Beysenbi, 7 Shilde 2022
Alashorda 8328 6 pikir 12 Jeltoqsan, 2019 saghat 12:29

Súltanbek pen Túrardyng últtyq memleket ýshin kýresindegi sabaqtastyq

Biyl respublikamyzda ótip jatqan qazaqtyng tamasha qayratker úldary Súltanbek Qojanov pen Túrar Rysqúlovtyng tughanyna 125 jyl toluyna arnalghan is-sharalar kesheni dóngelenip ayaqtalugha taqaldy. Osy merekelik oqighalardy paydalanyp, olardyng últtyq mýddeni sovettik qúrylys auqymynda qorghau jolynda jýrgizgen kýresterindegi sabaqtastyq jayynda arnayy birer sóz aitudy qosh kóremin. 

Búl eki túlgha da sovet ókimetin ornatugha atsalysqan jәne qazaqtyng mún-múqtajyna kenestik jana biylik jauap bere alady dep sengen. Biraq naqty praktika kónildegidey bolmady. Osy qos tarlan da sengen bolishevikter partiyasy ózining imperiyalyq sipattaghy tabighatyn Týrkistan ólkesinde is jýzinde biylikke kelgen sәtten kórsete bastaghan edi. Olar is-әreketterinde patshalyq rejim kezinde oryn alghan otarlaushylyq sayasattan alys ketpey, úlyderjavalyq shovinizm dertin úshqyndatyp túratyn.  Múnday jәit Túrardyng da, Súltanbekting de qarsy kýresin tughyzdy. Túrar Rysqúlúly óz ómirbayanynda jazghanynday, «Týrkistanda otarshyldar ozbyrlyghy joyylmayynsha, shynayy Sovet ókimetin jasau... mýmkin emes» dep eseptedi. Súltanbek Qojanúly Ortalyq komiytet ótkizgen últ respublikalary qyzmetkerlerining 4-shi Tótenshe kenesinde sóilegen sózinde: «Týrkistanda kense mandayshalaryndaghy jarnama ózgergenmen, júmysynyng mazmúny patsha zamanyndaghyday bop qalghan», – dep mәlimdedi. 

Biletinimizdey, Týrkistan ólkesi jarty ghasyr boyy patshalyqtyng otary bolghan. Sol kezende jýrgizilgen samoderjaviyening otarlaushylyq sayasatyn revolusiyadan keyin bolishevizm  qayratkerleri jalghastyrghan-tyn. Qatang bir ortalyqqa baghyndyrylghan, is jýzinde imperiyalyq bop tabylatyn bolisheviktik partiyanyng mýddesin shet aimaqtargha ornyqtyruda olar úlyderjavalyq shovinister keypinde kóringen edi. Alayda Qazan tónkerisinen keyin tughan alghashqy  sovet dekretterinde tújyrymdalghan iydeyalargha sengen eki kýresker de halqyna qyzmet etuding uaqyt talabyna jauap beretin dúrys joly – kenes biyligin ornyqtyru dep bildi. Biraq kenes biyligining últtyq mýddeni elemeytin qyry aldaryna tartylghanda, kelis-peushilikterin alghashqy sovettik qújattardan týigen óz úghymdary auqymynda  bildirip, qarsy is-әreketter jasady. 

1919 jylghy kýzde VSIK – Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiyteti men Sovnarkom – Halyq Komissarlary Kenesi Týrkistan isteri boyynsha arnayy komissiya qúryp, Tashkentke jiberdi. Týrkkomissiya ólkede Ortalyq partiya komiyteti atynan eng jogharghy partiyalyq baqylau jýrgizip, basshylyq jasaugha da qaqyly bolatyn. Jýz shaqty qyzmetkerin ertip, 1919 jylghy qarasha aiynda Tashkentke kelgen bette arnayy komissiya jaghdaymen múqiyat tanysty. Múqiyat tanysa kele, Týrkkomissiya músylman kommunisterining respublikadaghy basshy organdarda basymdyqqa ie bop bara jatqanyn bayqady. Bayqady da, bolishevizm kósemi jәne sovnarkom tóraghasy Lenin jergilikti júrtpen  «joldastyq qarym-qatynas ornatu», sonday-aq ólkedegi «úlyorystyq imperializmning qaldyqtaryn» jong kerektigi jayynda arnayy hat arqyly ólkedegi kommunisterge bergen batagha qarama-qayshy әreket etti. Týrkistan Respublikasyndaghy basty sayasy jәne memlekettik biylikti tezdetip ortalyq ókilderi óz qoldaryna alugha tyrysty. Sodan músylmandar burosy men birqatar europalyq kommunisterding últ mәselesine baylanysty qarym-qatynasy shiyelenisip ketti. Respublikadaghy eng jogharghy zang shygharushy jәne atqarushy organ retinde, Týrkistan Ortalyq Atqaru Komiyteti jergilikti halyqtardyng últtyq memleketin qúrugha niyettengen-tin. Biraq mәskeulik emissarlar jýrgizgen sayasat saldarynan Týrkatkomnyng aty ghana qaldy, is jýzinde ólkedegi  bar biylik Týrkkomissiyagha ótip bara jatty. Múnday sayasy jaghdaydan Túrar Rysqúlov serikterimen birge tiyisti qorytyndy shygharyp, últ mýddesin qorghaugha baghyttalghan batyl da erek әreket jasady. Ólkening negizgi qojayyny – syrttan kelgen 5 payyz europalyqtar emes, 95 payyz jergilikti halyq bolugha tiyis dep bildi. Olardyng deni týrki tildiler bolghandyqtan, memleket – «Týrk (Turk) respublikasy», sayasy biylik – «Týrk (Turk) halyqtarynyng kommunistik partiyasy» dep atalyp, qayta qúryluy qajet, al ólkedegi europalyq azshylyqtyng qúqtary tiyisti zannamamen qorghaluy kerek dep sheshti. 

Osy eki mәseleni Túrar 1920 jylghy 17 qantarda Ólkelik partiya komiyteti, Ólkelik músburo, Shetel kommunisterining ortalyq komiyteti jәne Týrkkomissiyanyng birlesken mәjilisinde  kóterdi. Sóitip olardy aldaghy kýnderge belgilengen 5-shi partkonferensiya men tótenshe 3-shi múskonferensiyanyng kýn tәrtibine engizudi úsyndy. Konferen-siyalargha әzirlegen bayandamalarynyng tezisterin jariya etti.  Tezister birlesken mәjiliste keninen talqylanyp, maqúldandy. 5-shi partkonferensiyanyng 21 qantardaghy mәjilisinde «Últ mәselesi jәne últtyq kommunistik seksiyalar turaly» bayandama jasap, Rysqúlov ólkedegi partiya úiymynyng – músylmandardyng burosy, sheteldik-terding ortalyq komiyteti, orystardyng ólkelik komiyteti bolyp ýshke bólinip otyrghanyn synady. Respublikadaghy sayasy jetekshilikti retke keltiru ýshin birtútas partiya úiymyn qúru  kerek dedi. Úsynysy qoldau tapty. Sodan song Týrkistan kompartiyasynyng barlyq últtyq seksiyalar biriktirilgendegi jana aty «Týrk halyqtarynyng kommunistik partiyasy» bolsyn dedi, ol úsynys ta kópshilik dauyspen qabyl alyndy. Janadan qúrylghan Týrk halyqtary kompartiyasynyng Uaqytsha ortalyq komiyteti 25 qantarda ashyq dauyspen saylandy. OK qúramyna 17 kommunist kirdi, onyng 8-i europalyqtardan edi. Osy kýni ótken 3-shi múskonferensiyada Rysqúlov «Týrkistan Respublikasynyng avtono-miyalylyghy turaly» bayandama jasady. Qyzu talqylaudan keyin Týrkistan Avtonomiyalyq Respublikasyn RSFSR Konstitusiyasynyng 2-shi babyna sәikes  Últtyq Kenes Respublikasy dep sanau jәne ózin-ózi biyleushi jergilikti týrki tildes halyqtardyng últtyq belgisine naqty týrde atalymdy sәikestendiru, yaghny «RSFSR Týrkistan Respub-likasy» degen ataudy «RSFSR Týrk Respublikasy» dep ózgertu qajettigi arnayy babta tújyrymdaldy. 

Sayasy óresi biyik naghyz últ qayratkeri retinde әreket etken Túrar Rysqúlovtyng jetekshiligimen osylay, bolishevizm jýrgizip otyrghan jana otarshyldyqqa tosqauyl qondyng naqty qadamy jasaldy. Alayda Týrkkomissiya búl sheshimderdi әuelde qoldaghanmen, artynsha qily tosqauyldar úiymdastyrdy. Aqyry Predsovnarkom Lenin Rysqúlovqa kommunist ýshin últtyq emes, taptyq kózqaras tәn boluy kerektigin úghyndyrdy. Degenmen shet aimaqta boy kórsetken tútastyq shoshyndyryp, serikterine Týrkistannyng etnografiyalyq qartasyn jasaudy, sosyn ólkeni «Ózbekiya, Týrikmeniya, Kirgiziya (yaghny Qazaqiya)» memlekettik birlikterine bólshekteudi tapsyrdy. Sol tapsyrmany oryndau orayynda 1924 jyly Orta Aziyada últtyq-memlekettik túrghyda jiktep-mejeleu nauqany jýrgizildi. 

Búl kezde Túrar Rysqúlov Týrkrespublikadan taghy da shettetilip, Kominternde istep jýrgen. Al onyng 1918–1919 jyldary asharshylyqpen kýresude bir joldan tabylghan, 1922 jyly Qazrespublikada tútqyndalghan Álihan Bókeyhanovqa birlesip arasha bolghan týrkistandyq ýzengilesi Súltanbek Qojanov respublikanyng sol  shaqtaghy basshylarynyng biri edi. Týrkatkom tóraghasynyng orynbasary, Týrkistan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining hatshysy, Resey Kompartiyasy Ortalyq komiyteti Ortaaziyalyq burosynyng mýshesi Súltanbek Qojanov. Ol mәskeulik kindik biylikting bastamashylyghymen qolgha alynghan nauqannyng astarynan kóneden kele jatqan «bólshektep al da, biyley ber!» qaghidasyn dәl angharyp, últ mýddesin kózdeytin óz úsynysyn 1924 jylghy 10 nauryzda ólkedegi jauapty qyzmetkerlerding mәskeulik ókilder qatysqan alghashqy mәjilisinde ortagha salghan. 

Súltanbek janasha mejelep-jikteuden búryn Orta Aziya respublikalaryn ekonomikalyq birlestikke úiystyrudy, ghasyrlar boyy aralas-qúralas túryp kele jatqan halyqtardyng tabighy qalyptasqan sharuashylyq ómirin jandy jerden keskilegendey kýige týsirmey, Ortaaziyalyq Federasiya qúrudy úsynghan. Orta Aziya Federasiyasyn qúru qajet degen ol. Federasiyagha birigip, sol arqyly Kenestik respublikalar odaghynyn  qúryltayshylary qataryna qosyludyng artyqshylyghyn dәleldegen. Ortaaziyalyq Federasiyada últtyq birlikterding damu dengeylerin tenestirip, kóterip alghannan son, derbes respublikalargha bólinu oryndy da, tiyimdi bolaryn aitqan. Búl úsynystarymen Súltanbek Qojanov Túrar Rysqúlovtyng jýzege aspay qalghan bastamasyn jana sayasy ahualda, janasha qoldaghan edi. Óitkeni ol da, sayasy óresi joghary naghyz últ qayratkeri retinde, tek ólke halyqtarynyng birligin joghaltpay, ózara qarym-qatynasyn nyghaytyp, arttyru arqyly ghana ortalyqtyng otarshyldyq ozbyrlyghynan saqtanugha, shynayy últtyq damu jolyna týsuge mýmkindik tuatynyn aiqyn payymdaghan. Súltanbek mejeleuge týbegeyli qarsy emes-tin, tek múny ólkedegi halyqtardyng ekonomikalyq damu dengeylerin kóterip, derbes ómirge dayyndap alghannan keyin ghana jasau kerek dep eseptegen. Onysy sol kezgi sayasat túrghysynan da, býgingi kózqaraspen qaraghanda da dúrys әri kemel qoghamdyq-sayasy oy bolatyn. 

Tarihtyng 1924 jylghy osy bir irge ajyratu ýderisi jazylghan betinen, sondaghy oryndalmay qalghan jobanyng sebep-saldarynan sabaq alghanymyzda,  sóitip 1991 jyly kenestik biylik ydyraghan tústa qúrylghan slavyan memleketteri birligimen Ýlken Týrkistan elderi bop birigip baryp teng dәrejeli qarym-qatynas jasau baghdaryn ústanghanymyzda, bәlkim, elimizding tiyimdirek damu jolyna týsui yqtimal edi. Últtyq mejeleu tarihyn zerdeley otyryp, Orta Aziya memleketterining qauymdastyghyn qúru arqyly búrynghy KSRO-nyng Europa bóligindegi birlestikpen mýmkindiginshe janasha baylanys qalyptastyrudy, bәlkim slavyan-týrki konfederativtik birligin qúrudy jýzege asyrghanda bolashaghy zor is bolar ma edi, qayter edi... Óitkeni Kenes Odaghynan jana ghana shyqqan, damu dengeyleri shamalas respublikalar ýshin ózara qauymdasyp, yqpaldastyq ornatu onay edi. El keleshegin shyn egemendik túrghysynan oilastyrudyng ghalamat mýmkindigi sol tәuelsizdik buy mastandyrghan shaqta tughany kýmәnsiz-tin. Biraq bolar is boldy, bizge endi tarihy belesterdi býgingi kýn túrghysynan paryqtaugha, sol kezenderdegi qayratkerlerimizding is-әreketterin tarihy túrghyda payymdap, әdil baghalaugha tyrysu ghana qaldy.  

Túrar Rysqúlovtyng Týrk Respublikasy men Týrk halyqtarynyng kompartiyasyn qúru jayyndaghy batyl әreketterin de, Súltanbek Qojanovtyng Orta Aziya memleketteri men Qazaqstannyng ekonomikalyq  odaghyn qúrugha jәne olardy Ortaaziyalyq Federasiyagha úiystyryp baryp, Sovettik Respublikalar Odaghynyng qúryltayshysy qataryna kiruge shaqyruyn da uaqytynda belgili kýshter jýzege asyrtpaghanmen, biz olardy sol kezgi sayasy oidyng kemel tuyndysy ispetti qabyldaymyz. 

Qazaqtyng osy qos adal perzentining kenestik platformada 1920 jәne 1924 jyldary últ mýddesin kózdep, týrki tútastyghy ýshin jýrgizgen kýresteri 1918 jyly qúlatylghan Týrkistan múhtariyaty (avtonomiyasy) ýkimetining premier-ministri, emigrasiyadaghy Mústafa Shoqaydyng Týrkistan halyqtarynyng birligin uaghyzdaghan oilarymen ýndesip jatqanyn atap aitu lәzim. Osy ýsh últtyq túlghanyng әrqaysysy da bizding tәuelsiz memleketimizding tarihyna esimderin altyn әriptermen jazyp qoigha әbden layyq. 

Biyl tughanyna 125 jyl toluy atap ótilip jatqan Túrar Rysqúlov, Súltanbek Qojanov syndy kenestik tamasha qos qayratker men keler jyly tughanyna 130 jyl bolatyn, kenestik reformalargha syny kózben qaraghan tútas týrki kósemi Mústafa Shoqaydyng últtyq memleket qúru mәselesine baylanysty tanytqan, damytqan qoghamdyq-sayasy oilary, eren is-әreketteri el mýddesine qyzmet etip jýrgen býgingi azamattarymyzdan bastap barlyq óskeleng jas úrpaghymyzgha ýlgi bolugha tiyis.  

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2321
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1785