Júma, 27 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 129213. Jazylghandar — 115384. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 3767 8 pikir 14 Aqpan, 2020 saghat 12:59

Duman Ramazan. Dauys

Kók aspan qabaghyn týiip, týnerip túr. Almaty shahary kýngirt kýiding qúshaghyna engen.

Joldybay tereze jaqqa jaqyndap kelip, syrtqa kóz tastady. Japyraqtarynan taqa arylyp, túttay jalanashtanghan tal-terekterding bútaqtary aiqysh-úiqysh arbiyp, iyir-qiyr erbiyip, kózge qorashtau kórinedi.

Aldynghy jaghyndaghy at shaptyrymday ashyq alandy qaq jara ýlkendi-kishili mashinalar ersili-qarsyly aghylyp jatyr. Adam qarasy siyrek.

– Osy jerde qanshama jazyqsyz jan­nyng qany tógildi-au!.. – Qas-qabaghy týiilip ketti. – Qayran, bozdaqtarym-ay! – Keudesin kere auyr kýrsindi.

Tynysy tarylyp, terezeni júlqy ashty. Múng torlaghan jýzin salqyn samal aimalap, jansarayyn ashyp jibergendey boldy. Keng tynystap, taza auany ishine júta jútynyp qoydy.

Qaltasynan temeki alyp tútatty. Qú­shyr­lana soryp, týtindi múrnynan budaq­tatyp shyghardy.

Osy sәt hatshy qyz – Gýljayna jaynang qaghyp kirip keldi. Qyp-qysqa qyzyl kói­lek kiyip alypty. Joldybaydyng kózi bir­den onyng appaq toq baltyryna týsti. Iship-jep barady. Súludyng qysylyp-qymtyrylatyn týri joq, «әp, bәlem, qalay eken?» deytindey, kózi kýlimdep, jymyng qaghady.

– Júmanazar Serikbay degen jazushy kelip túr. «Dosymyn», – deydi. Kirsin be?

– Kóileging әdemi eken! – Temekisin qayyra soryp, týtinin tisining arasynan shashyrata shyghardy.

– Kóilegim ghana ma?

Joldybay eriksiz ezu tartty:

– Qúlpyryp ketipsin! – Súqtana qarady.

– Rahmet! – Boyjetken búrang qaqty. – Býgin bәri tamsanyp, tandaylaryn qaghyp jatyr. – Ózine-ózi dәn riza.

– Kim taghy? – Ádeyi súrady.

– Temekini nege kóp tartasyz! – Qyz әngimeni basqa jaqqa búryp әketti. – Kók týtin ghoy, týge! Túnshyqpay, qalay otyrsyz?

– Súraghyma jauap bermeding ghoy!

– Jauapsyz mahabbat siyaqty jauapsyz súraqtar da bolady…

Joldybay miyghynan myrs etti. Syn­ghyrlay kýlgen qylyqty qyzdyng qúla­ghyn­daghy jalt-júlt etken altyn syrghagha kózi týsti. Ótken jylghy tughan kýninde ózi syilap edi-au! «Ádemi qyzgha әdemi syrgha әdemi jarasyp túr, – dedi ishtey ózine-ózi riza bolyp, – Qyryq jyl otasqan bәibisheme de búnday qymbat syrgha syilaghan emespin.»

Qyzdyng erkine salsa, sózin ótkizip, aitqanyn istetkisi keledi. Biraq talaydy kórgen әkki qu emes pe, oghan kóne qoymasy belgili. Qalay degenmen, bastyqtyng aty bastyq, bir kýnde bolsa qolynda biylik túr, tym erkelikti kótermeydi. Ara-arasynda әrneni bir syltauratyp jer-jebirine jete jekip, әdeyi yqtyryp qoyatyny bar. Jas qyzdy ózine kiriptar qylyp ústaudyng amal-aylasy. Yrbyndap-jyrbyndaghandy jaqtyrmaydy, ne aitsa da qarsylyq bildirmey, ýnsiz kóne bergenin qalaydy. Birden jauap qata qoymaghany da sol.

Az-kem oilanyp túryp qaldy. Jú­manazar… jalpy, jaman adam emes. Etene aralaspasa da, qarym-qatynasy tәp-tәuir, jýz shayysqan jeri joq. Nege ekeni belgisiz, keybir quayaqtar jatyp kep jamandaydy, biraq ózine qylghan esh jamandyghy joq. Sondyqtan býiregi búryp, ish tartyp túratyny da ras. «Ne sharuamen jýr eken, ózi?! Bir búiymtayy bar-au! Oryndaugha bolatyn bolsa, kórermiz. Óitkeni búnday adamdarmen jaqsy qarym-qatynas jasaghan dúrys. Syrtynnan maqtap jýrse de jaman emes qoy! Al eger sheshilui qiyndau mәsele bolsa, óti jarylyp ketse de, ashyghyn aitarmyz.»

Joldybay qaytadan temeki tútatty. Qúshyrlanyp úzaq soryp, týtindi auzynan budaqtata shyghardy. Qyr kórsetkendey qyz jaqqa qaray ýrlep qoydy.

Gýljaynanyng óni lezde búzylyp sala berdi. Bastyghynyng osylay ózinshe bola qalatyny tipten de únamaydy. Keyde jasyna da, tipti bastyqtyghyna da qaramay, «ózinshe bola qalmashy!» dep aityp salghysy keledi. Ádep saqtay ma, joq, әlde batyly jetpey me, әiteuir aita almaydy. Búl joly da kýttirip qoyghanyn jaqtyrmay:

– Kirsin be? – dedi syzdanyp. – Joq, әlde…

Joldybay kózining astymen edireye qarap:

– Kirsin! – dedi dauysy qatqyldanyp.

Hatshy qyz bóksesin búltyng etkizip, búryla berdi. Joldybay onyng artynan súqtana qarady: «Súlu-aq!.. Búzylmaghan qúlyn mýshesin, symbatty mýsinin aitsan­shy!.. Ayaqtary qanday týp-týzu!.. – dedi ishtey kýbirlep, – Osynday has súludy bauy­ry­ma basyp jýrgen ózim de myqtymyn-au!..»

Artynsha kabiynetke orta boyly, qonqaq múryn, bújyr bet, jasy alpysty alqymdap qalghan Júmanazar Serikbay kirdi. Basynda shashaqty bórik. Ýstine qonyr barqyt kostum-shalbar kiyip, aq kóilekke qyzyl galstuk taghyp alghan. Qolynda bylghary qara portfeli.

– Assalaumaghaleykum! – dedi dauysyn sozyp. – Kabiyneting netken ken?! – Tandanysyn da jasyra almay, jan-jaghyn kózimen ainala sholyp ótti.

– Uaghaleykumassalam! – Joldybay qol alyp amandasty. – Kabiynet osy endi… – Boyyn maqtanysh sezimi biyledi, – Kel, otyr, Júmeke, – dedi qarsy aldyndaghy oryndyqty qolymen núsqay. – Hal-jaghday qalay?

– Bәri jaqsy, Joldeke! – Júmanazar sabyrmen sóz sabaqtady, – Ózderinde ne janalyq, ne ózgeris?

– Bәlendey janalyq joq!

– Bala-shagha aman ba?

– Qúdaygha shýkir! – Joldybay búl ta­qyrypta sóz órbitkisi kelmey, qysqa qayyr­dy. Aldynghy jaghynda túrghan ap­parat­tyng bir týimesin basyp qaldy da: «Shay әkel!» – dedi búiyra sóilep. Júmanazar oghan mәn bergen joq, tek kózin tiktey bir qarady da qoydy.

– Júmys auyrlau shyghar. Jaly kýdireygen mekeme ghoy.

– IYә, qapylys. Ózing de bastyqsyn, bilesing ghoy.

– Bizdi qoyshy! Tórt-bes qatynmen alysyp kýn ótkizip jatyrmyz. Búrynghy bastyq ónkey misyzdardy jinap alypty. Tipti sóz úghatyn bireui joq. Sharshatty әbden… shashty da aghartty… – Qabaghy kirjiyip ketti. – Qalay qútylarymdy bilmey jýrmin!

Osy kezde Gýljayna temir tabaqpen eki kese shay men konfet-pechenie salynghan tarelkany kótere kirdi de, ekeuining aldyna qoyyp, ret-retimen jayghastyryp, ýn-týnsiz shyghyp ketti. Júmanazar ony kózimen qarsy alyp, shygharyp saldy.

– IYә, búl jaqta qaydan adasyp jýrsin? – dedi Joldybay syr suyrtpaqtap.

– Men Jazushylar odaghynda Proza kenesin basqaram ghoy!

– Bilemin ghoy.

– Bilsen, bylay…

Qúlaghy eleng ete qaldy.

– Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghy biyl da berilmek. Jaqynda sheshemiz. Biraz adam qújat tapsyrypty. Qarap kórsek, ónsheng halturshikter. – Qyzylgha týser qyranday qas-qabaghy týiile týsti, – Atana nәlet, olargha mәrtebeli «Alash» syilyghyn bersek, sózge qalarmyz. Sondyqtan әri oilap, beri oilap, әdebiyetting mýddesi ýshin sening kandidaturandy ong kórip otyrmyn. Atyng da, zatyng da darday, ataghyng jer jaryp túr, qay jaghynan bolsyn, layyqtysyn!

Maqtaghandy kim jek kórsin, onyng sózi janyna jaghyp ketse de, syr aldyrmaugha tyrysyp:

– Niyetine rahmet, Júmeke! – dedi kózin joghary qarata oilanghan keyip tanytyp, – Biraq men – Memlekettik syilyq alghan adammyn. Úyat bolmay ma?

– Áy, Joldybay, – Júmanazardyng dauysy qatqyldau shyqty, – berer bolsaq, adam tappay otyrghanymyz joq. Memlekettik syilyq alsang ne bolypty?! Búl – halyqaralyq syilyq. Onyng ýstine, «Alash» degen qasterli, qasiyetti sóz. Myng dollar kóleminde aqshasy bar, shekendi jarama-ey! Bala-shaghannyng nesibesi. Erikkennen jýrgen joqpyn, syilyq saghan emes, sen syilyqqa kereksin! Ózing sekildi talantymen top jarghan túlghalar alsa, syilyqtyng da mәrtebesi jogharylaydy, qadiri artady. Kóp sózdi qoy da, jana kita­byn­dy bәigege qos. Al ar jaghyn ózimiz retteymiz…

Júmanazardyng әi-shaygha qaratar týri joq, «qatyssang da – qatysasyn, qatyspasang da – qatysasyn» degendey, búiyra sóileydi. Jaqsy sóz janyna jaqqan Joldybay: «Áy, onyng shynymen osynday aqshasy barma-ey?» dep súraghysy keldi de, úyaty jibermey, ol oiynan tez ainydy.

– Júmeke, oilanayyn! – dedi sabyrly qalpyn saqtap.

– Qúday-au, oilanatyn nesi bar?! Qújat qabyldaudyng ayaqtaluyna bar-joghy bir jarym-aq kýn qaldy.

Júmanazar osymen sózim tәmam degendey, jótkirinip aldy da, ornynan jaymen kóterile berdi. Aldyna qoyylghan kesege de, kәmpiyt-pecheniege de qol sozbady. Shay ishilmegen kýii suyp qaldy.

Joldybay eshteneden sekem alghan joq. Qúrmetti qonaghynyng aitqan sózderine imanday senip, jyly shyraymen shygharyp saldy.

Qayta ainalyp keldi de, júmsaq kreslosyna sylq etip otyra ketti. Kózin tas júmyp alghan. Kónil shirkin kók dónendey jýitkiydi. «Halyqaralyq «Alash» syilyghy… Shynynda da, atynyng ózi nege túrady?! Onyng ýstine, myng dollar aqshasy bar eken… – Sәl oilanyp, – Áy, biraq el ne deydi, qalamdastar qalay qaraydy?»

Osylay az-kem oilanyp otyrdy da, ýstelining astynghy jaghyndaghy qara knopkany jaymen basyp qaldy. Sol-aq eken, Gýljayna kýlim qaghyp kirip keldi.

– Ne aitasyz, tórem? – Qyp-qysqa qy­zyl kóilekting qos etegin kótere shyr ainaldy.

Joldybay shyday almady. Ornynan jas jigittershe shiraq kóterilip keldi de, Gýljaynany ash belinen qapsyra qúshaqtay alyp, erninen sýidi. Ekeui bir-birine kene­she jabysyp, aimalasyp ólip-óship barady. Kenet Joldybay oqys qimyldap, bireu syghalap túrghanday iymenshiktep, sheginshektey berdi:

– Qoy, bireu-mireu kórip qalyp, masqara bolmayyq! – dedi saqtyq oilap.

– Osy ýshin shaqyrdynyz ba? – Gýl­jayna qylymsyp, syqylyqtay kýldi.

– Ámirjandy shaqyrshy!

– Qazir… – Qyz qayqanday jóneldi.

Joldybaydyng kónili kóterinki. Ózine-ózi dәn riza: «Qúdaydyng búnysyna da shýkir! Qyzmetim bolmasa, – Kreslosyn sipalap qoydy, – júlymyr Júmanazar búlay aldyma sýmeng qaghyp keler me edi?! Myna jas súlu qúshaghyn ashyp, júparyn shasharma edi?!. – Osy sәt oiyna jalghyz qyzy Janar oralyp, kibirtiktey berdi. Jas súlular turaly oilaghanda keyde osylay qyzynyng kórkem beynesi kóz aldyna kólbendey qalatyny bar, – Ózim týgil, qyzymnan jiyrma jastay kishi ghoy. Ne istep jýrmin ózi?! Allanyng emes, qu nәpsining qúly bolyp jýrgen joqpyn ba?! – Taghy da oigha batty, – Áy, biraq endi kәmelettik jasqa tolghan, on-solyn tanyghan boyjetken ghoy. Sezim jas tandamaydy, kimning jýregine úya salaryn ózi ghana biledi. Eng bastysy, bir-birimizdi jaqsy kóremiz, sýiemiz» Shynynda da, «Gýljaynash, men seni bәribir baqytty ete almaymyn, al baqytsyzdyqqa dushar etuim bek mýmkin! Osy jýrisimizdi qoyayyq!» – dep talay eskertken. Búghan asau sezim boy bermey keledi.

Otyrghan kýii qos qolyn kezek erben­detip, kerilip-sozylyp qoydy.

Osy sәt Ámirjan iymenshiktey esik ashty.

– Shaqyrdynyz ba, agha? – Kózi jypy­lyq qaghady.

– IYә, kel! Aqyldasatyn sharua bolyp túr.

Ámirjan eppen basyp kelip bastyghynyng aldynghy jaghyndaghy oryndyqqa jayghasty. «IYә, aita beriniz, qúlaghym sizde!» degendey, súrauly jýzben jautanday qarady.

– Ángime bylay… – Joldybay tamaghyn kenep, jótkirinip qoydy, – Baghana Júma­na­zar Serikbay kelip ketti… Ana ózing redaktorlyq etken jana kitabymdy haly­qara­lyq «Alash» syilyghyna úsynuymdy ótinedi. Bizge qaraghanda qazirgi әdeby ahualdy jaqsy bilesing ghoy, búghan qalay qaraysyn?

– Agha, ol derekti tuyndy ghoy!

– Derekti bolsa, ne bolypty?

– Kórkem shygharma úsynu kerek shyghar?! – Ámirjan kýmiljinkirep jelkesin qasydy.

– Áy, odaqtyng Proza kenesining tóraghasy Júmanazardyng ózi qolqalap otyr ghoy. Tipti búl meni jarylqau emes, «әdebiyetting mýddesi, syilyqtyng mәrtebesi ýshin kerek», – deydi.

– Júmanazar qyrtty bilemiz ghoy, onyng ózi kim, sózi kim?

– Oi, sen de aitady ekensin! – Kózi aq­iyp ketti, – Ol sonda baqay eseppen keldi deysing be?

– Solay oilaymyn, agha! – Shynyn ait­ty.

– Áy, aitshy, óz basyna qanday jaman­dyq jasady?

– Jeke ózime jamandyq jasaghan jeri joq. Elden aramza tirlikteri turaly jii estiymin.

– Mine, kórding be? Keybir kerauyzdar maghan da jamandaydy. Eger ózime jamandyq jasamasa, el aitty eken dep, sebepsizden-sebepsiz qosyla ghaybattauym kerek pe?! Shyndyghynda, ol ózi shyndyqty betke aitatyn birbetkey adam. Qynyrlyghy da bar. Dúshpandary da kóp. Mine, әlgindey әngimeni oidan qúrastyratyn solar. Senbe olargha! Bizding syrtymyzdan da kimning ne aityp jýrgenin qaydan bilesin?!.

Búdan әri óz oiyn ashyq aityp abyroy tappasyn sezgen Ámirjan aghasy ne dese de ýnsiz basyn shúlghy berdi. Joldybay da aqymaq emes, onyng kirjiygen qas-qaba­ghynan-aq oiyn ainytpay oqydy:

– Jaqsy. Júmysyndy istey ber. – Sózin short kesti, – Kerek bolsan, taghy shaqyrtamyn.

– Jaqsy, agha! – Ámirjan ornynan jyl­dam kóterilip, «qútyldym ba, joq pa?» – degendey, ayaghyn asygha basyp kabiynetten shyghyp ketti.

Onasha qalghan Joldybay taghy oigha berildi: «Myna pәle shygharmamnyng sәtsiz­deu shyqqanyn bilip túr-au!.. «Derekti proza» dep, әriden oraghytyp, qipyjyqtap aita almay túrghany da sol ghoy. Shynynda da, layyqty shygharma úsynu kerek qoy! Syilyq alam dep, jamanat jamap almayyn!»

Osynday oimen ornynan túryp, esikke qaray bet aldy. Shygha beriste Gýljayna men kólik jýrgizushisi Samat qaltatelefonnan kino kórip otyr eken. Iyqtary janasyp, bastary týiisip ketken. Úrlyqtarynyng ýstinen týskendey kózderi alaqtay oryndarynan atyp túrdy. Samat telefonyn shalbarynyng qaltasyna sýngitip jiberdi de, apyl-ghúpyl aldygha oza berdi. Joldybay Gýljaynagha «Ne býldirip jýrsin?» degendey, ala kózimen edireye bir qarady da, jýre berdi.

Kólik jýrgizushisi – shapshang qimyl­daytyn eti tiri jigit. Bir jamany, artyq-auyz sózi kóp. Sóilep kep ketkende auzy-auzyna júqpaydy. Ara-arasynda ótirikti de qosyp jiberedi. Syrtynan ony elding bәri «Radio» dep ataydy. Keyingi kezderi hatshysynyng qasynan ainalsoqtap shyqpaytyn әdet tauypty. Bir-eki mәrte ony jaldap túratyn pәterine jetkizip saludy tapsyrghan. Sodan beri ekeuining ym-jymdary bir bolyp bara jatqan siyaqty. «Áy, osylar kónil qosyp jýrgen joq pa eken?» degen de kýdik-kýmәn payda boldy. Qyzghanyshtyng qyzyl iyti keudesin tyrnalap ótti: «Boydaq bolsa, bir sәri, búl jýgirmekting de әieli, bala-shaghasy bar ghoy… Mening qyzyghyma ortaqtasyp, túny­ghymdy shayqaghysy kele me eken, atana nәlet. Osydan birdene sezsem, birden júmystan quamyn», – dep yzbarlanyp qoyady ishtey. «Áy, sen, Gýljaynagha kóp jaqynday berme!» – dep aityp salghysy keldi de, bir sәt ózin-ózi sabyrgha shaqyrdy: «Qoy, búl pәle syrtymnan sóz aityp, mazaq qylar. Odan da Gýljaynagha eskerteyin. «Tana kózin sýzbese, búqa jibin ýzbeydi» ghoy!»

 

* * *

Áyeli shay qamymen as ýide jýr eken. Úzyn maykasyn teris kiyip alypty. May shashyraghan ba, aldy saltaq-saltaq. Kórgen boyda ystyq qany oinap basyna shapty:

– Myna jýrising ne, әken!.. Menimen bireu ilesip kelse, qaytesin?! – dep aqyryp qaldy.

Kýieuining minezin jaqsy biletin Bighaysha lәm-mim demesten ayaghynyng úshymen basyp baryp, jatyn bólmege zyp berip kirip ketti de, kir-kir eski halatyn kiyip shyqty. «Basqa kiyetin eshtene joq pa?» – dep taghy aighay salghysy keldi de, «auyryp jýr ghoy, bayghús, jýregin auyrtpay-aq qoyayynshy» dep tilin tistey aldy. Úrysqysy kelgennen úryspaydy-au, jýris-túrysy men istegen isi kóniline esh qonbaydy-aq.

Úly men qyzy da ýide eken. Túla boyy túnghyshy Janar qyryqqa tolsa da túrmysqa shyqpady, biraq oghan esh ókpesi joq. Qas-qabaghyna qarap, qashanda qúraq úshyp túrady. Renjitken, úyatqa qaldyrghan jeri joq. Qúdaygha shýkir, aqyldy, bilimdi, jauapkershiligi de mol. Joghary oqu ornynda sabaq beredi. Talantty ghalym, úlaghatty ústaz. Ghylym doktory, professor. Keyde qyzynyng ong jaqta otyryp qalghanyna ózin de kinәlaytyny bar. Ekinshi kurs oqyp jýrgen kezinde: «Sóz baylasyp jýrgen jigitim bar, qarapayym auyldyng balasy, túrmysqa shyqsam, qalay qaraysyzdar?» – dep rúqsat súraghan. Bәibishesi ekeui de auyldan shyqqandaryna qaramay, «qarapayym auyldyng balasy» degeninen shoshyp, «әli erte, aldymen oquyndy bitirip, diplomyndy alyp al» degendi syltauratyp, qútty ornyna qonuyna kelisim bermegen. Bir jaghynan on toghyzgha jana tolghan ýkili ýmitin bireuge jastay әieldikke beruge kónili de, kózi de qimaghan, shynymen de әli erterek dep oilaghan. Ata-anasynyng sózin jerge tastay almaghan ibaly boyjetken kózining jasyn búlay-búlay, ishten tynyp qala bergen. Áke emes pe, sodan keyin-aq qyzynyng boyyndaghy kýrt ózgeristi birden bayqaghan. Minezi de ashyq-jarqyn edi, tomagha-túiyq kýy keshti. Eng jamany, erkek ataulygha mýlde moyyn búrmay ketti. Bar aldanyshy – oqu boldy. Jaryq jalghannyng pendelik qyzyqtarynan kónili suyp, ghylymnyng sonyna shyraq alyp týsti. Áriyne, ghylymda jetken jetistigi auyz toltyryp aitugha túrarlyq. Biraq júdyryqtay jýregindegi sher-shemen qatqan tonday jibimey keledi.

Keudesin kere auyr kýrsingen Jol­dy­bay­dyng kónili búzylyp, jalyny qayta bas­taghan janarynan ystyq jas yrshyp týsti: «Obalyna qaldym-au, qargham! Keshirshi, ainalayyn!» – dedi ishtey kýbirlep. Ókinish ózegin órtep, tamaghyna óksik tyghyldy.

Qonaq bólmedegi divanda týrsiysheng telefon shúqylap otyrghan úlyna ejireye qarady. Ol da әkesine kózining súghyn qadady. Shashy maylanyp, úipa-túipasy shyqqan. Boyyn ashu kernedi: «Tym qúrymasa, dayyn túrghan sugha juynyp-shayynyp alsa bolady ghoy! Qarghayyn desem – jalghyzym, qarghamayyn desem – jalmauyzym!» – dedi de qoydy ishinen.

Úlynyng qarasyn kórse boldy, qaraptan-qarap jyny qozady. Ábden sharshatqan, jýregin auyrtqan, janyn jýdetken, jýikesin tozdyrghan. Qanghybasqa úqsaghan syqpytyna qarap jer-jebirine jetip, sybap salghysy keldi, biraq taghy ózin-ózi sabyrgha shaqyrdy. Óitkeni sóz úghar balany kórip te túrghan joq. Ábden kónili qalghan, jýregi shaylyqqan. Onyng ýstine, minezi de shataq, basynan sóz asyrmaydy. Syilamaq týgili, birdene dese, auyz ashtyrmay, qabaghan itshe arsylday jóneledi.

Otyz segizge kelse de, bas qúrayyn, el qatarly enbek etip, tabys tabayyn degen niyeti de joq. Jalghyz úl bolghan song mandayynan shertpey, ýlde men býldege orap, erkeletip ósirgen. Jatyp isher jalqau, sausaghynyng úshyn da qimyldatqysy kelmeydi. Ómirge mýlde iykemsiz, әli kýnge deyin túraqty jú­mysy da joq. Oqudy da jarytpady. Alghashynda «Sender siyaqty qúl bolghym kelmeydi, biznes jasaymyn, bay bolamyn, shalqyp ómir sýremin», – dep, ary-beri shapqylady. Onysynan týk shyqpady.

Talay mәrte abyroy-bedelin salyp jýrip tәp-tәuir qyzmetke de ornalastyrdy. Biraq bir jerde túraqtap istemeydi, shyghyp qala beredi. Bóten adam onyng erkeligin qashanghy kótersin! Jalghyz úly dәl osynday sujúqpas bolady dep kim oilaghan?! Úrysty da, úrdy da… Tipti kózinen jas parlay otyryp aqyl aitqan kýnderi de az bolghan joq. Ókinishke qaray, onyng bәrinen esh qayyr bolmady. Tabysker әkesine әbden senip, iyek artyp alghan. Qyryqqa kelgenshe moynyna minip, tapqan-tayanghanyna ortaqtasyp, masyl bolyp keledi. «Qúday saldy, biz kóndik!» dep, amalsyzdan bәrine ýnsiz kóndikti. Kónbegende ne isteydi?!

Ózi barda ashtan ólip, kóshten qala qoymas. «Jaman aitpay, jaqsy joq», eger oqystan bir jaghday bola qalsa, ne bolmaq?! Qaytip otau qúryp, qalay kýn kórmek? Osyny oilasa, jýregi syzdap, jany jay tappay ketedi: «Qanghybas atanyp, kóshe kezip, qoqys jaghalap ketpese jarar edi?!»

Qaramaghyndaghy eki jýz adamdy qas-qabaghymen-aq yqtyryp, aldynda qúrday jorghalatyp qoysa da, úlyna sózin ótkize almay-aq keledi. Syrttay elding bәri búny tórt qúbylasy týgel adamday kóretini de ras. Qyzghanyp, qyzygha qaraytyndardyng qatary da az emes ekenin ishtey sezedi. Sebe­bi, Qúday jolyn ongharyp, jiyrma jeti jasynan bastap at ýstinen týspey keledi. Gazet-jurnal redaktory, últtyq tele-radio korporasiyasynyng tóraghasy siyaqty lauazymdy qyzmetter atqardy. Bir-eki mәrte Jogharghy Keneske deputat bolyp ta saylandy. Ataq-abyroydan da kende emes. Basqasyn aitpaghannyng ózinde, Qazaqstannyng halyq jazushysy, memlekettik syilyqtyng laureaty. Biraq, ne kerek, balalarynyng baghy ashylmay-aq qoydy.

Ana ghúmyr boyy araq ishuden qoly bosamaghan Sәrsenbaydyng úlyn qarashy, jap-jaqsy qyzmet istep jýr. Anau-mynau emes, Mәdeniyet ministrining orynbasary. Bala-shaghaly. Sonday bilimdi, izetti azamat. El arasynda sýikimi de bar. Sonyng arqasynda búryndary eshkim kózge ile bermeytin Sәr­senbaydyng da mәrtebesi ósip, abyroy-bedeli arta týsken. Búnday baladan ainalyp ket­peysing be?! Áy, biraq, Sәrsenbaydyng qatyny janyn jegen pysyq qoy. «Balagha anasynyng yqpaly kóbirek bolady» degen sóz ras eken-au!

Jalghyz úlynyng osynday delqúly bolghanyna kóbinese әielin kinәlaydy. Keyde ózin dýniyedegi eng baqytsyz adam sezinip ketedi. Qaytsin endi, qansha bastyq bolsa da, búl da et pen sýiekten jaralghan júmyr basty pende. Áke retinde qos perzentining tenderin tauyp, bala-shaghaly bolghanyn, baqytty ómir sýrgenin qalaydy. Keyde ata bolyp, nemere iyiskegisi keledi. «Árkimning óz múny bar» degen osy: «Mendegi – bar, Sәrsenbayda – joq, ondaghy – bar, mende – joq. Adamdyq túrghydan alghanda, maghan qaraghanda ataghy joq, shataghy kóp Sәrsenbay baqyttyraq. Eshkimning baqytyn qyzghanugha bolmaydy. Taubayym, ministrding orynbasary bolmay-aq qoysyn, ózim ornalastyrghan qyzmetti dóngeletip, qúbatóbel kýn keshse de jeter edi ghoy. Nesin jasyrayyn, jasyrghanmen Qúday kórip túr ghoy, ózim de perishte emespin, kýnә da jasadym, qyzmetimdi paydalanyp kóp nәrseni belden basqan kezderim de boldy. Áli kýnge deyin súlularmen oinap-kýludi de qoya almay kelemin. – Kóz aldyna Gýljayna eles berdi, – Bilgishter «Ómir – bumerang» deydi ghoy. Sol pendelikterimning bәri ainalyp kelip aldymnan shyghyp jatyr-au! Payghambar jasyna keldim. Endi bәrin qoyyp, qúdireti kýshti Qúdaygha qúlshylyq etip, kýnәlarymnan aryludyng qamyn jasau kerek shyghar».

Sansyz oilar qaumalap, sansyratyp-aq tastady. Del-sal kýide dastarhan basyna kelip otyrdy. Býgingi janalyghyn bәi­bishe­simen bólispekshi bolyp, jaymen sóz bastady.

– Baghana júmysqa Júmanazar kelip ketti, – dedi jótkirinip.

– Ol qyzylkóz neghyp jýr? – dedi Bighaysha shay qúiyp jatyp.

Joldybay buy búrqyraghan quyrdaqtan bir qasyq alyp, auzyna salyp jiberip, shaynandaghan kýii:

– Jazushylar odaghyndaghy… Proza kenesining tóraghasy ghoy… ««Alash» syi­lyghyna… jana shyqqan kitabyndy úsyn… bәigeni shappay alasyn…» – deydi. Sony aitu ýshin… kelipti. – dedi sózin ýzip-sozyp.

– Ol qalaysha janashyr bola qalghan?

– Áy, sen qoyshy osy, a, auzyna kelgendi kókimey. Adamsha kelip, mәn-jaydy týsindirip ketti. Onysyna rahmet! Biraq syilyqtan bas tartqaly otyrmyn.

– Nege? – Bәibishesi ýrpie qarady.

– Jastarmen jaghalasyp jarysqa týs­kenim úyat bolar. Ári Ámirjan da «keregi joq» dep otyr.

– Úyaty nesi?! Óz enbeging ghoy! Bireuden birdeneni tartyp nemese úrlap alyp jatyr­syng ba? Osy sen Ámirjangha tym kóp senesin. Ol maghan mýlde únamaydy. Tym jyltyr, sózining pәtuasy joq. Bile-bilsen, ol seni kóre almaydy. Ataq-abyroyyndy qyzghanady.

– Onyng sózining jany bar. Syilyqty alarmyn-au, myng dollardy da qaltama basarmyn. Biraq abyroy tappaspyn.

Aqshany estigende Bighayshanyng kózi jaynap ketti.

– Áy, sening osy esing dúrys pa? Myng dol­lardan bas tartyp…

– Aynalayyn-au, aqshadan da qymbat nәrseler bar ghoy.

– Aqshadan qymbat ne bar, tәiiri? – Bighaysha ernin sylp etkizdi.

Osy kezde Taubay sózge aralasty:

– Áke, qazir aqshasyz týk bitpeydi. Bir sharua bastayyn dep edim, maghan alyp beriniz. Dәl qazir myng dollarday aqsha kerek bolyp túr. – dedi auzynan týkirigi shashyrap.

– Sen, qoyshy osy, – Joldybay úlyna ejireye qarady, – talay myng dollar berdim ghoy. Qayda sonyng bәri?.. Úshty-kýili jelge úshyp ketti ghoy!

– IYә, talay qoldadynyz, – dedi Taubay juasy qalyp, – Jolym bolmady. Taghy bir mәrte qoldap jiberiniz. Mýmkin osy joly qolym jýrip, isim algha basyp keter.

– Taubayjangha alyp ber, kórsin taghy bir mәrte baghyn synap. Qashanghy osylay ýide omalyp otyra beredi?! – Bighayshanyng dauysy jaryqshaqtanyp shyqty.

– Shynymen tirlik bastaymyn dese, bylay-aq tauyp berer edim ghoy! Áy, biraq… búl birdene isteydi degenge senbeymin! – Qabaghy qatulanyp ketken Joldybay qolyn bir-aq siltedi.

– «Biraqty» qoy, – Bәibishesining dauysynan diril bilindi, – meselin qaytarma, balanyn!

– Búl bala emes, pәle boldy ghoy!.. Meni ól­tirmey tynbas!..

Ashu qysqan Joldybay qolyndaghy quyrdaq jep otyrghan qasyghyn dastarhangha tastay saldy. «Qaytsin endi, ana ghoy, әli de ýmiti bar, – dedi kónili astan-kesteng bolyp, – Búl sorly adam bolmaydy ghoy!»

– Áke qarghysy auyr bolatynyn ózing de bilesing ghoy. Sonsha qarghanyp ne boldy, saghan?!. – Áyelining iyegi kemseng qaqty.

– Úlyng ekeuing eki jaqtap әbden sharshat­tyndar ghoy!

– Qúday-au, ne istedik?

– Ne istemedinder!.. – Ýsteldi juan júdy­ry­ghymen qoyyp qaldy. – Menen basqa bireu bolsa, bayaghyda ketip qalar edi.

– Qayda ketesin?

– Ketem desem, baratyn jer tabar edim!

– Oi, sen de bir, qaydaghy-joqty aityp… – Biy­ghaysha sózin ayaqtay almay, qystygha jylap jiberdi.

– Ketse, joly bolsyn! – Taubaydyng kózi alaq-júlaq etti, – Bilemiz ghoy, búnyng ne istep jýrgenin!

– Ne istep jýrmin, itting balasy?! – Joldybay aqyryp qaldy.

– Ony odaqtaghy qyz-jigitterden súra. – Úlynyng qaytar týri joq. – Olar tipti bizden artyq biledi.

– Sen bitken adamsyn! – Qatty ketti.

– Ne dep túrsyn-ey?! – Taubay zildene ornynan atyp túrdy. – Mening óstip sorlap jýrgenim, әri-beriden song sening kesirin!

– Asyrap-jetkizgennen basqa ne istedim, itting balasy?

– Dúrys tәrbie bermedin! Qydyryp, qyzyq quyp jýrdin! Sening bar kýnәndi men arqalap jýrmin! – dedi Taubay keudesin úrghylap. – Qarghap-qarghap, jolymdy jauyp tastadyn! Qarghysyn, óz basyna kórinsin!

– Qarghayyn desem – jalghyzymsyn, qar­ghamayyn desem – jalmauyzymsyn! – Joldybay auyr kýrsindi.

– Asyqpa, menen de qútylar sәt jaqyndap qaldy. Degenine jetesin!..

– Úrys-kerissiz ótkizer kýnimiz bolar ma eken?! – dedi baghanadan beri sózge aralaspay ýn-týnsiz ýrpiyip otyrghan Janar janary jasaurap. – Qajydym әbden! Ómir sýrgim de kelmeydi.

Qyzynyng sózi qatty әser etken Joldybay ong qolynyng sausaqtarymen mandayyn sipalap otyryp qaldy: «Men úrysayyn dep úryspaymyn ghoy, jaryghym-au, kórip otyrsyng ghoy, úrystyrady ghoy. Ábden mezi bolghannan ba, ózimdi-ózim ústay almay qalamyn. Artyghyraq ketip qaldym-au!.. – Jýregi shanshyp ótti, – Jalghyz úlymnan osynday auyr sózder estiymin dep oilappyn ba?! Áke men balanyng arasy osynshalyqty suidy dese, eshqashan senbes em. Tipti dúshpandarymnyng eshqaysysy da dәl osylay janymdy kýizeltip, ensemdi eze alghan joq!.. Kóresini, jalghyz úlymnan kórdim ghoy!..»

Bir jaghynan әielin de ayaydy. Aqyly qys­qalau bolghanymen, jýregi júmsaq, jany nәzik. Qulyq-súmdyghy da joq, túrghan boyy osy. Anda-sanda kýnkildep qoyatyny bolmasa, búl ne dese de kóne beredi. Ana emes pe, úly men qyzynyng shanyraq kótermegeni onyng da janyna qatty batady. Jýregi sher-shemenge toly. Biraq qolynan qúr jylaghannan basqa ne kelsin?!

Ishin jaryp shyqqan perzentterin oilay-oylay aurugha da shaldyqty. Keyingi kez­deri ynqyl-synqyly tipten kóbeyip ketti. «Balalarymnyng anasy ghoy, aman bolsynshy! – dep qoyady jany ashyp. – Myng dollardy alyp, qolyna ústatpasam… Ózi ala ma, úlyna bere me, ózi bilsin! Al ana aqsha túra bersin. Ol ózime kerek. Keyingi kezderi Gýljayna da aqsha dәmetip, qynqyldap jýr…»

* * *

Kýnde týs әletinde bir saghattay kóz shyrymyn alyp alatyn әdeti bar edi. Býgin sharuasyn tyndyryp aludy oilap, júmysyna kýndegiden erterek keldi. Gýljayna týski astan әli kele qoymapty. Esikti ózi ashyp kirdi. Qara kreslosyna jayghasa berip, taghy oy qarmady: «Negizi, Bighaysha dúrys aitady, shynynda da, bireuden bir nәrse tartyp, bolmasa, úrlap alayyn dep jatqan joqpyn. Úsynsam, óz en­begim. Ári-beriden son, syilyq alam ba, almayyn ba, kimning ne sharuasy bar? Ózindi shynymen myqty sanasan, qayta osynday alaman bәigelerge atyndy qosyp, baghyndy synap kóru kerek. Búl ózine de, shygharmana da paydaly. Esiming el auzynda jýredi, shygharmang oqylady. Jaqsy bolsa da, jaman bolsa da, júrt pikirin aitady. Yaghni, tegin jarnama. Búdan útpasam, útyla qoymaspyn. Shygharmang jaqsy bolsa, bәige ala almay qalsang da, jeniske jetkenin. Óitkeni әrkimning óz jenim­pazy bolady.»

Osynday oy týigen Joldybay jana kita­byn «Alash» syilyghyna úsynu kerek dep sheshti. Samatty shaqyryp aldy da, onyng qolyna jana shyqqan kitabynyng bes danasyn ústatyp:

– Mynany Jazushylar odaghyndaghy Qayyr­nisa degen әdemi kelinshekke aparyp ber. Halyqaralyq «Alash» syilyghyna úsynylghandardyng qataryna qosyp qoysyn! – dedi tәptishtey tapsyryp.

– Maqúl! Qatyram! – Bes kitapty qolty­ghyna qysqan Samat shalt qimyldap, búrylyp jýre berdi.

* * *

Arada birer apta óte shyqty. Býgin kýn sәrsenbi. Yaghni, sәtti kýn. Joldybay jú­my­syna erterek kelgen. Óitkeni býgin «Alash» syilyghynyng taghdyry sheshiletin kýn. Aldyndaghy tizimge taghy bir mәrte kóz jýgirtti. Jazushylar odaghyndaghy hatshy dosy: «Osylarmen júmys iste, onsyz qiyndau bolady», – dep, «Alash» syilyghyn beru jónindegi komissiya mýshelerining tizimin berip jibergen. Qolyna qaryndashyn alyp, kimning ózine dauys beretinin belgiley bastady. «Mynau sózsiz dauys beredi, anau da qalys qala qoymas… Bekeng endi ózimiz ghoy! Tókeng de dos-jar adam. Sekeng de uәdesinde túratyn jigit… Quan… óz bauyrym ghoy!..» Bәrin belgilep, qosu belgisimen tiyanaqtap ta qoydy. Tek bir familiyagha erekshe shúqshidy. «Áy, osy bireu maghan dauys bere qoymas…» Taghy bireuding esim-soyyna kó­birek kóz qadady. «Búnyng da maghan dauys berui ekitalay… Jaraydy, eki dauys eshtene sheshpes!»

Qara karyndashpen sol ekeuining aty-jónin óshi ketkendey syzghylap, shimaylap tastady. Osy kezde ýstelining ýstinde túrghan qara telefon shyldyr ete týsti. Jalma-jan trubkasyn kóterip, «Allo» deui múng eken, ar jaqtan «As­salaumaghaleykum» degen tanys dauys estildi. Birden tanydy. Ózine jii habarlasyp, odaqtaghy janalyqtardy jetkizip túratyn jas jazushy Aybar Aydarov. Aman-saulyqtan son:

– Agha, býgin «Alash» syilyghynyng taghdyry sheshiletinin bilesiz ghoy?..

– IYә, keshe Júmanazar eskertken, – dedi sabyrly qalpyn saqtap.

– Men sol Júmanazar aghanyng tapsyrmasy boyynsha habarlasyp túrmyn. Otyrys saghat onda bastalady. Óziniz ishinde bolghanynyz jón! – dedi Aybar janashyrlyq tanytqanday.

– Jogha, bauyrym, meni әure ghyp qay­te­sinder? Ózdering ótkize bersendershi.

– Agha, óziniz qatyspasanyz, jaghday qiyn­dau bolayyn dep túr. Múnda sizge qarsy júmys istep jatqan adamdar bar.

– Niyetine rahmet, bauyrym! Týk kórmegen teksizdey sýmireyip otyrghanym úyat bolar.

– Onyng nesi úyat, agha! Eger kelmeseniz, syilyqty ala almay qaluynyz mýmkin. Mine, úyattyng kókesi sonda bolady. «Joldybay Maldybayúly «Alash» syilyghyna úsynylyp, ala almay qalypty» degen atynyng ózi jaman emes pe! Sondyqtan kelgeniniz jón. Qúdaygha shýkir, abyroy-bedeliniz aspandap túr, jay ghana qara kórsetuinizding ózi, kez-kelgen dúshpanynyzdyng mysyn basyp tastaydy ghoy!

– Jaqsy, bauyrym, týsindim! Oilanyp kóreyin, – dep trubkany ornyna qoya bergen.

Taghy da oigha batty: «Áy, shynynda da, úsynylyp túryp, ala almay qalsam úyat emes pe?! Elde ne sharuam bar, ne dese, o desin, barsam, barayyn. Eng bastysy, syilyqty alyp, qanjyghamdy maylap qaytsam boldy emes pe?!» degen sheshimge kelip, ornynan kóterildi.

 

* * *

Búl kelgende ekinshi hatshynyng kabiynetine komissiya mýsheleri tegis jinalyp, iske kirisuge tas-týiin dayyn otyr eken. Bәri japatarmaghay oryndarynan atyp-atyp túrysyp, kezekpen sәlem berip, qol alysyp, qúraq úsha amandasty. Joldybay da ontayly sәtti útymdy pay­dalanyp qalghysy kelip, әrqaysyna jeke-jeke kónil bólip, hal-jaghday súrasyp, jyly shyray tanytty.

Sózdi tórde otyrghan әdilqazylar alqasy­nyng tóraghasy Júmanazar Serikbay bastady. Tamaghyn keney jótkirinip aldy da, ýmit­kerlerding esimin kezegimen atap shyqty:

– Joldybay Maldybayúlyn bilmeytin qazaq joq shyghar. Tanystyryp jatudyng ózi artyq, – dep syrghytyp óte shyqty da, basqa ýmitkerlerge kenirek toqtaldy. Ásirese, ana bir ózining jerles inisi – Órken Sәrsen degen jas jazushyny kópirtip kóp maqtady. «Áriyne, ol, shynynda da, talantty qalamger. Biraq mening shygharmashylyghym turaly da az-kem aityp ótse nesi keter edi», – dedi ishtey ókpe artyp.

– Kәne, kim ne aitady? Oilarynyzdy ashyq bildirinizder, – dep tóragha sózin ayaqtaghan.

Komissiya mýsheleri kezegimen sóz alyp, óz oi-pikirlerin ortagha saldy. Bir quanghany, bәri búny bir kisidey maqtady. Shyny kerek, maqtau men marapattan kende bolyp jýrmese de, әriptesterining baghalauy bir bólek qoy, shirkin, jany jadyrap, kónili marqayyp-aq qaldy. Basqa ýmitkerler jayyna qaldy, tóraghanyng sózinen basqa olar turaly kóp eshtene aityla qoymady. Bәri aldyn-ala kelisip alghanday:

– «Joldybay Maldybayúly – әdebiyetke ýlken dayyndyqpen kelgen, óz ýni, aishyqty qoltanbasy bar, ózine ghana tәn qalamgerlik mektebin qalyptastyrghan óte talantty jazushy. Qazirgi qazaq prozasynda Joldekenning aldyna týser prozashy joq, әdebiyetimizge dәl osy aghamyzday enbek sinirgen qalamgerler siyrek. Búl kitaby da qazaq әdebiyetine qosylghan qomaqty ýles» degen synaydaghy sózderdi birinen song biri sәl-pәl ónin ózgertip aityp jatty. Eng bastysy, «Joldybay Maldybayúlynyng jana shygharmasy halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghyna әbden layyq» degendi de eshkim úmytqan joq.

Qalamdastarynan jaqsy sóz estip, mereyi tasyghan Joldybaydyng tóbesi kókke bir eli ghana jetpey qaldy. «Kelgenim de jaqsy bolypty ghoy, – Ózine-ózi dәn riza. – Endi syilyqty men almaghanda, kim alady?!» Tipti «dauys bere qoymas» degen kýdik-kýmәnmen tizimnen aty-jónderin syzyp tastaghan ózi qúralpas eki jazushynyng biri búny «shashasyna shang júqpas has jýirik» dep maqtauyn asyrsa, al ekinshisi tipti qyzdy-qyzdymen «shappay bәige alatyn bәigetory» dep baghalady. Qysqasy, Qúday búiyrtsa, jýz payyz dauys alyp, halyqaralyq «Alash» syilyghyn qanjyghasyna baylayyn dep túr. Endi syilyqty alaryna senimdiligi kýsheyip, qalay juudy oilastyra bastady. «Otyrys bite sap komissiya mýshelerin ýige shaqyrsam ba eken?! IYә, sol dúrys shyghar. Mey­ramhanagha aparsam, myng dollardyng ózi jetpey qalar. Qoy, Bighayshagha eskertip qoyayyn, as-suyn әzirley bersin.»

Eppen basyp syrtqa shyqty da, dereu bәibishesine telefon shaldy, ar jaqtan «IYә, ne boldy, aldyng ba?» degen dauys sanqyldap shyqty. Áyeline bir nәrseni týsindiruding ózine biraz uaqyt kerek ekenin jaqsy biletin Joldybay «bәribir alamyn ghoy» degen oimen sózdi kóbeytkisi kelmey, asyghys-ýsigis: «On bes adamgha shamalap qazangha et sal. Áy, ana jol­ghyday taqúl-túqyl bolyp, taghy úyatqa qalyp jýrmeyik, molyraq sal. Basqa da ishim-jemindi әzirlep, dastarhandy jaynatyp qoy. Keshikpey baryp qalamyz!» – dedi de, jauap ta kýtpesten jalma-jan telefonyn óshire salyp, joqtyghymdy paydalanyp dauys berip qoymasyn degen saqtyqpen ayaghyn jyldamdata basyp ishke endi.

Shynynda da, komissiya mýsheleri dauys beruge jinalyp jatyr eken. Tóragha yny­ranyp:

– Joldeke, men sizdi nege ketip qaldy eken dep oilanyp otyr edim. Qaytyp kelgeniniz qanday jaqsy boldy, – dey kelip, otyrghandargha jaghalay kóz tastap, – Kәne, dauys bereyik. Ádiletti bolu ýshin dauys jasyryn beriledi. Bir­aq kóz aldarynda sanalady. Osyghan keli­semiz be? – dedi jan-jaghyna manghazdana qarap.

– IYә, dúrys! Kelisemiz! – dedi bәri bir kisi­dey shu ete týsip. – Sol dúrys!

– Endeshe, ne túrys, iske kósheyik!

Árkim ózi tandaghan adamnyng aty-jónin jazyp, ortadaghy shyny jәshikke birtindep sala bastady. Joldekeng miz baqpay baqylap otyr. Kónilinde esh kýdik-kýmәn joq. Syilyqty alatynyna nyq senimdi. Bas ainaldyrar maq­tau sózder estise, senimdi bolmay qaytsin! Onyng ýstine, óz oiynsha bәsekelesterining arasynda búnymen ýzengi qaghystyrar da eshkim joq.

Komissiya mýsheleri kezegimen dauys berip, qaytadan әrkim óz ornyna jayghasty. Ár qimyldy qalt jibermey qadaghalap otyrghan Júmanazar Serikbay jótkirinip qoyyp:

– Kәne, sanaq komissiyasynyng mýsheleri, jәshikti ashyp, dauysty elding kózinshe sanan­dar, – dedi qoqilanyp. – Kim qansha dauys al­dy eken?

Ýsh qalamger jәshikti ashyp, dauysty sanay bastady. Bir-birine kóz qiyqtaryn salyp qoyady. Asyqpay, qayta-qayta sanady. Bәri kózben baghyp otyr. Bir kezde «sanap boldyq» degen synay tanytqan sanaqshylar jaltaqtay tóraghagha qaraghan. Júmanazar taghy da manghazdana:

– Kәne, bileyik, kim qansha dauys jinap­ty. Aramyzda bәrimiz qúrmet tútatyn Joldekenning ózi otyr, ýlkenin syilaytyn halyqpyz, aghamyzdan bastandar, – dedi sózin nygharlap.

Sanaq komissiyasynyng mýsheleri bir-biri­ne «sen ait… sen ait» degendey jautanday qarasty. Qabaqtary salbyrap, ónderi quaryp, qipaq qaqty.

Joldybaydyng kóniline kýdik úyalap, ishi qylpyldap qoya berdi: «Mynalargha ne kórindi-ey?! Súryndy úrayyndardyng súrlary qashyp ketti ghoy, týge!»

– Senderge ne boldy? Taskereng bolyp qal­ghannan saumysyndar, – dedi Júmanazar dauysyn kótere, – «Joldekeng qansha dauys aldy?» dep súrap túrmyn ghoy?..

Sol sәt qyzyl bet jigit úiqydan shoshyp oyanghan janday jan-jaghyna jaltaqtay qarap:

– Joldekene… bir-aq… adam dauys… be­ripti, – dedi kýmiljy til qatyp.

– Tәit, ne deydi? – dedi tóragha tandanysyn jasyra almay, – Mýmkin emes, dúrystap sanan­dar!

Sanaq komissiyasyndaghy ýsheuding biri – payghambar jasyna kelgen, kimge bolsyn beting bar, jýzing bar demey, óz oiyn ashyq aityp salatyn Boranbay Jasyn shyday almady:

– Ózdering kórip otyrsyndar ghoy, ýsh ret qaytalap sanadyq. – dep dýrse qoya berdi, – Endi menen basqalaryng dauys bermesender, joq dauysty jerden qazamyz ba?!

Eshkim qarsy dau aita almady. Joldybay lәm-mim dep til qatqan joq. Qabaq-basy salbyrap, aqyryn jylystap shygha bergen. «Áy, ózime de obal joq! Beker-aq keldim! Masqara boldym-au!» – dedi ishtey ózin-ózi kinәlap.

Álginde dauys sanaghan qyzyl bet jigit artynan ilese shyqty:

– Agha, mynalardyng bәri ekijýzdi eken ghoy. Janaghy bir dauys meniki, agha! – dedi elpek qaghyp. – Bәri sizge dauys beretin shyghar dep oilap em.

Joldybay oghan jauap qatpady, tipti moynyn búryp qaraghan da joq. Esik aldynda túrghan qyzmettik kóligine kelip otyrdy da, jýrgizushige:

– Júmysqa tart! – dedi búiyra.

Keudesin kere auyr kýrsindi de, qaltatele­fo­nyn qolyna alyp, Gýljaynagha qonyrau shaldy.

– Qúttyqtay beruge bolatyn shyghar, ә, tórem? – Hatshy qyzdyng dauysy sanqylday shyqty.

Shyndyqty aitugha namystanyp:

– Áriyne, – dedi syzdanyp.

– Qútty bolsyn! Juamyz ghoy!

– Álbette. Kele jatyrmyn, ketip qalma. – Qysqa qayyrdy.

Kólik jýrgizushisining kózinshe artyq-auyz sóz aitqysy kelmey, telefonyn óshire saldy. Sol sәt bәibishesi qonyrau shaldy:

– Joldybay, qashan kelesinder? – Dauysynan quanyshtyng lebi esedi. – Bәri dayyn.

– Bighaysha, – dedi tistenip, – Qúladym!

– Oibay, kótek, qaydan qúlap jýrsin?

– Qaydan bolushy edi?! Syilyqtan… – Dauysy zildi shyqty.

– «Dastarhan jaya ber» degenge alghan eken de­sem.

– Az-kem kidirip qaldy, – Ne boldy, ózi?

– Keyin aitamyn, – dedi dauysy qat­qyl­danyp, – Býgin meni kýtpey-aq qoyyndar. Shúghyl sharuamen Astanagha úshyp baramyn.

– Ýige soqpaysyng ba?

– Ýlgermeymin, uaqyt tym tyghyz. Segizdegi úshaqqa ýlgeruim kerek. Erteng saghat onda Aqor­dada jiyn ótedi eken. Preziydentting ózi qatysatyn kórinedi.

– Jolyng bolsyn! – Dauysy búzylyp ketken bәibishesi telefonyn sóndire saldy.

«Qatyndy alday almaysyn! Sezip qoydy, әken… Ýige baryp, kóz aldau ýshin kiyim-keshekti auystyryp shyghuym kerek pe edi?! Áy, biraq tap qazir yrghalyp-jyrghalyp jýruge uaqyt ta, kónil kýy de joq qoy! – Jol­dybaydyng kónili týsip ketkenimen, oghan onsha bas qatyra qoymady. – Áy, qoyshy, qayda barar deysin?! Ary ketse, tulap-tulap qoyar! – Qaltasynan qol oramalyn alyp, mandayynan shyp-shyp shyqqan terdi jaylap sýrtip qoydy. – Býgin bir demalmasam… Sharshadym… Sharshatty bәri…»

Qaltatelefony qayta shyldyrlady. Júmanazar eken. Kótersem be, joq pa degendey azyraq oilanyp túrdy da, mýmkin qayta dauys berip, sýiinshi habardy jetkizgeli túrghan shyghar degen dәmemen:

– IYә, – dedi telefonyn qúlaghyna taqap.

– Joldeke, aiyp bizden, úyat boldy. Bir dauystyng kimdiki ekenin ózing bilesing ghoy.

– Sony bilsem ghoy, shirkin!.. – dedi qiy­tyghyp.

– Menen basqa kim bolushy edi, Joldeke?! Kelesi joly atysyp-shabyssam da alyp beremin!

– Rahmet, Júmanazar! – dedi selqostau til qatyp, – Býitken syilyghy qúrysyn!

– O, ne degenin, Joldeke, ómir osymen toqtap qalmaydy ghoy. Altyn basyng aman bolsyn!

– IYә, «jamandyqty amandyq jenedi!» Amandyq bolsyn!

Joldybaydyng qitygha qalghanyna jyny ústaghan Júmanazar qolyndaghy telefonyn ýstelge laqtyra saldy. Osy sәt ar jaqtan qarqylday kýlgen dauystar estildi.

– Halturshiyk!..

Joldybay Júmanazardyng dauysyn jazbay tanydy. Telefonnan aighay salyp, jeti atasynan sybap salghysy keldi. Biraq ózine-ózi basu aityp, sabyrgha shaqyrdy: «Ózimdi olay masqaralamay-aq qoyayyn. Eshtene bilmegendey jýre bereyin. – Telefonyn óshire saldy. – Atana nәlet, kek qaytarudyng da ontayly sәti tuar, orayy keler.

Áy, osy kek alu kerek pe osy? Mening jige­rimdi eshkim de qúm qyla almaydy! Áriyne, jýikege, jýrekke azdap salmaq salady. Biraq men bәribir jenimpazbyn! Al Júmanazarlar – arman-ansarlary kýlge úshqan, múrat-maqsat-múrattaryna jete almaghan jenilgen jandar. Ýlken әdebiyette oryndary joq, sanda bar da, sanatta joq beysharalar ghoy. Olarmen aitysyp-tartysyp abyroy tappaspyn! Búnyng kýii menen de jaman ghoy. Ana jyly ghana jar degende jalghyz úlynan aiyryldy. Et pen sýiekten jaralghan júmyr basty pende ghoy, basyna týsken sonday qayghy-qasiretti de úmytyp ketti. Endigi istep jýrgeni mynau. Meni múqatqannan ne payda tabam deydi eken?! Odan da bir uaq oilanyp, tәubesine týspey me! Tabalamaymyn, ayaymyn! – dedi tisin shaqyr-shúqyr etkizip, – Meni qynjyltqany, qalaysha bir-aq adam dauys berdi eken, ә?! – Komissiya mýshelerining beynesin taghy bir mәrte kóz aldynan oisha ótkizip shyqty, – Shy­nymen osy on eki adamnyng bireui ghana dauys berdi me?.. Tipten sengim kelmeydi! Dәmdes-túzdas bolghan, kezinde birge jýrgen qatarlastarym, bir kezde qayyr-shapaghatym tiygen bauyrlarym… – Auyr kýrsinip, basyn shayqay berdi, – Ony da qoyshy, jaraydy! Ómir ghoy, ne bolmaydy? Jalghyz dauystyng iyesi kim boldy eken? Bәrinen de sol qyzyq bolyp túr. Dәu de bolsa, Quan bauyrym ghoy! Kezinde qyzmetin ósirmegenime renjip ketip edi. Qashanda jaqsy sóz aityp, abyroyymdy qyz­ghyshtay qoryp jýretin eng jaqyn, eng senimdi serigim edi. Sondyqtan ózimdiki de dúrys dey almaymyn. Adam ókpeleytin adamyna ghana ókpeleydi ghoy! Keyinnen sol qateligimdi týsinip qayyra qyzmetke shaqyryp edim, namysshyl, minezdi jigit qoy, kelmedi. Talantty adam jerde qalmaydy ghoy, odan eshqanday kem bolghan joq, óz tirligi ózinde, jaqsy shygharmalar jazyp jýr. Mening oiymsha, dauys bergen – sol. Aman bolsyn!»

Qaltasynan temeki alyp tútatty. Qúshyr­lana soryp, týtinin mashinanyng terezesinen syrtqa qaray budaqtatty. Boyyn ashu-yza kernep, qystyghyp otyr: «Mýmkin, shygharmam, shyn mәninde, osynday mәrtebeli syilyqqa layyq emes shyghar?! – dedi kenet oilanyp, – Kez kelgen qalamgerding әr jazghan-syz­ghany shedevr bola bermeydi ghoy! Keyde sәt­ti, keyde sәtsiz shyghady. Mýmkin, bәigege týs­ken basqa jazushylardyng shygharmasy, ra­synda da, menikinen myqtyraq shyghar?! Sondyqtan sonsha jýike júqartyp, ózindi-ózing qinaudyng ne qajeti bar?! Áy, biraq, syilyqtan qaghylghanyma emes, adamdardyng ayarlyghy men ekijýzdiligine kýiinip otyrmyn ghoy. Áytpese, búiyrghanyn aldyq qoy!»

Ózin-ózi qansha júbatqanymen, jýregi syzdap auyryp, sol jaq qoly úiyy bastady. Ony eleng qylar Joldybay joq, Gýljaynagha jetkenshe asyghyp keledi. Qarshaday qyzdy qara tútyp, jabyrqaghan janyna jylylyq izdeydi: «Mening syilyghym – Gýljayna ghoy! Emim de, emshim de sol…» – dep ózin-ózi júba­typ qoyady.

Osy sәt telefony shyryldady. Bәibishesi eken, jýregi әldebir jamandyqty sezgendey dýrsildep qoya berdi.

– IYә, – dep telefonyn qúlaghyna tosuy múng eken, ar jaghynan bәibishesining zarly dauysy estildi:

– Taubayym-ay… Taubay… yym!..

Jýregi zyrq ete qaldy. Túla boyy týrshigip, tóbe-qúiqasy shymyrlap qoya berdi. Odan әri eshtene estigisi kelgen joq, telefonyn ong qolyna qatty qysyp alghan, sol qolymen shopyrdyng iyghynan júlqylay berdi:

– Ýige tart… ýige!.. Jyl… dam… jyldam… yraq! – dedi tútygha sóilep.

Jalt qaraghan jýrgizushining kózi baqyrayyp ketti. Sasqanynan róldi búra berdi. Osy kezde bir nәrse tars etip qatty soghyldy da, mashina audarylyp bara jatty. Ne bolghanyn týsinuge shamasy kelmegen Joldybay ernin jybyrlata kýbir etti:

– Keshir… shi, Taubay… ym… kesh… ir… shi!..

Duman Ramazan

«Qazaq әdebiyeti gazeti»

Abai.kz

8 pikir