Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110684. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Bilgenge marjan 4851 18 pikir 17 Qantar, 2020 saghat 14:09

Abaydyng qoljazbalary saqtalghan sandyq qayda?

Abaydyng qoljazbalary saqtalmaghany, úly aqynnyng qol tanbasyn «Biraz sóz qazaqtyng qaydan shyqqandyghy turasynan» degen jazbasynyng bir ghana paraghymen tanyp jýrgenimiz barshagha mәlim. Sonday-aq, Abaydyng qolymen jazylghan «Vadiym» audarmasynyng bir ghana paraghy qalghan. 

Osy orayda Abaydyng qoljazbalary týgeldey joghalyp ketuining syry nede, degen súraq kókeyden ketpeydi. Nege ekeni belgisiz, Múhtar Áuezovten bastap, abaytanushylardyng birde-bireui Abaydyng qoljazbalaryn izdeudi manyzdy mәsele etip kótermeydi.  

Tarihta Abaydyng jeke qaghazdary saqtalghan sandyqtyng bolghandyghy, ol sandyqty sol kezdegi ókimetting әkimshilik qyzmetindegi sheneunikter, atap aitqanda, uezd bastyghy Navroskiy qattap, alyp ketkendigi turaly Almatydaghy Ortalyq memlekettik arhivte aidan anyq, qújat týrinde saqtalghan, dәiegi myqty maghlúmattar barshylyq. 

Týsinikti bolu ýshin búl oqighany basynan taratayyq. 

1903 jyly Kókshetau meshitining imamy Nauan hazyret, dәlirek aitqanda, Nauryzbay Talasúly men sol meshitting janyndaghy mektepting múghalimi Shәiken molla (Shәimerden Qosshyghúlúly) bastaghan diny azattyq qozghalysqa baylanysty Resey patsha ýkimetining ishki ister ministrligi jýrgizgen qylmysty iske qatysy bar dep, Abaydyng sonynan baqylau qoyylghan bolatyn. Sol jyldyng qysynda Shәimerden Qosshyghúlúly Bayanauyldaghy Sәduaqas Músaúly Shormanovqa, Abaygha jәne basqa da bedeldi el aghalaryna hat jazyp, býkilqazaqtyq músylman sezin ótkizu turaly aqyldasqan. Sezge dayyndyq retinde qarajat jinalyp jatqanyn habarlaghan. 

Saqtalghan arhiv qújattaryna qaraghanda, alghashqy hatqa Abay jauap bermegen. Ekinshi hatty 1903 jylghy sәuir aiynda Abaydyng ózin Arqat poshtasyna alyp baryp, qol qoyghyzyp, uezd bastyghy Navroskiy Abaydyng qolynan alghan. Hattyng mazmúny qazaq tarihshylaryna mәlim. Búl jóninde osy joldardyng avtory «Abaygha hat jazghan Shәimerden Qosshyghúlov kim?» degen taqyrypta maqala jazghan bolatyn. (Abaydyng sayasiy-qúqyqtyq múrasy jәne jana kezen. Qaraghandy memlekettik uniyversiytetining baspasy, 1995 j., 32-52 better).   

Saqtalghan qújatta 1903 jylghy 25-sәuirde Abaydyng ýiin, qora-qopsygha deyin  tintken Semey uezining bastyghy Navroskiy Abaydyng qoljazbalary, oqyghan kitaptary men jurnaldary saqtalghan sandyqty qattap, Semeyge alyp ketken. Ári qaray Ombygha jóneltken. 

Búl qaghazdardy múqiyat zerttep, «arab әrpimen jazylghan qoljazbalarda ýkimetke qarsy baghyttalghan eshtene tabylmaghany» turaly qorytyndy jasaghan Omby sheneunikteri Abaydyng sandyghyn qaytaru turaly sheshim jasaghan. Búl – 1903 jylghy qarasha aiyndaghy әngime. Obyly qansha, sandyqty qaytarugha niyet bildiruding ózi – әdildik qoy.

Odan keyin qys týsip ketedi, qaydaghy bir qazaqtyng sandyghyn qys ishinde shanamen Ombydan Shynghystaugha jetkizip berui mýmkin desek, qisyny kele qoya ma? Kóktemde, sәuirding 20-25 deyin Ertisten ótkel ashylmaytyny taghy bar. Jaz shygha sandyqtyng iyesi – Abaydyng ózi qaytys boldy. 

Sonymen, Abaydyng qaghazy salynghan sandyq Ombydan qaytpay qaldy-au dep esepteymiz. Búghan dәlel retinde, Alash kósemderining biri, zanger Jaqyp Aqbaevtyng jazghanyn úsynugha bolady. Ol 1905 jyly 26 mausymda Resey ýkimetine qazaqtar atynan jazghan aryzynda bylay dep kórsetedi: «...1903 jyly Petropavl, Pavlodar jәne Semey uezderinde belgili-belgili qazaqtardyng ýiine tintu jýrgizildi. Sol tintu barysynda olardan tartyp alynghan kitaphanalar әli kýnge iyelerine qaytarylmay otyr...»

Búl sózderding Abay ýiinen tәrkilengen sandyqqa tikeley qatysy bar ekeni kýmәn tughyzbaugha tiyis. Osylaysha, qazaqtyng danalyq aqyl-oy qazynasyna, óneri men әdebiyetine orny tolmas orasan núqsan keldi. 

Sayasy senimsizdigi jóninde Abaygha jabylghan jalany, onyng ýi-jayynyng zansyz tintilgenin, sandyqtyng tәrkilenip, Ombygha әketilgenin Jaqyp Aqbaev jaqsy bilgen. Jәne ol sandyqtyng ishindegi qaghazdardyn, basqa da әdebiyetterding tarihy manyzyn, Abaydyng jeke basyn, onyng qazaq qoghamyndaghy ornyn baghalay bilgen. Áytpese, «sol tartyp alynghan kitaphanalar әli kýnge iyelerine qaytarylmay otyr», degen sózderdi erikkennen jazbaydy ghoy. 

Al, Jaqyp Aqbaevtyng Abaygha baylanysty búl oqighany býge-shigesine deyin bilgenine kýmәn keltiruge bolmaydy. Onyng dәlelderi mynaday: 1904 jyly 8 mausymda J. Aqbaev Semey okrugtik sotyna qyzmetke barghan. Ózining jerlesi sanalatyn Abaydy búrynnan biletin. Peterburgte oqyp jýrgende, jazghy demalysta elge kelip, halyqtyng túrmysy, patsha sheneunikterining zansyz alym-salyq alatyny, qazaqtargha qorlyq kórsetetini turaly ortalyq basylymdargha maqala jazatyny da mәlim. 

Ekinshiden, Jaqyp Aqbaev Abaydyng dosy, oblystyq sanaq basqarmasynda istegen zanger N. Konshinmen jaqyn aralasqan. Samoderjaviyege, otarshyldyqqa qarsy kýreste pikirles bolghan. Abay men Konshinning jaqyn bolghandyghy turaly derekter jetkilikti. 

Al, J. Aqbaev 1906 jyly kýzde sayasy qylmysker retinde sotty bolghanda, ózine qorghaushylyqqa Semeydegi Konshindi tandaghanyn qaghazgha jazyp bergen. 

Mine, Abaydyng sandyghynyng qanday jaghdayda qoldy bolghany turaly әngimening úzyn-yrghasy osynday.

Álbette, búl qudalau, Arqat poshtasyna jetektep aparu, ýiin, qora-qopsysyn, balalarynyng qoyyn-qonyshyn zansyz tintu - Abaygha moralidyq jaghynan ýlken soqqy bolghanyn týsinuimiz kerek. Keyin, tergeu júmystary ayaqtalyp, Abaydyng orys ýkimetine qarsy pighyl-әreketteri turaly kýdik seyilgennen keyin de, úly aqynnyng jýregine týsken jan-jarasy onaylyqpen jazylar ma? Múnday jaghdayda, ýkimetke, onyng әdil biyligine degen senimi joghalyp, ómirden týnilgen jannyng sandyqty izdeuge yqylasy bolar ma? 

Uaqyt legimen kelgende, qazaq dalasyndaghy búdan keyingi «arpalys-alaqúiyn zamanalar», dep Qasym Amanjolúly aitqanday, shytyrman oqighalardy sholyp, aita keteyik. 

1904-05 jyldary panislamizm, panturkizm degen jeleumen Resey ýkimeti qazaqtyng azattyq kýresin bastaushy últshyl, oqyghan azamattaryn týgeldey qughyndady. Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov, Jaqyp Aqbaev bastatyp, týrmege japty. Raqymjan Dýisenbaev siyaqty qalamgerlerin Arhangelisk, Kotlas siyaqty polyar shenberining syrtyna jer audardy.  

1909-11 jyldary sayasy kózqarasy ýshin qazaq oqyghandary taghy da qughyn-sýrginge úshyrady. Búdan keyin 1916-17 jyldardyng oqighalary keldi. Taghy da qyryp-joi, týrmege jabu, jer audaru nauqany bastaldy. 1921-22 jyldary jana ghana es jiyp, ense kótere bastaghan hat tanityn qazaq kósemderi «últshyl-býlikshi» atanyp, taghy jazyqsyz jazagha úshyrady. 1925 jylghy «kishi oktyabri» nauqany ýlken dýrbelenning basy bolyp, ayaghy «kәmpeskege» úlasty. 

1929-30 jyldary qazaqtyng hat tanityn azamattaryn jappay tútqyndau bastaldy. 1932 jylghy ashtyq, 1937 jylghy «qyzyl qyrghyn», odan keyingi ekinshi dýniyejýzilik soghys, 1950 jylghy jappay qaralau nauqany... búl qazaqtyng esin jighyzdy ma?

Mine, osylaysha, Abaydyng qoljazbalaryn izdeu týgili, esi býtin azamattar qara basynyng qamymen әlek boldy. 

Búdan myng jyl búrynghy jәdigerlerdi izdep, tauyp, qalpyna keltiremiz dep jatqanda, jýz-aq jyl búryn qoldy bolghan, izi bar Abay sandyghyn izdestiru kerek-aq. Osy joldardyng avtory Abaydyng qoljazbalaryn óz әlinshe izdep jýrgenine shiyrek ghasyrday boldy. Omby qalasyna jyl aralatyp barghanda, ondaghy ziyaly degen orystyng kónekóz qariyalardy tauyp, tildestim. Eski Ombynyng tarihyn zerttep, kónil audarugha túrady-au degen iri sheneunikterding ýilerin izdedim. Keybireulerining úrpaqtaryn súrastyrdym. Ýilerine bardym, qartang kempir-shaldardan súradym.

Joghary oqu oryndarynda búryn júmys istegen qart ústazdardy izdestirdim. Ólketanushylar men tarihshylardyng birazyna kezdesip, pikir alystym. Biraq, ýmit úshqyny әli kórinbey túr. 

Tipti, sol kezdegi shyghystanushylardyng bireuining qolyna týsip, qyzyqtyrsa, Abay qoljazbalary Omby sheginen shyghyp, Reseyding ortalyq qalalaryna, odan asyp shet elge ketip qaluy da ghajap emes. Úly sýrgin, qandy tónkeris kezinde bas saughalap, shet elge auyp ketken orys ziyalylarynyng bireuining qolyna týspedi dey alamyz ba?

Osynau kóp súraqqa bir ghana jauabym bar: Qalay bolghan kýnde de, Abaydyng sandyghy, onyng ishindegi qaghazdar otqa jaghylghan joq, әldebireu kýresinge  laqtyrghan joq. Ol qaghazdardyng qúnyn hat tanityn әrkim bilgenine shýbә keltirmeymin. Sandyqtyng ishinde Abaydyng arab әlibimen jazghan qoljazbalary ghana emes, diny kitaptar, orys tilindegi kitaptar, jurnaldar men gazetter bolghan. Abaydyng atyna kelgen hattar bolghan. Sandyqta osy qaghazdardyng bar ekendigi arhivte jazylghan.  

Patsha zamanynda poshta-baylanys qyzmeti ishki ister ministrligine qaraghan, is-qaghazdarynyng tәrtibi kýshti bolghan. Olar osy uaqytqa deyin saqtauly. Shamam jetkenshe qaradym. Mysaly, sol Arqat poshtasynyng bastyghy Abaydyng atyna kelgen hatty әkimshilik oryndaryna beruden bas tartyp, «Reseyding poshta Jarghysyna sәikes, hatty adres iyesi ózi qol qoyyp qana ala alady», degen uәjben, tipti, oblystyng әskery gubernatorynyng jarlyghy bola túrsa da, uezd bastyghyna bermey qoyghany turaly arhivte jazuly túr. Sondyqtan, bir iz qaldy ma eken dep, Dala gubernatorlyghynyng poshta әkimshiligining arhiyvin de qarap shyqtym. Áriyne, týgel qaray almadym. Bәlkim, osy joldy jalghastyryp kóru kerek te shyghar. 

Qalay da, búl – memlekettik manyzy bar mәsele retinde arnayy qolgha alynyp, belgili bir jýiemen, qolynan keledi-au degen mamandardy qatystyryp, izdeu sharalaryn asyqpay úiymdastyratyn sharua bolugha tiyis. «Jalghyzdyng ýni shyqpas, jayaudyng shany shyqpas», degendey, bir ghana adamnyng talpynysy әzir nәtiyje beretin emes. Abaydyng sandyghyn, óz qolymen jazghan múra-qazynasyn izdep-tabudy úrpaqtardyng úrpaqtaryna ketetin izgi mindet, azamattyq borysh retinde týsinsek eken deymin. 

Osy sózderdi songhy 25 jyl boyy «Qazaq әdebiyeti» bastatqan birneshe gazetke, ghylymy jurnaldargha jazyp, jinalystarda jar salyp kelemin. Bir ghajaby – eshkim selt etpeytin siyaqty. Abaydy izdeytin úrpaqtardyng sony biz shygharmyz. Qazirgi jetpis-seksendegilerding kózi ketken son, izdeu qiyn bolar. Kóterip otyrghanymdy jay mәsele desenizder, qolymnan kelgeni osy ghana, óz sózimdi qaytyp alugha dayynmyn.

Zarqyn Tayshybay,

abaytanushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, filosorfiya doktory, M. Qozybaev atyndaghy SQMU professory.

Abai.kz

18 pikir