Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Áleumet 6444 9 pikir 3 Qantar, 2020 saghat 12:17

Jana jyldyng tanghajayyp syilyghy

Mereke, meyramdarda bir-birimizge syilyq jasau әdeti qalyptasqaly qashan. Ol da adamdar arasyndaghy sýiispenshilik pen syilastyqtyng belgisi bolar. Odan bireu bayyp ketpes, biraq, esesine sizge degen qúrmeti artady. Qazaq halqy jana jyldy nauryz meyramynan bastaydy. Alayda, erteng kýntizbelik jana jyl. Búl keletin jyl ózining enbek qorlyghymen, qarapayymdylyghymen, eptiligimen erekshelenetin tyshqan jyly. Tarihy derekterde búl jyl halqymyz ýshin berekeli bolghan jyldyng biri.

Býgingi aitpaghym, basqa emes, jana jyldaghy syilyq, әsirese balalargha jasaytyn syilyq turaly. Syilyqty әrkim, syilaytyn adamnyng jasyna, jynysyna, kәsibi men qyzyghushylyghyna qaray, qaltasynyng jaghdayyn eskerip jasaydy. Sol ýshin syilyqtyng auqymy men týri asa kóp. Osy syilyqtardyng ishinde balalar syilyghynyng mәni zor. Eresekter keyde balalargha oilanbastan syilyq jasaydy nemese balasynyng aitqan zatyn alyp berip qútylady. Búlay isteu dúrys bolmaydy. Sebebi, balalardyng dýniyetanymy әli tolyq jetilmegendikten alghan syilyghynyng narqyn jan-jaqty týsine bermeydi jәne sol syilyghynyng әserine tez úshyraydy.   Sondyqtan syilyq tartu etude balanyng bolashaq taghdyryn oilap jasaghan syilyq eng keremet syilyq bolyp tabylady.

Balagha arnalghan syilyqta qay kezde de onyng tәrbiyesi men ómirine paydaly boluy basty nazarda túruy tiyis. Bala ósu ýstinde bolghandyqtan onyng talghamy men qalauy jyl ótken sayyn ózgerip otyrady. Olardyng talabyn qanaghattandyru da mýmkin emes. Keyde ózine ne nәrse kerek ekenin naqty ózderi de bile bermeydi. Sol ýshin olargha paydaly dýniyeni, ústanymdy ózimiz úsynuymyz qajet. Sonyng biri - syilyq. Syilyq jәy dýnie emes, ol - talgham, ústanym. Ol - taghdyr, tabys. 

Biz balalarymyzdy qazirgi kezde  til alghysh, bilim qúmar, aqyldy al bolashaqta tabysty azamat bolghanyn qalaymyz. Bizding osy qalauymyzdy oryndauda olargha syilaytyn syilyghymyzdyng qanshama ýlken manyzdy ról oinaytynyn eskere bermeymiz. Balagha syilar qúndy dýniyeler kóp. Mәselen, jaqsy kitap, muzyka aspaby, shahmat, sporttyq qúral sekildi. Biraq ta, manyz jaghynan búlardan esh kem emes, tipti, artyq ta әser etin syilyq bar. Ol - bankte bala atyna ashylghan salym (depoziyt). Salym somasynyng az nemese kóp boluynyng manyzy shamaly. Bastysy, onyng bolghany. Ata-ana balasynyng bankte esep-shotynyng bar ekenin jәne onda sonsha aqshanyng jatqanyn aityp, kórsetip qoiy tiyis. Búl salym jyl basynda ashylyp, jyl boyy mindetti týrde tolyqtyrylyp otyryluy qaajet. Sonda balalar ol aqshanyng ósip jatqanyn baqylap, bilip  otyrady. Álde qalay qolyna týsken aqshasyn sizge berip, jinaqtaghy somanyng kóbeygenin qalaydy. Tipti, basy artyq zat aludan tyiylady. Jyl boyy keletin tughan kýn t.b. merekelerde sizden syilyq kýtpeytin bolady.  

Qoryta aitqanda,  salym shotynyng ashyluy balalardyng ósip-jetiluine, túlgha bolyp qalyptasuyna asa mol paydasyn tiygizedi. Bastysy:

- Bala qarjylyq sauattylyqqa beyimdeledi; 

- Úqypty әri ýnemdi bolady; 

- Bolashaghyna ýmitpen jәne senimmen qaraydy; 

- Kim bolghysy keletinin, qanday ýlken júmystar jasaugha bolatynyn sanasynda josparlap beyimdele bastaydy; 

- Erkelikten, jalqaulyqtan arylady; 

- Til alghysh әri oqugha zeyini artady. Osy sekildi ong әserlerdi tizip jaza beruge bolady. Negizgisi sol - bala óz bolashaghynyn, óz taghdyrynyng iyesi ózi boludyng alghashqy shart-jaghdayyn jasaydy. 

Evreyler: "Júmsaghan bir tiyn aqshang 100 payyz paydasyn aqtasyn"-demey me? Sondyqtan bauyr etimiz balamyzgha júmsaghan әr tiynymyzgha óte jauapkershilikpen qaraghanymyz jón. Búl mening maman retinde qanshama jyldardan beri ústanyp kele jatqan kózqarasym. Búl jóninde kitap ta, maqala da jazdym. Alayda, osy bir kishkene bolghanymen manyzy ýlken dýniyege mәn bermey jýrgen ata-analar óte kóp. "Aqsha tiynnan, jylqy qúlynnan qúralady"-dep aitqanymen, sony ómirlik praktikasyna engizetin qazaq kemde-kem. "Dýnie - jalghan, adam ómirge qonaq"-dep qabyldaytyn qazaqy týsinik rasynda da ózimizdi qonaq retinde kóretin dengeyge jetkizdi. Biraq, syily qonaq bolu ýshin de qúr-alaqan kelmeytinimizdi eskeretin kez de keldi.  Onyng ýstine biz ketkenimizben balalarymyz, úrpaghymyz qalady ghoy. Sondyqtan biz búl dýniyege qonaq bolsaq ta, tym úzaqqa kelgen "qonaqpyz". Osyny úmytpaghanymyz jón. 

Bizding kópshiligimiz bankte úzaq mezgil aqsha jinap, bolashaqta istemek bolghan maqsatymyzgha qarjy toptaugha daghdylanbadyq. Búghan qarjylyq sauatsyzdyq pa, erinshektik pe, josparsyzdyq pa? bilmeymin әiteu bir sebepter kedergi jasap keledi. Qolda bar dýniyeni qúramaghandyqtan kýnder ótip, ayaq-asty tyqyr tayanghanda qoldaghy bardy arzangha satamyz nemese joghary payyzben bankten nesie alamyz, tipti, aghayyn-tuystan qol jayyp kómek súraymyz. Qay-qaysynyn alsaq ta, aqyldy sheshim emes ekeni týsinikti. Sóitip, ekonomikalyq jaqtan qyspaqqa qalamyz, bankting әlde bireuden alghan qaryzdy qaytara almay sabylamyz. Ýiden bereke, kónilden mereke ketedi. Osyny kórip otyrghan balalar sizge qanday kózqaraspen qaraydy dep oilaysyz?  Qazirgi jastar sizge týsinistikpen qarap, qiynshylyqtyng bir jaghyna shyghayyn degen oida bolady deysiz be? - Joq, olay oilamauy mýmkin. Kerisinshe, sizdi qolynyzdan týk kelmeytin, paydasyz, ómiri tekke ótken pende retinde qarauy, jazghyruy bek mýmkin. Al endi basqasha oilap kóriniz. Balalarynyz әli kishkene, әli kóp shyghyn qajet etpeytin kezden bastap bankten depozit ashtynyz da jinay berdiniz. Arada jyldar jyljyp ótkende sol balanyz bir is bastar da, oqugha týser de aspanan jaughanday nemese Qúdaydyng ózi terezeden tastaghanday bir búda aqsha aldynyzda jatady. Ony kórgen balanyz sizding betinizden sýiip, "Áke -ana keremet jansyndar, men senderdi jaqsy kóremin"-deydi. Balanyz quanady, baladan beter óziniz quanasyz. Osy eki týrli kórinisting qaysy kónilinizge únady? - әriyne songhysy. Bәrimizge de únaytyny sol. Olay bolsa, "Tirshiligin eng myqtylar nemese aqyldylar emes, jaghdaygha der kezinde beyimdelgender ghana ary qaray jalghastyrady" - degen Darvinning osy sózin basshylyqqa alynyz da, jaghdaygha әuel bastap beyimdelip, balanyzgha tan-ghajayyp syilyq jasanyz.  Jana jylda quanar janalyqtarynyz kóp bolsyn.

Qaster Sarqytqan

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2242
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2597
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2561
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687