Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Abay múrasy 7115 10 pikir 14 Qantar, 2020 saghat 13:50

«Mahabbatsyz dýnie bos...»

(Abaydyn «Keyde eser kónil qúrghyryn» ólenine týsinik)

Zaman kelbetine ýnilsek, kisilik aqyryn-aqyryn adam jýreginen alystap ketip barady. Qazirgi qoghamnyn kózge úratyn sipaty da osy siyaqty. Biylik úly Abay – qazaqtyn kiyesi, últtyn boytúmary deuin deydi.  Biraq Abay auyzgha qol emes. Kórmeyin desem kózim bar demekshi, Abay sózinin núryn, syryn kóru emes, ónkey syrty qamtylghan nauqandyq tirlikter (eskertkish qoyu, audarma jasau, konferensiya ótkizu t.b.) basym. Halyqqa qajettisi – jan azyghy men úrpaq tәrbiyesi desek, Abay bilim beru auylynan tym aulaqta qaldy. Zaman talabyna say Abay jinaghy da, oqulyq ta joq, dýniyege kemengerdin kózimen qaraudy ýyretsek degen ynta, peyil de joq.  Tolaghay túlghany tanytu, nasihattau isi adam aytsa nanghysyz tómenge qúldyraghan tústa preziydentimiz Q.Toqaevtyn «Abay jәne HHI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalasy mýldem sónuge aynalghan shoqty ýrlegendey әser etti maghan. Ásirese: «Is-sharalar toy toylau ýshin emes, oy-órisimizdi keneytip, ruhaniy túrghydan damuymyz ýshin ótkizilsin. ...Abaydy tanu – adamnyn ózin-ózi tanuy. Osy kýrdeli mәselenin sheshimin Abaydyn «tolyq adam» formulasynan izdegen jón» degenderi kópshilik kýtken izgilikti payymdar. Qaytip iske aspaq, ony keleshek kórsete jatar. 

Sonymen, qystyn arty – jaz dep, týsinikter siklin jalghastyrmaqpyn. 

Tómende «Keyde eser kónil qúrghyryn» dep bastalatyn tórt shumaq ólenge týsinik. Ony Abay 1890 jyly jazghan. Jazylu tarihy jayly derek joq. Ólen ózegi – mahabbat pen dostyq, yaghniy jýrektin qalauy men tileui. 

Adam balasynyn kónil-kýyi aynymaly, qúbylma. Birde qamyghuly, jabyrqau kónildin kelesi sәtterde eseri, kókke sharyqtauy bek mýmkin (oghan qyzbaly, asau jýrek, onyn keyde jóndi, keyde jónsiz alqynuy sebepker). 

Keyde eser kónil qúrghyryn,
Mahabbat izdep talpynar.
Ishem dep beynet susynyn,
Asau jýrek alqynar, - deuimen Abay patsha kónildin sonday bir qaltarysyn jyrgha qosqan. Búl aqyn 45-jasqa kelgen, Tolaghay qúsap, kýlli qazaqtyn múnyn iyghyna alghan shaq. Qazaq әdebiyetinin klassiygi atandyrghan parasat biyigine shyqqan mezet.  Sol parasat biyigine ómirdin beynetin tarta otyryp, taghdyrdyn kýyigi men tәlkegin kóre-kóre satylaghany anyq. Múny ekinshi shumaqta:

Tartqan beynet, ótken jas,
Jýrektin otyn sóndirmes.
Mahabbat – ómir kórki, ras,
Ólgen son, ol da ýndemes, - deuinen angharugha bolady. Tartqan beynet te, toqtausyz uaqyt ta – «jýrektin otyn sóndirmes». Nege? Óytkeni, «mahabbat – ómir kórki» dep syr shertedi aqyn. Sóytip, adamnyn jýrek otyn sóndirmey, onyn qyzuly qylushy qúdiret – mahabbat ekendigi maghlúm boldy.

Oghan dәlel: «Jýrekten qyzu-qyzba kete qalsa, Ózge tәnnen esh qyzyq is  tabylmas» deydi keyingi Abay («Jýrek – teniz, qyzyqtyn bәri – asyl tas» óleninde). Jýrekte ot (yakiy qayrat) bolmasa, qyzyqqa, jylulyq pen dostyqqa jarymay, qúr mýlgumen ótpeksin. Mahabbat sezim otqa tamyzdyq qana emes, tipti tiriliktin de belgisi: «Ólgen son, ol da ýndemes». Taghy Abay: «Dýniyenin maghmúrlyghy bir týrli aqylgha núr berip túratúghyn nәrse» (38-sóz) deydi. Múndaghy arabtyn «maghmúr» sózi  әlgidegi «mahabbat – ómir kórki» degen tirkespen astasyp jatyr. Abay búl sózdi qyzyq, әdemi, kórikti degen mәnde qoldanghan. Tize bersek, Abayda jýrek kuliti qalyptasqanyna mysal kóp-aq. Jýrek – jan mekeni dep kәmil senbese, Abay Abay bola ma. 

Endi ýshinshi shumaqqa óteyik: 

Mahabbatsyz – dýnie bos,
Qayuangha ony qosyndar.
Qyzyqtan ózge qalsan bos,
Qatynyn, balan, dosyn bar.

Qoghamda qyzu pikirtalas tudyryp kele jatqan, osy әuelgi jol. Ony Abay jinaqtary birde «Mahabbatsyz – dýnie bos» dep, endi birde «Mahabbatsyz – dýnie dos» dep basqan.  Qaysysy dúrys? Ásili, búl jenil-jelpi mәsele emes. Oylau jýyemizdi ózgertuge de qauqarly, prinsiptik tanym. Sondyqtan bayyppen toqtalmaqpyz. 

Birden aytayyq, biz, dúrysy – «Mahabbatsyz – dýnie bos» deulimiz. Nege? Sebebi, Alla taghala on segiz myn ghalamdy (myna jaryq dýniyeni), onyn ishinde adamzatty mahabbatpen jaratqan. Adamnyn es-aqylyn biyleytin  onan asqan qúdiret kәne. Mahabbat sezim kimde kóbirek bolsa, ony kimnin jýregi tynbay izdese, «ol kisi – ghalym, sol – ghaqyl» (Abay). Kerisinshe aqylgha sәule (әdilet, mahabbat dep úghynyz) qonbaghan pende «qayuansha jýrip kýneltpek». Mahabbat sezimi jútan adam ózinin «jan» ekenin bilmeydi. Sol ýshin oyshyl: «Qayuangha ony qosyndar» degen. Sóytip,  Abay mahabbatsyz esil ómirdin bos, qayran uaqyttyn zaya óterin jetkizip otyr.

Biraq «Mahabbatsyz – dýnie dos» úghymyn tastay ghyp ústanatyn ekinshi taraptyn payymynsha, Abay óleninde «Dýniyeden suyn!» dep uaghyzdaghan, «Jýrekti tazart, Qúdaydy tany!» dep ósiyettegen. Óytkeni, kimge «dýnie dos» – sonyn  kókirek kózi jabyq deydi. Ol – Qúday sәulesi týspegen malqúmar, dýniyeqonyz, saran paqyr. «Dýnie dos» tirkesi osy maghynada desedi.  

Mine, eki tarapta kózqaras eki týrli. Qaytsek týytkildi týyin tarqatylar eken? Abay «dýniye» dep mal-dәuletti aytqan ba, joq, әlde kýlli jaryq әlem degeni me? Aldymen osy mәseleni qauzayyq.

«Ghylymdy izdep, dýniyeni kózdep, Eki jaqqa ýnildim», «Dýnie –ýlken kól, zaman – soqqan jel» nemese «Jýregim menin – qyryq jamau, Qiyanatshyl dýniyeden» degenin eske salayyq. Abay «dýniye» sózin kýlli tirshilik degen ken maghynada qoldanghan ghoy. Mine sol tirshilikke dos, yntyq bolu da – mahabbat kórinisi. Onsyz ata-ana men balandy, otanyn men últyndy qaytip sýymeksin.  

Sondyqtan ólendegi «dýniye» sózi mal-dәulet, baylyq qana emes, kýlli tirshilikke qatysty degen baylamgha kelemiz. «Mahabbatsyz – dýnie dos» tirkesi men «Sana túrmysty biylemek» teziysi sәykes. Biraq búl mahabbat hәm dostyq, súlulyq pen ómirge ghashyqtyq úghymdary ýshin tar shenber. 

Osy aytylghan payymgha dәlelder alyp, terenine ýnileyik.

Kópke ayan, fәniy dýnie qyzyghynan qash, tirshilikke suyq kózben qara degen – músylmandyq sopylyq ilim qaghidasy, ony «tәrki dýniye» nemese «tariqatqa kiru» deydi. Oghan ýndeu 1880-jyldardyn sonyndaghy Abaygha tәn be, ústanymyna ýylese me? Sirә da, joq. Búl aghartushylyq maydanynda   mynmen jalghyz alysyp, qazaghyna dýniyenin ghylymyn bil, mal tap, kóptin qamyn oylany nasihattap, zamandy týzetuge qúlshynghan kezeni. 

Tariqat kýlli milletke (músylman qauymy) jol deuden keyingi Abay da aulaq. «Tasdiyq» traktatynan (38-sóz) eki mysal alayyq. Birinshisi: «Kýlli adam tәrki dýnie bolyp «hu» dep tariqatqa kirse, dýnie oyran bolsa kerek. Búlay bolghanda maldy kim baghady, dúshpandy kim toqtatady, kiyimdi kim toqidy, astyqty kim egedi, dýniyedegi Allanyn pendeleri ýshin jaratqan qazynalaryn kim izdeydi? ...Ekinshi – búl joldaghylar qor bolyp, dýniyede joq bolyp ketu de qaupi bar», – dey kele, maghynaly ghúmyr sýrudin, yaghniy jaryq dýniyege dos boludyn mәnisin bylaysha úqtyrady: «Ghúmyr – ózi haqiqat. Qay jerde ghúmyr joq bolsa, onda kәmәlat joq». Ekinshisi, ghalymdar jayly mynaday jaqsy pikir qosady: «...Elektrdi tauyp aspannan jaydy búryp alyp, dýniyenin bir shetinen qazir jauap alyp túryp, ot pen sugha qaylasyn tauyp, myn adam qyla almastay qyzmetter istetip qoyyp túrghandyghy... – barshasy payda berushi bolghan son, bizdin olargha mindetkerligimizge daghua (shart) joq».  Ayta óteri, Qúran Kәrimde: «Allanyn bergenin aqiyrettin qamyna júmsa, biraq fәniy dýniyedegi nesibendi de úmytpa» (Qasas sýresi, 77-ayat) degen ayattar barshylyq.   

Keltirilgen eki ýzindiden dana Abay qanday adamdy ansaghany andalmaq.  Ol jýregine iman úyalaghan әri kónilin tirshilikke bólgen – «dýniyege dos» kisi. Býgingi tilmen aytsaq, ol, bir jaghynan, imandy, ekinshi jaghynan,  ghylym men progressti ilgeriletip, zamandy jaqsy qylushy tehnokrat jan.  

Sonymen, Abaysha kemeldiktin kepili  – dýniyenin eki jaghyna da yntyq bolugha sayady. Kimde kim eki aluannyn ýylesimin tanyp-bilse, sol tolyq adam. «Dýniyenin kóringen hәm kórinbegen syryn týgeldep, en bolmasa denelep bilmese, adamdyqtyn orny bolmaydy. Ony bilmegen son, ol jan adam jany bolmay, qayuan jany bolady» (7-sóz) demegi sol. «Kóringen syry» dep Abay barsha jaratylystanu bilimin (kýlli dýnieauiy pәnderdi), al «kórinbegen syry» dep Qúday, jan, aqiyret, haqiqat turaly ilimdi aytqan. Bilimnin egesi –  ghalymdar, ilim egesi – hakimder. Jogharydaghy ayattyn ekinshi bóligi: «Alla saghan jaqsylyq etkendey, sen de jaqsylyq iste, sonday-aq, jer jýzinde býlinshilik izdenbe! Alla búzaqylardy sýymeydi» dep jalghasqan. Osynday ayat-hadistermen ýndesken teren oy, bylaysha aytqanda, osy zamanghy shetin (radikaldy) kózqarasqa jәne fanatizmge qarsy «antivirus» – Abay iliminde meylinshe mol.

Ilkide atalghan maqalasynda preziydent Q.Toqaev: «Biz Abaydyn «tolyq adam» tújyrymyn qayta zerdeleuimiz kerek. Búl baghytta ghalymdarymyz tyn zertteulerdi qolgha alu qajet» dep tapsyrma jýktegen eken.

Sol ýshin sәl sheginis jasap, «Bolmys birligi» («Uahdat-ul ujut») degen músylman falsafasynyn irgeli teoriyasyn keltire keteyik. Ol boyynsha Alla bir, Ol jaratqan Bolmys ta bir. Ekige bóle-jara qarastyru bolmysty bizdin ólsheuli aqylymyz týsinu ýshin qajet. Adam sol bolmystyn kishkene ghana modeli. Sebebi, jan jәne tәn birliginen túrady. Jan, ruh әlemi bolmystyn – kórinbeytin jaghy, myna jaryq dýnie (fәni) – kórinetin jaghy. Aldynghygha ahiyret, mahshar, baqiy dep at qoyghan.  

Shýbәsiz, islam – mahabbat dini. Ol dýniyenin bir jaghyn teriste, tek ekinshi jaghyna ghashyq bol demeydi.  Dýnie tútas bolsa, birin birine qarsy qoyu, alalau aqylgha siya ma? Abaydyn tariqat jolyna siltemegeni osynday terengi sebepten degen oydamyn. «Egerde búl jol jarym-jartylaryna ghana aytylghan bolsa, jarym-jarty rast dýniyede bola ma? Rast bolsa, hәmmagha birdey rast bolsyn, alalaghan rast bola ma?» dep mәlimdeui osyghan ayday ayghaq. Preziydent sózinde kótergen ózin-ózi jetildiru men sanaly adam kapitaly – «tolyq adam» tújyrymyna qatysty aytar sóz әzirge osy.          

Taqyrybymyzgha qaytyp oralayyq. «Mahabbatsyz – dýnie dos» deytin ekinshi tarap әdette Abaydyn «Ólse óler tabighat, adam ólmes» (1895) ólenine silteydi. Biraq múndaghy mәsele basqa. Oyshyl aqyn:

Kóp adam dýniyege boy aldyrghan,
Boy aldyryp, ayaghyn kóp shaldyrghan, -dey kele, tuyndy sonyn:

Dýniyege dos aqiyretke birdey bolmas,
Ekeui tap birdey bop ornygha almas.
Dýniyege yntyq, mahshargha amalsyzdyn
Imanyn týgel deuge auzym barmas, -dep qorytady. Búl jerde «dýniye» úghymyn Abay baylyq, mәnsap degen tar maghynada qoldanghan. Zeyin qoya oqysaq, ólen ózegi – aldynghy siyaqty mahabbat emes, shyn iman mәselesi. Kóptin dýniyege boy aldyratyny nesi? Óytkeni, Qúday bar, Ol aqiyrette súrau alady degenge senimi búldyr.  Qu tirshilikke qúlay berilip, qiyanatqa salynyp, aqyr ayaghy ghapyl qalmaq. Mine Abay jamaghatty osynday kórsoqyr «jarym adam» boludan saqtandyrghan. Osyny bir jyl keyingi «Malgha dostyn múny joq maldan basqa» óleninde taghy eskertip, sarandyqqa boy aldyrghan, malgha dos pendelerge:

Ýsh-aq nәrse – adamnyn qasiyeti:
Ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek, - deuimen «tolyq adam» beynesin qarsy qoyady. Malgha dostyn Qúdaymen isi joq. Múny kýndelikti ómir shyndyghynan әrkim ózi kóredi.   

Sóytip, hakim Abay úsynghany tariqat joly emes, ORTA JOL – tabighi ýylesimdilik (garmoniya) zany. Búl eki dýniyenin de qamyn jep, olardy ten qabyldau, ten ústau degen sóz. Eger «dýnie bos» sózin «dýnie dos» dep ózgertip, halyqqa Abay ósiyeti tәrki dýnie dep jetkizsek, bir jaqtylyqqa úrynuymyz bek mýmkin. Bir sóz, bir әrip maghynasy qanday teren desenizshi!           

Jogharyda ayttyq, ólen qay jyly jazylghanyn eskeru manyzdy dep. Shygharmashylyghyna sýyensek, 1895-96 jyldar Abay fәniy dýniyeden alystay, baqiy dýniyege jaqynday týsken. Oyshyl teologiya biyigine shyqqanyna «Lay sugha may bitpes qoy ótkenge» jәne «Ólse óler tabighat, adam ólmes» ólenderi kuә. «Keyde eser kónil qúrghyryn» bes jyl búryn, aghartushylyq satyda jazylghan  ólen. Búl da «mahabbatsyz – dýnie dos» teziysin teriske shygharatyn dәyektin biri.  

Endi ólennin songhy shumaghyna keleyik.

Jýregi júmsaq bilgen qúl,
Shyn dos tappay tynshymas.
Payda, maqtan bәri – túl,
Dossyz auyz túshymas.

Búl shumaqty úghynu kilti – alghashqy jolda. «Jýregi júmsaq» degeni –adamnyn meyirimdi, qayyrymdy minezi. Pendenin jýregi qaytse júmsarmaq? Tek qana Qúday bar, aqiyret shyn degen imanmenen, әytpese joq. Ásirese, dos kóbeytpekke úmtylu jýrek tilegi, adamnyn qaryzdy isi. Al payda, maqtannan jýrek tek qatayady. Ál-Farabiy babamyz: «Baqytqa jetu jolynda biri-birine kómektesetin halyq – qayyrymdy halyq» dese, Abay: «Birindi, qazaq, birin dos, Kórmesen, istin bәri – bos» dep ýn qosqan. Sebebi, dostyq joq jerde, jan tynyshtyghy da joq. Baqyt bayandy boluynyn irgetasy – mahabbat pen dostyq. Songhy shumaq aldynghymen osylay astasady. 

Tújyra kelgende, «Keyde eser kónil qúrghyryn»  – hakim Abay últyn janghyrugha shaqyrghan ólennin biri. «Mahabbat, dostyq – ómir kórki» dep jyrlaghan tuyndy ómirdin mәnin dúrys týsinuge septesedi. Úly ústaz halqynyn bilimdi ghana emes, ilimdi boluyn kóksegeni sózsiz. Ár óleni osynyn kuәsi. Búdan bólek, ólennen «tolyq adam» konsepsiyasyna әkeletin izdenisi bastalghanyn da angharugha bolady.

Asan Omarov

Abai.kz

10 pikir