Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
Ghibyrat 7208 31 pikir 21 Qantar, 2020 saghat 09:30

Últtyq múratty maqsat tútqan qalamger

Qazaqstannyng halyq jazushysy, Abay atyndaghy memlekettik syilyqtyng laureaty, Týrkiyanyng halyqaralyq «Týrik dýniyesine qyzmet» syilyghynyng iyegeri, asa kórnekti jazushy, aituly ghalym Múhtar Maghauinning «Menin» oqyghan keybir oqyrman ony menmen dep oilasa, qatty qatelesedi. Men degeni menmendik emes, ózgeni mensinbeushilik emes, men arqyly bizding qamymyzdy oilau, men arqyly eldi birlikke shaqyru dep týsingen lazym.

Men – kez kelgen adamnyng talantyn tanytatyn filosofiyalyq kategoriya bolsa, ol ózin ózi tanu ghana emes, ózin ózgege de tanytu, jekening meni arqyly kópting minin kórsetu, qoghamdaghy kelensiz kórinisterding sebep-saldaryn zertteu.

Kýni keshe Búqar jyrau: «Sen búzau terisi shóniksin, men ógiz terisi talyspyn» dese, Mahambet: «Men, men edim, men edim» dese, onyng ne óreskeldigi bar. Kerisinshe, sol sózderdi aitushynyng qaytpas-qaysar minez-qúlqyn kórsetip túran joq pa?!

«Men» –ghúmyrbayandyq hamsa. Býl avtordyng ghana emes, qazaq elining belgili bir kezendegi ghúmyrbayany. Kitaptyn; «Qalamgha jәne onyng jazuyna sert!» degen epigrafy Qúrannan (68 sýre, 1-ayat) alynuy da tegin emes. Sózdi «Bismillah iyr-rahman iyr-rahimnen» bastaghan jazushy maqsaty aqiqatty jerine jetkize aitu.

«...Mening enshili ómirim men tanbaly jazuym. Bastan ótken ghúmyrdyng kónildegi sureti. Qalamgha ilingen jazudyng jýrektegi jýgi. Tútas ghúmyr emes, bederli belester ghana. Bar jazu emes, dertti tolghanystar ghana. Ómir - arqau, jazu - órmek. Ekeuining tumysy bir - Mening ózim. Men. Men… Kimmin? Eshkim bilmeydi. Óz úghymym da búldyr. Anyq aqiqaty: tegim - kisi, dinim - islam, nәsilim - týrik, últym - qazaq, úranym - Alash, esimim - Múhtar, soyym - Maghauiyn...» Jazushy osylay deydi.

Jazushy ózining kim ekenin jaqsy biledi. Sondyqtan da «Menge» jýginedi. Men arqyly ótip bara jatqan bayansyz ghúmyrdyng quys-qaltarysyn zertteydi, fәniyding jaqsylyghy qaysy, jamandyghy qaysy, dosy kim, dúshpany kim, solardy ajyratyp alu ýshin jýregining týbine ýniledi.

«Men» - qalamgerding ótkenge degen esteligi, «Men» - qalamgerding keleshekke degen senimi. «Men» - jazushynyn  nanym-senimi ghana emes, tәni, qany, jany. «Men» onyng avtoportreti ghana emes, qoghamdaghy ruhany bolmysy, aiqyn kórinisi. Demek, «Mennin» ishinde men de, sen de, ol da, barlyghymyz da barmyz. Yaghni, «Men» degenimiz myna biz. Jetken jerimiz qaysy, tapqan oljamyz qaysy, sýringen, jyghylghan kezimiz bar ma – «Men» sonyng barlyghyn kórsetetin beynebayan tәrizdi.

Allanyng qalauymen, aruaqtyng amanatymen qolyna qalam ústaghan jazushynyn: «Men degenim - ózim, Múhtar Maghauiyn. Osylay dep sendim. Qazaq degen - myna Men dedim. Sol senimning kýshimen bar shyrghalannan ótip, býgingi kýnge jettim. Qazir búl sózdi búrynghydan kenirek maghynada úghamyn. Men - últtyq múrat. Men - Alashtyng joly» degen joldarynan onyng avtorlyq kredosyn, maqsat-mýddesin kóremiz.

«Mennin» birinshi kitaby «Shytyrman nemese jazushynyng jan azaby» dep atalsa, ekinshi kitap «Qiya joldar nemese ghylymdapghy mashaqat» dep atalady. Atynan kórinip túrghanday, shygharmada jazushy әri ghalymnyng ghúmyryndaghy japtym jala, jaqtym kýie, ayaqtan shalu, etekten tartu, jaghagha jarmasu sekildi jaghymsyz qylyqtar suretteledi, surettelip qana qoymaydy, aqiqaty aitylyp, layyqty baghasy beriledi. Oqyrman jiyrenetin, tipti jiyirkenetin jaylardyng beti ashylady.

Shynynda da jazushynyng tastan emes, qasiyetti sózden qalanghan, qúlamaytyn, tozbaytyn, óshpeytin, mәngi jasaytyn, qazaq halqynyng mereyin ósirip, mәrtebesin asyratyn altyn sarayyn eshqashan da tat basuy mýmkin emes.

Ghabit Mýsirepov («Qazaq әdebiyeti» gazeti, 1984 jyl, 27 mausym)  «Múhtar Maghauin qay shygharmasynda bolsyn erkin otyrady. Taqyryptary úsaq-úlang emes, býgingi kýnimizding irgeli saualdaryna tolymdy jauap beredi. Atýsti emes, tereng jauaptar. Alghan taqyryptaryn tereng zerttep alatyny bayqalady» – dep baghalaghan qalamger qalypty jýrisinen tanghan joq. Aqiqatty ashyp kórsetti, boyama japsyrghan joq. Shyndyqty shynghyrtyp jazdy, jalghan qosqan joq.  Romandaghy barlyq hamsa avtordyng óz sózimen aitsaq; «óshpes aq qaghaz betindegi kuәlik». Shynynda da  «qalamdy nyq ústady, qolayyn tapty, qiyalay shauyp, qapysyz siltedi. Aruaqtyng amanatyn aqtady». Búl roman jazushynyng jan azaby ghana emes, tútas bir dәuirding kelbeti. «Men» - men, siz ben biz  ghúmyr keshken zamannyn, sol zamandaghy qoghamnyng ainasy.

«Men» roman-essesi osymen ayaqtaldy dep oilaysyz ba? Joq! «Mennin» zandy jalghasy tarihy tanymy joghary, dәiekti jәne dәleldi jazylghan «Últsyzdanu úrany», «Ghalamat apat shyndyghy», «Qazaqsyz Qazaqstan», «Qan tógildi!», «Jer qazaqtyqi!», «Jarmaq», taghy basqa tuyndylar. Osy shygharmalardyng barlyghynda da avtordyng meni «men múndalap» túr. Tipti onyng kezinde әrtýrli basylymdarda jaryq kógen «Qol qoya salyp edim» sekildi maqalasyn nemese «Podonok», «Besinshi týlik» sekildi әngimelerin oqysanyz da oiynyzgha «Men» keledi. Qalamgerding «Estelikter» kitabynda  da barlyq obrazdar «Men» arqyly ashylady.

Jazushynyng әr sózinen tereng maghyna izdeysin. Árbir әngimesinen el qúlaghyn eleng etkizetin jaqsy janalyq, izgi lebiz kýtesin. Múhtar Maghauinnyng qanatty sózderi jetip artylady. Bir ghana mysal keltireyin. Abay aitqan uәjdi odan әri jalghap: «Qazaqtyng «Jaqsylyqqa – jaqsylyq әr adamnyng isi, jamandyqqa – jaqsylyq er adamnyng isi» degen maqalymen kelispeymin. Bylay dep ózgerter em: «Jaqsylyqqa – jamandyq әr adamnyng isi. Jaqsylyqqa – jaqsylyq er adamnyng isi» – deydi.

Biz kóptegen jazushylardy orys әdebiyetinde Gogoliding shiynelinen shyqqan, qazaq әdebiyetinde Bi-aghanyng (Mayliyn) shapanynan shyqqan dep jatamyz. Osy orayda Múhtar aghamen Pragada kezdeskenim esime týsedi. Aghanyng ighyndaghy kostumin Baqytjamal jengemiz «júghysty bolsyn» degen yrymmen ighyma jauyp edi. Óz basym últ mýddesi túrghysynan Múhtar aghanyng shapanynan shyqqym keldi. El armanyn Múhtar agha sekildi úqqym keldi.

Elge kelgen song agha turaly óleng jazdym:

Jem bolghanda  kezdeysoq kóldenenge,
Jaqsy sózge qatalap shóldegende,
Sizdi taptym.
Aqiqat sózdi taptym
Ayyzymdy qandyrghan «Men!» – degende.

Býgingi isi ertenge qayshy kelgen,
Qazaghymdy ústaysyng qay shidermen.
Zaman boldy tekeler tórge shyghyp,
Qoyshylardyng qyzyghyn toyshy kórgen.

Baghynsa da Jaratqan jarlyghyna,
Tóbetterding tózse de zorlyghyna,
Baylaudaghy qasqyr da ólip ketken
Shyday almay kandenning qorlyghyna.

Últtyng ruhy atoylar kelbetinen,
Bar jazghanyn qaldyrghan elge týgel,
Baghaly sóz sanada jýreri haq,
Jalghyz  qazaq kóshkenshe jer betinen.

El bolmasyn elining erte sezgen,
Shәkәrimdey qayghy oilap, elden bezgen,
Ayttyn. Jazdyn. Kýiindin.
Sher baylandy.
Alla Sizdi saqtasyn til men kózden!

Seksenning sengirine shyghyp otyrghan qaysar aghagha myqty densaulyq, úzaq ghúmyr tileymin!  Onyng jazghany kóp. Shetinen shedevr!  Tanday qaqtyrady. Tolghantady, tebirentedi. Jazu mәneri yrza qylady.  Endigi tilek – Alla densaulyq bersin, altyn qalamy irkilmesin, jazary tausylmasyn!

Aqylbek Shayahmet

Abai.kz

31 pikir