeytinin keshiruge bolmaydy», - depti.

Sóitip, sektanttargha baghyttalghan qoghamdyq narazylyq aqyry biylikke qarsy narazylyqqa úlasyp ketken.

1 nauryzda Seul biyligi men prokuraturasy sektanyng 12 jetekshisining ýstinen qylmystyq is qozghaghan.

VVS-ding orys qyzmetining habarlauynsha, kelesi kýni shirkeuding basshysy Ly Man Hy koronavirustyng bayqausyzda taralghany ýshin halyqtan keshirim súraghan.

Qazir Ontýstik Koreya COVID-19 pandemiyasynyng taraluy boyynsha әlem boyynsha 9 orynda túr. Elde koronavirus indetin 9037 adam júqtyryp, 120 adam qaytys bolghan.

QMDB mәlimdemesi

Al bizde she? 16 nauryz kýni QMDB elde koronavirustyng taraluyna baylanysty meshitterde júma namazy uaqytsha oqylmaytynyn, namazdy әrkim óz ýiinde óteytinin mәlimdegen edi.

Al ótken júmada bir top adamnyng namazgha rúqsat súrap jergilikti әkimdik ókilimen sóz talastyryp túrghan viydeosy әleumettik jelige tarady. QMDB eskertpesi men Ýkimet engizgen shekteuge qaramay, diny rәsimdi óteuge әreket qylghandar óz kezeginde qogham narazylyghyn tudyrdy. Búlar kimder?

QMDB meshitke júma namazyna kirgizudi talap ketkender turaly pikir bildiripti. QMDB baspasóz qyzmetining mәlimetinshe búl oqigha Janaózen qalasynda bolghan.

«Búl oqigha býgin Manghystau oblysynyng Janaózen qalalyq meshitinde bolghan. Jergilikti jamaghat júma namazyn oqudy ótingen. Imamdar jamaghatqa jeke týsindiru júmystaryn jýrgizude. Olargha eldegi tótenshe jaghdaygha baylanysty QMDB Ghúlamalar kenesining shygharghan pәtuasyn jan-jaqty týsindirip berdi. Maqsat - halyq densaulyghyn saqtau jәne júqpaly indetting taraluyna jol bermeu. Jamaghat ishindegi aqsaqaldar óz qatelikterin týsinip, jastardy býlik shygharmaugha shaqyruda. Týsindiru júmystary túraqty jýzege asuda», - dedi QMDB Baspasóz qyzmetining jetekshisi. «Azattyq ruhy» sayty jazdy.

Týiin. Koreyada bir nauqas shirkeuge baru ýshin auruhanadan qashyp ketti. Saldarynan myndaghan adam virus júqtyrdy. Kәristegi 31-inshi nauqastyng oqighasy әlgi jamaghat bop namaz oquymyz kerek dep talap qoyghan bizding azamattargha jauapkershilikting qanshalyqty manyzdy ekenin úqtyra ala ma?

Dayyndaghan Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

7 pikir