Sәrsenbi, 18 Mamyr 2022
Janalyqtar 3084 0 pikir 29 Tamyz, 2011 saghat 09:57

KONSTITUSIYaGhA QARSY ÁREKETTER TOQTATYLSYN! (AShYQ HAT)

KONSTITUSIYaGhA QARSY ÁREKETTER TOQTATYLSYN!

QAZAQ HALQYNA

JÁNE

RESPUBLIKAMYZDY MEKENDEYTIN ÓZGE ÚLT ÓKILDERINE

Kóshirmesi:

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevqa

Qazaqstan Respublikasynyng Premier ministri K.Mәsimovke

Qazaqstan Respublikasynyng Parlament Senatynyng Tóraghasy Q.Mәmiyge

Qazaqstan Respublikasynyng Parlament Mәjilisining Tóraghasy O.Múhamedjanovqa

«15 jyldan beri memlekettik tildi ang da

ýirenip alatyn uaqyt boldy...»

Núrsúltan NAZARBAEV,

QR Preziydenti

«Aiygha namaz ýiretken - tayaq»

Halyq danalyghy

 

KONSTITUSIYaGhA QARSY ÁREKETTER TOQTATYLSYN!

QAZAQ HALQYNA

JÁNE

RESPUBLIKAMYZDY MEKENDEYTIN ÓZGE ÚLT ÓKILDERINE

Kóshirmesi:

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevqa

Qazaqstan Respublikasynyng Premier ministri K.Mәsimovke

Qazaqstan Respublikasynyng Parlament Senatynyng Tóraghasy Q.Mәmiyge

Qazaqstan Respublikasynyng Parlament Mәjilisining Tóraghasy O.Múhamedjanovqa

«15 jyldan beri memlekettik tildi ang da

ýirenip alatyn uaqyt boldy...»

Núrsúltan NAZARBAEV,

QR Preziydenti

«Aiygha namaz ýiretken - tayaq»

Halyq danalyghy

 

Tayauda QR Mәdeniyet ministrligi dayyndaghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasy baspasózde, internet betterinde jariyalandy. Atalmysh jobagha «Memlekettik organdargha memlekettik tilde jýginuge mindetti» degen norma engizilgen bolatyn. Alayda, osy Konstitusiyalyq normagha qarsy shyqqan reseylik jәne otandyq keybir orys tildi basylymdar «til tónkerisi», «memlekettik tónkeris» bolady dep ses kórsetip, aiqay-shu kóterdi.

Reseylik aqparat qúraldarynan seskengen QR Mәdeniyet ministrligi bolsa osy «Memlekettik organdargha memlekettik tilde jýginuge mindetti» degen normany jәne memlekettik tildi mindettegen ózge de baptardy zang jobasynan alyp tastady. Búl turaly QR Mәdeniyet viyse-ministri Gh.Telebaev «Megapoliys» gazetining 2011 jylghy 15 tamyzdaghy sanynda habarlady. «Memlekettik organdargha tek memlekettik tildegi ótinishpen jýginudi qarastyratyn norma zang jobasynan alynyp tastaldy. Aryz-shaghymdy tek memlekettik tilde qabyldau mәselesi bolmaghan jәne bolmaydy da. Til turaly zang óz qalpynan ózgermeytinine kepildik beremin!» - deydi viyse-ministr. Osynyng aldynda ghana Mәdeniyet ministrligining jauapty hatshysy Janat Qúrmanghaliyeva 2013 jyly býkil memlekettik qyzmetkerler memlekettik tilde sóileytinin batyl da, naqty mәlimdep: «Biz memlekettik tildi biludi mindetteudi aldymen ózimizden, memlekettik qyzmetkerlerden bastap jatyrmyz. Konstitusiyagha say, til turaly memlekettik baghdarlama jospary boyynsha solay boluy tiyis, oghan nege sonshama shu tudyru kerek?» - degen bolatyn.

Mәdeniyet ministrligi zang jobasyndaghy Memlekettik qyzmetkerlerding memlekettik tildi biluin mindettegen normagha qarsy Reseylik aqparat qúraldarynyng óre týregelui - Qazaqstannyng Tәuelsizdigin moyyndamau. Búl degenimiz, Reseyding Qazaqstandy ashyq basynuy, onyng ishki isterine tikeley aralasuy bolyp tabylady. Reseylik aqparat qúraldarynyng danghazasyna oray Qazaqstan Ýkimetining keri sheginui kónilge Qazaqstan Resey bodanyndaghy el me degen kýmәn úyalatady. Búl týrimizben erteng Qytay aqparat qúraly shu kóterse qytay tiline de basymdyq beretin shygharmyz? Eger Qazaqstan Tәuelsiz el bolsa memleket qyzmetkerlerinen memlekettik tildi talap etetin, býkilәlemdik qaghidagha say normany qayta engizui tiyis. Bizding memlekettik sayasatymyzgha, ishki isterimizge eshkimning aralasugha haqysy joq. Osy jerde Qazaqstannyng últtyq aqparat qauipsizdigin saqtau maqsatynda tiyisti sharalar jasaytyn uaqyt әldeqashan kelgenin aitugha tiyispiz!

Memlekettik til turaly zang qabyldau elimizding 22 jyldan beri asqan tózimdilikpen kýtip kele jatqan armany edi. Tәuelsizdik alghan 20 jylda resmy qújattar, kense tili, aqparat kenistigimiz, zandyq qújattar: sot is-qaghazdary, notariustar, ózge de kelisim-sharttar, senimhattar negizinen orys tilinde jýrgizilip kelgendigi eshkimge qúpiya emes. Qysqasy orys tili memlekettik tilding qyzmetin atqaryp keledi. Kýni býginige deyin aty bar da zaty joq memlekettik tilding ornyn toltyrudy eskergen Mәdeniyet ministrligining zang jobasyn «til tónkerisi» deu eshqanday shyndyqqa janaspaydy jәne qyp-qyzyl jala, ashyq arandatu!

Elimizdegi memlekettik tilge, memlekettik sayasatqa qarsy shyqqan azamattarymyz zang ayasynda jauapqa tartyluy tiyis. Mysaly, Qazaqstandyq Pravoslavtar odaghynyng Spgk.kz saytynda jaryq kórgen F.Miy­rog­lovtyng maqalasynda: «Orys azamattary múnday sheshimderge salqyn qaranyzdar. Ózderine (zandy) jaza bersin. Tilge qa­tys­ty kez kelgen jarlyq pen zandy kýle otyryp oqynyzdar, sebebi onyng barlyghy - fantastika auylynan tuylghan dýniye. Búrynghyday negizgi tilde, qúdiretti, úly orys tilinde sóileudi jәne jazudy jal­ghas­tyra berinder. Oghan tosqauyl qon esh­kimning qolynan kelmeydi...» - dep jazylghan. Mine, arandatushylyq! Qit etse «Reseyge kóship ketemiz» dep qorqytatyndar nege sol kórshi Reseydegi zang jobalaryn esepke almaydy? Memlekettik tilding ayasyn keneytuge baghyttalghan әrbir is-әreketke «nelizya speshiti!», «nado podhoditi krayne vzveshenno», «nujno vremya» degen syltaumen qarsylyq bildirude.

Jat eldik aqparat qúraldarynyng erkin taralyp, erkinsuining «jemisi» - Kókshetau qalasynan bastalghan «Narodnyy sbor», Býkilreseylik qoghamdyq qozghalys pen qazaqstandyq «Lad» slavyan qozghalysynyng últaralyq qatynasqa daq týsiretin imperialyq lentalar taratatyn aksiya ótkizui, «bizding otanymyz - Resey, preziydentimiz - Medvedev» dep kókip, kólikterine Resey jalauyn taghyp jýrui jәne ózge de antiymemlekettik minezderge baruy naghyz masqaralyq emes pe?

Memlekettik tilge, yaghny memlekettik mýddege qarsy shyqqan BAQ-tardyn, sayasatkerler men qayratkerlerdin, jeke túlghalardyn, úiymdar men partiyalardyng aty-jónderi atalyp, qatang aiyptaluy kerek bolatyn. Biraq biylik múnday shekten shyqqan óreskeldikke júmghan auzyn ashqan joq. Memlekettik BAQ (qay tilde bolsa da), әsirese orys tilindegi búqaralyq aqparat qúraldary memlekettik mýddeni qoldauy ne qoldamauy biylik tarapynan qatang qadaghalanuy qajet edi.

Nege memleketting aqshasyna shyghyp jatqan, nemese ýkimetten mol tender alatyn «Kazahstanskaya pravda», «Liyter», «Megapoliys», «Vremya», «Karavan», «Ekspress K», t.b. basylymdar men internet portaldar memlekettik til mýddesin auyzgha almaydy? Synaugha bar da qoldaugha joq. Memlekettik tilge qarsy shyghyp, arandatushylyq maqalalar basatyn «Megapoliys» sekildi basylymdardy qarjylandyrudan bas tartatyn kez әldeqashan jetti dep bilemiz.

Biz, әrqashanda respublikamyzdaghy barlyq etnostar tilining olardyng salt-sanasynyn, ruhany qúndylyqtarynyng saltanat qúruyn, órken jangyn qalaymyz. Sol yqylasymyz, talabymyz eshqashan ózgeriske týspek emes. Al, memlekettik til әli kýnge deyin, basqa elderdegidey bәrimizdi biriktiretin dara kýshke ainala almay keledi.

Osydan ýsh jyl búryn biylik Qazaqstan Halqy Assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasy arqyly elimizdi «Qazaqstandyq últqa» engizudi josparlady. «Qazaqstandyq últ» ózining negizin «amerikandyq últtan», yaghny kóp últtan bir últ jasau iydeyasynan alatyny belgili. «Qazaqstandyq últqa» ensek, býkil últtyq mýddeden maqúrym qalamyz. Ol kezde «Men qazaqpyn», «Men úighyrmyn», «Men oryspyn» dep aitsanyz, jauapqa tartylasyz. Biz, ziyaly qauym ókilderi, búl últsyzdandyru sharasyna týbegeyli qarsy túrdyq. Ashtyq jariyalamaqshy boldyq. Respublika boyynsha 4 mynnan astam adam bizben birge jatugha niyet bildirdi. Biylik amalsyzdan bizding talap-tilegimizge qúlaq asty. Qazaqstan Halqy Assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasynan «Qazaqstandyq últ» týbegeyli alynyp tastalyndy jәne oghan «Qazaqstannyng әrbir azamaty memlekettik tildi biluge mindetti» degen sóilem endirildi. Búl ziyaly qauym ókilderining demokratiya salasyndaghy eleuli jenisi edi. Osydan biraz uaqyt búryn biylik taghy da bolashaqta «qazaqstandyq últqa» kóshetinimizdi eskertti. Endi búrynghy teketires qaytadan bastalmaq pa?

Biz eshqashan, esh jerde qazaq tilin zorlyqpen ýiretudi jaqtaghan emespiz. Qazaq tili memlekettik mәrtebe iyelengen 1989 jyldyng 22-qyrkýieginen eseptesek, sodan beri 22 jyl uaqyt ótipti. Osy mereke qúrmetine oray biz jyl sayyn «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyn ótkizip kelemiz. Alayda, biylik búl sharagha óz qúzyryndaghy qyzmetkerler men júmysshylardy, jastardy jәne mektep oqushylaryn qatystyrmaugha kýsh salyp, teris kózqaras tanytumen keledi. Biyl memlekettik tildi qoldau aksiyasyn 25-qyrkýiek kýni saghat 11-de ótkizu josparlandy. Osy jyly biylik jyldaghy kózboyaushylyq minezin dogharyp, tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy qúrmetine ótkizilgeli túrghan búl asa manyzdy iste bizben birge bolady dep senemiz.

Ýkimet, yaghny Mәdeniyet ministrligi dayyndaghan zang jobasyndaghy bapty memleketting til sayasatyna qarsy qaydaghy bir «sarapshylardyn» óre týregelgenine bola jobadan alyp tastau - biylikting de solarmen ymyralas ekendigin baghamdatady. Nege memlekettik tildi 22 jyldan beri әdeyi ýirengisi kelmegen, tәuelsiz Qazaqstan memleketine ashyq qarsylyq tanytyp kele jatqan Marat Núrpeyis (býrkenshik at boluy da mýmkin) sekildi óz últyna qarsy shyqqan «zangerler» ýshin, Kramarenko sekildi «ladtyq» arandatushylar ýshin biz, yaghny tútas el, memlekettik mýddeden bas tartugha tiyispiz be?..

Biz Ýkimetting - Mәdeniyet ministrligining alghashqy zang jobasyn quattaymyz. Mәdeniyet ministrligi Konstitusiyanyng 7-baby men 93-babyn basshylyqqa alyp otyr. 93-bapta: Konstitusiyanyng 7-babyn jýzege asyru maqsatynda Ýkimet, jergilikti ókildi jәne atqarushy organdar, arnauly zangha sәikes, Qazaqstan Respublikasynyng barlyq azamattary memlekettik tildi erkin әri tegin mengerui ýshin qajetti úiymdastyrushylyq, materialdyq jәne tehnikalyq jaghdaydyng bәrin jasaugha mindetti, - dep aiqyn jazylghan.

Konstitusiyanyng 7-babynda «Memlekettik til - qazaq tili» dep badyrayyp jazylyp túrsa da, ekinshi tarmaghyndaghy «orys tili resmy týrde memlekettik tilmen teng qoldanylady» degen sóz - «resmy til» degendi bildirmeytinin jәne orys tili ekinshi memlekettik til bola almaytynyn Konstitusiyalyq Kenes dәleldep berse de, sol bir 7-baptyng ekinshi tarmaghy júrtty әli shatastyryp, orys tili zansyz memlekettik til rólin atqaryp kele jatyr. Sondyqtan Konstitusiyanyng 7-babynyng ekinshi tarmaghyn alyp tastau kerek. «15 jyldan beri memlekettik tildi ang da ýirenip alatyn uaqyt boldy» - dep Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ózining ashy shyndyqty jayyp salghany da orystildilerdi oilandyra almasa, ne shara?! Sonday-aq biz ýsh túghyrly til iydeyasynyng balabaqshadan bastap qoldanysqa enuine de týbegeyli qarsymyz. Múnday ýstirt qadam pedagogikalyq, psihologiyalyq zandylyqtargha qayshy. Mәselen, Japondarda bala 12 jasqa deyin tek óz ana tilinde tәrbiyelenip, óz ana tili quatyn boyyna sinirui qajet eken. Odan keyin jýz til ýirense de óz erki. Biz til ýirenude teledidardyng mýmkindigin paydalana almay kelemiz. Qazir respublikalyq telearnalardyng bәri derlik orys tiline qaytadan basymdyq bere bastady. Tildik qoldanys 50 de 50 bolsyn degen búrynghy ústanymgha da qol jetpey qaldy.

Bir sózben aitqanda memlekettik tilge qarsy tosqauyldardyng osylaysha qoyyla beruining basty sebebi - Memlekettik til turaly zannyng әli kýnge deyin qabyldanbauy. Soghan oray sayasy jәne qoghamdyq úiymdar men ziyaly qauym ókilderinen qúrylghan júmysshy toby «Memlekettik til turaly» zang jobasyn әzirleude. Zang jobasynyng qabyldanuyna biylik te mýddelilik tanytuy qajet.

Memlekettik til mýddesine oralar bolsaq, eng basty kemshilik basshylargha jýkteletini aiqyn. Búghan kezdesulerde kóbinese tek oryssha sóileytin, memlekettik tildi mensingisi kelmeytin, ýkimet otyrystaryn orys tilinde ótkizudi búljymas dәstýrge ainaldyrghan, ministrlikterdegi is-qaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizu baghdarlamasyn kórneu kózge iske asyrmay otyrghan biylik kinәli dep esepteymiz. Til baghdarlamasyn jasauda, til turaly zang jobalaryna týzetuler engizude tiyanaqtylyq pen tabandylyq tanytpaghan Mәdeniyet ministrligining bosandyghyna da qayranbyz!? Eger biylik tayau arada memlekettik tilding jaghdayyn týzetuge pәrmendi sharalar belgilep, ony iske asyrugha úiytqy bolmasa onda biz qatang sharalargha barugha dayyn ekendigimizdi eskertemiz.

Jogharyda kóterilgen mәselelerdi saralay kele biz, Qazaqstannyng sayasy partiyalary men qoghamdyq úiymdary, ziyaly qauym ókilderi Qazaqstan Ýkimetine, alghashqy kezekte, mynaday talaptar qoyamyz:

1. «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyna «2012 jyldan bastap birte-birte memlekettik organdarda tek memlekettik til paydalanylyp, is-qaghazdardy qazaq tilinde jýrgizilsin» degen norma qosylsyn;

2. QR Konstitusiyasynyng 7 babynyng orys tiline baylanysty ekinshi tarmaghy alynyp tastalsyn;

3. Qazaqstannyng keybir sayasy kýshteri men qoghamdyq úiymdarynyng qatysty-ryluymen jasalyp jatqan Memlekettik til turaly zang jobasy Parlamentting biylghy kýzgi sessiyasynda qaralyp, 2012 jylgha deyin qabyldanuy tiyis;

4. Bógde el jәne otandyq aqparat qúraldarynyng arandatushylyq maqalalary Tәuelsiz Qazaqstannyng ishki isine núqsan keltirushilik dep tanylsyn! Memlekettik jogharghy biylik organdary (Ýkimet) tarapynan múnday basylymdar qarjylandyrylmasyn. Qazaqstannyng Últtyq aqparat qauipsizdigin qamtamasyz etetin sharalar tez arada iske qosylsyn;

M.ShAHANOV, «Tәuelsizdikti qorghau» jәne Respublikalyq «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalystarynyng tóraghasy, Qazaqstannyng halyq jazushysy, Qyrghyzstannyng Halyq aqyny; Á.NÚRPEYISOV, Qazaqstannyng halyq jazushysy, KSRO memlekettik syilyghynyng laureaty; A. ÁShIMOV, KSRO jәne Qazaqstannyng Halyq әrtisi, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; T.KÁKIShEV, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor,Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri; Sh.MÚRTAZA, Qazaqstannyng halyq jazushysy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; S.QIRABAEV, akademiyk, filologiya ghylymdarynyng doktory; T.ÁUBÁKIROV, Kenes odaghynyng batyry, «Halyq Qaharmany», Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh gharyshker-úshqyshy; B.TÓLEGENOVA, Enbek Eri, KSRO halyq әrtisi; M.ÁLIMBAEV, Qazaqstannyng Halyq jazushysy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;D.ISABEKOV, jazushy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; R.SÁRSENBAY, qogham qayratkeri, «Jas Alash» gazetining bas redaktory;E.HASANGhALIYEV, Qazaqstannyng halyq әrtisi, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; Q.JÚMADILOV, Qazaqstannyng halyq jazushysy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;T.ÁBDIKÚLY, jazushy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;Gh.QABYShÚLY, jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi; T.MEDETBEK, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; J.TÚYaQBAY, «Azat» JSDP teng tóraghasy; B.ÁBILEV, «Azat» JSDP teng tóraghasy;Gh.ALDAMJAROV, Sayasatker; S.MÁMBETÁLIYN, «Ruhaniyat» Jasyldar partiyasy tóraghasy;A.PERUAShEV, «Aq jol» QDP tóraghasy; A.AYTALY, «Aq jol» QDP Aqyldastar alqasy tóraghasy; N.NÝSIPJANOV, Qazaqstan Respublikasynyng halyq әrtisi, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; M.QÚLKEN, jazushy, «Ólke» baspasy preziydentiQ.SÁRSEKEEV, «Qazaq» gazetining bas redaktory; S.QÚTTYQADAM, qogham qayratkeri; E.AYGhALIYÚLY, «Qazaqstan-Zaman» gazetining bas redaktory; M.TOQAShBAEV, «Preziydent jәne halyq» gazetining bas redaktory, QR Mәdeniyet qayratkeri;E.BÁPI, «Tasjarghan» gazetining bas oqyrmany; S.MÚHTARBEK, «Qazaqstan» gazetining bas redaktory; A.SARYM, sayasattanushy; D.QUAT, «Abay.kz» aqparattyq portalynyng bas redaktory; A. SOLDATBAY «masa.kz» iynetrnet gazetining shef-redaktory Ó.ÁBDIHALYQ, «Abay.kz» aqparattyq portalynyng shef-redaktory; Sh.QÚRAQBAY, «Pravda Kazahstana» gazeti qazaq redaksiyasy redaktory; J.QALYBAY, «Júldyzdar otbasy» jurnalynyng bas redaktory; Q.QÚRMANÁLI, Sh.Qaldayaqov atyndaghy әn festivali diyreksiyasynyng diyrektory, «Shәmshi» jurnalynyng bas redaktory;A.OSMAN, «Memlekettik tilge qúrmet» birlestigi tórayymy; K.HAN, «KOREY dostyq ortalyghynyn» viyse-preziydenti; H.GhABJALILOV, «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng preziydenti; M.TAYJAN, Bolathan Tayjan atyndaghy qordyng preziydenti, ekonomika ghylymdarynyng kandidaty; D.BABAMÚRATOV, «Bolashaq» respublikalyq jastar qozghalysynyng liyderi; S.BATYRShAÚLY, ekonomika ghylymdarynyng kandidaty, Astana qalalyq «Memlekettik til» respublikalyq qoghamdyq qozghalysynyng tóraghasy; M.BÓTEEV, «Allajar-qoldau» qoghamdyq qorynyng tóraghasy; S.SMATAEV, jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty; M.MYRZAHMETOV, Filologiya  ghylymynyn  doktory, professor,«Bauyrjantanu» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektoryQR Memlekettik syilyghynyng laureaty; S.GhABBASOV, jazushy, medisina jәne pedagogika ghylymdarynyng doktory,KSRO densaulyq saqtau isining ýzdigi; S.ELUBAY, jazushy, PEN-Klubynyng viyse-preziydenti; A.ÁLIM, aqyn, M.Maqataev atyndaghy syilyghynyng laureaty; Ó.AYTBAEV, Halyqaralyq Qazaq tili qoghamynyng tóraghasy, Últtyq ghylym Akademiyasynyng akademiygi; D.KÓShIM,«Últ taghdyry» birlestigi tóraghasy; Q.ISA, «Jas qazaq ýni» gazeti bas diyrektory, aqyn, halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, QR Mәdeniyet qayratkeri; «Aq jol» QDP Prezidiumy mýshesi; Q.BILÁL, jazushy, QR Mәdeniyet qayratkeri; IY.SAPARBAY, aqyn, «Tarlan-Platina» syilyghy laureaty, «Aq jol» partiyasy OK mýshesi; I.ISAEV, aqyn, «Aq jol» partiyasy OK mýshesi; S.TÚRGhYNBEKOV, aqyn, «Aq jol» partiyasy OK mýshesi; E.TÓREHANOV, Almaty qalalyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy; J.ÁKIM, sayasattanushy, biologiya ghylymdarynyng kandidaty; B.ERGhALIYEVA, Qazaqstannyng «Demokratiya jәne qúqyq» halyqaralyq tarihiy-qúqyq ortalyghynyng tórayymy; Á.QALAMBAEV, KSRO halyq aghartu isining ýzdigi, Saryaghash audanynyng qúrmetti azamaty; T.AYTPAYÚLY, jazushy, «Jyl on eki ai» balalar jurnalynyng bas redaktory; M.ASPANDIYaROVA, «Azat» JSDP prezidium mýshesi;Q.GhABDOLLA, «Júmadaghy jýzdesu» gazetining bas redaktory, Tirkeludegi «qazaq eli» qoghamdyq qozghalysynyng úiymdastyru tobynyng tóraghasy; Á.GhALI, sayasattanushy, tarih ghylymdarynyng doktory;B.SÁDUÚLY, «Jeltoqsan aqiqaty» qoghamdyq birlestigining tóraghasy;M.ABAGhAN, «Kenesary han» qoghamdyq qory tóraghasy; T.IRGEBAEV, «Qabanbay batyr» atyndaghy qordyng tóraghasy; K.QAPTAGhAY, «Halyq dabyly» qozghalysynyng tóraghasy;B.MERGENBAEV, «Amanat» qoghamdyq qorynyng tóraghasy; S.SEYITMAN, aqyn, Halyqaralyq «Shabyt» festivalining 1-dәrejeli laureaty; Sh.ÁBDIKÁRIMOV, aqyn, Qyzylorda qalalyq «Qogham TV» telearnasynyng tóraghasy; R.AYYPÚLY, «Jebeu» respublikalyq qoghamdyq birlestigining atqarushy diyrektory; S.SAPARGhALIY, «Júmysshylarmen men júmyssyzdar» odaghynyng tóraghasy; E.RAQYShEV, «Jas Úlan» kinostudiyasynyng diyrektory; J.KENEBAY, «Tanym» pikirsayys klubynyng jetekshisi; Ó.AQJIGIT, «Jas qazaq ýni» gazeti bólim redaktory; D.ELDESOV, «Jas qazaq ýni» gazeti bólim redaktory; G.QYSTAUBAEV, últ patrioty;J.AShUÚLY, Qazaqstan sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandar qauymdastyghynyng tóraghasy; J.MAMAY, «Ruh pen Til» klubynyng jetekshisi; I.IMANBAY, tәuelsiz jurnalist B.BÓTEEV, «Alash ýni» qoghamdyq birlestigi tóraghasy; Q.ÁBEN, «Allajar» filimining avtory jәne qongshy rejiyseri; I.BAYJANOV, Shymkent qalalyq «Tәuelsizdikti qorghau» HDQ úiymdastyru komiytetining tóraghasy; J.ShYMShYQOV, ekonomika ghylymdarynyng kandidaty; Ó.KENJEBEK, jurnalist, sayasy sholushy; A.KÓShERBAY, publisiyat, «Erkin internet ýshin» qozghalysynyng mýshesi; S.KENJEBAEV, filosofiya ghylymynyng doktory, professor; M.AHMETOVA, zeynetker, búrynghy QazKSR Ministrler Kenesi tóraghasynyng orynbasary; N.QANAFIYa, filologiya ghylymdarynyng kandidaty; M.KÝLÁShBEKÚLY, zeynetker,publisist; N.OShANBEKOV, qogham qayratkeri; J.DÁULET, sazger, QR Mәdeniyet qayratkeri; B.ÁBISh, jazushy, Gh.Mýsirepov atyndaghy syilyqtyng laureaty; B.ÁLQOJA, aqyn, T.Aybergenov atyndaghy syilyqtyng laureaty; E.KENEHAN, aqyn, T.Aybergenov atyndaghy syilyqtyng laureaty; O.QASYM, aqyn, Respublikalyq jyr-mýshәiralarynyng jýldegeri Q.AShANÚLY, jeke kәsipker; E.MÚQANGhALIYEV, zeynetker, ómirtanushy; M.ILYaSOVA, әnshi, QR enbek sinirgen әrtisi; B.SÁMEDINOVA, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen әrtisi; U.ÁBDIRAYYMOV, «Shanshar» teatrynyng diyrektory; Z.KÓPBOSYNÚLY, әnshi, kompozitor; Q.BOLMANOV, «Demeu» produserler men oryndaushylar Odaghynyng tóraghasy; K.SÚLTAN, әnshi, «Seriler» tobynyng mýshesi; J.ABZELBEKQYZY, «Saghym» toby...

Ashyq hatqa 138 adam qol qoydy. Qol qoy әli de jalghasuda

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1062