Senbi, 28 Qantar 2023
Kýbirtke 7645 45 pikir 21 Qantar, 2020 saghat 11:12

Sanaq kele jatyr!

…Ózbek әriptesimmen әngimelesip otyrmyn.

– 30 million bolyp jatyr ekensizder. Jaqsy ósim. Kóbeye berinizder.

– 30 million emes, 33 millionnan astyq!

Osyny aitqanda ózbek әrip­tesimning әukesi әuelep ketti.

IYә, resmy derek kózderi ala shapandy aghayynymyzdyng jan sany 33 million 724 myngha jet­kenin jariya etti. Búl – 2019 jyl­dyng qazan aiyndaghy statistika. Aldaghy nauryzda ózbek әkalardyng «әp» dep 34 milliondy enserip tastauy әbden mýmkin. Al biz… 18 millionnan endi astyq. Áuelgi mejemiz – 20 million edi jәne bir ókinishtisi: 20 milliongha 2020 jyly emes, 2015 jyly je­tip baramyz dep jelpingenbiz. Sózimizding esh jalghany joq, mine, qaranyz: «Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2001 jyldyng 30 qazandaghy №1380 «Qazaqstan Respublikasynyng 2010-2015 jyl­dargha arnalghan demo­grafiyalyq damu Baghdarlamasy» jónindegi qaulysynda Qazaqstan halqynyng sanyn 2015 jyly 20 milliongha jetkizu kózdelgen».

Mas orystyng tilinen audaryl­ghanday týsinuge auyr jogharydaghy sóilemderden ildaldalap úqqany­myz: Qazaqstan halqynyng sanyn 2015 jyly 20 milliongha jetkizu kózdelgen.

Halyq, әriyne, qoldan úryqtandyrylatyn mal emes, son­dyqtan onyng jospardaghyday tabighy ósim bere qoyy ekitalay. Áytse de, demografiyalyq dýmpuge deni aughan júrttyng balaghynan bala óre beretin bolsa kerek. My­saly, ózbekter 1991 jyly el Tәuelsizdigin 20 million bolyp qarsy alyp, aradaghy shiyrek ghasyrda 13 milliongha ósip ýlgergen. Qazaqstan 16 mln. 199 myng 200 adamy bar «kóp últ­ty» memleket bop bastaghan Tәuelsizdigining 28–29 jylynda 2 milliongha әreng qol artyp otyr. Ras, osy jyldary ory­sy bar, kәrisi bar, ukrainy men belorysy bar, onyng ishinde qazaq jerinen avtonomiya búiyra jazdaghan nemisi bar, biraz júrt týp tamyry, týkpir júrty – tarihy Otandaryna týrile kóshti. Sóitip, ata júrt, baba qonysynda azshylyqtyng ashy taghdyryn keshken qazaq halqynyng birtindep qarasy molaya týsti. (Salystyru ýshin myna derekti esinizge salayyn: 1989 jylghy halyq sanaghy boyynsha, Qazaqstan memleketi túrghyndarynyng sany 16 mln. 199 myng 200 adamdy qúrady. Qazaq últynyng sany 6 mln. 496 myng 900 adam bolsa, basqa barlyq últ ókilderining sany 9 mln. 702 myng 300 adam boldy) Óitkeni kóship jatqandardyng ornyn kóship kele bastaghan qazaqtar basyp, «qazaq degen qara orman» elge ainaldyq. Nәtiyjesinde, 2009 jylghy sanaqta 14 milliongha deyin kemigen sanymyz 16 milliongha eselendi.

Bayaghyda bir bas redaktorymyz «Bәri de salystyrmaly» dep bas maqala jazyp otyrushy edi jaryqtyq. Biz de sol siyaqty sa­lystyrudyng «salqynyna» úshyrasaq kerek, әitpese, 1991 jyly 20 millionnyng jelkesine mingen ózbekting shiyrek ghasyrdan astam uaqytta 13 milliongha ósui qisyngha sayatyn siyaqty. Alayda, moyyndauymyz kerek, qazaq demografiyasynyng ahualy ósim mәselesine asa dilgir bolyp túr. Múnyng sebepteri kóp. Qalalargha jappay qonys audarghan qazaqtar bir-eki balamen shektelude. Tipti, «jaghdayymyzdy jasap, jaylanyp alghanymyzsha balanyng ne keregi bar» deytin tendensiya jas otau iyelerining arasynda qalyptasyp bit­kenge úqsaydy: óitkeni «Qalaulym­nyn» qalaulylary solay desedi. Áleumettik túrmys túralatqan shanyraqtar qanshama? 21 myng tengeni jylap berip otyrghan Ýkimet (kóp rette kóldeneng súra­ghyn kóbeytip bermey qoyady) kýni býginge deyin últtyq ósimning ózegi búqara halyqtyng jalang bút jýrmeuinde ekenin týsingen de, moyyndaghan da emes. Aspan astyn kýrkiretip, astan-kesteni shyghyp soghysyp jatqan elderden Qazaqstandaghy ólimning artyq ekendigin estigende esimizden tana jazdadyq. Qazaq qara joldyng boyynda, jol apatynan kóp zardap shegip, kóz júmuda. Ony aitasyz, ombudsmen, Mәjilis deputaty Zaghipa Baliyeva: «Qazaqstandaghy 25 jasqa deyingi jas jigitterding 16 payyzy belsiz, qyzdardyng 30 payyzy bedeu», – deydi. Súmdyq qoy!

Osynday kónilsiz, kónilsiz gha­na emes, kónilge kýdik pen qorqy­nysh úyalatatyn jayttary jeterlik Qazaqstanda Últtyq halyq sanaghy byltyr ótui kerek edi. Shamasy, әleumettik mәseleler shiyryghyp bastalghan 2019 jyly ókimet san sanap, sanaq jýrgizuden qoryqsa kerek. Al halyq sanaghy degen ol «bir», «eki», «ýsh», «tórt», «bes» dep, sausaq býgip mal sanau emes. Búl sanaqta bәri de sanalady.

Qysqasy, sanaq kele jatyr, myrzalar, sanaq kele jatyr! Ol jәne biylghy jyldyng basty janalyghy bolmaq…

Dәuren Quat

Abai.kz

45 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3143
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2098
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1916