Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Bilgenge marjan 8638 4 pikir 7 Nauryz, 2020 saghat 14:13

Abaydyng kózi tirisinde salynghan jalghyz portreti

Abaydyng kózi tirisinde jalghyz portreti salynghan eken. Ony 1887 jyly әuesqoy suretshi Pavel Lobanovskiy salypty. Qazir búl suret Semeydegi Nevzorovtar әuleti atyndaghy beyneleu óneri muzeyinde saqtauly kórinedi.

Abaydyng kózi tirisinde salynghan jalghyz portreti osy suret eken degen aqparatty әleumettik jelide aqyn Baybota Qoshym-Noghay bólisipti.

Esterinizde bolsa, osyghan deyin Abaydyng kózi tirisinde týsirilgen eki fotosuret te BAQ-ta jariya bolghan.

Onyng biri 1896 jyly Semeyde týsirilgen suret. Fotograf - N.G. Kuznesov. Onda Abaydyng Dildәdan tughan túnghysh balasy Aqylbay, Abaydyng ózi jәne Áygerimnen tughan úly Túraghúl bar.

Abay muzeyine 1941 jyly 6 aqpanda ótkizilgen. Fotony tauyp, saqtap Abaydyng janadan qúrylghan Semeydegi muzeyine ótkizushi - Múhtar Áuezov.

Ekinshi suret Abaydyng otbasymen 1903 jyly týsken sureti. Múnda Abay ózining Jiydebaydaghy ýy ishimen týsken. Birinshi qatarda Pәkizat - bórik kiyip otyrghan qyz bala men Áubәkir. Búl ekeui - Aqylbaydyng balalary. Ortada otyrghan - Abay. Ekinshi qatarda - Maghauiya, Erkejan jәne Áubәkirding әieli Kamaliya. Aldynghy qatarda otyrghan - Turaghúl.

Fotosuretti týpnúsqadan 1959 jyly qayta týsirip, kóshirme turinde Abay muzeyine bergen - Múhtar Áueeov. Týp núsqasy Almatydaghy Múhtar Áuezov muzeyinde saqtauly.

Ayta keteyik, biyl Abay Qúnanbayúlynyng tughanyna 175 jyl tolady. Ótkende, 21 qantarda Abaydyng 175 jyldyq mereytoyynyng resmy ashylu rәsimi elordadaghy «Astana Opera» teatrynda ótti.

«Qazaq halqy – Abaydyng halqy» atty merekelik konsertke qatysqan Preziydent Toqaev elimizding barlyq ónirinde jәne shetelderde ótetin merekelik sharalardy resmy týrde bastap bergen bolatyn. Endi bir jyl boyy elimizding әr ónirinde úly aqynnyng mereytoyy ayasynda 500-ge juyq is-shara ótedi dep josparlanyp otyr.

Abai.kz

4 pikir