Senbi, 23 Qantar 2021
Ádebiyet 5576 16 pikir 3 Aqpan, 2020 saghat 11:16

Ayn Rend. Mening satyp alghan kýieuim

(әngime)

Men búl әngimeni jazbauym kerek edi... 

Ýn-týnsiz ghana bәrin ensergen edim ghoy. Ózimdi ýnsiz etu ýshin bәlkim, búl dýniyedegi eshbir әiel zaty basynan keshpegen zobalangha men ghana tózgen shygharmyn. Al, endi әngime tiyegin әbden aghytpaqshymyn. Shyndyghyna kelgende, jýrek týkpirindegi qúpiya syryndy júrtqa jayyp saludyng esh mәni bolmasa da, ýmit shoghy sónbegenin tayauda ghana sezdim. Búl mening jalghyz ghana ýmitim.  Mening uaqytym týgesilip barady. Qúlazyghan ómirim bos kenistikke ainalyp, jahanamnyng qaqpasyna jetken kezimde eng aqyrghy mýmkindigimdi paydalanghanymdy eshbir jan aiypqa búiyrmas dep senemin. Barlyghynyng ayaqtaluy aldyndaghy bir ghana sәt... Osy sebepten, qúpiya syrymdy jasyrmay jazugha bel bayladym.  

Men Genriyge  ghashyq edim. Qazir de qatty sýiemin. Ózim jayynda, ótken ómirim turaly aitar japadan jalghyz dýniyem osy ghana. Mening ómirimning ózi de tek qana Genriy.  Jalpy, búl jalghanda sýiip-kýiip, ghashyq bolmaghan pende mýlde joq shyghar! Mahabbat degening ózi sening aqyl-oyyndaghy, kónil-kókiregindegi, jýregindegi kýlli shekteuler men bógetterge  esh ayaldamastan-aq búzyp-jaryp óte shyghatyn zat eken ghoy. 

Onymen qalay tanysqanymdy eske almaymyn da. Men ýshin ol ózekti emes. Jýzdesudi mandaygha jazghan eken, úshyrastyq. Qashan, qalay, nege ony sýie bastaghanymdy, qalay ghashyq bolghanymdy sezgenimdi oilap ta jatpaymyn. Bir bilerim, ómirim eki-aq sózden túrdy: «Genry Stafford».  Ol úzyn boyly, aryq bola túra tym kórikti jigit edi. Armanshyl, jigerli bola túra onysyna qatty zer salmaytynday kórinetin. Tabighat ony solay jaratsa kerek. Ýzilissiz jalghasatyn arman-tilegi qúdaydyng búiryghy shyghar. Mening biluimshe, Genry jan-jaqty tolysqan aqyldy jigit. Aynalasy jappay tanday qaghyp tabynghanda ol ózgelerdi әjualap, miyghynan kýlip jýre berer edi. Azdap jalqaulyghy bolsa  da, óte múqiyat. Ony eshtene de abyrjyta qoymas edi. Ózine syn kózben әri nyq senimmen qaraytyn. Sóite túra ózgelerge miyghynan kýlip qana pandana qatynas jasaytyn.  

Áriyne, bizding shaghyn qaladaghy qyz ataulynyng bәri oghan qoghaday japyrylatyn. Bәrimen de ashyq-ayqyn qylmyndasatyny qyzdardy esterinen tandyra jazdaytyn. Genriyding әkesi oghan ózining iri  biznesin qaldyrghan. Úly ony qiyndyqsyz basqarsa da, jetkilikti qarjy tabatynday ýilestiretin. Ol újymymen qarym-qatynas jasaghanda, biykeshtermen jymyndasqanda, kitap, gazet oqyghanda kórsetetin biyazy әri beytaraptau keypimen biznesin de mengerip jýretin. 

Jasy egde zanger, bayyrghy dosym Barnes myrza birde maghan oily әri asqan bayyptylyqpen bylay degen edi:  «Ol ynghaysyz jigit... Men ony sýietin qyzdargha qyzghanyshpen qaraymyn... al, oghan túrmysqa shyghatyn qyzgha janym ashidy». Ol tústa men jalghyz Barnes myrzanyng ghana emes, talaylardyng ishin kýidirdim ghoy. Genry Stafford meni sýigen uaqytta nebary 21 jastamyn, eng myqty uniyversiytetting birin bitirip kelgenmin. Ata-anamnan múragha qalghan tabighaty tamyljyghan jerim bar, bayyrghy tughan qalama oralugha sheshim qabyldaghanymda ne syr baryn qaydan bileyin. Jaqyn tuys ataulydan júrday mening ghana iyeligimdegi jer orasan kólemdi әri iri sayabaghy bar tamasha meken bolatyn. Men onda óz erkimmen ómir sýrip ýirengen janmyn. 

Ángimemde bar shyndyqty jayyp salyp otyrmyn ghoy, sondyqtan, ózimning de aqylyna kórki say súlu bolghanymdy aitqanym jón shyghar. Auyzdygha sóz bermeytin sheshendigimning de baryn biletinmin. Jalpy, aqyldy jandar ózining jayyn qalay da biledi emes pe. Adamdar men turaly «óte aqyldy qyz», «onyng keleshegi zor» deskenimen, tym bir betkeyligimdi asa únatpaytynday  kórinetin. 

Men Genry Staffordty ghana sýidim. Ómirimning sonynda úqqanym osy ghana. Ol mening ómirimning mәni edi. Árqashan da ózge eshkimdi sýie almaytynymdy ýnemi aitatynmyn. Sol ras eken. Bәlkim, adam bireudi dәl menshe sýige bolmaytyn shyghar, qajeti joq ta bolar. Alayda, maghan endi, qanday әulie aitsa da payda joq: ol mening ghana ómirim bolghan eken. 

Stafford ta maghan ghashyq edi, shyn kónilimen. Onyng ómirindegi eng alghash ret miyghynan kýlmey qaraghan dýniyesi de osy shyghar. «Men ózimdi mahabbat aldynda osynshama әlsiz jan bolyp qalamyn dep eshqashan oilaghamaghan edim» dep, ol keyde júmsaq ýnmen aitatyn edi. «Sen mendik qana bolugha tiyissin, IYrene! Nege desen, men ózime qajetting bәrin alu ýshin dýniyege kelgen adammyn. Al, sen әlemnen tilegen jalghyz zatymsyn» - dep, sausaghymnyng úshynan bastap, iyghyma sheyin sýiip shyqqanyn úmytqan emespin. 

Al, men ony kórgen sәtimde búl әlemnen eshteneni sezinuden qalatynmyn. Onyng qimyl-qozghalysy, minez-qúlqy, dauysy da meni dirildetip jiberetin ... Kóniline osynday úly sezim men arman bir mәrte qonaqtap qalsa, eshqashan shyqpaydy eken ghoy. Songhy deming ýzilgende ghana nýkte qoyylatyn shyghar. Múnday sezim túla boyynda dәming tausylghansha túrady.  Tipti, denendi órtep, kýlin kókke úshyrsa da sezimning oty laulap janyp túrady. Baqyt sodan bastalady. Ólsheusiz baqyt... 

Sol bir kýn oiymda óte anyq. Tasqynda su qanshalyqty mol bolushy edi... Sonday bir núr shuaghyn molynan tókken kýn bolatyn. Ol ekeuimiz әtkinshek teuip oinaghanbyz. Ekeuimiz de appaq kiyim kiyip, úzyn jinishke basqyshtyng eki jaghynda túryp alghanbyz. Jipten qatty ghyp ústap alyp, ersili-qarsyly alma kezek úshyp jýrgendey tenselip túrdyq. Óte jyldam tepkendikten jipting qiqyldaghan ýni ýrey tudyryp, men tipti demimdi jútyp qoydym. Joghary qaray... Tómen qaray... Joghary qaray... Tómen qaray... Yubkamnyng etegi tizemnen joghary kóterilip, jelbiregende ol «búdan da jyldam, tipti jyldam» dep aighaylaumen boldy. «Joghary... Genry joghary...» dep jauap qattym.  Jeydesining keude túsy ashyq, jenin shyntaghyna deyin týrip tastaghan jigitimning kóriktisin aitsanshy... Arqan jipti qos qoldap myqtap ústaghan onyng qimyly shiraq әri jenil bolghanymen kýshi myghym, qozghalysy әtkinshekti ondy-soldy terbeltedi. Shashy jelbirep... 

Dem alugha da múrsham joq, jarqyraghan kýn shuaghyna malynghan sol sәtimde men qarsy aldymdaghy jigitten ózge eshteneni sezingen joqpyn.  Keyin bir birimizge eshtene aitpay-aq әtkinshekting biyigine de qaramay sekirip týsistik. Jerge qúlap týskenimizde ayaq-qolymyzdy azdap sýrip alsaq ta oghan mәn beruge de múrshamyz bolmady. Ol meni qúshaqtay alyp, әtkinshekte de sezilmegen yntyqtyqpen qúshyrlana sýidi. Búl joly biz alghash ret sýiispesek te dәl sol sýiisti men ómir boyy úmytqan emespin, eshqashan úmytpaymyn da.  Onyng ystyq qúshaghynda bolghandyqtan men esimnen adasyp talyp týsuge shaq qalghan edim. Men onyng iyghyn qatty mytyp (soyauday tyrnaghym kirip, qan aqqansha myjyppyn ghoy) sýigenim bar. Keyin moynyn... ashyq túrghan jaghasyna deyin sýiippin ghoy... 

Sol sәtte bir birimizge aitqan sózimiz, әsirese, onyng aitqany... Aqyryn ghana sybyr... «Mәngilik osylay bolady deshi... IYrene... Mәngilik».

Kelesi kýni ol kelmedi. Keshke deyin kónil qúlazyp kýtumen boldym. Úshty kýili joq. Odan arghy kýni de tóbe kórsetpedi. Esesine, sәl de bolsa mening nazarymdy audarghysy keletin, ózine senimdi bir jigit arnayy kelip, biraz әngime-dýken qúrdy. Sózining sonynda bylay demesi bar ma: «Aytpaqshy, Genry Staffordyn biznesine qauip tóngen kórinedi. Óte kýrdeli jaghdaygha úshyraghan desip jýr ghoy, júrt».  

Erteninde sol bir jaysyz habardy býge-shigesine deyin estidim: Genry әbden taqyrgha otyrghan eken. Bir ózi ghana daghdarghanymen qoymay kóptegen jandardyng taghdyryna jauapty әri olargha qyruar qarjy óteui tiyis eken. Alayda, búghan onyng kinәsi shamaly edi... Aqyry, solay bolyp qalghan. Barlyghy ony bilse de, Genriydi kinәlaumen boldy. Bankrot óz jónimen ghoy, onymen birge Genriyding bet-bedeli, iskerligi, keleshegi de batpaqqa batypty. 

Onyn  kompaniyasynyng kýireuin bizding qala túrghyndarynyn  biraz bóligi tabalap baqty. Ishinara Genriyge jandary ashyghandar bolghanymen quanatyndardyng qatary da kóp boldy.  Adamdar Genriydi syilaumen qatar ishtarlyq ta jasaydy eken … әlde, qúrmettey túra qyzghana ma, kim bilsin. Tipti bireuding «Endi onyng týrin bir kórgim keledi» degenin de qúlaghym shaldy. Taghy biri «ha, ha! Úyat-ay» deydi...

Adamdar meni de mazalaumen boldy. «Genry ana bir  IYrene Vilmerding nesine qyzyqty eken?». Pasy Tillins degen bir ataqty jýrgish әiel kóp adamnyng oi-pikirin bir sóilemmen jetkizui arqyly erekshelendi.  Al, bizding qala qoghamynyng aldynghy qatarly adamdarynyng biri Hiu hanym (ol kisining bir kemshiligi – ýsh birdey qyzyn úzata alghan joq) maghan «Sen der kezinde onymen kónil kóterip ýlgerdin. Sol jigitti birtýrli suhanym sýimeytin» dep qoyady. Pasy betin boyap túryp, taghy «Al, súluym, endi keleside kimdi kózdedin?» dep sýirendeydi… 

Ondaylardyng eshbiri de maghan eleuli әser ete qoyghan joq. Men nesi bolsa da, jaghdaydy týsinuge tyrystym.  Genry qayta ensesin kótere ala ma degendi bilgim keldi. Bir biznesmen syilasym oida joqta meni tolghandyrghan saualgha jauap berip tastady. «Genry negizi, adal jaqsy jigit qoy. Biraq, dәl qazir ózin qanshalyqty tezirek atyp tastasa, bedelin de sonshalyqty saqtap qala alatyn shyghar» dep, bir dosyna aitqanyn kezdeysoq estip qaldym …

Maghan bәri týsinikti boldy. Úzaq oilanyp ta jatpadym. Ýstime birdeme ildim de eki ókpemdi qolyma alyp, onyng ýiine qaray zyttym. Ony kóre sala qorqynyshtan qalshyldap kettim. Ony tipti tanudyng ózi mún: ýstelding artynda otyrghan onyng keypi tas ispetti, beti men qimylsyz kózin ghashyghymdiki degenge sene almadym. Oryndyghynyng bir jaghynda qoly jansyz sekildi salbyryp, sausaqtary bolmashy ghana dirildeydi. 

Mening kirgenimdi ol sezgen de joq. Men oghan jaqyndap baryp, eki tizesining arasyna basymdy tygha jyghyldym. Ol biraz qalshyldap otyrdy da qolymnan tartyp túrghyzdy. «Ýiine qayt, IYrene!» dep salqyn әri mәnsiz tonmen aitty. «Endi, múnda eshqashan kelme!».  «Sen meni sýimeysing be, Genriy?» dep, eriksiz sybyr ettim. «Endi, ekeuimizding aramyzda birdeme boludan qalghanyn nege týsinbeysin?» degen onyng ýninen qajyghan, qayghyrghan ashu-yza angharylyp túrdy. 

Men týsingen edim. Týsine sala kýlimsiredim: onyng aitqany shyndyq bolghanymen eshbir manyz joq. Aqsha mahabbatymyzgha kedergi jasamaqshy. «Aqsha menen Genriydi tartyp almaq pa?  Ápendilik qoy!». Men qarqyldap túryp kýldim... Onyng ózinde ýreyge toly kýlki … eger sening býkil ómirindi, onyng mәn-maghynasyn, sendegi jalghyz tabynaryndy jay aqshasyz qalghany ýshin ghana tastap ket dese, kýlking kelmey me? 

Ol qansha jerden maghan qúlaq asqysy kelmese de, tyndata aldym. Qansha uaqyt jalynghanymdy bilmeymin. Ol bas tartumen boldy. Keyde bayyppen ghana ózin tastauymdy ótinedi, endi birde qatqyl suyq dauyspen «ket» dep túryp aighaylaydy… Sonda da men onyng kózindegi maghan degen úly mahabbattyng sónbegenin kórdim. Sondyqtan ketudi oigha da almadym. Onyng ayaghyna jyghylyp «Genry Genri… Men sensiz ómir sýre almaymyn... mýmkin emes» dep jylaumen boldym. Maghan ilanghansha qanshama uaqyt ótkenin bilmeymin... Biraq, tausyla jalynudyng da jemisi bolady eken… Aqyry berilip tyndy: ol kenet meni qúshaghyna aldy da kóz jasymen, sýiiske qatar erik berdi.  «Jaraydy… IYrene.. solay-aq bolsyn» dep dirildey jauap bergen edi. Onyng úly mahabbaty kónil tebirenisti molynan syilady. 

Bizding kishkentay qalanyng zor tandanysy Genriyding bankrottyghymen týgesilmedi: biz ekeuimiz jayynda estigende súmdyq jarylysqa tap bolghanday kýige týsti. Bastabynda múnymyzgha sengen jan bolmady. Senetin de jaghday emes edi ghoy… Bәri meni esi auysqan jyndynyng qataryna qosyp tastady… Onysy da jón endi, mahabbatqa jyndanghan edim… Hiu hanymnyng ózi maghan shauyp kelip «Sen qútyryp ketting be? Onymen túrmys qúrugha bolmaydy, IYrene… Múnyng aqymaqtyq qoy… esalan…» dep shyn niyetimen aitqany bar. Ol tipti aitargha sóz tappay jatty. Onyng dosy, búryn ashylyp sóilemeytin Brogan myrzanyng ózi «andaghyng esinen adasqan ghoy» degenin qaytersin. 

Devis myrzamen birge ata-anamnyng eki birdey ejelgi dosy menimen tildesuge keldi. Olar maghan sheshimindi qaytalap bir oy eleginen ótkiz desip ótindi.  Eger óz bolashaghyma balta shauyp, kýieuimning qaryzyn jabugha barymdy salsam, keyin túmsyghym tasqa tiyedi eken, ha ha ha. Men olardyng sózine kýluden basqa jauap qatpadym. Sheksiz baqytty edim. 

Eng kóregendilik tanytqan adam Barnes myrza boldy. Ol maghan kópti kórgen oily janaryn tiktep túryp, kónilsizdeu kýlimsirep bylay degen-tin: «Seni ýnemi osylay quanyshyng qoynyna syimay otyra almas pa ekensing dep qorqamyn,  IYrene... osynshama úly arman, alyp úshqan kónil jaqsylyq әkele qoymaydy». Sosyn, Genriyge qaray búrylyp: «Stafford! Sen әr qadamyna abay bolghaysyn!» dep suyq ýnmen til qatqan bolatyn. «Maghan olay deuiniz artyqtau bolar» dep, Stafford ta odan kem týspeytin suyq ýnmen jauap bergen edi. 

Osylaysha biz otbasyn qúrdyq.  Keybireuler aitady ghoy, tolyq baqyt degen bolmaydy dep. Al, men sol tolyq baqyttyng dәmin tatqan adammyn. Mening sol tústaghy sezimimdi baqyt deuding ózi azdyq etedi... Men Genriyding әieli boldym... Endi men IYrene Vilmer emes,  IYrene Staffordpyn. Ýilengen song dәl qanday kýide bolghanym esimde joq. Oiyma eshtene oralmaydy. Eger kimde kim ýilengen song ne bolghanyn súrasa, aitarym: «Genriy». Ol ýnemi qasymda, maghan basqa ne kerek edi. Men óz iyeligimdegi bar dýniye-mýlkimdi satyp, onyng boryshyn japtym, qysqasy, qútqardym. Endi, bir birimiz ýshin ómir sýru ghana qaldy: eshkim bizdi sharshatpaydy, tek qana ekeuimiz. Eki jannyng birge ghúmyr keshken úly baqyty. 

Biraq, keshikpey tirlik qamyn oilaugha tura keldi. Biz mendegi bar aqshany, ýi-jay, baghaly zattardyng bәrin satyp bitirgendikten tabystyng ózge bir kózin tabuymyz qajet boldy. Genry uniyversiytetti injener mamandyghy boyynsha bitirgendikten osy baghyt boyynsha júmys isteytin boldy. Keremet qyzmet bolmasa da búryn mamandyghy boyynsha júmys istemegen jan ýshin tәuir bastama boldy. 

Shaghyn ghana ýide túratyn boldyq. Osylay ómir bastaldy dersin. Ony júrt qatarly jýrsinshi dep men bar kýshimdi saldym. Genry óz kýsh-quatyn dúrys júmsay almaytyndyqtan, men onyng júmysyna da qol úshyn beretinmin.  Júmystyng eng qyzghan manyzdy túsynda ol orta jolda tastay salyp, divangha súlay ketedi, әlde bir qyzyqty kitap oqidy, keyde temekisin búrqyratyp tekke jatqany. Sonda da, oghan júmysyn qolgha aldyrudyng amalyn ýnemi tabatynmyn. Sonyng arqasynda ol tabysty enbek etti. 

Men onyng qatardaghy dosyna nemese ýy qyzmetshisine ainalyp ketpeuge tyrystym. Esesine, onyng jary әri sýiiktisi bola aldym degenge senemin. Men ózime de beymәlim salqyndyqty jasap aldym. Osy arqyly odan sәl ghana alystaghanday bolamyn da, onyng qyzyghushylyghyn odan ary ýdete týsemin.  Ýy sharuasyn qashan, qalay tyndyryp tastaytynymdy ol eshqashan angharghan emes. Men onyng kepil zaty emes, ýiding hanshayymy, qúpiya kýsh ekenimdi sezdire bildim. Ekeuimiz de otbasy tirligin anghara bermegenimizdi tolyq senimmen aita alamyn. Biz kónil tolqynynyng quatty kýshimen qanattanghan ghashyqtar edik... Sonyng ózi jetkilikti bolatyn... 

Men onyng ómirin romansqa ainaldyra aldym. Ómirding әrbir sәtin san aluan týrge boyap, kónil tebirenerlik ete bildim.  Ýiimiz demalatyn, iship-jep, úiyqtaytyn oryn ghana emes, kýresetin, útatyn, jaulap alatyn oiyn alany ispetti kónil quanyshynyng ordasy edi. 

«Sendey jandy jaratqan qanday qúdiret eken, IYrene» dep, ol keyde tanday qaghatyn.  «Mening tiri jýrgenim sening arqanda ghana» dep, moyynym men iyghymdy ystyq demimen qyzdyra sýietin edi. Men eshtene aitpaytynmyn. Jalpy, eshqashan kónilimdegin týgeldey aqtaryp tastamaytynmyn.  Áyeli óz ómirining mәni ekenin er azamattyng anghara bermegeni de dúrys. Soghan qaramastan Genry ony sezetini anyq bolatyn. 

Birshama uaqyt ótkennen keyin bizge qyryn qaraghan qala túrghyndarynyng rayy júmsaryp, ong qabaq tanyta bastady.  Degenmen, kýres, enbek, jalghyzdyq ataulydan ózge eshtenesi qalmaghan Genriydi bastapqy jyldarda jalghyz ózim ghana jetelep alyp shyqtym. Sol jyldary oghan menen ózge eshkimning qajeti de joq edi degendi auyz toltyra aituyma bolady. 

Bizding ýige jii keletin qonaqtyng biri mening jaqsy dosym Barnes myrza edi. Ol bizding tirligimizge múqiyat zer salyp, birtýrli baqytymyzgha tandana qaraytyn. Birde ol kisi «IYrene, eger ol saghan ghashyq bolmay qalsa, ne isteysin?» dep súraghany bar. Men bar kýshimmen oghan «Búl turaly endi auyz ashpa, keybir nәrselerding aitugha da túrmaytyn tústary bolady» degenim bar. 

Uaqyt jyljyp ótip jatty... Soghan qaramastan, bizding aramyz suymady, tipti, barghan sayyn órship, úlylyqqa úlasyp jatty. Endigi jerde biz bir birimizding janarymyzdan, qimyl-qozghalysymyzdan bәrin oqityn jaghdaygha jettik. Onyng júmys bólmesindegi kamin peshting aldynda otyryp, kesh ótkizudi biz jaqsy kóretinbiz.  Men jastyqpen otyramyn, ol kilemning ýstine basyn mening aldyma qoyyp jatady, mazdap janghan ottyng jalynyna qarap, úzaq sýiisetinbiz. Ol keyde aitatyn: «eki bólek adam qalaysha osylay ýilesim tabady dep oilaymyn, IYrene».  

Osylaysha tórt jyl ómir sýrdik.  Tórt jyl boyy zor baqytqa, essiz mahabbatqa keneldik.  Osynshama baqyt әrkimning mandayyna jazyla ma, bilmeymin.  Qazir ózimdi qinalyp jýrmin dep aitugha qaqym bar ma, joq pa, taghy aita almaymyn.  Ómirime asa qymbat qún tólegenim ras desem de, taghdyr da maghan úly baqyt syilaghanyn úmytpaymyn! Mening bastan keshken qasiretim men baqytymdy tarazygha salsa, ekeui dәl tenesetin shyghar... 

Biz ekeuimiz qogham ómirine qaytadan qadam bastyq. Júrt bizding tanghajayyp mahabbatymyzdy kórip, bәlkim, búrynghydan artyghyraq qúrmettteytin bolghan shyghar. Genriydi bәri syilaytyn, qoghaday japyrylyp qonaqqa shaqyratyn bolyp ketti.  Onyng júmysy tabysty bolyp, әiteuir, myqty injenerler qataryna ilikti. Onday kónildi, tartymdy adamdy qolynda qarajaty joq eken dep qogham jargha iytermeydi eken. 

Óstip baqytty shat kýnder ótip jatqanda sol bir oqigha bolghan edi...  Osynyng bәrin bastan keshkendikten jazugha da batylym bar... 

Bizding qalada janadan bir kelinshek  payda boldy. Onyng aty-jóni Kleyr Van Dalen. Kýieuinen ajyrasqan, Niu-Yorkte túratyn bireu eken. Europadan qaytyp kele jatqan saparynda jol-jónekey bizding qalada túratyn jamaghayyndaryna qonaqqa kelipti. Men ony alghash ret by keshinde kórgen edim. Ol ejelgi dәuir mýsinderi sekildi symbatty, qolang shashty, ýlbiregen qyzyl erni bar kelinshek. Kómirdey qara shashyn ortasynan qaq jaryp taraghan,  úzyn syrghany jarastyryp taqqan eken. Onyng yrghala qozghalghan qimyly denesin sýieksiz, buynsyz sekildi tolqyndandyryp jiberetindey kórinedi. Ol qarapayym kiyinse de, sonysynyng ózi erekshe bagha jetpestey seziledi... 

Ol shynymen de adam tandanarlyqtay keremet súlu edi. Qala túrghyndary onyng ayaq-qolyna sheyin tamsana kóz tastap jatty. Oghan da ne shara, onday kórikti jandy búryn-sondy eshkim kórmese. Ol barlyq adamdarmen biyazy qatynasqanymen jýzindegi jasandy kýlimsiregen keypi júrttyng sýisingen syi-qúrmetinen әbden mezi bolghanyn anghartady. 

Genry oghan kóz saldy... úzaq әri bayyppen... Búryn odan bayqalmaghan zor tabynushylyqpen Kleyrding әr qimylyn baqylap túrdy. Bәri onyng kózinen angharylyp túrdy ... Ekeui birneshe mәrte biyledi. 

By keshi taraghan song bir top jigit ony shygharyp salmaqqa asygha jýgiristi. «Túra túryndar, ózim tandaymyn» dep Kleyr kónil quantarlyqtay kýlimsiregende onyng jana fenderining biri «osyndaghy barlyq jigitter arasynan tanda» dep aighay saldy.  «Barlyghynyng arasynan?» dep, ol qaytalady da biraz oilanyp: «Onda Stafford myrzany tandaymyn» dedi.

Genry ony jetkizu jayynda oilamasa kerek, tandanyp qaldy. Biraq, endi at-tonyn ala qashatyn emes... Meni Barnes myrza ýige jetkizip saldy. 

Genry ýige oralghan song Kleyr turaly ne oilaytynyn súradym. «IYә, qyzyq» dep qana qysqa qayyrdy. Men onyng jauabynan búryn kónili qatty tolqyghanyn angharsam da asa mәn bermedim. 

Kelesi by keshine shaqyru kelgende Genry barugha qúlyqsyz boldy. Ol sharshanqy әri júmystan qoly da bosamay jatqan bolatyn. «Oy, Genry jýrshi! Bizdi bәri kýtedi ghoy, Harvingstar, Hiu hanym, Bruks hanym, Kleyr, Barnes myrza»  dep, aita bastap edim, ol ayaq astynan ol oiynan ainyp «Jaraydy, barayyq» dedi. 

Sol keshte Kleyr men  Genry әbden biyledi. Kleyr arqasy ashyq kóilek kiyipti, Genriyding qoly onyng jibektey júmsaq terisine tiyip ketip jatqanyn men bayqap qaldym. Genriyding kózine esh qymsynbay qaraghan úzyn kirpikti onyng kózi meni shynymen qayran qaldyrdy. Ýstel basynda da ol ekeuin qatar otyratynday etipti. Keshti úiymdastyrushylar Kleyrding kónilinen shyghugha baryn salypty. 

Osydan keyin Genry Kleyr baratyn keshtikti qalt jibermeytin boldy. Ony mashinamen alyp jýrip, ol túratyn tuystarynyng ýiine telefon shalatyndy shyghardy. Sharuasy qansha qarbalas bolsa da, Kleyr teatrgha baratyn keshte ol  qalay da ýlgeretin. Onyng kózinde tolqynysqa toly qyzyq úshqynnyng payda bolghanyn kórdim. Ol ýidegi kezinde tynymsyz enbek etip, әlde bir jaqqa asyghatyn. 

Maghan bәri de alaqandaghyday kórinip túrdy.  Ólerdey tandanghanym bolmasa eshbir kýdik tumaghan edi.  Shyndyghynda, mening oiyma eshtene engen joq. Birazdan song Genry kýtpegen jerden Kleyrden baylanysyn ýzdi. Ol bir jaqqa shyqqysy da kelmey barlyq shaqyrulardy keri qaytarumen boldy. Ol býrisip ýide otyratyn boldy... Qaranghylyqtyng artynda ne túrghanyn men kórgendey boldym. Áriyne, ýrey! 

Sonda men bәrin týsingendey boldym. Ózin tejep, keri tartyp almaqshy bolghanynyng maghan esh qatysy joq edi. Al, ústamdylyqtan aiyryla jazdaghany maghan bәrin týsindirdi. Áriyne, dereu sol sәtte emes. Onday jaghdaylar eshqashan bir orynda bola bermeydi... Alghash ret maghan kýdik tughanda qanym keuip, jýregim ainyp ketkendey boldy. Artynan kýmәndanu... Osy kýdikten arylmaq bolsam da ózimdi qinaudan ózge eshtene shyqpady. Sodan keyin oghan zer saldym. Sosyn... Sosyn... Sebebin tauyp týsine qoydym. Genry Kleyrge ghashyq bolyp qalypty... 

IYә, óz taghdyryma nalyghan qolymmen osy sóilemdi jazyp otyrmyn. Adam ómirinde aitugha auyr dýniyeler de bolady. Ony men sol sәtte týsingenmin. Dәl sol kezde basymnan alghash ret buyryl shash kórdim... Keyin jyn bughan yza. Shynymdy aitsam, sene almadym. Oqinanyng kóz aldymda ótip jatqanyn kóre túra ol miyma qonbay qoydy. Óz ainalamda, ishimde bas-ayaqsyz, qashan ayaqtalary belgisiz kýireuding bastaluyn sezinu qanday qorqynyshty deseyshi... Alghashqyda barynsha sabyrly boldym... Qorqynyshty sabyrlylyq. Bәribir shydamay kóz jasyma erik berdim. Keybir týnderi amalym tausylghanda qan aqqansha qolymdy tistep alghan kezderim boldy... osynday tozaqtan song men kýresuge bel budym... 

Sanamdaghy ómir turaly beyne suret kýrt almasyp, suyq qaranghy ýrey torlady. Sonda da, men eng songhy bar kýshimdi salyp, ornymnan kóterildim... «Nekeli bayyndy op-onay jibere salugha bolmaydy» dep ózime aittym. Ol búryn meniki bolyp kelgen, endi nege qaytarmasqa. Men onyng ishki әleminde ne bolyp jatqanyn anyq kórip túrdym. Basynda ol Kleyrge azdap qylmyndaghan. Áriyne, ol kezde Genry búghan asa qatty mәn bermegen. Beytanys әieldi jay ghana qyzyq kórgen. Mahabbat jayynda oilau túrmaq týsine kirmegen. Biraq, kýtpegen jerden onysy jetip kelgen. Bile sala bәrine nýkte qoigha tyrysqan. 

Sonymen, ekeulep kýrestik. Men ol ýshin, ol ózine qarsy. Biz úzaq kýressek te... biraq, tózbedik! Kýres barysynda da, jalpy qay kezde de maghan qyrghy qabaq tanytqan, renjitken de emes. Menimen әrdayym júmsaq ýnmen sóilesip, bayypty qatynasatyn. Mening de jýregimdi әrdayym quanysh kerneytin... men de ýnemi tartymdy bolugha tyrystym. Biraq, men ony birer sәt de keri iyterip, sosyn, qaytarudy oilamappyn. Bәri bitken song ne shara. 

«Genri, ekeuimiz by keshine barayyq» dep, birde oghan batyl sheshimmen aittym. Songhy kezde ekeuimiz de by keshterining shaqyrularyn keri qaytarumen bolghan edik. Sonymen by keshine bardyq. Ol Kleyrge qarady. Men aqyryn asa saqtyqpen qaradym... Keshting sonynda ekeuimiz de bilgimiz kelgen bildik. Endi, qansha kýresseng de payda joq eken. 

Sol týni úiyqtamadym. Qansha tyryssam da, tamaghyma birdeme tyghylyp alyp, bolmady. «Ekeuimizding birimiz osy azapty ómir boyy bastan keshuge tiyispiz... Al, men be? Genry me?»... «Qinalugha tiyis adam men boluym kerek... Genry bolmasynshy... Bir kýni ol bar syryn aqtarady. Sol sәtte ajyrasayyn.  Meni jibermeymin dese, oghan aitayyn, men saghan búrynghyday ghashyq emespin dey salayyn. Al, sonda osynyng bәrin jasaugha mening әlim jete me?»... Qalay desem de, ol menimen baqytty boludan qalypty... 

Sonymen, bir keshte onymen ottyng qasynda otyryp, bar dәrmenimdi salyp súradym: «Genri, eger men seni sýimey qaldym desem, qayter edin?». Ol mening kózime jyly sezimmen qarady da «Men senbeymin» dedi... 

Uaqyt syrghyp ótip jatsa da, ol maghan shyndyq jayynda bir sózding shetin shygharmady. Maghan týsiniksiz edi. Bәlkim, meni ayaghan shyghar, biraq, erte me, kesh pe maghan aitugha tiyis qoy. Ol biyazy qalpynda jýrse de jýdep-jadap, týnilgen janaryn, bozarghan týrin kórgende ishim alay-dýley bolyp ketetin. Men ony kinәlamaymyn! Ishtey qansha qinalsa da, bir auyz sóz aitpady. Jýrekti tilgilegen kýnder meni de óz jayyma qaldyrmady. 

Ol ne edi degenge kelsem, Geralid Grey degen aghylshyndyq aqsýiek jigit. Jasy 30 shamasynda, symbatty, sәndi kiyinedi, ór minezdi, biyazy, qyzdargha qylmandaudyng sheberi sol jigit bizding qalagha qydyryp kele qaldy. Bizding qalanyng kóp qyzy oghan ghashyq bolyp ýlgerdi. Maghan ne ýshin qyzyqqanyn qaydam, mening qarsylyghyma qaramastan maghan telefon shalyp, әuireley berdi. 

Ár tanda úiqydan oyanghan sayyn Genriyding sózin estirmin dep dәmelene oyanatyn maghan әlgi jigit te bir qosymsha jýk boldy. Genry ol turaly aityp qalar dep úzaq kýttim. Biraq, ol auyz ashpady. Kleyr Genriymen kezdesuding barlyq tetigin izdese, Genry kerisinshe onymen jolyghyp qaluy kәdik barlyq jaghdaydan boyyn aulaq ústady. Bizding ýy by keshi shaqyrularynyng astynda qaldy. Aqyry, Kleyr óz qoly qoyylghan arnayy shaqyrudy Genriyge jiberse de, ol bas tartty.  Bir kýni bәrine kóz jetkizdim. Dәl sol kýni óz taghdyryma sheshim shyghardym...

Men bir by keshine jalghyz bardym. Áriyne, Genry júmysyn syltauyratyp, óni-týsi qashyp, ýide qalghan. Men keshti úiymdastyrghan syilas jandardy renjitpeudi oilaghandyqtan barudy jón kórdim. Alayda, sol kesh maghan bir azap sekildi kórindi. Ketip qalugha ynghayly sәtti kýtu degen tózimimdi teksergen synaq ispetti edi. Degenmen, sol keshtikke barghanyma men eshqashan ókingen joqpyn... 

Bólmeni ortasynan bólgen sәndi perdening qasynan ótip bara jatyp, Hiu hanym men Brogan hanym ekeuining sózin estip qaldym. Ángime Genri, Kleyr jәne men turaly eken. 

- IYrene ol ýshin qyruar qarjy tóledi emes pe? Genry endi ony tastap kete almaydy – deydi, Hiu hanym. 

- Men de solay oilaymyn. IYrene shyn mәninde óz kýieuin satyp aldy ghoy.  Genry ólim auzynda jatsa da endi oghan opasyzdyq jasaugha esh qaqysy joq – dep, Brogan hanym da  Hiudy qoldap jatyr... 

Qolymdaghy oramalmen auzymdy bitey qoydym....Sebebin endi týsindim...Jalghyz ózim ýige qaray tartyp otyrdym...Kýieuimdi satyp alyppyn...Ómirlik serigimdi tauar sekildi satyp ala salghan ekenmin ghoy, men. Mәselening mәni osynda eken. Ol meni tastap kete almaydy...maghan auyz asha da almaydy...Ol bar azabyn ózinde ghana saqtaydy... Ol menimen baqytty boludan qalsa da ómir boyy týk bolmaghanday jýre beredi... Mening aqshamnyng kesirnen... Eger ol aitpasa, men aitugha tiyispin... 

Sonda, mening qarjym bolmasa, múny jasay almaydy ekenmin ghoy. Bәlkim, kýresti jalghastyryp,  Genriyimdi qaytaryp alghan da bolar ma edim. Endi, bәrin bilgen song ony jasay almaspyn! Mende onday jýrek joq. Meyli, ol ketip qalyp ta maghan  qayta oralghan kýnning ózinde ol shyn niyetimen meni jaqsy kórgendiginen be, әlde, onyng jolynda qúrban bolghan qarjynyng óteui me degendi qalay aiyryp bilmekpin ... Ol mening aqshamnyng qúrbany ma, basqa ma degendi men endi eshqashan aiyra almaytyn bolyppyn... Men oghan óz erkimmen azattyq beruim kerek...sebebi, ol maghan  sheksiz qaryzdar bolghandyqtan... Men ol ýshin óte kóp dýniyeni qúrbandyqqa shalugha zor qabiletim bolghandyqtan kýieuimdi saqtap qalugha qaqym joq eken. 

Ne bolsa da, qozghaluym qajet. Ne isteymin? Ajyrasayyq deymin be? Ol bәribir kelispeydi... Seni jek kórip kettim deymin be? Tipti senbeydi... 

Bas kiyimimdi sheship qolyma aldym. Janbyrdyng úsaq tamshylary mandayymnan sýiip, bayau samal shashymdy sipaydy... Men sheshimge keldim... Nesi bolsa da, jýrek túsymnan bir auyr jýkti alyp tastaghanday boldy. 

Ýige jaqyndaghan song kóz salsam, Genriyding júmys bólmesinde sham janyp túr eken. Oghan kedergi jasamau ýshin esh dybyrsyz ýige kirdim. Onyng bólmesining janynan ótip bara jatyp, jýrek tilip óterdey dybysty estidim.... Qúlaghyma senbey bólme esigine kóz jýgirttim... Genry ýstel basynda basyn myjyghylap jylap otyr.  Arqasy esikke jaqqa qaraghandyqtan dirildep, óksip otyrghany angharyldy. Esikten jalt berip úzaghan sәtimde esimnen adasqanday kýy keshtim... Genry jylapty... 

«... Genry ólim auzynda túrsa da onysyn kórsetuge qaqysy joq qoy».

Ne  isteuim kerek ekenin jaqsy bilip túrdym. Men oghan ghashyq bolmay qaldym desem, senbeydi, sondyqtan, qanday bir tәsilmen ilandyru kerekpin. 

Bólmeme ýrey, múng men tausylghan amaldy kótere almay arqalap zorgha kirdim.  Tanerteng oyanghanda kónilim tynyshtalyp qalypty... Sol týni ne oilaghanymdy búl jalghanda tiri jangha aitpaymyn. 

IYrene, ne boldy? – dep, Genry tanerteng kózime qadala qarap súrady.

Eshtene bolghan joq. Jaysyz týs kórip... biraq, bәri ótti, qam jeme! – dey saldym. 

  Mening ol tústa oilaghan jalghyz nәrsem Genriyge barynsha ózimdi opasyz etip kórsetu ghana.  Ony esh kýmәnsiz sendiruim kerek... Onday mýmkindik te sol bir kýni tughan edi... 

Syrtta biraz seruendep jýrip, ýige kirgenimde, Genriyding júmys bólmesinen  Kleyrding dausyn estip qaldym. Oghan tandanbadym. Esikke jaqyndap baryp, kiltting tesiginen olardy kórip, әngimelerine qúlaq týrdim. Ádemi sarghylt kostumine boyauy qanyq jasyl oramal jamylghan Kleyrdi kórdim. Rasynda, keremet kórikti bitim. 

Genriyding «Qaytalap aitamyn. Kleyr hanym, siz bizding ýiden ketinizshi! Men sizdi kóruge yntyzar emespin. Múny nege týsinbeysiz?» degeni estildi. 

«Joq, týsinbedim» dep Kleyr qatty aitty. Genriyge әdemi kózderin qadap túryp: «Sen onbaghan qorqaqsyn» dep sozyp túryp til qatty.      

Genry Kleyrge qarap túrdy da oghan bir qadam jaqyndady. Onyng bozarghan betindegi kýlgin týsti ernining diril qaghyp túrghany maghan da anyq kórinip túrdy.  «Kete ghoyshy!» dep, ol qyzyq qyryldaghan ýnmen sybyrlady. Sonda Kleyr kózin ýlkeyte baqyrayghanda ózinen de jasyrghysy kelgen qalauy, yzasy, nәzik kónili kóringendey boldy. «Genriy...» degen dausynyng ózi túla boyyndaghy súlulyq sekildi әuezdi estiledi. «Kleyr hanym...» dep, Genry zorgha dauystap, keri shegindi.  Kleyr oghan jaqyndap «Genriy... Sen ýshin osylay bir birimizdi qinaudyng ne qajeti bar?... Seni sýiemin... Senimen ghana birge bolghym keledi» dep jatyr. Genriyding auyz asha almay abyrjyp túrghanyn kórgen Kleyr dausyn kóterip, sәl kýlimsiredi de «Sening de meni sýietinindi ekeuimiz de bilemiz ghoy. Sen joq dey almaytyn shygharsyn?» dedi.  

Genriyding janarynda azaptyng izderi anyq kórinip túrdy, oghan qaraugha dәtim shydamady. Ol da sony sezgendey-aq kózin qolymen japty. 

Sen múnda ne ýshin keldin??? 

Nege desen, seni sýiemin... senimen birge bolugha barynsha

mýddelimin. 

Kleyr  Genriyding iyghyna qolyn qoyyp túryp «Sen de maghan ghashyqsyng ghoy, iya» dep, sybyrlady. «IYә, solay... iyә... iyәәә!» dep aighay salghan  Genry jyndy adamsha Kleyrdi ózine qaray tartyp әkelip, tistep alarday-aq ernine tas keneshe jabysty. Men tang qalmadym. Osynyng bәri búryn bolghanday kórindi, maghan. Tek qana Genriyding ózge әieldi sýigenin kóru ... qiyn bolghandyqtan kózimdi júmdym... Bar bolghany osy... 

«Osy sózindi qanshama saryla kýttim» dep til qatqan Kleyr Genriydi tas qyp qúshaqtady. Bәlkim, ózi qalaghanynan da qatty qysqan shyghar. Kenet Genry Kleyrdi iyterip jiberdi de: 

Sen ekeuimizding endigi ary kezdesuimizge bolmaydy – dep, qatqyl

ýnmen búiyrdy

Jogha, sýiiktim! Ekeuimiz býgin keshke kezdesemiz... Keshki saghat 9-da

seni  Excelsior-de kýtemin. 

Men barmaymyn. 

Sen bәribir kelesin. 

Joq, eshqashan... 

Saghan jalynamyn, Genriy... 9-da! – dedi de, Kleyr bólmeden shyghugha

bettedi. 

  Men perdening artyna tyghylyp ýlgerdim. Kleyr ketken song men Genriyding bólmesine syghaladym.  Genry oryndyqta basyn myjyp, dәrmensiz kýide otyr. Shashyn júlghylap otyrghan sausaqtaryna qarap-aq onyng qalay qinalyp otyrghanyn angharugha bolatyn edi... 

Osylaysha maghan mýmkindikting ózi keldi... Endi, qimyldau kerek... 

 Bólmeme kirip, sabyrly qalyppen shlyapam men plashymdy sheshtim. Baspaldaqpen týsip kele jatyp, Genriyge qaray búryldym da kilt toqtadym.  «Kimdi uysynnan shygharmaqsyn? Qanday jannan kóz jazghaly túrghanyndy bilesing be, IYrene?» dep ózimnen súrap, tereng dem aldym...

Ýstelimde Genriyding sureti bolushy edi... Onyng eng bir әdemi týsken sureti... Artynda mynanday jazuy bar: «Sýiiktim IYrenege. Genri. Árqashan mәngilik».  Men suretting aldyna baryp, tizerlep otyryp úzaq taghzym ettim, tәubagha kelip syiyndym. «Genriy... Genriy...» dep sybyrlaghannan ózge birdeme aitugha shamam kelgen de joq.  Josparlaghanymnyng bәrin jasaugha kýsh quat bershi dep jalynghan edim. 

Sәlden song ornymnan kóterilip, tómengi qabatqa qaray týstim. 

Genri. Maghan Kovan hanym hat salghan eken. Auyryp qalypty. Men

baryp keleyin – dedim de, shyghyp kettim. 

Kovan hanym degen bayyrghy tanysym, bizding qaladan tórt saghattyq shalghayda túratyn qúrbym. Men keyde baryp onymen әngime-dýken qúratynmyn. 

Seni jibergim kelip túrghan joq. Sen tym sharshanqysyn, bozaryp

túrsyn, demaluyng kerek – dep, Genry eshtene bolmaghanday mandayyma alaqanyn qoyyp túryp aitty. 

Mening jaghdayym óte jaqsy. Býgin baryp, erteng tanerteng qaytyp

kelemin. 

Bólmemde telefonym boldy, Genry mening әngimemdi esty almas ta edi. Saghat jetige qaray Geralid Greyge telefon shaldym da qysqa da núsqa bylay dedim:

Siz 8.30-da Excelsior-ge kelmeysiz be?  

Ne... ne deysiz? Oho, Stafford hanym! – dep, tosyn syigha esi

shyghyp, ol mәz bolyp qaldy. 

  Men sózdi sozbay tútqany qoya saldym... Mening josparym óte jenil. Genry saghat 9-da  Excelsior-ge Kleyrmen kezdesuge keledi. Sosyn, Grey ekeuimizdi kóredi. Men týnde qalada bolmaytynymdy aitqandyqtan ol ashugha erik beredi. Sonymen solay.  

Men beygham ghana kiyine bastadym. Barynsha múqiyat әri әdemi kiyinuge den qoyyp jaysyz oilardan aulaq bolugha tyrystym. Jaltyraghan shaghyn tastary bar, kýmis týstes kóilegimdi kiyip, betimdi boyadym. Barynsha tartymdy kórinuge tyrystym: ol ýshin úzaq boyanugha tura keldi. Sóitip otyrghanda kenet kókiregime «eger Genri  Excelsior-ge kelmey qoysa ne isteymin? Eshqashan barmaymyn dep batyl aitty ghoy. Kleyrge qarsy kelerliktey ishki quaty myqty bolsa she...» degen oy sap ete qaldy.    

Osy bir jarqyn oy meni shoshytqany sonshalyq, men qolymdaghy shyny qabdishamdy týsirip syndyryp aldym.  «Eger kelmese Kleyrdi asa sýimeydi degen sóz. Onda, bar dәrmenimmen ýige jýgirip kelip, ony qúshaqtap túryp, jylap bar shyndyqty aitamyn». Osylay oilaghanda kesheden beri qúrghap qalghan janaryma jas tolyp ketti, keybiri  tamshy bolyp domalap jatyr. Qyzyq jaghday... Adam balasy senimin joghaltyp, amaly tausylghanda ýmit pen senimning bolmashy shyraghy jylt etse de kónil-kýy shirkin alay-dýley bolyp sala beredi eken. 

Men ózimdi sabyrgha shaqyryp, kiyine bastadym. Qolym qaltyrap ketkendikten kiyinuding ózi onaygha soqpady. Kiyinip bolghan song sapargha kiyetin ýlken plashymdy syrtymnan jauyp, kesh kóilegin jasyrdym. Shyqqan song Genry bólmesinen shyghyp, plashymnyng jaghasyn myqtap týimelep jatyp: «Abay bol! Sharshamaugha tyrys, IYrene janym!» degen edi.. «Qam jeme, Genri. Bәri jaqsy...» dep, men ony sýidim, eng aqyrghy ret  ... 

Osylay shyghyp kettim... Qaranghy kóshemen japadan jalghyz adymdap kele jatqanymda súrqiya suyq jel etegimnen kirip, jalanash iyghyma deyin sumandap jetip edi... Kóilegimning júmsaq matasy jilinshigimdi sipaghanda basymdy joghary kóterip, tik jýruge tyrysyp bara jattym. 

Excelsior degen bizding qaladaghy eng iri týngi klub. Sonshalyqty jaman aty shyqpasa da nege ekenin qaydam, múnda әielder tek kýieulerimen ghana keledi. Jalghyz-jarym attap bastpaydy... 

Mening kózime  shamdarmen kómkerilgen Excelsior sózi týsti. Tym jaryq shamdar kózdi tesip jibererdey edi.  Esikten kirip joghary qabatqa kóterildim. Júmsaq kilemning ýstinen jýrgende óz ayaghynnyng tyrsylyn da estimeysin. Tym jyltyraq kiyim kiygen dayashylar almas tastay jasandylyqpen jalt-júlt etedi. Ortalyq zalgha jetkenim sol edi, djaz sazynyng qatty әueni qúlaqty tesip jibere jazdady. Jaryqtary ótkir iri shamdar...appaq ýstelder... qara kostumdiler... jalanash iyqtylar... jarqyraghan shynylar... jibek kóilektiler... almaz tastar...

Grey myrza meni kýtip otyr eken. Erkekterding elitalyq jurnaldary múqabasyndaghy surettey jyltyrap túr. Áriyne, topty kórgen mәdeniyetti jigit retinde tandanghan nemese quanghan kónil kýy auanyn ashyq sezdirmey iltipatpen kýlimsireydi. Men ýstel tandar kezde esikten kirip-shyghyp jatqan adamdardy kórip otyratynday oryndy tandadym. Ýstelge jayghasyp, esikke kóz salghanda bar dýniyeni óshkindeu bir búlt perde basyp alghanday sezildi. Barlyq zat túmandanyp túrghanda tek oiyn-sauyq ornynyng esigi ghana lupamen ýlkeytilgendey anyq kórinip túrdy. Qazirge deyin. 

Esimde qalghany, Grey myrza әlde bir dýnie turaly birdeme aityp otyrghan. Men de birdeme dedim. Ol kýlimsirep qoyady. Men de kýlgen bolsam kerek. Esikting bas jaghynda ýlken saghat boldy. Men Excelsior-ge kelgende saghat 8.30 bolatyn.  Men qaraghan sayyn bayau jyljyp jatyr. Eger dәl sol sәtte mening kókiregime bireu ýnilse ýlken bir dóngelek saghat pen onyng eki iynesinen ózge eshtene kórmes edi.  

Tura saghat 9-da,  minuttyng iynesi 12 degen sangha tie bergende әinek esik aiqara ashyldy. Dәl men kýtkendey.  Biraq, kelip kirgen adam Genry emes Kleyr edi. Ol jalghyz keldi. Shymqay qara týsti satin kóilegi onyng denesin júmsaq qana orap qoyghanday... basyndaghy әsem almaz shash qystyrghyshy jyltyldap, iyghyndaghy jaltyraghan tastardyng aghyp jatqanday kórinui bәri jarasymdy әri kórki kóz toymastay... Kleyr kire sala alang kónilmen zaldy bir sholyp shyqty. Genriyding kelmegenin bilgen song ashuyn tejey almay otyrghan bolsa kerek, erni dirildep túrdy.  Biraq, ne shara, zaldy kesip ótip, bir ýstelge jayghasty. Onyng otyrghan jeri men jaqtan anyq kórinip túrdy. 

Saghat 9.15-de ýlken әinek esikting ashyluy odan ary jiyilep,  kostum kiygen jas jigitter, baghaly andar terisimen әshekeylengen sәndi kóilegi bar qyz-kelinshekter ýnsiz ghana kirip, ýstel basyna jaqynday bere shulasyp tabysyp jatty. 

Men esik aldyna tóselgen júmsaq kilem ýstinen ýzilissiz ótip jatqan teri bәtenkeler men sәndi tufliylerding aghynyna kóz almay qarap otyrdym. Qyrsyqqanda adamnyng kóptigin aitsanshy. Esik ashylghan sayyn qorqynysh arqamdy shymyrlatyp, tizemdi dirildetedi. Biraq, esikke qaramay bir sәt te otyra almas edim. 

- Abaylanyz, Stafford hanym! - degen Greyding dausy óng men týsting arasyndaghy saghymnyng ishinen estilgendey boldy.  Ústap otyrghan suymdy kólegime tógip alyppyn. Oghan pysqarghan da joqpyn, kesedegi múzdan birdi alyp, auzyma sala berdim. Grey maghan zor tandanyspen qarap qalghany esimde. 

9.25. Tizem birdene býldirip tastaghanday dirildeydi. Shekten tys dirildegendikten endi jýruden de qalatyn shygharmyn degen oy kelip edi, sol sәtte. Kleyrge qaray úrlana qaradym, ol taghatsyzdana kýtip otyr.  Onyng eki kózi tórt bolyp esikke qadalyp qalghan. Ýsteldegi gýldi júlghylap tastap otyrghanyna qaraghanda onyng qanshalyqty qobaljyp otyrghany týsinikti edi. 

9.30. Men abyrjyp otyrghasyn ba, әlde, sondaghy djaz muzykasy tym qatty ma, basymdy birdememen úrghylap jatqanday sezildi. Tynymsyz alandaghan kónilim auasy tarylghan zalda túnshyghyp qalmayyn dep suyq qolymmen tamaghymdy ústap qoyamyn. 

9.45-te keldi. Esik ashylyp, ol kirip keldi. Dәl sol sәtte Genry әuede ilinip qalghanday kórindi, ainalada eshtene joqtay... Men esikti kóre túra dәl sonyng aldynda túrghan Genriydi kóre almay qoydym. Ol beyne bir qara ýngir sekildi edi. Kelesi minutta men eshtene estuden qaldym. Qúlaghym bitip, tas dýley tynyshtyq bir sәt baurap aldy. 

Osy sәtte zorgha esimdi jiyp Greyge «kishkene kónildeneyik te» dep aittym.  Men onyng moynynan qúshaqtap alyp, iyghyna betimdi qoydym da, kostumining jaghasyn qatty tistedim. Sol sәtte ózime bir ghana nәrseni aitumen boldym: «IYrene, tym qatty aighaylaugha bolmaydy»  ... 

Grey esikke emes, maghan qarap otyrghandyqtan, Genriyding kirgenin kórgen joq, eshtenening bayybyna bara almay tandanghan keyippen anyryp qalypty.  Degenmen naghyz er azamatqa tәn minezben ózine senimdilikpen shashyma qolyn tiygizuge әreket jasap baqty. Men betimde eshbir qúbyludyng bolmauyna den qoydym. Biraq, janarym eshteneni jasyra almasa kerek... Grey kózime qaraghan sәtte tandanysyn jasyra almady. Men qaltyldaq adamsha qolymdaghy rumkany dirildetip «Grey, sharap qayda? Sharap ishkim keledi, nege múnda joq?» dep aighaygha bastym. Meni ashulandyrudyng jónsiz ekenin týsingen Grey dayashyny shaqyryp qúlaghyna sybyrlap edi, ol kýlimsirep shyghyp ketti. 

Men arasynda Genriyge qaraumen boldym. Ol Kleyrge bardy. Quanyshtan basy ainalghan  Kleyr ornynan atyp túryp, baqytty keyippen kýlimsiredi. Ol Genriydi kelmey qalar dep abyrjyghandyqtan onyng keshikkeni jayynda auyz ashqan da joq.  Al, Genry bozarghan jýdeu týrin jasyra almay túr. Ol keshikken sebebin anyqtap túryp aityp berip jatyr. Genry kelmeu ýshin baryp salypty... Shynymen bar kýshimen... Biraq, shyday almapty... Genry Kleyrding ýsteline baryp otyrdy. Onyng kózinde quanyshtyng sónbes shoghy janyp, kýlimsireydi... qanday әdemi kórinip otyrghanyn ol qaydan bilsin... 

Dayashy sharap әkeldi. Tipti eki shólmegin. Grey birin alyp, ystaqangha qúimaq bolghan, ony men  qolynan júlyp alyp, aldymdaghy ydysqa qúighanda tógip-shashyp kóilegimdi bylghadym. Álgi sharap toly ystaqandy qolymnan týsirip aldym. Áynek ydystyng shaghylghan dybysymen birge men qatty kýle bastadym.  Greyding auzy ashylyp qalypty. «Kýl, qatty kýl» dep men oghan búiyrdym. 

Aynalamyzda otyrghandar shu shygharyp jatqan jabayy adamdardyng kim ekenin bilgileri kelip, qyzyqtap búrylyp qarasyp jatty. Dәl mening qalauym boyynsha. Men shashymdy ýrpiytip, kóterip aldym da qolymdaghy sharapty laqtyryp jiberdim.  Bar dausymmen qatty kýldim de "Oy, mening Greyim» degenim jetkiliksiz sekildi bolghan song ornymnan túryp, Greyding aldyna baryp otyra qaldym da sýiisken týr kórsetip, betine betimdi japsyrdym.

Onda da, qasymda túrghan jasandy qabyrghany iyterip qúlattym. Býkil zal búrylyp qaraghanda úyalghan bolyp ornymnan túrghanymda Genriymen kózim týiisip qaldy. Maghan qaraghan onyng kózderin ómir boyy úmytpaspyn... Biz ýnsiz edik. «IYrene... IYrene» dep ol senerin de, senbesin de bilmey sybyrlap túrdy.  

Men qorqyp әri úyalyp qalghan adamnyng keypin jasaugha tyrysyp jattym da basymdy kóterip, esh mәn bermegen týrge enip «Al, sonymen?» dedim. Genri  keri shegindi. Sosyn, dirildedi. Óz kózine senbey túrghan sekildi kózin uaqalap jiberdi de «Men saghan kedergi jasamaymyn» dep Kleyrge qaray tayyp túrdy.  «Basqa jerge keteyik, Kleyr» dep oghan aitqanyn estidim. Kleyr ornynan túrdy da, ekeui shyghyp ketti. Olardy әinek esikten shyghyp, kórinbey ketkenshe qarap túrdym... Sonymen bәri bitti...

Olar ketken song janym tynyshtyq tapqanday boldy. Greyge qaray búrylghanymda ol men qúlatqan jasandy qabyrghany túrghyzyp jatty.  Sosyn, «Stafford hanym, ózinizdi sókpey-aq qoyynyz. Osy da dúrys shyghar» dep aitty. «IYә, Grey, osy dúrys boldy» dep men de sybyrlap aittym. 

Biz ýstelimizge oralyp, ýnsiz ghana otyryp tamaqtandyq. Oiym tynyshtalyp, sabyrgha kelippin. Men kýlimsirep әngime aittym, arasynda qylmyndap ta qoydym.  Sodan bolar, Grey әlgi úyatty jaghdaygha asa mәn bermegen sekildi otyrdy. 10.30-dar shamasynda men oghan ýiime jetkizip saluyn ótindim. Ol dereu qoshtasatynymyzgha asa kónili tolmasa da, eshtene demedi, kóligine otyrghyzdy da ýige jetkizip saldy. 

Ekeuimiz taghy da jýzdesermiz? – dedi, ol esik aldyna kelgen son

qolymdy qysyp túryp.

Áriyne. Tym keshikpey... jii jolyghatyn bolamyz – dep, jauap

qatqanymda Greyding quanyshy qoynyna syimay kete beredi.  

... Ýige kirdim.  Qansha uaqyt ótkenin bilmeymin, tapjylmay úzaq túrdym... Bәri artta qaldy. 

Genriyding bólmesine kirdim. Jerde jatqan birneshe paraq qaghazdy ýstelding ýstine, bólme ortasynda túrghan oryndyqty óz ornyna aparyp qoydym.  Divannyng ýstindegi jastyqtardy retke keltirip qoydym. Sosyn, Genriyding ýstelindegi suret jobalar sekildi birdemelerdi jinastyryp qoydym. Onyng shashylyp jatqan syzghyshtaryn, sirkulin, ózge zattaryn retke keltirdim. Peshke ot jaqtym. Osylaysha, eng songhy ret ýiimde әiel sekildi otyrdym. 

Bәrin jónge keltirgen song ot aldyna baryp jerge otyrdym. Peshting qasyndaghy Genriyding kreslosyna, ayaghyn qoyatyn jastyghyna qarap biraz otyrdym.  Oryndyghyna otyrugha batylym barmaghandyqtan ayaghyn qoyatyn jastyqqa basymdy qoyyp, qaranghyny al qyzyl jalynymen jaryq etip, menireu tynyshtyqty shatyr-shútyr dybysymen ýrkitken otqa kóz tigip jattym.  Álsin-әlsin jastyqty sýie bergenim esimde... 

Dәlizde kiltting syldyry estilgen song tez túryp bólmeden shyqtym. Genry bozaryp kelip túr eken. Maghan qaraghan da joq, kiyimin sheship, bólmesine qaray ketip qaldy. Men de ere kirdim. 

Bólmede ýnsiz biraz túrghannan keyin ol suyq ýnmen súraq qoydy: 

Maghan birdeme týsindiresing be? 

Týsindirer eshtenem joq! Sen bәrin kórdin. 

IYә, kórdim...

   Ol bólmede arly-berli adymdap biraz jýrdi de maghan jekkórinish pen óshpendilikke toly suyq kýlkimen moyyn búryp «Múnyng tamasha!» dedi. Men auyz ashpaghan song ol odan ary ashulanyp «Sen... sen...qalay múndaygha bara aldyn?» dep bar dausymen aighay saldy. Men ýnsiz túrdym.  «Sendey úrghashyny men tórt jyl boyy әielim dep kelippin. Sen meni әbden jyndandyrdyn. Búlay bolmaydy. Ol sen emessin. Sen onday emes eding ghoy. Sen ondaygha barmaysyn». Men taghy da ýndemedim. 

Ol mening qolymnan bas saldy da jerge iyterip jiberdi. «Sen onbaghan, aitsanshy! Jauap ber, maghan! Nege búlay istedin?». Men onyng kózine qarap túryp, eng ashy ótirikti sapyrdym. «Men seni renjitkim kelmegendikten osy mahabbatymdy úzaq uaqyt boyy jasyrdym. Qansha úzaq tyryssam da tóze almadym» dey saldym. Ol mening ne turaly aityp túrghanymdy jaqsy týsindi. Qolymdy jiberdi de keri sheginip, kýldi. 

Onda seni quantayyn ba, IYrene? Men seni mýlde sýigen de emespin.

Sening búl qylyghyna renjip te túrghan joqpyn. Men ózge kelinshekti sýiemin. Shynynda men quanyp túrmyn – dedi, ol. 

Sen quanyp túrsyng ba, Genriy?

Shynymen quanyshtymyn. Biraq, sening onsha quanbay túrghanyndy

kórip túrmyn. 

Jogha, Genri. Mening kónilim jayly. Bәri jaqsy. 

Shyn ba? Jaraydy, jerde jata bermey túr. Maghan qarama, sen maghan

qaraugha qaqyng joq! Men tyiym salamyn – dep, aighaylap taghy da sendelip jýrip ketti. 

Qaramaymyn, Genry – dep, basymdy tómen salbyrattym. 

Joq, qaraysyn. Ózindi qaraysyng – dep, qatty aighaylap kelip,

qolymnan sýirep ainanyng aldyna apardy da: – Kóilegine qarashy! 

Qoshqyl qara qyzyl sharap kýmis týsti kóilegimdi bylghap aighyzdapty. 

Sen oghan ghashyq bolghan ekensin, oghan bardyn, meyli. Biraq, myna

sharap, sýiisu, kópshilik orynda ózindi ústauyn...

Men eshtene aitpadym. Josparym sәtti bolghan eken. Genry de biraz uaqyt ýnsiz otyrdy da, sabyrly әri salqyn ýnmen bylay dedi: 

Endi, ekeuimizding aramyzda eshtene joq ekenin týsinip al! Jalpy,

bolmaghany da artyq edi. Erli-zayypty bolghanymyz da úmytylsyn. Sondyqtan, sende saqtalghan mening barlyq zattarymdy ózime qaytar! Úqtyng ba? 

Qazir beremin,Genriy.

Men jogharghy qabatqa shyghyp, bólmemnen bәrin әkeldim, onyng fotolary, kәde-syilary, birli-ekili hattar. Odan alghan barlyq zattar osy ghana. Ol menen alghan zattarynyng bәrin otqa laqtyra saldy. 

Mynany alyp qaluyma bola ma? – dep, qolymdaghy onyng eng bir

әdemi suretin kórsettim. Qolym dir-dir etedi. Ol qarady da, alyp jerge laqtyrdy. Ony jerden alyp bauyryma bastym. 

Al, endi ekeuimiz tezirek resmy týrde nekemizdi búzdyruymyz kerek– dep, Genry oryndyghyna jayghasty da: - Meni onasha qaldyrshy! 

Men esikke qaray ketip bara jatyp kilt toqtadym. Oghan qaradym. Sosyn oiymdaghyn baysaldy týrde aittym. 

Meni keshir, Genriy... eger keshire alsan... sosyn, úmytarsyn... Jaman

oylarmen ózindi qinamaghanyng dúrys. Kleyr turaly oilap, kónilindi kótergeysin! Men turaly emes, ol turaly ghana oila, sonyng jón bolady. 

Seni negizi, búryn osynday eding ghoy – dedi, ol maghan búrylyp qarap. 

Men solay bolghanmyn. Al, qazir onday emespin. Barlyq dýniye

ózgermeli ghoy, Genriy... Barlyq dýniyening aqyry bolady. Alayda, bәri bir ómir sýru tamasha... Ómir degen úly dýniye. Sen baqytqa layyqsyn, janym Genriy.

IYrene! Maghan nege ózgergenindi aitshy! – degen onyng júmsaq ýnin

estu onay bolghan joq. Atymnyng ataluy, osy bir jalghyz sóilem meni tyghyryqqa tiredi. Biraq, bir ghana sәtke. 

Qolymnan kelmedi. Men tóze almadym, Genri! – dep, aqyryn ghana

aytyp, jogharghy bólmeme ayandadym.   

Bólmeme kirgen song ernimdi qatty tistegenim sonshalyq, auzyma qannyng jylymyq dәmi sezildi. «Búl eshtene emes... eshtene emes, IYrene» dep, men ózime qaytalap aitumen boldym. Nege ekenin bilmeymin, solay aitu kerek boldy.  Kókiregimde tirelip túrghan birdemeni sózben ghana jibituge bolatynday kórindi. «IYrene... búl eshtene emes... taghy bir sәtke shyda... búl da bitedi, ótedi... týk te emes....»dep ózime qaytalaumen boldym. Ózimning soqyr-mylqau bolyp qalmaghanymdy bilsem de kózim eshtene kórmedi, qúlaghym tas kereng bolyp eshtene estimedi. Birer sәtten keyin zorgha degende esimdi jiya bastaghanymda «taghy da bir sәtke shyda...taghy bir sәtke...» dep qaytalap túrghanymdy estidim. Qolymdaghy Genriyding sureti jerge týsti. Men oghan qaradym... Sonda ghana men dәl ne bolghanyn, bolyp jatqanyn, alda ne bolatynyn anyq kórgen edim. Múnyng bәri qas-qaghym sәtten de tez bolyp ótti... Beynebir nayzaghay jarq etkendey-aq... Tamaghyma ystyq temir tyghylghanday bolghan song shyday almay bar dausymmen aighay saldym. 

Qazir oilap otyrsam, men jay aighay salmappyn, menen shyqqan ol dauys adamnyng ýni emes, jaralanghan januardyng ómir súrap jalynghan yryly bolghan sekildi.... 

Dәl sol sәtte Genry tómengi qabattan atylghan oqtay zymyrap kelip, esik qaghyp «ne boldy» dep bar dausymen abyrjy súrady. «Jay, tyshqan kórip qaldym» dep barynsha bayypty ýn qattym. 

Men qozghalmaq bolyp edim, ayaghym astyndaghy jer shyr ainalyp bolmady.  Tómen qaray tarta berdi. Bólmemdi jyldam ainalatyn qara týtin basyp alghanday... Men qúlap týstim... 

Qansha uaqyt ótkenin de bilmeymin, kózimdi ashsam, jerde jatyr ekenmin. Bólme qap-qaranghy әri salqyn. Tereze ashyq, perde jelding yrghaghymen bayau qozghalyp túr. «Men talyp qalghan ekenmin ghoy» dep túrugha tyrystym. Tizem synyp qalghanday-aq syrqyrap, eriksiz qayta jyghyldym. Jerde jatyp onyng suretin kórdim... Túla boyymnan tok jýgirip ótkendey boldy. 

Suretti alyp, kreslogha qoydym da ózimmen ózim sóilese bastadym. Dausym bóten bireudiki sekildi bayau әri әlsiz bolyp ketipti. «Áy, Genriy... Genriy... Qayran da mening Genriyim... Búl eshtene emes. Osynyng bәri jalghan, iya, Genri? Bәlkim, jay kórgen týs shyghar... ekeuimiz keshikpey birge oyanamyz, solay ma?Sosyn, jylaudy da qoyamyn. Kózime qaramashy, Genri. Men jylaghan joqpyn...azghana sәtten keyin bәri bitedi....Qansha jerden týs bolghanymen maghan qiyn bolyp túr.... biraq, búl týk te emes...Sen menimen birgesing ghoy,... Genriy... Sen bәrin bilesin... Bilesing ghoy... Men jalpy óte aqymaqpyn, iya? Solay dep aita salshy, Genriy... Kýlshi... Meni mazaqtap әbden kýl... eshtene bolmasa da, ózimdi qinap jýrgen meni әjualap bir kýlshi! Eshtene bolmay jatyp... Týk te bolghan joq qoy...Men kýlimsirep túrmyn.... Qarashy... Meni sýiesin, iya... Sen jalghyz mening ghana Genriyimsin...Men azdap sharshadym, Genriy... Qazir dem alamyn... Sonymen bәri bitedi...Jogha, jylaghan joqpyn. Seni sýiemin, Genriy...». 

Iri, auyr әri ýnsiz jas betimdi syzyp aghyp jatty. Jylaghan joqpyn, biraq... Eniregen dauys shygharghan joqpyn. Ángime aityp, kýlimsirep otyrmyn. Sonda da kóz jasym toqtausyz aghyp jatyr. 

Kelesi aida ne bolyp, ne qoyghany tipti esimde joq. Genry ekeuimiz zang jýzinde ajyrastyq.  «Áyelining opasyzdyghy saldarynan» degendi qaghaz betine resmy týrde jazdy. Neke búzylghangha deyin Genry ekeuimiz bir ýide túrdyq. Biraq, kóp kezdespeytinbiz. Anda-sanda úshyrasyp qalsaq, amandasudan arygha barmaytynbyz. 

Men óitip-býitip tirshilik etip jattym. Óte kóp kitap oqyghanym esimde. Óte kóp... Biraq, sol kitaptardyng ishinen bir sózi de esimde qalmapty. Kitaptardyng aty da qalay edi... Tipti, bilmeymin... Kóshe kezip kóp jýretinmin. Kedey-kepshikter túratyn, meni eshkim kórip tanymaytyn qala shetindegi kóshelerdi tandaytynmyn. Jýre beremin. Sol kezde az da bolsa, janym tynyshtalady. Sol kezdegi birdemeler tam-túmdap esimde qalypty. Bir kýni kele jatqanymda bir bala meni sausaghymen núqyp kórsetip: «Áne bireu jyndy ketip barady» degeni jadymda saqtalyp qalypty...

 

Men Geralid Greymen jii kezdesip jýrdim... Kezdesip alyp qylmyndasamyz... meylinshe jaqynyraq... solay etu kerek bolghan song men shamamnyng jetkeninshe ózimdi zorlaymyn.  Sóite túra kóp kezdesulerimizding biri de esimde qalmapty. Qalay bolghanda da óz obrazymdy tәuir somdaghan bolsam kerek. Bir joly Grey maghan: «Stafford hanym, siz әlemdegi erekshe әri eng tartymdy, asa qúdiretti kelinsheksiz, sizding kýieuiniz baryp túrghan aqymaq... biraq, sonyng esalandyghy ýshin men quanyshtymyn» dep aitqany bar.  Men bәrin qalay jasaghanymdy da bilmeymin, esimnen adasqan kezimde ne istep ne qoyghanymdy angharmaytyn bolsam kerek. 

Sol kýnderden esimde qalghany jalghyz Genriy.  Men ony ýnemi kóretinmin. Ol barlyq uaqytyn Kleyrmen birge ótkizip jýrdi. Janarynda baqyttyng núry oinap, ýnemi kýlimsirep jýretin. Men onyng bet әlpetindegi barlyq qimyldy oqyp ýirengen adammyn ghoy, Genriyding baqyttan basy ainalyp jýrgenin jazbay tanydym. Ol songhy ailarda ony tónirektegen eng auyr jaysyz týsinen oyanyp, ómirding tәtti dәminen tatyp jýrgendey kórindi.

Ádettegisindey jas, jigerli, kórikti de kórkem Genriy... tym әdemising sen janym... Men Kleyrdi de bayqaytynmyn. Qalay degenmen de ol Genriyge ghashyq.  Onysy, jay ghana qylmyndasu ma, nemese ózine degen senimdi asyraghan qúr jenis emes, tereng sezim bolatyn bәlkim, ol onyng alghashqy mahabbaty bolghan shyghar. Kleyrding ózi qatardaghy bir nәpsiqúmar  bireu emes, aqyldy, joghary dәrejeli, ornyqty kelinshek. Aqyly men kórki tenesken tamasha әiel. Genry baqytty... Men birde ekeuin kóshede kele jatqanyn kórip qaldym... Ózara әngimelesip, kýlip-oynap keledi. Kleyrding ýstinde aq týsti әsem kiyim boldy-au deymin. Nesi bolsa da óte baqytty kórindi. 

Bizding qala túrghyndary otbasylardyn  ajyrasuyn óte jek kóretin. Sondyqtan men jayynda ne aitylyp jatqany týsinikti edi. Saliqaly otbasylar menen bastaryn ala qashyp, esikterinen de syghalatpaytyn bolghan. Kóshede meni kórse aman-sәlemimdi almaytyndar kóbeydi. 

Birde men Brogan hanymmen kezdesip qaldym. Meni jaqtyrmaghany sonshalyq, kirpishe jiyrylyp: «Sen aram onbaghan!  Greyding aqshasyna bola tәnindi satqanyndy júrt bilmeydi deysing be? Qarashy, ózin, dýniyeqonyz!» degen. Dos-qúrbylarym da teris ainaldy.  Taghy birde kóshede Pasy Tillins kezigip qalghanda aitqany: «Súluym, sen teris sauda jasap onbay útyldyn. Sening ornynda bolsam, eki dýniyede de Genry Staffordty eshtenemen aiyrbastamas edim». 

Sóitip jýrgende neke búzatyn kýn de kelip jetken edi... Men qaytadan IYrene Vilmer boldym. Kýieuine adal bola almaghan opasyzdyghynan ajyrasqan  IYrene Vilmer. Sonymen bitti! Ajyrarda Genry maghan qaytaratyn aqshasy jayynda әngime aita bastaghanda eshtene almaytynymdy ýzildi-kesildi mәlimdegenmin.  Tipti, «Grey myrza senen góri qaltaly» dep tastaghanmyn. Geralid Grey sol kýnning erteninde Niu-Yorkke attanuy kerek bolatyn. Sol jaqtan Europagha shyghatyn kemege minip, ekeuimiz birge ketuimiz kerek edi.  

 

Sol kýni keshke Barnes myrza meni shaqyrdy. Ol songhy bir aida qalada bolmaghan. Býgin ghana kelip otyr. Men jayly bәrin estipti. 

Al, IYrene jan! Kóp әngime estidim. Maghan ózing aitshy! – degende

dausy dirildep ketti.  

Barnes myrza, búl jerde qyzyq eshtene de joq. Tayauda Genriy

ekeuimiz ajyrastyq – dep, sabyrly jauap qattym. 

Solay de... mmm... Osynyng bәrine shynymen sen kinәlising be? 

Eger kinәlasanyz óziniz biliniz. Men Geralid Greydi sýiemin. Bar

bolghany osy. 

Barnes myrzanyng jýzi aldymen qyzardy, keyin kókshil tartty, sosyn súrlanyp baryp, agharyp ketti.  Úzaq uaqyt ýnsiz qaldy da, bylay dep súrady: 

Sen kýieuindi sýimeytin be edin? 

Siz Genry Stafford turaly aityp otyrsyz ba? Ol qazir menin

kýieuim emes, sondyqtan, sýimeytinim anyq. 

IYrene... IYrene... múnyng bәri jalghan. Sening búlay jasamaytynyndy men әr adamgha aita alamyn. 

Men qúday emespin ghoy...

  Ol buyryl shashty basyn shayqap, ókinish toly әri tausylghan ýnmen: 

IYrene, sen kýieuindi anaday aqymaq jigitke aiyrbastaytynday jan

emes eding ghoy. 

Men sóittim, aiyrbastay saldym. 

Sen, IYrene, sen. Sen rasynda sene alar emespin!

Senbeseniz, qoyynyz. Kimge kerek – dep, men jaybyraqat

aytqanymda Barnes myrza amaly tausylghanday boldy. 

Olay bolsa, men ne aitayyn? IYrene. Qosh bol, IYrene! – dep, sozyp

aytty. Men de eshtene bolmaghanday «Sau bolynyz» dey saldym. 

...Men terezeden qarap túryp, onyng búrynghydan shau tartyp sharshaghan beynesine kóz tigip túryp: «Qosh bolynyz, Barnes myrza... Qosh..Meni keshire kóriniz...» dep sybyrlap túrdym. 

Ýiimde songhy ret qonghan sol týni men óte kesh jattym. Aynaladaghy ýiler jappay qaranghylyq jamylghanda men tómengi qabatqa týstim. Erteng Genriymen qoshtasyp ta ýlgermespin... adam sekildi qoshtasuym kerek.  Men aqyryn kelip, jatyn bólmening esigin ashtym. Genry tynysh úiqy qúshaghynda eken. Men kirdim. Ony kóru ýshin terezening perdesin ashyp azdap jaryq týsirdim. Sonymen bir kezderi ózimdiki bolghan tósekting janynda túrdym. Ajary beygham әri tynyq, qap-qara kirpigi qimylsyz. Ádemi erni qaranghyda agharandaghan betine suret etip salghanday kórkem. 

Men oghan qol tiygizuge batylym barmady. Qolymdy aqyryn ghana jastyghynyng ýstine basynyng qasyna qoydym.  Tizerlep otyryp, erninen qúshyrlana sýigim keldi. Genriydi oyatyp almau ýshin zorgha shydap otyrdym. Qolyn alyp, óz ernime tiygizdim. «Genriy... Mening ne istegenimdi sen eshqashan bilmeysin...biluge tiyis emessin... Baqytty ómir sýr! Men ózimmen birge bir ghana nәrseni әketemin. «Men Genriyge ghashyq edim» dep aitugha qaqym bar, sony ghana ózimde qaldyramyn, alyp ketemin» dep bayau sybyrladym. 

Sóittim de ornymnan túryp, perdeni jauyp shyghyp ketkenmin. 

Ertengi kýn súrghylt salqyn edi. Álsin-әlsin suyq janbyr tógip, bayau jel súry týsti kәri búlttardyng úipa-túipasyn shygharady. Poyyz 10.15-te jýredi.  Grey myrza tanerteng maghan telefon shalyp, keshkisin ózi kelip әketetindigin aitqan. Onyng baqyttan basy ainalyp jýrgeni әrkimge ayan edi. «Men ózim bara beremin, vokzalda kýt» degenmin. 

Álde qashan qaranghy týsse de men bólmemde jalghyz ózim otyra berdim. Ózimdi de tang qaldyrghan toryghu meni ainalsoqtap qoymaydy. Ol әzir ýige orala qoymaghan. Bәlkim, Kleyrding ýiine baryp, azattyqtyng alghashqy kýnin atap ótuge ketken bolar. Negizi, qoshtasudyng pәlendey manyzy bolmasa da, men ony alys sapar aldynda kórgim kelip túrdy. Alayda, Genry keler týri joq... 

Men terezening aldynda otyryp alyp, qansha suyq bolsa da ony ashyp qoyyp kóshege kóz tigip otyrdym. Janbyr qúiyp túr. Ýilerding tóbeleri, jayau jolushylar joly janaryp ketkendey jaltyrap jatyr. Anda-sanda ótken adamdar bәri әlde bir jaqqa asyqqan synayly. Keybiri jalyqqan, jalghyzsyraghanday kórinedi... Saghat әlde qashan 9.30 bolsa da, Genry ýige oralghan joq.  Men terezeni jauyp, shaghyn sómkeme zattarymdy salugha kiristim. Mende jýk bolarlyqtay eshtene joq ta edi: bir shýberek, neke kóilegim men oramalym, Genriyding sureti. Osy zattarmen ghana sol ýiden attanghan bolatynmyn. 

Sómkemdi zauyqsyzdana jauyp jatyr edim, kiltting shyldyrlady, keyin onyng ayaghynyng sybdyry estildi. Ol kelgen eken. Men shlyapam men plashymdy kiyip, sómkemdi qolgha alyp jatyp, «dәlizden ótip bara jatqanda júmys bólmesining esigin ashyp qaray salayyn. Jalghyz mәrte... Genry angharmay da qalar» degen oigha keldim. 

Osylaysha, tómen týsip, dәliz arqyly Genriyding júmys bólmesiining esigin ashyp qarasam, eshkim joq. Amal neshik dep oilap shyghar esik tútqasynan ústay bergenmin. Sol sәtte Genriyding sabyrly әri múnly dausy estildi: 

- IYrene, maghan qosh aitpay kete beresing be? 

Búrylyp qarasam, Genry túr eken. Sheksiz abyrjyp qalghandyqtan býkil baqylauymnan aiyryla jazdaghan men beybaq «Aha...» dep esh mәnsiz dybystappyn. 

Onyng júmys bólmesine kirdik. Peshte ot janyp túr eken. Genry múng torlaghan qara kózin maghan qadap túryp: 

- IYrene, sen ekeuimiz mәngilikke aiyrylysyp baramyz. Bәlkim...

Ekeuimizding mandayymyzgha jazylghan taghdyr shyghar – dedi. 

Men ýnsiz ghana bas iyzedim.  Eger birdeme desem, dausymnyng ózi baqylaudan shyghyp keterdey qiyn-qystau halde edim. 

- Men seni kinә artpaymyn, jamandaudan da aulaqpyn, IYrene. Anau bir

meyramhanadaghy oqigha... sen ózing de angharmaghan erikten tys jyndylyq shyghar, qalay bolghanda da sol keshtegi әieldi men sen dep oilay almaymyn. 

- Mýmkin, solay shyghar... Genriy... – dep, sybyrladym, shyday almay. 

- Ol sen emessin. Men seni ýnemi sýikimdi bolghan kezderinmen ghana

jýregimde saqtaymyn – dep,  Genry bir sәt ýnsiz qaldy. Men búryn-sondy onyng dәl osylay tausylyp, ýnsiz múnayghanyn kórmegen siyaqtymyn. 

- Ómir jalghasady.  Men basqa әielmen... sen ózge jigitpen túrmys

qúrasyn... bәri ótkinshi úmytylady – dep, sózin jalghap, qolymdy qysty da: - Desek te,  ekeuimiz óte baqytty edik qoy – degende kózine jaryq shaghylysty. 

- IYә, Genri! – dedim, men salmaqty keyippen. 

- Sen sol kezde meni sýietin be edin, IYrene?

- Aha, ghashyq edim.  

- Biraq, ol dәuren de ótip ketti... men seni qalay da, eshqashan da

úmytpaymyn, IYrene. Oghan dәtim jetpeydi. Seni esimde saqtaymyn...

- Sóitersin, Genry janym! Keyde esine alghaysyn!

- Sen baqytty bolarsyn, iya, IYrene? Sening baqytty bolghanyndy

qalaymyn. 

- IYә,Genriy!

- Men de. Bәlkim, senimen túrghanday zor baqytty bolarmyn ba.  Biraq,

ekeuimiz de endi keri búrylyp qaray almaymyz. Adam algha qarap ómir sýruge tiyis! Meni bir sәtke bolsa da eske alasyng ba, Irene?

- IYә, eske alamyn, Genriy.

Onyng qos janaryn qaranghy múng biteu torlap alghanyn kórdim. Men ensemdi tiktep, qolymdy Genriyding iyghyna qoyyp túryp, bayypty әri órkókirekteu ýnmen bylay dedim: 

- Genri, sen baqytqa layyqsyn! Quatty әri ór ómir sýruge tiyissin. Mún

men ókinishti jene almaytyn jandar ghana soghan say ghúmyr keshedi. Sen kýlimsirep shattyqpen ómir sýruge jaralghan jansyn. 

- Solay ghoy. Dúrys aitasyn... Barlyghy jaqsylyqpen ayaqtalsynshy!

Jamanshylyqtyng bolmaghanyna quanamyn. 

Genry taghy da ýnsiz qaldy da sәlden son: 

- IYrene, janym, qosh aman bol! Sen ekeuimiz endi, búl dýniyede

kezdesuimiz ekitalay shyghar – degen edi. Qazir de anyq esimde. 

- Ómir qysqa ghoy, Genri! – degenimde qalshyldap kettim de: - Biraq,

qaydan bileyik, alpys jasymyzda da kezdesip qaluymyz ghajap emes qoy – dep, asygha til qattym.  Genry kýldi: 

- Ábden mýmkin! Ekeuimiz osy kezimizdi eske alyp kýlip otyratyn

shygharmyz. 

- IYә, Genri! Ekeuimiz kýlip otyrarmyz. 

Onyng ensesi týsip, qolymdy sýidi. «Al, bara ghoy, jolyng bolsyn! Sen mening ómirimdegi eng qymbat qúndylyq  eding ghoy, Irene!» dep bәseng ýnmen óte anyq sybyrlady. Basyn kóterip «Maghan aqyrghy ret bir auyz sóz aitpaysyng ba?» degeninde onyng kózine tik qarap túryp, shyn kónilmen jauap qatqan edim: «Men seni qúlay sýidim ghoy, Genriy!». 

Ol  taghy da qolymdy sýidi: «Men baqytty bolarmyn. Biraq, ana әielmen úshyraspaghanda ghoy dep armandaytyn kez de tuar. Ómir degen qatal ghoy» dep, әlsiz dauyspen ýn qatty. «IYә, Genriy!» dep qysqa qayyrghan edim...

Genry meni qos qoldap kóterip sýidi. Onyng erni mening ernimde, eki qolymmen onyng moynyn lrap alghan edim. Neshe jerden aqyrghy ret desem de, әiteuir osylay bolghan túghyn. Endi, sol sәtti menen eshkim tartyp ala almaydy. 

Genry tysqa menimen birge shyqty. Men ózim shaqyrtqan jaldamaly kólikke otyrdym.  Alystap baryp terezeden qarasam, ol ýiding aulasynda әli de qarap túr eken. Samal jel shashyn ghana jelbiretkeni bolmasa, ol qatyp qalghanday qimylsyz túryp qalghan edi... osylaysha, men eng songhy ret ony kórdim. 

Kózimdi sygha júmyp, jasymdy jútyp qansha jýrgenimdi bilmeymin.  Kózimdi ashsam, taksy bayaghyda vokzalgha kelip toqtaghan eken. Aqysyn tólep, sómkemdi ústap, poyyzgha qaray kettim. 

Geralid Grey meni perronda kýtip aldy. Ol óte sәndi sayahat kiyimin kiyipti. Qolyndaghy «bәrekeldi» dep auyzdy anqitarlyqtay әsem gýlder shoghyn maghan úsynghanda, jýzindegi zor quanyshyn jasyra almady. Biz kóp te sóilespedik, poyyzgha otyrdyq. Keshki saghat 10.15-te poyyz qozghaldy.  Qaranghy terezening artynda vokzal ghimarattary, elektr symdar baghynalary, týrli kósheler jybyrlap ótip jatty. Osylaysha, tughan qalam artymda qala berdi. Poyyz dóngelekteri ainalumen әlek... 

Bir kupede ekeuimiz ghana onashamyz. Grey myrza maghan qarap, qúpiya týrde jymighanda, menen de jauap jymiys kýtse kerek. Al, mening jansyz qúr sýlderim ghana otyr. Grey «Óstip te ekeuden ekeu onasha qalady ekenbiz-au» dep sybyrlap, qúshaqtaugha tyrysty. Men ony ózimnen keri iyterip, alystattym. 

- Túra túrynyz, Grey myrza! Ekeuimizge uaqyt әli jetkilikti ghoy – dep

suyq jýzben til qatqanymda ol: 

- Stafford hanym, sizge ne boldy? Jogha! Vilmer hanym. Óniniz

súrlanyp ketipti... – dep, abyrji  súrady. 

- Bәri dúrys! Azdap sharshap... – dep, sol bayaghy suyq ýnmen aittym.

Ekeuimiz tolyq eki saghat boyy ýn-týnsiz tapjylmay otyrdyq. Aynalamyzdaghy jalghyz dauys poyyzdyng dóngeleginen shyqqan dybys qana. Eki saghattan keyin poyyzymyz alghashqy beketke toqtady. Men sómkemdi alyp ornymnan túrdym. «Ou, qayda kettiniz? – dep,  Grey myrza qarlygha ýn qatqanda men jauap qaytarmay týsip kettim. 

Poyyzdan shyqqan song Grey otyrghan kupening ashyq terezesining aldyna keldim. 

- Al, Grey myrza. Meni San-Fransiskoda bir millioner kýtip otyr.

Men sizdi kýieuimnen ajyrasu ýshin ghana paydalandym. Rahmet. Búl turaly eshkimge aitpaghanynyz abzal bolar. Aytsanyz júrt artyn ashyp kýler – dedim.

Onyng auzy ashylyp qaldy... Qatty ókingeni birden kórinip túrdy. Degenmen, naghyz er azamattyq minez kórsetip, syr bildirmedi. Onymen qoymay «Siz ýshin bir kәdege jarap, kómegim tiyse, quanyshtymen» dep sypayy ghana aita bildi, әlgi Grey. Osy sәtte poyyz qozghalyp, Grey qalpyghymen qol búlghaghan kýii daldagha týsip, joghalyp ketti. 

Osylaysha iyen bekette japadan jalghyz sopiyp qala berdim. Qoi qaranghylyqty qúshaghyna alghan aisyz aspan tóbemde tónip túr. Esimde qalghany, eski qorshau, su-su aghashtar men japyraqtar bolghan sekildi...  Tek qana biylet satylatyn punktting terezesinde ghana óshkin jaryq ólimsirep janyp túrdy. Mende aqsha da joq edi. Men әlgi terezege baryp, ózimdegi bar tiyn-tebendi úsyndym: 

- Maghan biylet berinizshi! – dedim. Kassir jigit kózining qiyghymen qarady: 

- Qay beketke? 

- Qayda bolsa da, bәribir. 

- Aytsanyzshy, endi! 

- Osy baghyttaghy eng songhy beketke deyin ... 

Álgi jigit bir biyletpen qosa aqshamnyng teng jartysyn qaytaryp úsyndy da, maghan tandana qarap qala berdi. 

Poyyz kelip toqtaghanda men «kez kelgen beketting birine toqtaghan kezde týsip qala beremin» degen oimen ishke kirdim. Bir terezening aldyna kelip otyrdym da qaytyp qozghalmadym. Aldymen qaranghy, keyin jaryq, sosyn taghy qaranghy bolghany esimde.  Nesi bolsa da, 24 saghattan artyq jol jýrgenimiz anyq bolyp otyr. Tipti, bilmeymin. Aynalany qaranghylyq qaytadan jaylaghanda bir beketke týskenimdi bilemin. Poyyz toqtaghan...Men týskenmin... Óte qaranghy, eshbir jaryq kórinbegen song poyyzgha qayta kirmekshi bolghanmyn. Biraq, poyyz qozghalyp jýre berdi. 

Sonymen úiqyly-oyau júmysshy, jaryghy solghyn dýngirshek, jauynnan qorghanu ýshin oryndyqtyng astynda jatqan itten ózge eshtene joq dymqyl bekette qalyp qoydym. Beketten ary qaray jinishke kóshe jәne birneshe dónbek ýiler kórindi. Saghatqa qarasam, tanghy 3 eken. Men oryndyqqa jayghasyp tandy kýtuge kóshtim... Bәri bitti... Men jasaghym kelgenning bәrin ayaqtadym... Ómir osymen tәmam... 

Qazir men sol qalashyqta túramyn. Shaghyn dýkende tanghy saghat 9-dan keshki 7-ge deyin júmys isteymin.  Men siniri shyqqan kedeyler túratyn bir ýiding eki bólmesin jaldap túramyn. Biraq, derbes baspaldaghy bolghandyqtan mening qashan ketip, qashan kelip jýrgenimdi eshkim angharmaydy. Mende múnda dos túrmaq tanys ta joq. Men júmysyma ghana myghymmyn, biraq, eshkimmen sóilespeymin. Birge júmys isteytin adamdar mening aty-jónimdi de bilmeydi. Ayynda bir ret pәteraqy tóleu ýshin qojayynmen ghana kezdesemin. Men esh nәrse oilamaymyn.  Júmys isteymin, ýige kelemin, tamaqtanamyn, úiyqtaymyn. Sonymen boldy. Men jylamaymyn da. 

Keydi niykeldengen jyltyr zattargha qarap ózimning jýdep bozarghan týrimdi, betime tym ýlkendeu әri osy әlemdegi eng beygham әri tynysh eki kózimdi kóremin. Ýide әrdayym jalghyz bolamyn. Genriyding kýlimsiregen sureti ýnemi ýstelimning ýstinde túrady. Suretting artyndaghy  "IYrene janyma. Genri. Árqashan mәngi» degen jazuy da sol qalpynda. Sharshaghan kezimde men ýstelding aldyna tizerlep otyryp alyp, suretke úzaq qaraymyn...

Ádette júrt aityp jatady ghoy, uaqyt bәrin emdeydi dep. Búl zandylyq maghan jýrmedi. Jyldar lek-legimen qanshama ret aghyp ótse de, men Genry Staffordqa әli ghashyq qalpymdamyn. Qazir de sýiemin. Ol qazir baqytty. Oghan baqytty men әperdim. Bar bolghany, osy. Meni nekeli kýieuin atyp alghan dep sógetin jandardiki de dúrys shyghar.  Rasynda, men onyng ómirin, baqytyn ózimde qymbat ne boldy, sonyng bәrimen ótep, satyp әperdim ghoy. Men Genriydi sýiemin. Eger qúday maghan búl ómirge qayta kelip ómir sýruge mýmkindik berse, osy jasaghandarymnyng bәrin de esh kýmәnsiz qaytalaytyndyghyma senimdimin. 

Qyz-kelinshekter! Men tynday alatyndardyng bәrine aitamyn! Árqashan adam balasyn aqylyng artyq qasterle! Biraq, mahabbattan ózge de maqsatyng men arman-mýddeng bolsyn. Mahabbatty erkine jiberme, shek qoy!... Eger soghan tóziming jetse ghana... Al, basym oghan tózbedim. 

Adam ólgeninshe tiri bolady. Sondyqtan, men ómir sýrip kelemin. Biraq, búl ómirimning alysqa barmasyn sezemin. Aqyrghy shebi jaqyndap qalghanyn da kórip túrmyn. Men auru-syrqau emespin. Sonda da, jan dýniyemning ishtey byqsyp sónip bara jatqanyn sezemin.  Bolyp ótkenning bәrine esh ókinbeymin. Keyin ne bolarynan da qoryqpaymyn. Ómirden tileytin jalghyz ghana ótinishim bar: Genriydi bir mәrte ghana kórgim keledi. Ózimning bar ómirimdi ayausyz arnaghan sol adamdy aqyrghy ret bir mәrte ghana kórsem bolghany. Jalghyz-aq ret... Men tughan qalama qayta ainalyp bara almaymyn, syiynyp qana ýmit kýtemin. Shyn mәninde, shekten tys jalbarynatynym bar. Endi qansha ghúmyrym qaldy dersin. 

Kóshede kele jatyp men ersili-qarsyly ótken әr adamgha qaraymyn. Keshke ýige kelip alyp, Genriyding suretine qarap túryp: «Býgin emes eken, Genry janym. Bәlkim, erten...» dep sybyrlaymyn.  Men onymen jýzdeser me ekenmin, qarasyn bolsa da kóre alamyn ba? Men ózime solay bolady desem de ishki týisigim olay bolmaytynyn bilip túrady...

Osymen, men óz tarihymdy jazyp bittim. Barynsha ústamdylyq tanytyp, zorgha jazdym. Eger Genry múny oqysa, kónili ortaymas. Bәrin týsiner. Múnyng bәrin oqyghan song bәlkim... jogha... ol menimen kezdesu ýshin kelmeydi. Olay jasaugha tiyis emestigin de biledi. Kóshede betpe-bet jolyghyp qalsa da  óte shyghar. Meni mýlde angharmaghanday-aq. Al, men taghy bir mәrte...aqyrghy ret ony kórer edim...

Ayn Rend,

(AQSh jazushysy) 

Audarghan: Quandyq Shamahayúly

Abai.kz

16 pikir