Seysenbi, 26 Qantar 2021
46 - sóz 1950 14 pikir 14 Aqpan, 2020 saghat 11:33

Jeke adamnyng qasiyetin últqa, úlysqa teluge bolmaydy

Auylymnyng aty Yntymaq. Mynnan asa túrghyny bar shaghyn eldi meken. Týlkibas audanynyng Sayram audanymen shekarasyna jaqyndau ornalasqan. Sement zauytymen tanymal Sastóbe auyldyq okrugine qaraydy.

Túrghyndardyng kóbi shuyldaq ruynan. Kórshi auyldarda temirler (búl da ru) túrady. Bala kezimde osy temir ruy jauday kórinetin. Ýlkender aqtan alsa, kókirek úryp, ruymyzdy myqty sanap, temirlerge tóbeden qaraytyn. Qyz alysyp, qúda bolyp jatady jyl sayyn. Biraq jeme-jemge kelgende bólinedi de túrady. Tóbelesken eki jigitting biri shuyldaq, biri temir bolsa, auyl aralyq janjal boluy onay.

Tipti bir rudan bolyp, biraq auylyng bólek bolsa da qiyn. Pәlen auyldyng shuyldaghy, týgen shuyldaghy dep birin-biri taghy alalaydy.

Mektepte oqyp jýrgende býgin dos bolyp jýrgen synyptastar qit etse, ýstingi kóshe - astynghy kóshe, Qyzyljardyng shuyldaghy - Enbekting shuyldaghy dep jәne bólinetin. (Shuyldaqtar Yntymaqqa 1950-jyldary shamasynda Arys ózenining boyyndaghy auyldardan kóship kelgen).

Auylda kóbine shuyldaqtar túrady dedim ghoy. Biren-saran sirgeliler, ystylar degendey ózge ru ókilderi bar. Qyzyp alghanda olar da “boq” sózding nysanyna ainalatyn. Ózimiz әiteuir keremetpiz.

Qay jyly ekeni esimde joq, birde Shymkent manynan oralmandargha dep móltek audan salatyn boldy. “El basyna kýn tughanda satyp ketkender”, “dayyn asqa tik qasyq”, “ýkimet kómektesemin dese, biz jýrmiz ghoy” degendey sózdi estip ósken men shynymen de shetel asyp kelgen qazaqtardy birtýrli jaqtyrmay qaldym.

1990-jyldardyng basynda Tәjikstannan kóship kelgen birneshe qazaq otbasy bar edi. Bir synyptasym solardyng biri boldy. Es bilgeli auylda ósken. Birge oinap, birge kýlip jýrip, biraq sózimiz jaraspay qalghanda “tәjik” atanyp ketetin. Bir synyptasymnyng әkesi ózbek, sheshesi qazaq. Auyl jigitteri ony ómir boyy “ózbek” dedi. Ol bayghús namystanatyn, “qazaqpyn” deytin. Elding mazaghy sýieginen ótse kerek, ózbekshe bir auyz sóz aitugha úyalatyn. Birde jylaghanday bolyp, “Ózbek ortasynda qazaqsyng deydi, múnda ózbeksing deydi, sonda men kimmin?” dep edi.

Ózbek demekshi, auylymyzdan 17 shaqyrym jerde 40 mynnas astam túrghyny bar Qarabúlaq auyly bar; 95 payyzy ózbek.

“Ózbekter qútyrghan”, “baryp jәnin shygharu” kerek degen sózdi de jii estiytinmin. Qalay qútyrady deseniz aitayyn.

Bizding auyl jappay piyaz egetin. Sol Qarabúlaqtyng mektep jasyndaghy úldary men qyzdary auylymyzgha kelip, “propolka” (piyazdyng aram shóbin júludy osylay ataytyn) isteytin. Shymkent jaqta jazda kýnning qalay ysitynyn kóbiniz biletin bolarsyzdar. Sol kýnning qaynaghan uaqytynda jýresinen otyryp enbek etetin. Búl endi maqtanatyn nәrse emes, tek qútyrghan degen sózding qanshalyqty oryndy ekenin jetkizu ýshin aityp otyrmyn.

Jazdyng sony mektepke dayyndyq dep auyldaghylardyng kóbi aryq malyn sol Qarabúlaq bazaryna baryp satatyn. Óz aghandar ony arzangha satyp alyp, semirtip etke ótkizip, payda kóretin. Qyzyghy sol, ózekender bizden maldy ghana satyp almaydy, saban men jemdi de bizding jaqtan alady. Olargha qyzyghyp ta, mýsirkep te qaramaymyn. Malmen ainalysyp, jaqsy kәsip qylsa da, onysy ýlken enbekpen jәne qúrbandyqpen keletin; ol auyldyng jastary joghary bilim ala bermeydi. Biraq әdil baghasyn beru kerek dep oilaymyn, enbekqor.

2006 jyly Atyrauda qazaqtar men týrikter arasynda konflikt boldy. Jergilikti júrt “kýndiz anauyn, týnde mynauyn” dep aitty dep týrik júmysshylaryn soqqygha jyqqan. Ony estip týrikterdi jek kórip qaldym.

Bir jyldan keyin mektepten týlep shyghyp, Almatygha oqugha keldim. Qazaq últtyq uniyversiytetinde sayasattanudy mengeretin boldym. Fakulitetimizge qarasty 9 jataqhanagha ornalastym. Týlkibastan kelgenimdi estip Asan deytin jigit izdep kelipti. Ýshinshi kursta oqidy eken, Týlkibastyki, últy týrik. Qazaq “starshaktar” qoqan-loqy kórsetip, aqsha bopsalap jýrgende, Asan bólmesine jii shaqyryp, tamaq-shay berip otyratyn. Asanda ekining birinde joq kompiuter bar edi. Ózi júmys istep otyrsa da, maghan da kompiuter kerek ekenin bilip qalsa, dereu bosatyp beretin.

Dәl sol uaqytta jogharghy kursta oqysa da, aghalyq qamqorlyghyn bildirgen ekinshi adam boldy. Ol Qytaydan kelgen qandasymyz Quanysh edi. Kórshi túrdyq. Bólmesinde shaghyn baspahanasy bar edi, býkil jataqhana qaghaz basugha, kóshiruge Quanyshqa keletin. Basqadan aqsha alghanymen, maghan kóbine tegin basyp beretin. Aqyl-kenesterin aityp, kómektesip túrdy. Birde mening de sonday qyzmet ashqym keletinin, auylda kompiuterim bar ekenin aitqanymda, qoldau bildirip, eger isti bastasang ózim kómektesemin dedi. Tanghaldym, men oghan bәsekeles bolayyn dep túrmyn ghoy, biraq ol kendik tanytty.

QazÚU-da bir fakulitet pen ekinshi fakulitetting jigitteri bolyp tóbeleskendi de kórdim. Kimdiki dúrys ekenin anyqtaugha múrsha joq, biraq “óz adamyndy” qaytse de qoldau kerek.

Jana auylda ózge rulardy, oralmandardy balaghattaushy edi dedim ghoy. Múnda shettetuding nysanyna ózim ainaldym. “Shymkentten bolsan, grantty satyp alghan shygharsyn”, “osy sender chimkentskiyler…” Múnday kýy keshetin jalghyz biz emes ekenbiz. Naymandar bar. DT men QT qyrghiy-qabaq tartysynan habardar bolghanymen, naymandargha qatysty múnshalyqty tereng stereotip bar ekenin bilmeppin. Eki anekdottyng biri nayman turaly bolatyn. Júrtqa qosylyp kýletinmin de, nesin jasyrayyn. Biraq Shymkentti jamanday qalsa, shyr-pyr bolatynmyn. “Ponaehali” deydi, “mәdeniyetsiz” deydi, “naglyi”, “jýrgen jerinen shóp shyqpaydy” “qu” deydi, estimegen sóz joq.

Almatyda jýrgende tanysqan adamyng Týlkibastan bolsa, birden jaqyn tartyp túrasyn. Ol kórshi auyldan bolsa, әngimeng odan әri jarasyp, ortaq dýniyelerdi aityp jarysasyn. Ondayda shuyldaq pa, temir ma manyzdy bolmaydy. Aytpaqshy, sol shuyldaq pen temir dulat deytin ýlken rudyng ishinde, aghayyn dese de bolady.

Asan men Quanyshty bilgennen keyin búrynghy oilarym ýshin qatty úyaldym. Búl ekeui jeke adamnyng qasiyetin últqa, úlysqa teluge bolmaytynyn kórsetti.

Darhan Ómirbekting әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz

 

14 pikir