Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Aymaq 2966 9 pikir 4 Nauryz, 2020 saghat 12:09

Kózboyaushylyq qangha singen әdet pe?

Key-keyde qarap otyrsan, osy ótirik jaqsy atty bolu men kózboyaushylyqqa salynu biylik satysyndaghy, әsirese oblystyq kólemdegi basshylyqtyng qalyptasqan júmys tәsili me dep qalasyz. Bir qyzyghy, әkimderding qay-qasysy da kez-kelgen jaqsy da tiyimdi bastamany әrin de, nәrin de ketirip, tonyn teris ainaldyryp, silikpesin shygharady. Sodan keyin ol býkil júrtty yghyr qylatyn, sýrensiz de esh paydasy joq dýniyege ainalyp shygha keledi. 

Osynyng eng bir soraqy kórinisi - әrtýrli dengeydegi әkimderding jyl sayynghy halyqqa esep beru kezdesui desek, artyq aitqandyq bolmas. Múnyng ózi songhy kezde әkimderding ózin-ózi jarnamalaytyn, tek qana kólemdi kórsetkishterdi tizbelep shyghatyn, alayda qanday da sheshimin kýtken problemalardy kórmegen bolyp, syrt ainalyp shyghatyn tap-taza spektakli sekildi qoyylymgha ainaldy. Búl әdisti әsirese bizding oblystyng әkimi Arhiymed Múqanbetov keremet mengergen desek, shyndyqqa qiyanat jasay qoymaspyz.

Biyl da dәl solay boldy. Ákimning halyqpen (dúrysy, arnayy iriktelgen adamdarmen) esepti kezdesuining ózi qyzyq bastaldy. Onyng dýisenbi, yaghny júmys kýni, sol júmystyng qyzghan uaqyty - týsten keyingi 15.00-de bastaluynyng ózi sol halyqtan irgeni aulaghyraq saluynyng aiqyn kórinisi edi. Áytpese, halyqpen, әsirese, júmys isteytin halyqpen kezdeskisi kelse, nege senbi ne jeksenbi kýnin tandamady? Jylyna bir keletin kezdesuine bir demalys kýnin qisa, sharshap qala ma? Arhiymedting búl tyng «bastamasynyn» qúpiyasyn ózi bilmese, bizding qiyalymyz jetpedi.

Álqissa, әri qaray kettik. Biz búl jerde ónerkәsip, qúrylys salalaryndaghy qol jetkizgen asa ghajayyp kórsetkishterin tizbelep jatpaymyz. Ákimning kezdesui tek qana tolaghay tabystardan júrttyng basyn ainaldyru emes shyghar. Bizdinshe, halyqpen kezdesu - olardyng kókeyinde jýrgen, alayda sheshuin tappay kelgen mәselelerge nazar audaru emes pe?

Osy orayda múnyng da taza kózboyaushylyqa ainalghandyghyn jasyra almaymyz. Jәne de múnday qoyylymnyng ózindik tәrtibi bar. Alys-jaqyn audandardan ózderin kópten beri tolghantyp jýrgen problemalary bar adamdar shaqyrylady, dúrysy, aldyrylady. Olar jinalghan júrttyng kózinshe kókeytesti súraghyn qoyady. Ony әkim tyndaghan bolady. Sodan son, әlgi audannyng әkimin orynan túrghyzyp, mәselening mәnin biledi de, ony sol әkimge jedel sheshudi tapsyrady. Bitti. Kim jaqsy? Arhiymed jaqsy? Kim jaman? Audan ne qala әkimi jaman. Múnyng ózi tamasha oilastyrylghan tәsil ekendigin amalsyz moyyndaysyn. Bәrine kinәli jergilikti biylik, al Arhiymedting múnday oryn alghan kemshilikterge esh qatysy joq. Odan esh uaqytta: «Búl mening de qateligim edi» degen sózdi eshqashan da estimeysin. Ózgelerdi bilmeymin, ol osy oblysty basqarghan alty jyl ishinde búl azamattyng auzynan onday sózding shyqqandyghynan mýldem habardar emespin. Mýmkin, shyndyghynda da esh qatelespeytin shyghar.

Mәselen, osy kezdesuge oblys ortalyghynan 400 shaqyrymnan astam jerdegi, búrynghy Torghay oblysy jerindegi Amankeldi audanynan Banu Múqatova degen kóp balalay ana әdeyi at arytyp kelgen. Sondaghy súraghy audan ortalyghyndaghy ózi túratyn, әbden eskirgen 18 pәterli túrghyn ýidi jóndeuge qarjy bóludi ótinu. Al endi búl saualgha әkimimiz ne dep jauap berdi deysiz ghoy. Ony tolyq keltire ketelik.

-Sizding mәseleniz maghan tanys, - deydi ol ózi asa jetik mengergen qalyptasqan tәsilmen, - Búl boyynsha ýsh jyldyq baghdarlama qúrdyq. «Núrly jer» arqyly osy Mәmetova kóshesindegi túrghyn ýidi jóndep, paydalanugha beremiz. Búghan eki jyl uaqyt ketedi. Oblystyq ekonomika jәne budjetti josparlau basqarmasy men audan әkimdigine tapsyramyn.

Yaghni, әkim tapsyrdy bitti. Al endi Arhiymed myrza sol audan әkimenen búl mәselening osy uaqytqa deyin nege sheshilmegendigin, osynau jergilikti jerde sheshiluge tiyisti jayttyng týitkilin taratu ýshin bir jyl boyy osy kezdesudi kýtuding qanshalyqty qajeti bar ekendigin súraudy sirә qajet dep tappaghan bolar. Aytpaqshy, sol kóp balaly ananyng sonau shalghay jerden búl kezdesuge qalay ýlgirip kelgendigining ózi de ýlken qúpiya bolyp qala berdi. Álde múnyng ózi de aldyn-ala dayyndalyp, sol kisige arnayy kólik bólip, osynda jetkizildi me eken? Júrtqa jaqsy atty atanu ýshin qanday da shyghyngha barady emessing be? Al endi búl kisi biylghy kezdesuge kele almasa she? Kelesi jylgha deyin kim bar, kim joq.

Jalpy, aty «oblys әkimining esep berui» dep atalghanymen, audandaghy problemalar audan әkiminin, qaladaghy problemalar qala әkimining enshisindegi dýnie ekendigi búl kezdesude negizgi jeli bolyp tartyldy. Aytalyq, oblysymyzdaghy shet audandardyng biri - Úzynkól audanyndaghy Presnegorikov degen eldi mekennen kelgen bir túrghyn osyndaghy mektepting túp-tura 37 jyl boyy esh jóndeu kórmegendigin, onyng ýstine múndaghy jylu jýiesining de tozghandyghyn, búl eki ret qolgha alynghanymen mýldem ayaqsyz qalghandyghyn aityp edi, әkimimz ony esh sózge kelmesten oblystyq bilim basqarmasynyng basshysy V.Symbalukke tapsyra saldy. Symbaluk bolsa, búghan barlyghy 450 million tenige kerektigin aitqanda, Arhiymed ony kelesi jyldyng josparyna engizetindigin habarlap, taghy da bir úpay jinady. Al endi sol Symbalukting 37 jyl boyy ne sebepti búrau basyn syndyrmaghandyghy, onyng ýstine sol audan әkimining qayda qaraghandyghy jayly súrau taghy da әkimning oiyna kelmedi. Álde qajet dep sanamady ma eken?

Taghy bir mysal. Oblysymyzdaghy Qostanaydan keyingi ýlken qalanyng biri - Rudnyy shahary. Ol byltyr 320 million tenge shygharyp, balalar qyzyqtaytyn ainalany sholu dóngelegin (orysshasy «koleso obozreniye» dep atalady) salamyn dep shala býlinip, onysy qatty jelden shayqalghanda qúlap qalatyn bolghan son, júmysy mýldem toqtatalyp, endi eshtenege jaramaytyn bolyp, búl qalanyng asa ysyrapshyldyghymen ataghy shyqqany bar. Sóitse, ony tenderden útyp alghandar: «búl Reseyde jasalghan myqty dýniye» dep aldap, shyndyghynda sapasy asa kýmәndi Qytaydan әkelingen dýnie bolyp shyqqandyghy bilinip qalyp, ýlken dau bolghan. Osy mәsele kezdesude kóterilgenimen, sol qala әkimi Baqytjan Ghayazov: «Mening búghan esh qatysym joq. Bәrin de tender sheshedi», - dep at-tonyn ala qashqan. Arhiymed búl joly da ýnsiz qaldy. Eng bolmasa: «Ákim myrza, jalpy osynshama qymbatqa týsetin dóngelekting qalagha qanshalyqty qajettigi boldy? Budjet qarjysyn qalay eseptep jýrsiz?», - dep sypaylyraq ta súraq qoygha da jaramady. Álde múny da basy artyq dýnie dep sanady ma eken? Bir jaghynan, odan da joghary dókeylerding budjet qarjysyna jany ashymaghanda Arhiymedting erekshe kózge týsip nesi bar? «Ash qúlaqtan tynysh qúlaq» artyq emes pe?

Qysqasy, әkimderding esep beru kezdesuining taza formalidilik pen  kózboyaushylyqa ainalyp, tym ebedeysiz de tiyimsiz dýnie bolyp shyqqandyghyna Preziydentimizding de kózi jetken synayly. Sondyqtan da bolar, ol jaqynda ghana «Ortalyq atqaru orandarynyn, әkimderdin, últtyq joghary oqu oryndary rektorlarynyng halyqpen esepti kezdesu ótkizu turaly» jarlyqqa edәuir ózgeris engizdi. Naqtylap aitqanda, әkimderding esep berui kezinde aimaqtyng odan әri damuynyng negizigi baghyttary men mindetteri jayly aitqanda ondaghy problemalyq mәselerdi ashyp kórsetip, olardy sheshuding joldaryn saralaudy qadap kórsetti. Sonymen qatar, әleumettik jelidegi resmy akkauntarda onlayn-konferensiyalar men audan men basqa da jergilikti eldi mekendermen tikeley beyne-baylanys konferensiyalaryn ótkizuge mindettedi. Ásirese, kezdesuden keyingi on kýn ishinde sol basqosuda kóterilgen mәselelerding qalay sheshiletindigi jayly halyqqa mindetti týrde habarlauy qajettiligine nazar audardy. 

Qysqasy, Preziydent halyqtan әldeqshashan irgesin aulaq salyp ýlgirgen, olardyng mún-múqtajynan mýldem habarsyz keybir әkimderding sol qalyng búqaragha barynsha jaqynyraq boluyn taghy bir ret esine salghan tәrizdi. Tek bir әttegene-ayy manday tenrletip júmys istegenning góri ótirik aqparat berip, tek kózge týsip qaludy ghana oilaytyn, kemshilikten góri jetistikterin ghana aityp daghdylanghan sol әkimder talay jyldar boyy әbden qalyptasqan, ózderine asa tiyimdi júmys tәsilin ayaq astynan, jedel  ózgerte qoya ma eken? Búghan bizding ýlken kýmәnimiz bar. Qatelessek, quanar edik.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

9 pikir