Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Birtuar 6134 5 pikir 19 Nauryz, 2020 saghat 13:16

Qazaqty jahangha tanytqan jelayaq - Ghúsman Qosanov

Biyl qazaqtyng danqty jelayaghy Ghúsman Qosanovtyng tughanyna 85 jyl tolady. Osyghan oray  Ghúsman Qosanovtyng qaryndasy Naghima Sittyqqyzymen az-kem әngimelesken edik. 

Mamyrdyng 25 júldyzy әrbir Shyghysqazaqstandyqtar, onyng ishinde Semeylikter ýshin jóni bólek. Óitkeni, búl kýni qazaqqa birinshi Olimpiada jýldesin alyp bergen Alashtyng ataqty jelayaghy Ghúsman Sittyqúly Qosanovtyng dýniyege kelgen kýni. 1995 jyl әr izatullalyqtyng esinde qaldy. Óitkeni, tap osy jyly ataqty qazaq sportshysynyng 60 jyldyghyn jerlesteri býkil qazaq balasynyng basyn qosyp, keng kólemde tughan auylynda atap ótti.

Ghúsman nege últtyng esinde qaldy degen saualdyng tuuy da oryndy. Almaty jenil atletika mektebining tarihy tym terende desek te, últymyzdyng sol kezdegi qaladaghy ýles salmaghy az bolghany belgili jәne qazaq jýgiruge emes, kýresuge beyim halyq ekendigi de shyn. Qazaq elin osy sport týrinen ózge últ ókilderi tanytyp keldi. Atap aitsaq, 1952 jylghy Helisinkiydegi Olimpiadada almatylyq Vladimir Suharev 4h100 estafetasyna jýgiruden kýmis jýldeger atandy. Keyin 4 jyldan song Vladimir Meliburnde osy jetistigin qaytalady. Ghúsmannyng 1960 jylghy kýmisinen keyin qaraghandylyq Vladimir Muraviev eki mәrte olimpiada chempiony atansa, jezqazghandyq Vitaliy Savin altynnan alqa taqty.

Stolypinning reformasy alash jerine jetip, kóptegen ózgerister bolghanyn tarihtan jaqsy bilemiz. Búl ýrdis Boroduliha men Besqaraghaydy da ainalyp ótken joq. Qazir karta betinde joq: Zeren, Qazanghap, Otorvanovka, Qúrmanghoja, sonymen birge, Izatulla, Meshanka auyldary bir eldi meken sanalyp, Ernazar auyldyq kenesine qaraghany kýni keshe siyaqty edi. Zeren, Qazanghap, Qúrmanghoja, Izatullada kil qazaqtar túrsa, Otorvanovka men Meshankada ishki Reseyden kelgender qonys tepti. Kóne kóz aqsaqaldardyng aituynsha Meshankada baqay esepke jýirik ylghy kulaktar qonystanyp, qarauyndaghy jarly-jaqybaygha dúrys qaramay, olar óshi ketken baylardan irge ajyratyp, Otorvanovka auylyn ómirge әkelgen eken. Osy ónirding ótkeni men býginin óte jaqsy biletin aqyn aghamyz Edil Asylbek osy atalghan auyldardan Meshanka men Izatullanyng ghana qalghanyn jýregi eljirep eske alady.

Mine, osy auyldardan talay qazaqtyng birtuar perzentteri Gh. Qosanovpen qatar ómirge kelip, Boroduliha audany men elimizding maqtanyshyna ainaldy.

Ataqty jelayaqtyng tughan qaryndasy Naghima apaydyng qoljazba derekterine sýiensek, Sittyq Yqylasúly 1898 jyly Semey oblysy Abyraly ónirinde dýniyege kelip, 1925 jyly Semeydegi naghashysy Ámireni saghalaydy. Sittyqtyng naghashysy Belaghash audanyna qarasty Izatolla auylynan shóp, otyn tasudy kәsip etetin sharua adamy bolypty. 27-28 jastaghy jas jigit naghashysyna bolysyp, Izatolla auylynda jii bolady. Ári osy jerden ózine ómirlik jar tabady. Sittyq júbayy Biybinúr ekeui Izatollada qúrylghan «Enbekshi qazaq» kolhozyna mýshe bolyp kiredi. Osy baqytty nekeden 6 úl jәne 2 qyz Naghima men Sabira ómirge keldi. Naghima apamyz: «Qúmar, Ámirtay, Ghúsmannan keyin ómirge kelgen ýsh úl shetinep, әkemizding bәibishesinen 5 bala boldyq. Keyin әkemiz eki qyzy bar jas kelinshekpen kónil qosyp, Gýljamila sheshemiz tumasa da tughan anamyzday boldy. Ol kisiden әkemiz Sәule atty bir qyz sýidi, qazir ol sinilim Almatyda túrady», dep sóz etedi.

«Aghamyz 1935 jyly tusa, aragha 4 jyl salyp, men 1938 jyly ómirge keldim. Tete óstik», deydi Naghima apa. «Sittyq atamyz soghys bastalysymen 1941 jyly óz erkimen maydangha ketkende, Biybinúr әjemiz qatty nauqastanyp 1942 jyly qaytys bolady da, bar auyrtpalyq Ghúsmannyng naghashy әjesi Kakimning moynyna týsedi. 1943 jyly Sittyq Yqylasúly auyr jaraqattanyp elge oralady. Jәne maydanger kolhozda brigadir bolyp enbekke aralasady. Ghúsmannyng ózi turaly jazghan Jeniske jol avtobiografiyalyq kitabynda mynaday joldar bar: Atyng óshkir soghys mening jәne qúrdas tústastarymnyng eng qymbat qazynasy balalyq bal dәurenimizdi tartyp aldy. Biz tandy tangha úryp, egistikten masaq teretin edik. Búl auyr túrmys bizdi shynyqtyrdy».

Ghúsmandy kózi kórgenderding aituynsha, ol kisining birinshi jattyqtyrushysy әkesi Sittyq bolypty. Sonday estelikterining biri Ákesi Ghúsmangha arqandy ústatyp, ózi atpen jelip otyrady eken de, balasy jýgirip ilesip otyrady eken. Biz Naghima apanyng ýiinde bolghanda Ghúsman aghamyz turaly aitqan әngimelerine kuә boldyq.

«Bәrimiz Izatolla auylyndaghy jeti jyldyq qazaq mektebinen bilim aldyq. Ol kezdegi halyqtyng birligi qanday jaqsy edi. Ár ýide 5-6 baladan barmyz. Kórshi auylda jiyn-toy, mereke bolsa barlyghymyz birge baramyz. Bir joly júmys babymen kele jatqanda ayaq astynan jel kóterilip, at arbada әkesining qasynda otyrghan Ghúsmannyng arqasyna ýlken bir aqqús kelip qonyp, bes-on minutting ishinde shyr-pyr shanq-shúnq dauystar shyghyp, balany shoqy bastaydy. Áreng degende ekeui bir-birin qorghap ýlgergenshe, әkesi ekeui óni me, týsime óz kózderine ózderi de senbey qalady. Sol kezde Allanyng bergen ayany ma, әlde «aghamyzdyng basyna qonghan baq pa eken», «baqytyndy ústa» degen zor dauys shyghyp úshyp ketedi. Sol bir tylsym dýniyening tanghajayyp túsy bala Ghúsmannyng jadynda mәngilik saqtalyp qalady. Mine, keyin elge býkil әlemge aty shyqqan aghamyzdyng sol kezde basyna baqyt qúsy qonghan eken ghoy…

Ghúsman aghamyz óte elgezek edi, sportqa den qoydy. Mektepte oqyp jýrgende sportpen shúghyldanyp, ortalyghy Novapokrovka auylynda ótetin mektep oqushylarynyng spartakiadasynda jýgiruden ýnemi birinshi orynnan kórinip jýrdi. Ayta berseng aghamyz turaly eselikter óte kóp», dep Naghima apay sózin ayaqtady.

Biz Ghúsman Qosanovpen qúdandaly bolyp keletin, әri bala kezindegi dosy Izatulla auylyndaghy qyzyl sayasattyng kesirinen jabylyp qalghan mektepting diyrektory bolyp enbek etken Semeyhan Balyqbaev aqsaqaldan ataqty sportshy turaly kóptegen derekterge qanygha aldyq. Aqsaqal әlem tanyghan sportshynyng tughan jerinde oryn alghan talay oqighanyng syryn aqtardy.

150 shanyraqtyq auyldan qazir 10-15 ýy ghana qalghan. Oghan oblystaghy biylik basynda bolghan Haldeev pen Pahabov siyaqty әkim qaralardyng qazaq auyldaryna qatysty ústanghan pozisiyalary últ tilinde bilim beretin orta mektepti japqan son, auyl túrghyndarynyng jappay qalagha kóshuine әkep soqty. Qazir ne joly joq. Ne bala oqityn mektebi joq Ghúsmannyng tughan auylyndaghy dәtke quat deytinimiz túrghyndardyng barlyghynyng júmyspen qamtylyp otyrghany ghana.

Semeyhan aqsaqal Ghúsmannyng jasynan sportty serik etip, әsirese jýgirudi basty oryngha qoyghanyn jyr qylyp aityp berdi. «Biz birge jýgire ketkende shanyna ilese almay qalatynbyz» dep sonau balalyq dәurenin eske aldy.

Áygili jelayaqtyng taghy bir jerlesi Qabysh Omarov aqsaqal Qosanovtyng bir ghana jýgirumen ghana shektelmey, futbol, voleybol, basketboldy tamasha oinay bilgenin algha tartty. At arbagha otyryp alyp, jol boyy әn salyp, sol kezdegi Jana semey audanynyng ortalyghy bolghan Novopokrovkagha (Júragha) 1 jәne 9 mamyrdaghy sport jarystaryna baratyndaryn qos qariya eske aldy. Osynda ótken jarystardaghy alghashqy jenis joly Rim men Tokiogha bastar baspaldaq bolghany aitty.

Izatulladaghy 7 jyldyq mektepti bitirgen son, Ghúsman Semeydegi N13 kәsiptik uchiliyshege týsip, bitirgennen keyin depoda júmys istep, sol jerden 1954 jyly әskerge alynady. 1951 jyly Ghúsman shanghydan 10 shaqyrymdyq qashyqta Semey qalasynyng chemiony atandy. Sol jyly temirjolshylar arasynda ótken jenil atletika jarysynda 100 metrge jýgiruden 11,7 sekund nәtiyje kórsetip, 2-3 oryndy bólisti. Temir jol uchiliyshesinde oqyp jýrgende Ghúsman Lokomativ futbol klubynda oinap, qala birinshiliginde birinshi oryn alyp, chempion atandy. Áskery qyzmetin Qyrymdaghy Sevastopoli qalasynda óteydi.

Ghúsmannyng sýiikti qashyqtyghy 100 metr. Ol әsker qataryna alynghan sәtte kursanttar arasynda 10,8 sekund jýgirip, bolashaghynan ýmit kýttiretin atlet ekendigin ózge últ ókilderine tanyta bildi. 1955 jyly sol kezdegi belgili jelayaq Leonid Bartenevten 0,1 sekundqa jol berip alyp, 10,7 sekund kórsetkishpen ekinshi oryndy iyelendi. Sportty serik etken qazaq sarbazy aragha eki jyl salyp, 1957 jyly Kiyevte Ukrainanyng chempiony atanady. Ol kezde әr odaqtas respublika jaqsy nәtiyjelermen kózge týsken sportshylardy qoldy ayaghyn jerge tiygizbey ilip әketetin. Ghúsmangha Moldaviya qúda týsip, atamyz Kishiynevting deneshynyqtyru tehnikumyna týsip, KSRO sport sheberi atanady. 4 dýrkin Moldaviya chemiony jәne KSRO chempiony bolyp, Kenes Odaghynyng olimpiadalyq qúramasyna ýmitker bolyp qabyldanady. Osy kezde orys sportshylarynyng bizding nanymyzdy qos qazaq tartyp aldy degen sport aforizmi dýniyege keledi. 1960 jyly Qaruly Kýshterding qúrama komandasy KSRO birinshiliginde 4Ch100 metrdi 40,7 sekundta jýgirip ótip, chempion atandy. Osydan keyin Ghúsman jatpay túrmay XVII Jazghy Olimpiada oiyndaryna dayyndyghyn Leonid Bartenev, Yuriy Konovalov, Edvin Ozolindermen birge pysyqtay týsti. 4 sayypqyran olimpiadada 40,1 sekund nәtiyje kórsetip kýmisten alqa taqty. Osylaysha eline túnghysh medali әkelgen qazaq retinde el men әlem tarihynda mәngige qaldy.

1960 jyl. Riym. Moldaviyanyng ókili retinde qatysqanymen qazaqtyng kim ekenin sport әlemine tanytqan Qosanovtyng erasy. 400 metrlik estafetanyng aqtyq synyna AQSh, GFR, Italiya, Venesuela jәne KSRO komandalary shyqty. Amal ne altyn qoldan susyp, qazaq eline túnghysh altyngha bergisiz kýmis búiyrdy.

Moldaviyada Marina atty moldavan qyzyna ýilenip, Marat jәne Arman degen qos úldy boldy. Qansha aitqanmen tughan jerding týtini tartyp túrady emes pe, 1961 jyly elge demalysqa kelgende Qonaevtyng qabyldauynda bolyp, ózin Qazaqstangha aldyruyn ótinedi. Dinmúhammed Ahmetúly búl iske bel sheshe kirisip, Ghúsmandy Almatygha aldyryp, Ámin Túyaqov ekeuine ortalyq stadiongha jaqyn jerden pәter alyp beredi.

1964 jyly Tokiodaghy olimpiadada Ghúsman jalpy komandalyq 5 oryndy iyelenip, 1967 jyldan bastap birynghay jattyqtyrushylyq júmysqa basy býtin enedi. Ghúsmannyng enbegi baghalanyp, «Enbek Qyzyl tu» ordenimen jәne «Enbektegi erligi» medalimen marapattalady. 1965 jyly Qazaq memlekettik dene tәrbiyesi institutyn bitirgen son, 1967-1969 jyldary Dinamoda, 1965 jyldan ómirining sonyna deyin bar ghúmyryn Respublikalyq jogharghy sport sheberligi mektebimen baylanystyrdy.

Qosanov jattyqtyrushy retinde kóptegen jetistikterge jetti. Onyng shәkirti Ludmila Golomazova 1968 jyly Mehiko Olimpiadasynda 100 metrdi 11,7 sekundta jýgirip ótip, qola medali iyelendi. Al, Ludmila 200 metrge jýgirude altynshy oryndy iyelengenimen, ol kórsetken 23,3 sekund nәtiyje Qazaqstannyng jana rekordy sanalady.

Amal ne, últtyq qúramany egemendik jyldarynda jattyqtyrugha ómir jazbady. Qazaqtyng ataqty jelayaghy 1990 jyly shilde aiynyng 19-ynda qaytys bolyp, Almaty qalasyndaghy Kensay ziratyna jerlendi.

Tәuelsizdik dәuiri Ghúsmannyng kenestik kezende kóre almay ketken qyzyghyn jalghastyryp, Almatyda jyl sayyn Ghúsmandy eske týsiru memorialy ótip túrady. Oghan sportshylar Reseyden, Qytaydan, Ózbekstannan taghy basqa elderden kelip kýsh synasady. Songhy jyldary osynday iygi - sharalar Shyghys Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Óskemendede ótkizilip keledi. 53 jyl ómir sýrip, últyna anyz bolghan jan әr sport sýier qazaqtyng últtyq jadysynda mәngige qalatyny sózsiz.

1959-1965 jj. jerlesimiz halyqaralyq jarystarda Otanymyzdyng namysyn qoldan bermedi. Ghúsman Qosanovtyng osynday dәrejege jetui Kishiynevtegi jattyqtyrushysy Aleksandr Maslovskiyding arqasy ekendigin úmytpauymyz kerek. Ol 100 metrdi 10,4 sek jýgirui nәtiyjesinde Kenes Odaghynyng olimpiadalyq qúramasyna qabyldandy. Ghúsmannyng sporttyq ghúmyryndaghy bir әttegen-ayy Almatyda Spartak SQ 1962 jylghy birinshiliginde 100 metrdi 10,2 sek jýgirip ótkenin jel kýshin ólsheytin qúrylghy bolmay, KSRO rekordy retinde de, әlemdik rekordty qaytalauynyng da esepke alynbay qaluy.

Kenes sprinterleri arasynda ukraindyq Redikomen júptasyp, Amerika atleti Djessy Ouensting 100 metrdi 10,2 sekundta jýgirip ótken әlemdik rekordyn qaytalady dep maqtanyshpen aita alamyz.

Naghima Sittyqqyzy Ghúsmannyng 60 jyldyghy qarsanynda, 1995 jyly Semey qalasyndaghy bir kóshening atyn bergizu ýshin talay tabaldyryqty tozdyrady.

Ataqty sportshygha qalanyng qaq ortasynan kóshe beruge sol kezdegi qalalyq mәslihattyng hatshysy bolghan adamdar kóp kedergi keltirip, aqyry Barnauliskaya degen qala shetindegi bir kóshege bergen edi. Búl keyde osy biz arystarymyzdy qadirley bilemiz be, degen oigha da jeteleydi. Semeyhan Balyqbaev aqsaqal osydan 9 jyl búryn ShQO Boroduliha audanynyng ortalyghy Boroduliha aulyndaghy balalar men jastardyng sport mektebine Ghúsman Qosanovtyng atyn beruge úsynys týsirip, dosynyng aldyndaghy paryzyna adaldyq tanytyp, ýlken azamattyq jasaghan edi. Endi mine, sol bastamashyldyq qoldau tauyp, Boroduliha audandyq balalar men jastardyng sport mektebine ataqty jerlesimizding aty beru qarastyrylsa degen ýmitimiz bar. Sәtin salsa ol kýnder de alys emes…

Ábil-Serik Ábilqasymúly

Abai.kz

5 pikir