Jeksenbi, 7 Nauryz 2021
Áleumet 3355 8 pikir 17 Nauryz, 2020 saghat 11:50

Halyqqa týsken auyrtpalyqty biylik nege birge kótermeydi?

Bizdegi barlyq tirshilik Amerikanyng kók kaghazyna kindigimen baylanyp qalghandyghyn aitsaq, janalyq ashqandyq bolmas. Sol dollar degen qúrghyrdyng túghyry berik bolsa, bizding kónilimi de jarqyn. Al eger onyng qadiri ketip, qúny tómendese, әbden abdyrap, berekemiz ketetindigi taghy da shyndyq. Mine, jaqynda ghana múnaydyng baghasy kýrt qúldyrap, tym arzan dýniyege ainalyp edi, dollarymyz da sharyqtap shygha keldi. Endi elimizdegi barlyq tauar ataulynyng baghasynyng da kóterilip ketetindigi jayly tipti de bal ashpay-aq qoyalyq. Demek, qarapayym halyqtyng túrmys dengeyining de tómendeytindigi anyq. Óitkeni bizdegi óz óndirisimizding tauarlarynyng tym bolmashy ekendigi, al satylatyn dýniyening barlyghy derlik shetelden әkelinetindigin eskersek, búghan da tang qalugha bolmas.

Endi ne istemekpiz? Azghantay uaqyt ishinde óz ónidirisimizdi jolgha qoya almasymyz anyq. Dýniyening ólshemi - AQSh dollaranyng sharyqtauy jaqyn arada toqtap, bәri de búrynghy qalpyna keletindigine eshkim de kepildik bere kalmaydy. Tipti keybir sarapshylardyng aituynsha tengemiz 500 degen sifrgha jetpey toqtamaytyn kórinedi. Mýmkin, búl asyra aitqandyq bolar. Alayda qazirgi shaqta halyq basyna qiyndyq tuyp kele jatqandyghy aidan anyq. Demek, biz osyghan qolymyzdan kelgenshe bóget jasaugha tyrysuymyz qajet. Al onyng qanday joly bar?

Bizding payymdauymyzgha, qazirgi tanda kózge anyq kórinip túrghan, barlyq órkeniyetti elder әldeqashan qoldanyp jýrgen bir tiyimdi tәsil bar. Ol - halyqtyng aqshasynan qúralghan budjet degen baylyghymyzdy úqypty júmsap, onyng әrbir tengesining ysyrap boluyna jol bermeu. Alayda aitugha onay bolghanymen, osynau tiyimdi tәsildi pәrmendi týrde qoldanugha tosqauyldar men kedergiler jetip artylady. Mәselen, tabys salyghy baygha da, kedeyge birdey, nebәri 10 payyz ghana. Múnday tengermeshildik tek qaltalylargha ghana paydaly. Nege olar kedeymen birdey boluy kerek? Bizde nege, mәselen, Fransiya men Norvegiyanyng tәjiriybesin paydalanbasqa? Búl elderde tabysy asa joghary lauazym iyeleri men biznesmender ailyghynyng 70 payyzgha deyingisin tabys salyghy esebinde budjetke qúyady. Al biz bolsaq, janaghy 70 payyz týgili myqtylardyng milliondaghan tabysynyng eng bolmasa 20 nemese 30 payyzyn tabys salyghyna ainaldyrugha jýregimiz daualamaydy. Mәselen, deputattarymyz ben ministrlerimiz sol milliongha jeterlik ailyghynyng 200 nemese 300 myndayyn budjetke audarsa, kedeylenip qalmaydy ghoy. Bolmasa, oblys әkimderining 700-800 myng tengelik ailyghynyng tipti jartysyna juyghyn budjetke audarsa, nesibesi kemip qalmasy anyq.

Jalpy, búl mәselening kóterilip otyrghany jalghyz búl emes. Tek ol qazirgi tanda asa kókeytesti mәselege ainalghanyn ghana aitpaqpyz. Múny biz ghana emes, ózge de azamattardyng júrttyng nazaryn audaryp, alandaghany anyq. Mәselen, jaqynda ghana elimizdegi mediatorlardyng «Kelisim» atty odaghynyng diyrektory Sara Ydyrysova Parlament deputtarynyng ailyghyn qysqartyp, jenildik ataulynyng barlyghyn alyp tastaudy úsyndy. Onyng oiynsha dәl osylay iselse ghana halyq qalaulylarynyng kәsiby dengeyi kóterilip, ol jerge tek halyqtyng qamyn oilaytyn adal adamdar ghana barady.

-Men, әriyne, ómirdi kórgen, tәjiriybesi mol adamdardyng deputat bolghandyghyna qarsyly emespin, - deydi ol óz tújyrymyn dәleldep. - Alayda sol deputtarymyzdyng jinalystarda úiyqtap otyratyndyghyn da joqqa shyghara almaspyz. Sondyqtan da meninshe 60-70-ten asqan adamdardy deputattyq tizimge engizbegen maqúl. Olar - ómirden sharshaghan adamdar. Olardyng mol tәjiriybesin basqa salagha nege paydalanbasqa?

Sara hanymnyng anau-mynau jerde emes, elimizding Ádildik ministrliginde «Saylau turaly» zang jobasyn talqylau sekildi alqaly jiynda aitylghan búl oiyn negizsiz deuge de kelmes.

Jalpy, qazirgidey halyq basyna auyrtpalyq tughanda budjet qarjysyn barynsha úqypty júmsau - eng bir ózekti taqyrypqa ainalyp otyrghandyghy aidan-anyq. Alayda búl mәselege kezinde de, qazir de eshbir mәn bermey kelgenimizdi moyyndaugha tiyispiz. Ásirese, jergilikti jerde halyqtyng manday terimen kelgen aqshasyna degen nemqúraydy kózqarastyng beleng alyp ketkendigin, oghan joghary jaqtan esh baqylau joqtyghyn taghy da jasyra almaspyz. Mәselen, bizding Arhiymed әkimimiz Núr-Súltannan basqa esh jerde joq, erekshe ghimarat - «Tobyl-arena» dep atalatyn jabyq stadiondy saldy da tastady. Oghan endi anau-mynau emes, qolaqpanday 4,5 milliard tengeni bólip bolsa da, bere salugha kelisti. Búghan: «Múnyng qalay? Osy stadion sonshalyqty qarjy shygharugha tatidy ma?» dep joghary jaqtan alandaghan eshkim joq. Onyng qúramynda negizinen legioner degen  aqshagha qúnyqqan kelimsekter oinaytyn «Tobol» futbol klubyna tartqan «әkelik» syiy boldy. Budjet esebinen, әriyne. 

Mine, osylaysha әkimimizge jogharydan «Áy deytin әje, qoy deytin qoja» bolmaghan son, halyq qarjysy esebinen «myrzalyghyn» ýdete týsti. Endi ol qúny dәl osynday 4,2  milliard tenge túratyn Múz sarayyn salugha bel sybana kirisip ketti. Biylghy jyldyng basynda halyqpen esepti kezdesuinde ol búl ghimaratty biylghy jyly ayaqtaytyndyghyn saltanaty týrde pash etti. Sol jerde eshkim de: «Ou, ol jerde negizinen hokkey oinalatyndyghy belgili. Al sol Qostanayda joq, tek sonau Rudnyy qalasyndaghy qúramynda berde-bir qaradomalaq joq komanda ýshin osynshama shala býlinuding qajeti bar ma? Biz sonda búl sportshylardy kórshimiz Resey ýshin dayyndaymyz ba? Kýni erteng olar osynda tәjiriybe jinap alyp, Reseyge tayyp túrmasyna kim kepil bola alady?» dep súraugha eshkimning de dәti barmady. Múnday saual joghary jaqtan da týsken joq. Sodan keyin, әriyne, «Men oblysta sportty damytyp jatyrmyn» dep ótirik abyroy jinau ýshin budjetting qarjysyn ayasyn ba? Arhiymed ýshin elitalyq sportqa esepsiz mol qarjy bóludi toqtatyp, bar dýniyeni búqaralyq sport men dene shynyqtyrugha júmsau kerek ekendigi aitqan Parlament deputaty Gýshara Ábdiqalyqovanyng da, «Aqjol» partiyasynyng serkesi Azat Peruashovtyng da jan aiqayy esh elendetken joq. Ol ne, tәiiri deputattardyng kezekti bir pikiri shyghar. Al endi múny ministrlikten, tipti Preziydent әkimshiliginen aitylsa, mәsele basqa. Onda amalsyz tyndaugha tura keledi. Al myna ózine jarnama jasaytyn deputat degenderding barlyghynyng aitqandaryna qúlaq asa bersen, halyq ýshin manday terletip júmys isteuden qalarsyn. Sondyqtan da Arhiymed ózi qúryltayshysy bolyp tabylatyn «Tobolynan» nesin ayasyn. Búrynghy onyng 2 milliardtyq budjetin biyl esh qinalmastan 3 milliardqa kóterip tastady. Qinalyp qaytedi, óz qaltasynan shyghyp jatqan joq. Al oblystyng budjeti degen esh súrauy joq, eshkim de eseptep jatpaytyn tausylmaytyn týpsiz dýnie emes pe? Kýrep al da júmsay ber.

Júmsay ber degennen shyghady, búl baghytta әkim shyndyghynda de eshkimge qaraylap jatqan joq. Ótkende Qostanaydyng sheneunikteri Núr-Súltangha barghanda anda-mynda jýrip túruyna arnalghan kólik ýshin anau-mynau emes 5,6 million tengeni bóldi de jiberdi. Jәne kólik bolghanda qanday, ylghy tek әidikter ghana minetin bir ókildik pen biznes-klass dәrejesindegi «Mersedes-Benz» sekildi sylandaghan sәigýlikter. Saghatyna 8 myng tengege jetip jyghylady. Al astanadaghy әuejaygha aparyp tastasa birden 16 myng tengeni ústatasyz. Mine osylaysha tizbektelip  kete beredi.Bizding payymdauymyzsha, tenderdegi «mashinanyng salony taza, temeki men benzin iysi mýldem sezilmeytin, salonyn qysta jylytylghan, al jazda qonyr salqyn bolugha tiyisti» degen qatang talaptargha qaraghanda Elordadaghy búl sayahat tek qana Arhiymedting ýlesine ghana tiyetin «rahat ómir» sekildi. Mýmkin, anda-sanda ol kólikke onyng birer orynbasarynyng da taqymdary tiyep qalar bәlkim. Arhiymedting «myrzalyghyna» eshkim de shek keltire qoymas.

Aytpaqshy, Arhiymed myrza bәlkim qazirgi halyq basyna týsken qiyndyqty kóre túra qala syrtyndaghy on shaqyrymdaghy orman ishinde ornalasqan, aumaghy at shaptyrymday, jylyna halyqtyng esebinen 60 million tenge júmsalatyn, júmaqqa bergisiz reziydensiyasynda jalghyz ózi túrugha úyalap, qala ishindegi jaqsy bir ososbnyakqa kósher. Sosyn ana Semey qalasynyng әkimining bastamasymen búl reziydensiyany oblystaghy auru balalar emdeletin shipajaygha ainaldyrar. Sóitip, halyqtyng bir alghysyna bólener. Búl jәne ekinshi jaghynan biylikting osynau qiyn kezde halyq basyna týsken auyrtpalyqty birge kóteruge degen jaqsy úmtylysy esebinde baghalanapyp, halyq pen biylik arasyn jaqyndata týser.

Biraq, әy qaydam, qaymana halyq esebinen jayly da jaqsy ómirge ýirenip ketken әkimderimiz osynday múnday qúrbandyqqa bara qoyar ma eken? Búlar ýshin ana Europa elderinde ministrler shaytan arbamen júmysqa baratyndyghy, mәselen, Germaniya kansleri Angele Merkeliding qarapayym ghana bes qabatty ýide túratyndyghy, al Mongholiya preziydentining qyzmetine jayau baratyndyghy sekildi «jaman әdetteri» tipti de ónege emes. Ózge elding preziydenti kim, bizding Arhiymed kim?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

8 pikir