Dýisenbi, 19 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109508. Jazylghandar — 105030. Qaytys bolghandar — 1768
Birtuar 2289 3 pikir 9 Jeltoqsan, 2019 saghat 11:46

Jaydary jan edi...

(Estelik)

1963-jyldyng kókek aiy. S. M. Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiyteti jurnalshylar fakulitetining 2-kursynda syrttay oqitynmyn da, Óskemennen Almatygha jyldyq emtihandy tapsyrugha (sessiyagha) kelgenmin. «Gәzetting tehnikalyq kórkemdigi» degen pәnnen ýsh kýn dәris berip, tórtinshi kýni emtihan alghan Kәkimjan Qazybaev degen qaratory, orta boyly jigit -Almaty oblystyq «Jetisu» gәzeti redaktorynyng orynbasary - maghan qoykózi kýlimdey qarap: «Ghabbas joldas, eger anda-mynda asyghys sharuanyz bolmasa, meni syrtta tosa túrsanyz qaytedi?» - dedi.  Qúp kórdim. Qoyar baghasyn qoydy, endi ne «qúpiyasy» baryn kim bilsin. Maghan da dәrisinen tys eshtene dep kórmegen adamnyng úsynysyna tanyrqadym da qyzyqtym.

Syrtqa shyghyp, kurstastaryma ilespey, jalghyz qaldym. Kóp tostyrghan joq. Aqyryn ayandap, jymiyp keldi. Bizding Shyghys Qazaqstan oblystyq «Kommunizm tuy» gәzetining redaktory Múqan Ábughaliyevti jaqsy biletinin aitudan bastap, ózderining gәzeti jayynda biraz әngime shertip, sonsong maghan «qúda týsti». «Jetisugha» jauapty hatshynyng orynbasary bolugha qalay qaraytynymdy bilgisi kelipti. Men qazirde jauapty hatshynyng ózi ekenimdi, múndaghy orynbasarlyqtan ne útatynymdy bilmeymin degen synayda kýle jauap berdim. Kәkenning kóziri dayyn eken: múnda astana bar, әdeby orta bar, birer aidan keyin jauapty hatshynyng oryny da bosaydy degendi aitty. Berilgen tapsyrma boyynsha gәzet maketin óte jaqsy jasaghanyma qyzyqqanyn da jasyrmady. Kózirinin  dóp basqany «múnda әdeby orta bar» dep qalghany boldy. Almatygha, әdeby ortagha ansarym auyp-auyp qoyatyn, biraq astanada eshkimge kerek emesimdi bilip, «jeligimnin» jelkenin jelge kermey jýretinmin. Bir-eki felietonym, bir syqaq әngimem «Ara» jurnalyna shyqqan. Múndaghy myqtylargha onym da tang emes qoy. Endeshe...

Erteninde “Jetisu”, qaydasyn? “ – dep jortyp kele jatyr edim, Panfilov kóshesinen Sovet kóshesine búrylar búryshta Shәmshi Qaldayaqov pen Júmeken Nәjimedenovke kez boldym. Bir jyldan bergi kógenkóz tanystar shúrqyrasa tabystyq.

–Ghaba-Ghabeke, qaynyna úryn attanghan kýieushe qayda asyghyp  barasyn? – dedi Shәmshi, jaydary kýle sóilep. «Ghaba-Ghabeke» - menimen sóileskendegi sózsyralghysy edi).

–Oy, bir qyzyq bar! – dep qayda, nege ketip bara jatqanymdy bayandap berdim.

–Ghaba-Ghabeke, dúrys, Almatygha kelgening dúrys. Astananyng aty – astana. Ospanhangha sarbaz bolasyn, kitaptaryndy shygharasyn, – dep Shәmshi shyn quana qúptady.

–Dúrysy dúrys qoy, tek pәter jaghy qinap jýrmese, – dep Júmeken sabyr saqtay pikir qosty…

«Pәter degen mәselede bizding kómegimizge senuinizge bolmaydy, ol jaghyna úyattymyz, qyzmetkerlerimizding birazy pәtersiz jýr, qalalyq Sovet bizge ong kózimen qaramaydy, bir ret synaghanymyz bar edi, – degendi “Jetisu” gazetining redaktory Ábduәly Qaraghúlov birden aitqan. Kәkeng meni óz bólmesinde kóp kidirtpey, sol kisige alyp baryp tanystyrghan-dy. Ábekeng baysaldy adam eken, aqyryn sóileydi. Qysqasy: ýsheuimizding әngimemiz naqty kelisimsiz tәmәmdaldy. Ábeken: «Birer aida jauapty hatshy bolasyz, odan arghysyn taghyda kóremiz ghoy, perspektiva bar»,– dep toqtady. Men: «Oylanayyn, ýi-ishimmen aqyldasayyn, habarlasamyn, – dep shyqtym. Dәlizde Júmeken túr eken.

–IYә, Ghabekesi, qalay? – dedi ol, kózi jyltyray jymyndap. Menimen sózin «Ghabekesi» dep bastaytyn әdeti bar edi.

–“Qalayyn” ne? Ýi-ishimmen aqyldaspay ne dey alamyn? – dedim.

–Bizding jurnal da osy ýide, biraq mening bólmem onasha emes, ýsh kisi otyramyz, jýr, dalagha shyghayyq, saghan bir qyzyq aitayyn, – dedi Júmeken. Ol “Mәdeniyet jәne túrmys” jurnalynda bólim mengerushisi. Ekeuimiz syrtqa shyqtyq.

–IYә, ne aitasyn? – dedim.

–“Qazaq әdebiyeti” gazetining redaksiyasynda bir oryn bos kórinedi, sen, Ghabekesi, mynany qoy da, soghan bar! – dedi Júmeken.

–Men kelisip qoydym ghoy, – dedim, qalaysha olay degenimdi ózim de angharmay.

–Kelisip qoyghanyng qalay? “Ýi-ishimmen aqyldaspay ne dey alamyn”? degening qayda?

–Keletin shygharmyn dep oiladym da.

–Tәiir-ay, “kelisip qoydym ghoy” degening sol ma? – dep Júmeken aqyryn ghana kýldi de: – Ádebiyet gazetine barghanyng dúrys bolady, onda da jauapty hatshynyng kómekshisi kerek eken, jana anyqtap bildim, aptasyna bir ret shyghatyn gazet. Mәket-sәket degening – ózinning qolyn, syzy-y-yp otyrasyn. Ángimendi jazugha da uaqytyng jetedi, – dedi.

–Meni ne qylady olar? Men jazushy emespin ghoy? 

–Áy, Ghabekesi, baryp kórsenshi, tonyndy sheship almas. Bar, redaktory Nyghmet Ghabdullin degen jazushy, jaqsy adam, tura ózine baryp sóiles, men de sóileseyin.

–Júmeken, ei, sen qyzyq ekensin? – dedim shyn tandanyp.

–Ghabekesi, ei, sen de qyzyq ekensin, jan tynyshtyghyndy bilmeytin! – dep Júmeken qarymta qaytardy. Ýninen renish taby angharyldy.

–Jaraydy, baryp kóreyin, – dedim.

–Sóit, molodes! – dep Júmeken jaydarylana qaldy…

Jazushylar odaghynyng ghimaratyn alghash kórgende, 1962-jyldyng shilde aiynda: «auylymyzdaghy qariyalar jәne әjem aitqan ertegilerdegi han saraylary osynday bolghan shyghar» dep oilap, jarty kóshe mólsheri jetpey kidirip, syrtqy symbatyn kózimmen de, kónilimmen de  tamashalap, eriksiz tandanyp, biraz qarap túryp qalghanym әli esimde.

Endi, mine, sol ghajap ghimaratqa endim. Ádeby aptalyqtyng basshysyna barmaqshymyn. Redaksiyanyng ýshinshi qabatta ekenin súrap bildim. Alayda, qyzyq bolghanda, «men -pәlenmin!» dep oilasam da, jýregim tulap, qúlaghym shulap, mәrmәr satymen әreng kóterilip kelemin. Qabylday ma, joq pa? Qabyldasa, ne deuim kerek? Shynynda jaqsy adam ba, әlde... 

Syrtyna «Bas redaktordyng qabyldau bólmesi» degen tórt sózdi shaghyn taqtaysha ilingen jarma esikting jartysyn aqyryn ashyp: «Kiruge bola ma?» dedim. Ýstinde jazu mәshinkesi, telefon túrghan ýstel basynda otyrghan әiel jaryqshaqtau dauyspen: «Bolady, keliniyz!» dedi. Sәlemdestim. Betinde azdap qorasandaghy bar qoshqyl óndi kekse eken. Bireu-mireu quyp shygharday asygha sóilep: «Nyghmet aghayda bir júmysym bar edi, qabyldar ma eken, ol kisi bar ma?» dep edim, apekem jymidy da: «Kәzir aityp kiylәm» dep ong jaqtaghy esikke bettey bere aty-jónimdi, qaydan kelgenimdi shúqshiyp túryp súrady. Ayttym. Ol kirip ketti. Men tynysh qalmay, «tatarka eken ghoy» dep dolbarlap túrmyn. Apekem tez shyghyp, maghan qaramastan ýsteline bettep: «Bara bergiylә» dedi. «Qayta ber, qabyldamaydy», degeni siyaqtandy. Biraq esikting jartysyn ashyq qaldyrghany sonda barudy menzegeni dep bilip, ishtey «ya bismildә!» dep alyp, birdeneden qúr qalghysy kelmegen kisishe tez kirip bardym.

-Sәlemetsiz be, rúhsat pa eken?

-Rúhsat, keliniz! – Qarsy qabyrgha irgesindegi ýstel basynan týregelgen súnghaq boyly, úiysynqy shashty jigit basyn bir iyzep, ýstelining bergi jaghyna janay qoyylghan oryndyqty núsqady. Soghan taqaghanymda qolyn jymiya úsyndy: -Atynyz Ghabbas eken, bizde Júmabaev Ghabbas degen aqyn bar. Otyrynyz, búiymtayynyzdy aitynyz.

Ózi jazushy bolsa, ózi dәu redaktor bolsa, sirә, sóilesuge asyqpay biraz nyghyzdanyp otyratyn shyghar dep oilay jaqyndaghanmyn. Endi tipti kabiynetin sholugha múrsat bermey, sharuamdy jedel súraghany menen tezirek qútylghysy kelgeni bolmaghay. Bos oryngha osyndaghylar da talasyp jýrgen shyghar, oblystyng jurnalshysyna jol qayda?! Búiymtayymdy dereu bayan ettim. Kózirim - keshe Kәkimjan Qazybaev aitqan «әdeby orta bar». Keng mandayly Bas redaktor joldas arqaly oryndyghyna sәl shalqayynqyrap, basyn ong jaghyna sәl qisaytynqyrap otyrghan-dy. Qiyqsha kózi mening sózimdi tyndaghan kisining emes, basqa birdeneni oilap otyrghan kisining kózindey beytarap. Múrnynyng orta túsynda tyrtyqqa úqsastau belgi bar. Aytarymdy aqtaryp bolghanymda: «Týsinikti» dep aldy da, otbasymda kimderding baryn, ne isteytinderin, pәter jaghdayymdy, ailyq tabysymnyng mólsherin, t. b.  súrap bildi. Sodan son:

-Araqqa qalaysyz? – dep jymyng etti.

-Toy-tomalaqta auyz tiygenim bolmasa, onsha emespin.

-Shynynyz ba? – dep jymiya týsti.

-Bar-joq shynymdy aittym, senseniz de, senbeseniz de erkiniz. 

-Aylyq tabysynyz bizdegiden eki esege juyq kóp eken, biraq múnda, jaza bilgenge, qalamaqy tabar jer kóp, - dedi.

-Búiyrghany bolar.

-Týsinikti. Sizderde Rayymhanov Qayyrghazy degen jurnalist jigit bar.

-Ol kisi Marqakól audanynda mektep diyrektory.

-Gәzetterinizge jazyp túratyn shyghar? Biz kurstas bolghanbyz, «Leninshil jas» gәzetining redaksiyasynda qyzmettes te boldyq.

-Eshtene jazghan joq. Mektep sharuasynan qoly tiymeytin siyaqty.

-Biledi ekensiz ghoy?

-Bilem, - dedim. «Jezdem» dep aityp qoya jazdap, әiteuir, tilimdi tistep ýlgirdim. Kónil shirkin kók dónenning adymyn ashyrmaydy emes pe, eger búl kisi meni júmysqa ala qalsa, Qayrekenmen bir jolyqqanynda: «sening baldyzyng bolghan song aldym» dese, jezdekem: «mening bedelimmen ornalasqan bolatynsyn» dep bәldenetindi shygharmay ma?! Namys jaryqtyqtyn  bolghany qanday jaqsy edi!  

-Ghabbas joldas, týsinikti. «Qyzmetke alyndym» dey beriniz! - dep tez týregelip, qolyn úsyndy. – Qay kýnnen bastap kirise alasyz?

Tegi sasqalaqtap qalsam kerek, onyng úsynghan qolyn otyrghan qalpymda alyppyn. Anghara qoyyp, dereu úshyp túryp:

-Barysymen ótinish berip bosaymyn da kelem! – dedim. Ansary aughan oiynshyghyn alghan balasha kónildenip kettim bilem, Nyghang basyn qisayta,  kózi kýlimdey shalqayynqyrap jymidy da:

-Jaqsy. Qay kýni kelesiz - júmysqa alugha sol kýni búiryq jazylady. Sau bolynyz, habarlasynyz, - dedi. 

Keyin, «tonnyng ishki bauynday» bolyp jýrgenimizde, birde Nyghan: «Seni júmysqa aluyma Júmeken dosynnyng minezdemesi birinshi sebep boldy, - dep jymiydy da: - Áytkenmen, ózim de qumyn. Sening Shyghystan kelgenindi, familiyandy estigende Shәrbanu Qabyshevanyng bauyry ekenindi Qayyrghazy jayynda súraq berip bilip aldym. Jurfakta ýsheuimiz bir topta oqydyq, ekeuin qyzyltanau bolyp jýrip ýilendirgenbiz, men Qayyrghazygha kýieujoldas bolghanmyn» dep jaydarylana kýldi.   

...Apta ótti. «Kommunizm tuynan» әreng bosap, «Qazaq әdebiyetine» kelip jettim. Redaksiyanyng jauapty hatshysy aqyn, audarmashy Júmabaev Ghabbastyng qaramaghyna alyndym. «Qysqa Ghabbas», «úzyn Ghabbas», atanyp, dize qostyq...

Nyghannyng jaratylysy jaysang eken: peyili - keng dala, minezi - kóktem-jaz. Oryndy aqyl-keneske jomart, ashu-ayqaygha saran. «Suyqshayshyldargha» meyirimi, keshirimi joq. Bәrimizdi júmsaq sózimen-aq qayyryp ústaydy: gәzet materialdan әste taryqpaydy, uaqtyly shyghady, oqyrmanyna únaydy. Anau partiyalyq gәzetter «Úiymdastyra bilgen –útady» deytin taqyrypty jaqsy kóretin, sol siyaqty, Nyghang gәzetting ishki-syrtqy sharualaryn úiymdastyrugha sheber. Avtorlardyng bәri derlik: kórnekti aqyn-jazushylar, synshylar. Újymda ataqty qalamgerlermen kezdesip, jana shygharmalary haqynda pikir alysatyn dәstýr bar eken. Mysaly, Ghabit Mýsirepov «Qyrannyng әngimesi» dep atalghan tyng dýniyesin әkelip oqyp, izbasarlarynyng pikirine qúlaq asa  biraz qyrnap, gәzetke berip ketkeni esimde. 

«Nysanasyn taba adal peyilmen, kórkem tilmen jazylghan tegeuirindi, әdil  syn – gәzetting jany» deydi Nyghan. Bizge avtorlardan sony talap etudi mindetteydi de, bizden ózi sony talap etedi. Bizge izdenimpaz, batyl boludy, әdebiyet abyroyyn kimning bolsyn at-ataghynan joghary ústay biludi ýiretti. Oryndy syngha orynsyz narazy bolghandy mýlde qoldamaydy. Redaksiyanyng qyzmetkerlerin, әsirese «oqqa keudesin tosqan» synshylardy ýnemi qorghap otyrady. Dau tughyzuy mýmkin maqalalardy ózi múqiyat oqyp, artyq-auysyn rettep: «Saspandar. Stekeng aitqanday: «Nashe delo pravoe, my pobediym!» de aqyryn ghana kýledi. Qarqyldap qatty kýlmeytin. 

Syngha qarsy shabuyl qashanda qatty bolady. Nyghannyng kabiyneti keyde búrq-sarq qaynaghan tayqazangha ainalyp ketedi dersin, esiginde tynym joq: shabuylshylar  keledi, gýr-gýr, kýj-kýj sóileydi... 

Jazushylar odaghynyng basshylary men Nyghannyng kabiynetterining arasyna tóte jol salynghanday. Ol jolmen ary-beri tynymsyz jýretin «jolaushy» - Nyghan. Keyde maqala avtory da ilesedi. «Ne dep jatyr?» deymiz әrediginde. Kónilimiz kýptileu. Kýshtiler bir jerimen diyirmen tartady ghoy, Nyghang sol «diyirmenge» oida joqta «biday» bolyp ketpese eken dep tileymiz. Nyghan: «Áytse, kóyam!» dep qolyn siltey jymiyady. «Áytse, kóyam» - sózining salty. «Aqqa qúday jaq» qoy, shabuyldar shany kóp, mәni joq birdene bolyp tynady. 

Redaksiyanyng qalauymen Ghabdol Sylanov aghamyz әdeby til turaly maqala jazghanda da Nyghang eki ottyng ortasyna týsip shyqty. Tilge ústa Ghabdekenning býginde tilshiler kósh sonynda tezek terip jýr degen synayda syn aitqany ýshin. Qazaqtyng tilin tilshiler jasamaghanyn, tilshilerdi qazaq tili jasaghanyn moyyndaghysy joq «tilshi mamandar» Ghabdekendi jәne ony qoldap otyrghan gәzet basshysyn partiyanyng Ortalyq komiytetine dedektetip alyp baryp, bәlemderdi sorlatpaq boldy, biraq «armandaryna» jete almady. 

Nyghang keyde balaminezdenip ketedi. Qaysybirimiz júmysymyzdaghy keybir aghattyqty әjeptәuir әngime etuge kiriskende ol - joldas Bas redaktor ony tipti elemey qoya salady. Birde gәzetting basmaqalasy «qyzyq» qatemen shyqty: «Karl Marks pen Fridrih Engelisting enbekteri» degendegi «n» әrpi «n» bolyp, «b» әrpi týsip qalypty. Lezdemede («letuchka» deytinde) otyrghanbyz. Sholu jasaghan qyzmetkerimiz (Qajyqúmar Quandyqov) ony kәduilgidey seskene habarlady. Bәrimiz de aldymyzdaghy gәzetting sol jolyna ýnilip, sodan song bәrimiz de Bas redaktorgha baghjiya qaradyq. Áldekim: -Mynau qiyn eken, bireuler «sayasy qate» dep pәle qylyp jýrmese… - dep kýnk etti. Nyghan: - «Áytse, kóyam, basmaqalany kim oqidy deysin? – dep  kýldi. Biz de du kýldik… Aytqanday, basmaqalany eshkim oqymasa kerek, «b» әrpin izdegen saqqúlaq ta, salpanqúlaq ta bolmady.     

«Chinovniyk  qoy!». Nyghang keybir sәtte osylay deytin de, salqyn keyipte myrs etetin. Jaqtyrmaghandaghysy...

Ahmet Baytúrsynov bastaghan arystarymyzdy aqtau haqynda әngime kóterilip jatqan kez. Bizde Maghjan Júmabaevqa arnalghan bet dayyndaldy. Biraq jaryq kórmey qala berdi. Onyng naqty sebebin Nyghang «Qazaq әdebiyeti» gәzetining 2003-jylghy jeltoqsannyng 19-y kýngi sanynda «Liyteraturnaya gazetanyn» teris pikirlerin qúp almaytynymyzdy ashyq bildirdik» degen taqyryppen shyqqan maqalasynda bylaysha aitypty: «...Maghjan Júmabaev turaly Ánuar Álimjanov maqala jazyp, aqynnyng ólenderinen «Qazaq әdbiyetine» arnayy bet әzirlep, ol materialdy jariyalau ýshin iydeologiya bóliminen rúhsat súradyq. Olar qarsylyq qana bildirip qoyghan joq, jariyalaugha tiym saldy». Sadyqbek Adambekov aghamyz aitatynday, «mәs-s-s- ele qayda?!». Sodan bir ay shamasy búryn bizding bir «oqymystynyn»  mәskeulik әriptesimen birlesip jazghan, Maghjan Júmabaevty aqtaugha bóget pighyldaghy maqalalary «Liyteraturnaya gazetada» jariyalanyp, bizding aqyn-jazushylardyng oghan qarsy pikirleri «Qazaq әdebiyetinde» shyqqan. Qiyanatqa qashanda qarsy úshatyn Ánuar Maghjan Júmabaev shygharmashylyghy jóninde maqala jazyp, Nyghana gәzetting bir betin tútas arnaudy úsynypty. Biraq, amal ne, núrly oy noqaylyqqa tap boldy. «Jariyalaugha tiym salghan» bayaghy sekadaghy «chinovniyk» eken.

Jazushy Nyghannyng qalamyn qaljyrata bermeytin, sandy sapadan sadagha etetin bayypty jazushylyghy óz aldyna, jurnalshy Nyghang gәzet mýddesi   ýshin shapshang qimyldaytyn, әdebiyet janrlarynyng tynys-tirligine oray taqyrypty tanday biletin de, redaksiya qyzmetkerlerining solardy tez iygeruin, ol ýshin avtorlarmen til tabysa biluin talap etetin de qadaghalaytyn. Bizding oralymdy, izdenimpaz, taqyryptapqysh, batyl boluymyzdy qalaytyn. Qalap qana qoymay, jogharyda bayan etkenimdey, suyq tildi súq kózderden, qiyanatqa beyim qynyrlardan, syndy kórse jynyn kórgendey júlqynatyn «qyrypsalghyshtardan» qorghaytyn. Al bizding maqalalarymyzdy kýnbe-kýn tez oqityn da, tolynqyramay túrghan túsy bolsa: «osynyn, meninshe... myna bir jeri júqalau siyaqty» dep pikirin qysqa da núsqa etip aitatyn. Tez oqitynyn biletinim: bir jyl shamasy sekretariatta istedim. Qyzmetimning resmy aty - «Jýrip-túratyn tilshi», biraq jauapty hatshynyng orynbasary mindetin atqaramyn. Gәzetting kelesi sanyna baratyn material ataulyny uaqtyly týgendep, maket jasaymyn. Nyghang maqalany ózi alady da, ólenderdi «Ghabekeng oqysyn», «Iz-aghang oqysyn» deydi. Ghabbas Júmabaevtan keyin jauapty hatshy Iz-aghan, Iztay Mәmbetov, bolghan. Ekeui de - aqyn. 

Kezekti demalysyna shygharda, ne úzaq is-sapargha bararda, ne auruhanagha jatuyna tura kelgende Nyghang Bas redaktordyng mindetin uaqytsha atqarudy әdebiyet bólimimizding mengerushisi Sәken Jýnisovke jýkteytin, sebebi onyng bólimi – redaksiyanyng mandayaldy bólimi jәne Sәken - sol kezding ózinde tanymal jazushy. Al Sәkenning minezi qyzyq edi: sol kýnderi júmys retine oray basqa mekeme basshylarymen sóileskende: «Siz «Qazaq әdebiyeti» degen gәzetti oqityn shygharsyz, men sol gәzetting Bas redaktory Sәken Jýnisovpin» deydi, ne gәzet atynan resmy hat jazghanda  «Bas redaktor Sәken Jýnisov» dep qol qoyady. Ádeby gәzet-jurnaldarda qalyptasqan bir dәstýr – Bas redaktordyng aty-jóni, ol basqa qyzmetke auysyp ketip qalghanda bolmasa, songhy bettegi ornynda qozghausyz túratyny, onyng mindetin uaqytsha atqarushynyng aty-jóni eshqashan jazylmaytyny. Sәkenge bir kýni: «Múnyng ne? «Uaqytsha» degendi aitqyng kelmegen kýnde tym bolmasa «mindetin atqarushy» desenshi! Kimning Bas redaktor ekeni gәzette badyrayyp jazuly túr ghoy?» desem, ol qysyq kózi júmyla qy-qy-qylap kýlip: «Sony kim bayqaydy deysin?!» deydi. Nyghannyng «basmaqalany kim oqidy degenindey». Basqa jerlerdegi әngimelerde «Qazaq әdebiyeti» auyzgha alynghanda Sәken otyrsa – bitti, ol: «Men sonda Bas redaktor bolyp túrghanda» dep ilip alyp ketedi. Birde Jazushylar odaghy ghimaratynyng mәjilis zalyndaghy bir jiynda Nyghang ekeuimiz orta tústa qatar otyrdyq. Nyghannyng Bas redaktorlyqtan ózi ótinip bosap, Abay atyndaghy pedinstitutqa auysyp, kafedra mengerushisi bolghanyna ekinshi jyl-dy. Minberge Sәken shyqqan. Anqyldaq minezine say ekpindep sóilep túryp: «Men «Qazaq әdebiyeti» gәzetinde Bas redaktor bolyp istegende» dep Alataudan asyp-aq ketti. Nyghang maghan búrylynqyrap: «Qasqang siltedi, daua joq, ә?» dep kýbirlep, sylq-sylq kýldi. «Osylay sóileu osy Sәkenge qalayda jarasatyn  siyaqty», dep men de kýldim. «IYә, búghan bәri jarasady», dedi Nyghang rizashylyq raymen. 

Nyghannyng kimge bolsyn tipti qatty renjigen sәtining ózinde  suyq ýnmen sóilegenin kórgen joqpyn. Búrq-sarq etkenge ózine qatysy joqty aityp túrghan kisige qaraghanday bey-jay týrmen qarap otyratyn da, onyng «oghy tausylghanyn» kórgen son: «Boldynyz ba? Endi men aitayyn, sabyr saqtap tyndanyz», dep, jauabyn bayyppen bastaytyn.

Jigit bolyp tughan qyzday qayran Nyghan!        

Ghabbas Qabyshúly

Abai.kz

3 pikir