Júma, 23 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110086. Jazylghandar — 105493. Qaytys bolghandar — 1796
Bilgenge marjan 8512 86 pikir 11 Jeltoqsan, 2019 saghat 13:34

Kenestik bilim turaly bes mif

1. «Kenestik bilim tegin boldy!»

Búl mifting kenestik pәterler turaly ertegilerimen tamyry birdey. Eng bastysy – KSRO-da esh dýnie tegin bolghan joq. Kenes ókimetining ózinde aqsha joq, tek azamattardyng aqshasy boldy. Olar búl qarajatty ókimet budjetine salyq týrinde alyp keldi.

Kenes odaghynyng adamy damyghan elderding azamattarynan erekshelendi. Óitkeni olar qansha jәne ne ýshin tóleytinin bilmeytin. Al salyqtar is jýzinde ýlken boldy jәne Kenes memleketining ómir sýruining jekelegen kezenderinde tapqan әr rubli ýshin 80-90 tiyngha deyin salyq salynghan.

Mysaly, júmysshy Pәlenbay aiyna 1000 rubli tabys tabatyn bolsa, ipoteka, balalargha arnalghan jaqsy mektep pen medisinalyq saqtandyrugha tóleytin qarjysynan bólek qaltasynda  500-600 rubli qaluy tiyis edi. Alayda, onyng qaltasynda bar bolghany 120 rubli qalatyn.

Sonymen qatar, stalindik jyldardaghy kenestik bilim de aqyly boldy. Jәne ol tek salyq týrinde ghana emes edi. 1940-1956 jyldary segizinshi, toghyzynshy jәne onynshy synyptarda oqu aqysy edәuir ósti. Zangha sәikes, barlyq joghary oqu oryndarynda oqu aqyly boldy.

2. «Kenes mektebi әlemdegi eng jaqsy mektep boldy!»

«Álemdegi eng ýzdik» kenestik mektepting miyfin ekige bólip qaraugha bolady. Birinshisi - mektep oqu orny retinde jәne әleumettik mekeme retindegi mektep. Ekinshisi mekteptegi bilim beru jýiesi. Kenestik mektep baghdarlamasy Resey imperiyasynda, onyng eng jaqsy gimnaziyalarynda jasalghan dep aitylady. Múnyng bәri bos sóz.

1920 jyldardyng orta shenine deyin (jәne keybir jerlerde sonyna deyin) – KSRO-da bilim salasyndaghy kýrdeli reformalar ýshin uaqyt ta, aqsha da bolmady. Sóitip, kenestik mektepter damuyn tejedi.

1930 jyldardyng basynan bastap eski bilim beru jýiesi tolyghymen búzyldy. Eski baghdarlama janasha oilaugha ýiretetin nysandardan, sonyng ishinde  mektepter men uniyversiytetterden alynyp tastaldy. (Ejelgi filosofiya, naqty әlem tarihy, ritorika, logika t.b.). Olardy marksistik jalghan ghylymmen almastyrdy. «Marksizm-leninizm» nemese «sayasy ekonomika» oqytyla bastady. Al gimnaziyalardyng eski múghalimderi sayasy lagerilerge qamaldy nemese júmystan shygharyldy.

Kenestik mektep - әleumettik institut degenge kelsek, әueli búl mәjbýrleu ortalyghyna úqsaytyn. Onda mәjbýrli týrde jattyghu jәne әskery baghynyshtylyqqa ýiretetin.

Múghalimder men diyrektorlardyng absolutti qúqyghy boldy. Olar kenes balalaryn tek baghynugha ýiretti. Sonymen qatar, ondaghy múghalimder qos kenestik moralidy, kommunizm múrattaryn ýiretetin. Al ózderi mýlde basqasha ómir sýretin.

3. «Kenes múghalimderi abyroymen ómir sýrdi!»

Búl «kenestik bilim beru jýiesi» turaly mifting taghy bir bóligi. Mifte - kenes múghalimderi óte jaqsy ómir sýrgen, barlyghyn tóley alatyn jәne qiyndyqtardy bilmeytin, deydi.

Sovet múghalimining ómiri turaly ne aitugha bolady? KSRO-nyng songhy jyldarynda múghalimder shamamen 120 rubli jalaqy aldy. Búl onsha kóp aqsha emes. IYә, sovet múghalimderi ashtyq sezinbedi. Biraq, qarapayym bir jihaz alu ýshin olargha birneshe jyl bolmasa da, birneshe ay kerek edi.

Al kýieui joq múghalimder óte nashar ómir sýrdi jәne artyq eshtenege qol jetkize almady. Shetelde demalu degen atymen bolghan joq. Tipti, KSRO-da múnday qyzmet kórsetu mýlde bolmaghan.

Sonymen qatar, sovet múghalimi mәjbýrli qyzmetshi bolghanyn aitu kerek. Akademiyalyq erkindik joq, mektep diyrektorynyng jәne bas múghalimning qúly boldy.

4. «Kenestik bilim sapaly boldy!»

Búl mifting eng manyzdy bóligi. Kenestik bilimning keremet sapaly bolyp, barlyghy oghan qyzghana da, qyzygha qaraytyn-mys...Múnyng bәri, әriyne, ertegi. Kenestik ertegi.

Kenestik gumanitarlyq bilim tolyghymen «marksizm-leninizm» jәne basqa da «izmder» siyaqty jalghan ghylymdardan túrdy. Tehnikalyq pәnder az boldy. Kenestik bilim adamdardy erkin oilaugha jәne sebeptik qatynastardy tabugha ýiretpedi.

Onyng sebebi de qarapayym. Shynymen bilimdi adam erte me, kesh pe býkil kenestik jýiening zandylyghyna kýmәnmen qaraugha mәjbýr bolatyn. Al búl kenestik biylik jýiesine mýlde qajet emes edi.

Sovettik uniyversiytetterde adamdargha qarapayym utilitarlyq daghdylar ýiretildi. Búl olargha әr týrli dengeydegi óndiristik operasiyalardy oryndaugha mýmkindik berdi. Biraq, erkin әri jan-jaqty oilaugha ýiretpedi.

5. «Kenestik bilim daghdarysy toqsanynshy jyldarda bastaldy!»

Keyde KSRO-nyng fanattary sovettik bilimning qúldyrauy Gorbachevting basqaruymen bastalghan, dep jylaydy. Al keybireuleri barlyq problemalar tek 1990-shy jyldary bastalghan deydi. KSRO-nyng osynday jankýierine 1970-shy jyldardaghy KSRO mektebining suretin kórsetsen, búl 1996 jyly «Gaydar býkil eldi tolyghymen talqandaghan kezde» týsirilgen dep aqtalghan bolady.

Shyn mәninde, kenestik bilim beru jýiesining problemalary әldeqayda erterek bastalghan edi. 1960-shy jyldary kóptegen tehnikalyq pәnder óte nashar oqytyldy. Jastar kedey auyldardan qalalargha qashty. Olar ýshin kóptegen mektepter ashyldy. Biraq, onda barlyq ghylym kóbinese tómen dengeyde oqytyldy. Sonymen qatar, kenestik oqytushylyq qúramdy janartuda da problemalar boldy. Kadrlardyng jetispeushiligi tuyndady. Jastar jalaqysy tómen, mashaqaty kóp múghalimdik júmysqa barugha qúlyqty bolmady. Sondyqtan da, zeynet jasyndaghy (70 jastan)múghalimder, әsirese әielder mektepte júmys istep jýrdi.

Sonymen qatar, shamamen 70-shy jyldardan bastap múghalimderding jalaqysy tómendey bastady. 1960 jyly múghalimderding jalaqysy saladaghy ortasha jalaqynyng 79%-yn qúrasa, 1985 jyly ol tek 63% boldy.

Ózderiniz kórip otyrghanday - «toqsanynshy jyldardaghy mektepterdin» problemalary, kadr jetispeushiligi, qart múghalimderding kóbeyui jәne bolmashy jalaqy problemasy KSRO-da bastaldy.

Kerimsal Júbatqanov,

Qazaq-Orys halyqaralyq uniyversiytetining dosenti, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz

86 pikir