Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110684. Jazylghandar — 105766. Qaytys bolghandar — 1796
Ádebiyet 3926 2 pikir 25 Qarasha, 2019 saghat 11:30

U men uyldyryq

Povesten ýzindi  

... Kýn jylynyp, topyraqtyn  tony jibip, qúm jaghadaghy qanqighan qayyqtar birtindep sugha týse bastaghan kóktem aiynyng alghashqy júmasynda artynyp-tartynyp, «ou, men kele jatyrmyn ghoy, kýtip alsandarshy» demesten, jol talghamaytyn kóligimen Esbergen bayaghy qaqyra tamgha alqyn-júlqyn kóship keldi. Keldi de dereu iske kiristi. Qys boyy oty jaghylmaghan ýiding qamys qabyrghalary syz tartyp túrghan-dy. Sekseuilding tomaryn qalastyryp, eki kýn oshaq otyn óshirmedi. Shoyyn plitanyng bet sharpityn qyzuy ylghal bólmeni jyldam qúrghatty. Kereksiz zattardy syrtqa shygharyp, benzin qúiyp órtedi. Ishki esikting synghan topsasyn janalady. Qúm basqan terezelerdi erinbey-jalyqpay yjdahatpen tazalady.

Tosyn sybdyr estilse jalt qarasatyn auyl Esbergenning jyl qúsynday qayta oralghanyn nege kórmesin, nege sezbesin! Bir-birinen sýiinshi súramasa da «kýtkenimiz keldi ghoy» degendey, kózderi kýlimdep, eski qystau jaqqa iyekterin kóterip, kәdimgidey elendesip qalghan-dy. Qyzyq bolghanda súramanyz, ótken kýzding qara suyghynda әldekimge ókpelegendey bir kýnning ishinde shúghyl jinalyp, qaqyra tamdy syrtynan bekitip, qymbat motordy kezdeysoq mәshiynening jýk salghyshyna laqtyra salyp, qaladaghy meken-jayyna suyt attanyp ketken. Jasyratyny ne, onsyzda japyraghy jayqalyp túrmaghan tónirek tapa-tal týste qúiyn soghyp ótkendey birtýrli múnayyp, jetimsirep, sylq etip, kónilsiz kýige týsti de ketti. Áriyne, onyng bәri kózge birden battiyp kórinbes, degenmen jalghyz adamnyng da orny oisyrayyp, birnәrsening jetpey túrghandyghy anyq angharylyp túrdy... Ol kisi joqta shópketyshar birli-jarym atqaminerler búryn-sondy kezikpegen tosyndau minez kórsetti. Ýiding salyghy tólenbedi, sugha, elektr quatyna qaryzsyndar dep kempir-shaldardy qyspaqqa aludyng qajeti qansha edi. Býgin-erteng búl auyldan kóship ketse sóz bar ma, arghy kýni de kóretining sol... jýzderin kýn totyqtyrghan jәne ómiri birnәrseden qúrqalam-au dep asyqpay bayau qozghalatyn bayaghy jerlestering bolghan son, ol oghash qylyqtan ne tapty?! Búl súraqty tótesinen qoyatyn da, oghan tolyqqandy jauap beretin de jóni týzu pendeni keziktirseng kәnekey!

IYne úshynda otyrghanday ýnemi ýrkektep, eski ghimarattyng ertengilik esigin asharda da sausaqtary dirildep, kiltti әzer búraytyn әpendileu bir adam bolsa, ol sóz joq, poshta bastyq. Pensiyagha birer jyly qalghanda qiyan-shettegi eldi-mekende mynaday jyly oryn qayda?! Al sol jyly orynnan jyljyp ketuing de kózdi ashyp-júmghansha. Ózining de beyneti besbatpan. Mayly qasyqtay kisimen yldym-jyldym aralasugha kelgende baryp túrghan maqúrym. Ileri jyljugha moyny jar bermeydi. Áytpese, Esbergen әulie jýrdi ghoy osy auylda sharua tyndyrghansyp, ayaghyn alshan-alshang basyp. Onyng nemen ainalysqanyna bas auyrtqany ne?! Múnysyn tiri jan estimesin, búl ózi ashqan janalyq – balyqtyng jelbezegindegi kisini qartaytpaytyn týimedey dәrini tapqysh adamdy әulie demegende ne demeksin?! Áulie ghoy, әuliye! Qúrdastary ol dәrini qolgha qaytip týsirsek eken dep, týni boyy dónbekship, jyndanghan kisishe júldyzdy aspannan jәrdem tilep, auyzdarynyng suy qúridy. Ózine salsa, ol dәrige әuestigi shamaly. Ol dәrini ishken song jap-jas bop, eki iyqty júlyp jep, eki kózi alaryp, kimge tiyiserin bilmey elerip jýrudi de jýregi qalamaydy. Dәrisi bar bolsyn, qartaytpaytyn dәri nesin alghan!.. Qúday berip túrghan nesibeni auyzgha salyp, talmap jútudan da qúr qaldy ghoy búl sorly! Ózin óstip jerlese ghana tynysy keneyip, jýikesi jónge týsedi. Ou, júrt ne demeydi, júrttyng aitqanyna sense, әldeqashan aram qatar! «Esbergen shaqyrghan jerge barmay, oqtau jútqanday siresip jýretin erekshe jaratylghan adam!» Bәli, sóz bolghanyna! Óstip te kisi aljasady eken-au, ә?! Kelmese ózi vinovat... múnyng mindeti: «Elge kelgen qonaqsyz, bizding ýiding de sizge degen dastarqany jangly. Kesimdi uaqytyn aitynyz!» Mine, tildi týrtip túrghan bolar-bolmas bir auyz sózdi batyly baryp aita almaghan son, ózgesine ne joryq! Kelmese tipti alaqay! Ishim-jemge tekke shyghyndanbaydy. Teniz astynda dem almastan jýze beretin kisining de jýregi júmsaq bolugha tiyis qoy әsili! Sol júmsaq jýrek birde bolmasa birde, poshta bastyqqa da iyilip, iltipat tanytpas pa edi?! «Búl ózi tumysynan dúrys adam ghoy» dese, múnan artyq maqtau-marapatty qaydan tappaq?!  Gazet-jurnaldy mezgilinde jetkizip beretin edi demey-aq qoysyn. Bәrinen búryn әlgi teneuding qúdiret-kýshin aitsanshy! Poshta bastyq ózgelerdey emes,  syrttay bolsa da Esbergenmen az-kem aralasty ghoy. Sondyqtan múnyng ótinishining eskerusiz qaluy beker-di. Endigisining bәri kesh,  endigisining bәri – bәldu-bәldu bәri ótirik... Ýnemi ýrey men qorqynysh. Esbergen elmen aralasady, qúlashy ken. Bir kәdeli jiynnyng kele jaghynda: «Sol auyldaghy anau poshta bastyq qanday adam ózi?!» – deytin jýrdim-bardym aityla salatyn jýgirtpe sózding ózi-aq múnyng týbine jetedi. Anyq jetedi. Oqys soghylghan qonyraudan zәresi úshady. Audan shaqyrtsa, sharuanyng bitkeni.

Qalbalaqtap jýrip, poshtashy kelinshekti ertengi shayyn ishkizbesten dereu shaqyrtyp aldy. Qozy qaryn býlk-býlk: – Mening orynym kerek bolyp jýr me?

Jibek an-tan. Bastyghynyng әpendeligin týsine qoyady da qulyqqa kóshedi: – Sauatym shamaly, oqymagham...

–Oqu-shoqudyng qajeti joq búl aragha. Shoqparyng myqty bolsyn! – Poshtashy kelinshekting Esbergenning ýiine jii soghyp túratyndyghyn aragha tyqpalap, әldeneni týtindetkisi kelip oqtalghanymen, arygha bara almady. Qozy qarynnyng qozghalysy jyldam: – Shyda, qútylarsyng menen de...

–Ne deysiz, pensiyagha ma?

–IYә, pensiyagha... Al, әzirge... Álgi kisining poshtasyn jetkizip ber!

–Kimdi aitasyz?

–Esbergen degen әuliyege.

–Siz, sizge ne bolghan! Jengemizben úrysyp qalghannan sausyz ba? – Jibekting jýzine kýlki ýiirildi: – Ol kisi ótken aida kóship ketken.

–A...a. solay, solay de, men ony әli osynda jýrgen shyghar desem... Jә, bopty, bossyn. Sharshaghan shygharsyn, dem al! Kerek kezinde shaqyrtyp alamyn.

Esbergenning tóbe kórsetkenine bәrinen búryn qariyalar quanyshty. Qymbat dәri әzir qolgha týspese de, jasaryp ketkendey bir kýnning ishinde. Jýristeri qunaq, ynqyl-synqyl azayghan. Sandyq týbine jasyrghan azyn-aulaq tengesi bar týiinshekti balalardyng kózderin ala bere syrtynan sipap qoyady. Dayyn jýrgenderi abzal. Kónebógendegi eski qystaugha kýn sayyn ýlken ýmitpen kóz tigedi. Jaqsy habar jetkizgenderge sýiinshi dayyn.

Joghary synyp oqushylary auylgha Esbergen qayta kelipti degennen symday tartylyp, jónge týse qalghan. Birde-bir sabaqtan keshikpeydi. Seltenbay jýris pyshaq keskendey tiylghan, qyzdargha da jónsiz tiyisudi jón kórmeydi. Sypayy, salmaqty. Deni geografiya pәnin shúqshiyp oqidy. Esbergenning ómirbayanyn aishyqtaytyn ol jýrip ótken joldar: jer sharyndaghy múhittar men tenizder san týrli boyaularmen kartagha týsedi. Mektep múghalimderi de qulyqqa kóshken. Esbergen kele me, kelmey me, o jaghymen eseptespeydi: «Aghalaryng keler aida master-klass ótkizedi» dep auyzsha qúlaqtandyrudy apta sayyn jarnamalaydy. Búrynghy diyrektor auysqan. Ótken jolghy «kezdesudi» eske týsiretinder joqtyng qasy.

Týbit múrttylar mandaygha týsken shashty keyin serpiydi. Árbirining kókireginde mazdaghan bir-bir janartau. Kishi teniz jaghalauyna qonystanghan jataghan auyl – atameken  ómir boyy esten shyqpaytyn boytúmar. Úmytylmaydy. Búl – mәselening bir jaghy, ekinshisine kelgende júdyryqtay jýrek keudeni qaqyratyp, qús bolyp úshyp kete jazdaydy. Qúmdy ónirding keleshegi, kishi tenizding bolmashy bereke-baylyghy jer basyp jýrgen balyqshy qauymnyng býgingi úrpaghyna-aq búiyrsyn! Endigilerding órisi alysta, qiyal jetpeytin qiyrda. Jaghalaulyqtar ýlken tenizding de, kishi tenizding de qasiyeti men qasiretin túla boygha tolyq sinirgen. Tolqyn shayghan balghyn dene shyp-shymyr. Asau múhittar men tepkisi kýshti tenizderding týieórkesh tolqyndarymen aiqasqa týsuge tas-týiin dayyn. Dýnie alasapyran, kýn sayynghy ózgeristerding úshtyghyna shygha almaysyn. Býgin birin baghyndyrsan, erteng ekinshisi. Qúddy aidyn tósindegi ala qúiyn teniz minezinen aumaydy. Teniz minezdi jigit bolsan, kәne, múhittaghy dýley dauyldan qinalmay aman ót. Múhit – ómirlik synaq. Osy synaqtan sýrinbey ótseng azamatsyn! Múhit tolqyndary tiri jandy ayamaydy. Shyda, shydamasang aghash janqasy tәrizdi jaghalaugha laqtyryp ketedi. Odan qaytyp qatargha qosyluyng ekitalay. Dýnie ózgerisinde esep joq. Júmyr jerding kez-kelgen nýktesi eger sen jan-jaqty jetilgen nar túlghaly, namysshyl azamat bolsan... jatsynbastan qúshaghyna qysugha әzir...

Esbergen aghaydyng sheberlik sabaghynda ortagha tastalar әngimening ózegi osyghan úqsas bolar dep topshylaydy kópshiligi. Álem adamy atanghan Esbergenning osy auyldan shyqqany qanday maqtanysh!.. Siz aman jýriniz Esbergen agha!..

Esbergenning jol talghamaytyn kóligin alghash kórgenderding biri Jibek edi. Túla boyy kýiip-jandy. Nege býitkenin ózi de týsinbedi. Sebepsizden- sebepsiz ýige bir kirip, bir shyqty. Kishkentayy qynqyldap jylay bergen song onyng da amalyn tapty. Shkaftaghy tas kәmpitting bir talyn qolyna ústatqan. Jym boldy. Bereke tapqyr-au, basqasy basqa, al myna qylyghyna ne dersin?! Kórshiden kóje qatyqqa dep súrap alghan bir tostaghan sýtti tasytyp aldy. Sýtting tógilgeni qaybir jaqsylyq. Kýiikting iyisi juyq manda tarqamady.

Mektepten kelgen ýlken qyzy gýldi kóilegin kiyip, shashyn tarap, aina aldynda sәndenip túrghan sheshesin kórgende tandanyspen demin ishke әzer jútty.

–Ásemkýlding tughan kýnine barasyz ba?

–Ásemkýli kim? – Jorta bilmegensidi. Juandanghan bóksesi jaryp jiberetindey tarylghan kóilekting etegin әldeneshe tómen tartqylady. Aynagha qarap shyr ainaldy. Ásemkýli auyl shetinde túratyn jamaaghayyn tuysy. Ótkende azdap jýz shayysyp qalghan. Joq, jynyn keltirip, jer astynan shyqqanday kisimsigeni. Múnyng kýieui onyng bayyn әdeyi mas qylyp ketipti-mis. Jinauly kórpe-jastyq arasyna tyqqan tengeni qalay tauyp alghan. Qoldarynda aqsha izdeytin qúraldary bar ma? Tyrtyndap balalardyng kýzgi oqugha barar kiyimderi ýshin jinaghan. Tap býgin Ásemkýl týgil әkesi shaqyrsa da barayyn dep túrghan niyeti joq.

–Jarasa ma?

–? – Qyzy ýndemedi. Maqúldaghanday әntek qana iyghyn qozghady. Ol kóilekten ózi de ýmitti-tin. Boyjetti. «Zauyt diyrektorlarynyng qyzdaryna elikteme. Ónsheng shópjelkelerdi qaytesin. Odan sabaghyndy oqy» dep aqylgóisiydi sheshesi. Búlar aqyl aitugha sheber ghoy. Kóilegi qúryghyr jyrtylyp-aq ketsin, endi búghan da bәribir.

–Tamaq tonazytqyshta, jylytyp ish. – Sheshesine shynymen ne kóringen, a?! Bir týrli ghoy ózi, bir týrli. Búryn týstik asty ózi әzirlep, ýidegilerge tendey bólip beretin. Tórgi bólmeden әkesining mingirlegen dauysy estildi.

–Basyng auyrsa ishinkire, – dedi sheshesi aina aldynan úzamaghan kýii. Osyndaylardyng úzaq ómir sýretindigine qayran.

–Týndegiden birnәrse qaldy ma? Jylytpa ishsem, jaghdayym jaqsarar ma edi?

–Jylytpany týsinde ishersin.

–Qalay? Meni tiriley óltireyin dep pe en?

–Ólmegende neng qaldy?! – Eki býiirin tayanyp, esik kózinde taltayyp túr.

–Bәli, biyge barmaqpysyn? – Kózi kirtiygen kýieui sәndenip alghan әieline tiktelip moyyn búrdy. – Shyghararsyn...

–Balalargha bas-kóz bol. Meni izdeme. Júmys bastan asady. Aydyng sony, atshot. Estip túrmysyn?! – Dauys ekpinin kýsheytti.

Poshtagha gazet-jurnal әketu ýshin emes, kóz qylu ýshin sogha saldy. Esbergenning atyna jazylghandardy әketuge arba kerek. Tau bop ýiilgenderdi bәribir oqymaydy. Manay úiqydan jana oyanghanday typ-tynysh. Jaghalaudan qayyq jóndep jýrgen әldekimderding súlbasy qarauytady. Erteng balyq aulau mausymy bastalghanda jan múryn úshyna tireledi. Qys boyy qanyrap túrghan zauyttar ýirenshikti tirligine bayau kirisedi. Ázirge balyqshylardyng bәrine birdey balyq aulaugha rúqsat berilmeydi. Uyldyryq shashu qatang baqylauda. Jazatayym uyldyryq shashu kezindegi jarlyqty qystyrmay, janbyr-janbyrdyng arasymen búqpantaylap, aman qútylarmyn degen esekdәmemen balyq sorpasyn ishkisi kep, qyzylsyrap jýrgender ústalsa, aiyppúlding mólsheri jyl boyghy jarty tabysqa ten. Oghan tәuekel etetinder shamaly. Degenmen birli-jarymy tabylmay qalmas. Oghan deyin qol qusyryp qarap otyrugha basshylar da maza bermeydi: – Qayyqty mayladyng ba? Au-qúraldy әzirleding be? Alghashqy aidyng josparyn úmytqan joqpysyn?!..

Jospardy úmytyp óle almay jýrgen kim bar. Últany maylanghan qayyq tikeley týsetin kýn sәulesine qúshtar. Qaramay birden qatyp ketpese, erteng sanalau tauyp, su shyghyp ketui kәdik. Balyqshylardyng deni nauryzdyng eki-ýsh júmasyn amalsyz kýtedi. Myna jýrgender qúsúiqyly shydamsyzdar. Zauyttardyng sorayghan qanyltyr múrjalarynan ýzdik-sozdyq týtin budaqtaydy. Balyq ystaytyn sehtar әzirlikti óstip bastaydy. Kelesi aida dayyn ónimdi әketuge kelgen mәshiyneler qaqpa aldynda kezektesip túrghanda, týstik asty asyqpay ishetin jaghday tusa?!.. Tisti balyqtyng ishin jaryp, qong etin bólek, tóstigin bólek aiyryp, ótkir pyshaqtyng jýzin qayta-qayta qayrap bel jazbaytyn әielderding bir-birimen amandyq-saulyq súrasugha da uaqyttary tapshy.

Jibek Kónebógen qystaghyna turalap aparatyn kýre joldan qiys búrylyp, úrlyq jasaghanday qúm tóbelerding arasymen jayau jýrgendi jón kórdi. Tiri jannyng kózine týsuden qashqaqtaydy. Ósek órtten jaman. Onyng ber jaghynda, ilbip ilgeri jyljyghan ayaghy ghana. Al jýrekting alabóten búlqynysyn aitpanyz! Sýigenimen alghash jýzdesuge kele jatqan boyjetkenning qaytip hal keshetindigi tap qazir esinde joq. Onday kýidi bastan keshti me, keshpedi me, o jaghyn da tap basyp aita almaydy. Jýrekting alasapyran qan ainalysy bas sýiekti qaq aiyryp, midyng tu-talaqayyn shygharatynnan әri. Bәli, Jibek shynymen jyndanghan shyghar. Ýili-barandy, aqyl toqtatqan, jaqsy-jamandy aiyra biletin kertaqta úrghashynyng búl jeligui qay jeligu?! Masqara! Mahabbat, múnyng aty mahabbat deuge ózin qansha qinasa da, auzy barmady. Álde erkektik boryshty basy býtin úmytqanday, janynda kýiip-janyp әiel jatqandyghyn qaperge almay, auzyna jýz gram araq tiyse kónili kók tirep, izinshe әnge basyp, artynan qor etip úiyqtap ketetin maskýnem kýieuding kózin baqyraytyp qoyyp, ósh alghysy kelgen әreket pe?! Nesin jasyrady, erkekting iyisine ólerdey ansary aughan. Boyyn bughan essiz qúshtarlyqtyng emi qayda?! Reti kelse er adamnyng auyr salmaghyna janshylyp, júlyn-jýiesin, on eki mýshesin erkine jiberip, ol kerek qylghan qimyl-әreketting qandayyna da qarsylyq jasamay, bir raqattyng jolyna jalghan namys, úyat-ayatyndy da qúrbandyqqa shalyp, armansyz aghyl-tegil terlegisi keledi. Jә-jә, osy qylyghyn jerden alyp, jerge salyp, Jibekti kýstanalaytyndar da tabylar! Jazghyrsyn, myng jerden jazghyrsyn! Myng mәrte dýrelese de arqasy dayyn.  Ayna aldynda balanyng basynday audarylyp-tónkerilgen qos anaryn uystap túrady da, kózin syghyp teris ainalady. Tu biyedey tolysa bastaghan dene bylq-sylyq. Balyq alugha kelgen biznesmenderdiki  byqsyghan baqay esep. Balyqpen baylanysy joqtargha jolamaydy. Balyqshylardyng baysyz otyrghan baldyzdary bolsa, solay qaray jylystaydy. Birer shampandy qoltyqtaryna qysyp, týn aua jaghalaudaghy júmysshylar jataqhanasynyng temeki iyisi sasyghan ys bólmesinen tabylady. Jibekting onday-onday nemketti oljagha jem bolghysy kelmeydi. Áldekimderding kózine týsip qaldym ba dep, qaranghy quystargha boy jasyryp, birdeme boldy ma, bolmady ma, onysyn da anyq bile almay, dambalynyng yshqyr bauyn jolay baylap, zytyp bara jatatyndardy itting etinen jek kóredi. Ondaylardy elemeydi, ondaylardyng toyat tapqandaryna da kýmәndi.

Al Esbergenning túlgha-bitimin aitpanyz! Man-mang basqan jýris-túrysy qanday! Kóz janarynan ot úshqyndaydy. Qiystap qaraghanynyng ózi kóterilip-basylghan kókiregindi órtep jibere jazdaydy. Qabaghy sústy, suyq. Jasy kelse de bir úrghashynyng jeligin basugha myqshege. Jibekke keregi de osynday erkek! Ýstinen ter emes, qymbat әtirding iyisi anqidy. Bara salysymen kópten kórinbediniz ghoy dep, bas-kózge qaramastan moyyngha asyla kete me?! Sizge ólerdey ghashyq bolghanymdy bilseniz... degendi qaytip jetkizedi? Kez-kelgenmen til tabysugha shaban, әr sózin satyp bergendey úzaq ýnsizdikten song ghana dýnk ete qalatyn Esbergen múnyng erkeksiregen erkeligin elemey, úsynghan qolyn qaghyp jiberse qaytpek? A...a? O jaghyn qaperge almay erkek iyisine elitip, tiyesili sybaghadan qúr qalatynday qos ókpesin qolyna alyp, jýgirip kele jatqany qalay? Kilt toqtady. Jynghyl bútaghynyng týbindegi qújynaghan qúmyrsqanyng iyleuine kózi týsti de, sol túrghan jerge tize býkti.

Kýn rayy jyly. Qúrtqashashtyng sabaghy jasyldanyp, endi-endi boy tiktey bastaghan. Jabayy jiydening juandau bútaghyna úya salu qamyna kirisken shymshyq torghaylar bóten adamnyng tosynnan tóbe kórsetkenine bolar-bolmas qynjylys bildirgendey, ashylau ýnmen ýzdiksiz shyqylyqtaydy. Qúm suyrghan ólkening de kóktem uaghyndaghy ótkinshi jauynday sirkirep ótetin óz qyzyghy ózimen. Jaghalau qan sasidy. Shaghala men qarghanyng qúdaylary berip qalatyny osy tús. Uyldyryq shashugha shyqqan sazan balyqtyng jaghdayy belgili. Janúshyryp qúmdauyt jerge bauyryn tósegen kýy uyldyryq shashqansha ólermendikpen ilgeri qaray  jyljy beredi, jyljy beredi. Ilgerisi – qara qúrlyq. Qaytyp sugha týse me, týspey me, oghan bas auyrtatyndar shamaly. Shanyshqygha ilikkenderi qazan qaynatugha sep. Sugha jetpey jelkesi qiylatyndar qara qargha men shaghalanyng jemtigi. Tónirekti bastaryna kóterip, hanbazardyng qyzyghyna batqanday shanqyldaytyndar da solar. Týnemelikke qaray jemtikke kirpisheshen iye.

Ornynan úshyp týrgelgen Jibek Esbergenmen qalay jýzdesuding jospar-aylasyn oilap kele jatyr. Qinalatyn týgi joq, jolyghyspay jýrgen kisi emes.

–Keletindiginizdi aldyn ala habarlamadynyz, ýiding ishin tazalap, terezelerdi ainaday jaltyratyp qoyar em, – dep qamqorsidy Jibek.

–Keregi joq, keregi joq, әzir óz kýnimdi ózim kóretindey kýshim bar. – Esbergenning jauaby da Jibekting kókireginde sayrap túr.

–Degenmen, erkek adamnyng ýy tirligimen býkshendep jýrgeni... – Jibekting ózimshil niyeti anyq angharylady.

–Osy kóniline de raqmet, qalqam! – Esbergen sәl synghanday ray bayqatady. «Sizdi kim shaqyrdy, nege keldiniz?!» de búrynghysha dýrse qoya berse, Jibekting de jýni jyghylyp qalmas pa?!

Osynday dialogtyng bolaryna senim bildirgen Jibek qamys ýiding esigindegi qara qúlypty kórip, qalt túryp qaldy.

HHH

Búlay bolaryn kim bilgen. Balyqtyng uyldyryq shashar mezgilindegi jan alyp, jan berisken tirligin kóz aldyna oisha elestetkeni bolmasa, әli de kóp nәrseden beyhabar ekendigin osy joly anghardy. Jәne osylay qaray shygharda ortalyq teledidardyng basshylary ýige arnayy búrylyp, kópten orynday almay jýrgen arman-maqsattaryn da aqyldasu ýshin ortagha salghan. «Siz, sizden basqanyng qolynan kelmeydi, osyghan shynttap kirisinizshi!» dep birden búiryqty búrq etkizbese de, Esbergennen kóp ýmit kýtetindikterin  ә degennen bayqatqan. Aldymen Esbergenning su astyna sýnguden әlemdik rekord janartqanyn, talay múhittar men tenizderding týbine batqan kemelerding qazyna-baylyghyn memleket iygiligine asyru jolynda janqiyarlyq erlik isterding basy-qasynda jýrgendigin, sonyng arqasynda tanghajayyp ataq-abyroy iyelengendigin jәne soghan qaramay «men sonday adammyn» demesten qarapayym ómir sýrgendigin... әlgilerding eski hissanyng týiinin tarqatqanday, týnning bir uaghyna deyin armansyz jyrlaghany. Shau tarta bastaghandyqtyng belgisi me, әlde qúlaqqa jaghymdy termedey estilgen әuen-sózding buyna balqydy ma, әnsheyinde ózi turaly maqtau aitylsa ýn-týnsiz ornynan túryp jýre beretin Esbergenning olay-bylay qimyldaugha shamasy kelmedi. Ásili, shamasyn keltirmegen basty sebep ol emes-ti. Búiymtaydyng ón boyynan izgilikting iyirimi esedi, bir kezde ózi de qiyaldaghan, keyin alaghay da búlaghay qareketterding qamymen jýrip úmytqan, ne úmyttyrugha kinәlini alystan izdemeytin Esbergen de bir jelpinip qaldy. Mynalardyng osal tústy tap basuyn qaranyz! Esbergenning oiyn da oqyp qoyghanday. Tura ondyqqa dóp tiygizedi. Ótken ómirden qalghany qúr estelik... Estelikti qashanghy sýireleysin. Key tústary eskirip, kóneredi. Onysyn janalap, arasyna azdap «túzdyq» qosyp, jútyndyryp jiberuge Esbergenning sheberligi jetimsiz. Amaly qaysy, aqyrynda barmaghyn tisteleydi. Keybir antúrghandar aitqanyna senimsizdik tanytyp, bastaryn shayqasa: «ói, әkennin!» dep shapalaqpen jaqtan tartyp jiberuge endi Esbergenning qoly kótertpeydi. Ekinshi jaghynan – úyat. Ardaqtap alaqangha salghan aqsaqaldyng úshqalaq minez tanytuy qaybir adamshylyq. Aqsaqaldyqqa әriyne, әzir asyqpaydy. Dese de kópting auzyn qaytip jabady.

Qazirgi zaman estelikten góri naqpa-naq, qolgha ústaytyn shyndyqqa qúshtar. Al kezinde әlgi әlemdi auzyna qaratqan siniri shyqqan aryq shal Jak Kusto sekildi jýrgen jolyn kinolentasyna jaza berse, Esbergen de kezdesuge shaqyrghanda sonysyn ekrangha shygharyp, ózi shetteu búryshta elding yqylas-peyilin andyp, beyqam otyrmas pa edi?! Eh, ótting dýnie qúrbeker!..

Ishin úrayyn, ishkisi keldi sol jaysandarmen. Múz salghan viskiyden biraz úrttady. Basy dyn-dyn... «dýniyeden týniletindey eshnәrse bolghan joq...»,  «sizding qúrattay shymyr densaushylyghynyzben tenesetinder siyrek...», «siz әli de bir qyzdy molynan qartaytasyz...»,  «qyzyq bolsyn, kóre almaytyndar kýiinip túz jalasyn, bireuden balpanaqtay úl tudyrynyzshy, agha!..»

–Sender nemene, meni mas bolyp qaldygha sanaymysyndar? – Esbergen  izinshe silkinip boy tiktedi: – Kәne, negizgi sharualaryna kóshinder! Ýndemegenge, basqa sekirmekshisinder ghoy, týge!..

Qonaqtardyng auyzdaryna qúm qúiylghan, ýnderi mingir-mingir.

–Siz, sizdey adam siyrek.

–Aytylghan. Qaytalau. Óz shamamdy ózim bilemin.

–Bilseniz, sizding de nemereleriniz ósip keledi.

–Nemerelerdi nege qystyrasyng búl aragha?

–Sol ghoy...

–Ne sol?

–Býgingi balabaqshadaghy barlyq býldirshinder sizding nemereleriniz!

–Al?

–Sol ghoy... solardyng televizordan ne kóretindigin bilesiz be? Ónkey shetelding baldyr-batpaq filimsymaqtary.

–Ou, oghan mening qatysym qansha?

–Sәl toqtanyzshy, tabighaty túnyp túrghan elmiz degende kenirdegimizdi kókke sozamyz. Qayda sol tamyljyghan tabighat?!

–Ony ekologtardan súrandar.

–Toqtanyzshy! Siz keshegi Aral, býgingi kishi tenizding janashyr qamqorshysysyz.

–Ony kim aitty?

–Bilemiz ghoy, bilemiz! Siz bizdi de birdeme biletinderding qataryna qosynyzshy!

–Al, iya...

–Kishi tenizdegi qazirgi adamdardyng balyq aulau prosesindegi ashkózdikterine qarsysyz. Basy býtin qarsysyz. Tabighat-anamyzdyng sayraytyn tili bolsa aitar edi perzetterining ózine jasap jatqan jauyzdyqtaryn. Sol shalajansar tabighat-anamyzdyng basyn sýiep, tamaghyna su tamyzyp jýrgen jalghyz adam siz ghana...

–Qoyyndar-au, sender tipti... kópshik qongha múnsha myqty bolarmysyndar?!

–Bar shynymyz, qylday ótirigi joq, aghasy.

–Al, iyә...

–Sol nemerelerinizdi siz de ayaugha, ayaushylyq bildiruge tiyistisiz ghoy...

–Qalay, qaytip?

–Mine, soghan kele jatyrmyz. Bizde eng qúryghanda balalargha kórsetetin balyqtar әlemi turaly da týk joq. Kóshirme, kóshirme. Múhiytqa týstiniz...

–Mýiiz shyqsa...

–Múhity bar bolsyn, ózimizding kishi tenizdegi balyqtar turaly bir filim týsirip berinizshi.

–Filim týsiretin maman emespin.

–Oghan mamannyng sheberligi shamaly. Operatorgha da alang bolmanyz. Ol sizding erkinizge jibermeydi, qol baylau. Kinoapparat alasyz da osy qalay-au degen kórinisti shetinen týsire beresiz. Qúrap-súrau bizding sharua.

–Bәliy.

–Sizden basqa ony birden-bir pende týsire almaydy. Teniz astyna sýngimek týgili...

–Boldy, jeter!

–Kelistiniz be?

–Balalar ýshin degen song dymym qúryp túr.

–Qazir balyqtyng uyldyryq shashar mezgili. Óziniz ýshin jaghalaugha ketip barasyz. Taptyrmaytyn taqyryp. Bala týgili balyqtyng qalay uyldyryq shashatynyn ózimiz de bilmeymiz. Japoniyada jasalghan týsiru apparatyn erteng jetkizip beremiz. Kelistiniz ghoy, agha, kәne qolynyzdy berinizshi!..

Esbergen jaghalaugha kýn shyqpay kelgen-di. Shaghalalardyng alabóten shanqyly ýide tynysh jatqyzbady. Onyng ýstine qara qargha qosylyp, «orkestr әueni» qúlaq qúryshyn qandyrghan. Oipyr-ay, myna dәu bas sazandar shynymen óle me-ey! Augha týskende búlqynyp, audyng kózin jyrtyp, ne balyqshynyng qolyn qanatatyn teniz taghysy ghoy kәdimgi. Ondayda balyqshy bauyrlardan qulyq arylghan ba? Qayyq últanynda jatatyn jep-jenil aghash balgha mandaygha sart ete týsedi. Oghan da birden berile qoymay, birazgha deyin qúiryghymen jer sabalaytyn qayran sazannyng qor bolghan týrin qaranyz! «Qor bolghany nesi?!..» Ara-túra óstip shekten shyghyp ketetindigine ishtey ókindi. Úrpaq ósiru, úrpaq qaldyru jolyndaghy janqiyarlyq dese qanday jarasar edi! Tenizding tereng túsynan júldyzday aghyp keledi de, eshbir kedergilerge qaramastan bauyryn tósep, qatqyldau jerge jetisimen uyldyryqty búrq etkizedi. Uys toly uyldyryq aldymen su betine qalghyp shyghady da tabighat jaryqtyqtyng jazylmaghan erejeleri endi eske týskendey, birtindep tereng jaqqa jyljy bastaydy. Jyljyghany bilinbeydi. Moyyn búryp bir qaraghansha uys toly uyldyryq teniz suyna sinip joghalady. Bәlkim, teniz jyrtqyshtarynyng auzyna týspey túrghanda baldyrlardyng arasyna jetip jasyrynugha qam jasaydy. Baldyrlardyng arasyna jetse, odan arghysyna tәuekel. Baldyr uyldyryqty óltirmeydi. Boyyna jan bitkenshe qúshaghyna qysyp terbetedi. Barmaq basynday bir týiir úryqtan payda bolghan myn-million mayda shabaq erteng top qúryp, dәu bas sazannyng ýirenshikti jolymen teniz astyndaghy qiyn da qúpiyaly sapargha bel buady. Birazy óler, auyru-syrqaugha úshyrar.

Mayda shabaqtardy qamys sobyghynyng týbinde andyp jatyp, onshaqtysyn birden qylghyta salatyn bir jeksúryn jәndik bar. Ony bichok deydi. Kózge týsetini búltighan úrty ghana. Túrqy sonday sýikimsiz. Búryn búl ónirden kezikpeytin. Búl adamnyng kózsiz aqymaqtyghy da kisini qaraday sharshatady ghoy. Biraq aqymaqtyq jasadyq dep kinәsin moyyndaytyn bir pende tabylsa! Bәri bilgish, bәri kóregen. Kishi tenizding keneresi tola bastaghanda qolynda azdy-kópti biyligi barlar jaghalaulyqtardyng keleshek taghdyryna bas auyrtqansyp, tosyn janalyq ashqansyp, oigha-qyrgha shapqylaghan. Tez arada tenizding paydasyn kórip, bay maqsat. Tәjiriybe almaspaq bolyp, teriskeydegi әriptesterimen aqyldasty. Múndayda oqtauly myltyqtay әzir túratyn «qamqorshylar» tabyla ketpey me?! Kambala ósirinder dedi, tenizding tolghanyna qaramay, olar tayyz suda óse beredi dedi. Ári syrt elge tasymaldaugha ynghayly. Kambalasy qabyrghasynan kýn kórinetin әiteuir, balyq túqymdasqa jatatyn jybyrlaghan birdeme! Búl –baghaly bastama, múhit ónimin kishi tenizge jersindiru dep bósti bireuler. Arasynan sayasattyng sayabaghyn izdedi. Álgi aty óshkir uyldyryq jegish pәle sol kambalanyng túqymymen birge kelgen  «úly múhittyng bizge bergen syilyghy». Ou, esti kisi birer jyl shydamdylyq tanytsa, osy tenizge jersingen bayaghy balyq túqymy da jetilip ketpes pe edi!

Jә-jә, Esbergenning bәrin tyndyryp tastap, endi sony oilap, bas qatyruy qalyp pa?! Úrty tompayghan jeksúryndy týp-túqiyanymen qúrtyp jiberuge búlardyng shamasy jetpeydi. Meyli, uyldyryqty jey bersin, qalghany da jeter. Áyteuir, su betinde qalqyghan uyldyryq baldyr arasyna jetip jyghylsa uәiim joq. Baldyr arasyna balyq týgili Esbergenning de ansary auady. Myna qym-quyt dýniyening shan-tozanynan sharshap, jan tynyshtyghyn oilaghanda, baldyr arasyna baryp jata ketkisi keledi.

Uyldyryq shashtym, analyq mindetten qútyldym dese de, odan әri ómir sýruge qam jasau kerek shyghar dep, sazan balyqtyng keri búrylmaytyn  qyrsyqtyghyna ne berersin?! Óluge qayly. Ishin bosatyp alghan son, qanat qúiryghymen ilgeri jyljyp, tenizge týsuge ne kedergi? Júmyrtqadan shyghysymen qúm betine iyrelendegen iz tasap, tenizge qaray jyljyp bara jatatyn tasbaqa qúrly joq pa?! Qayyrlap qalghan balyqty kórgende ala kózi jyltyndap, shybyn jany tyrnaq úshyna tirelgendey birde tómen, birde joghary úshyp, shanqyldaytyn shaghalalargha keregi osy! Al dýniyening bar qarghasy osy mannan tabylghan. Qarq-qarq. Olar da Esbergenge ólerdey ókpeli. Búl ózi qaydan tap bolghan pende?! Búryn-sondy múnday adamdy búl mannan keziktirmegen. Keshegi hal-qarazy dәurendi  kórer-kózge búlardyng auzynan jyryp әketpekshi, ә?! Qayrandaghy balyq bitkendi jalanayaqtanyp alyp, keudesinde jany barlaryn esi shyghyp tenizge laqtyrady. Týske deyin damyl tappady. Netken qaysarlyq?! Qimyl-qozghalysyna jan lespeydi. Tokqa qosylghan oiyn mәshiynesi dersing beynebir. Biraq jana ghana uyldyryq shashqan balyq bitkenge jalghyz ózining shamasy jete me? Ony qaperge alghan pende bolsa... Esbergendiki qolgha ilikkenderine dem beru... Qan sasyghan jaghalaudy kórgisi joq. Qap, osylay qaray shygharda bәrin qamdastyryp, tek myltyqtyng eske týspegendigine qayran. Tórgi ýiding tórine ilingen qos auyzdy qolgha almaghaly qay zaman. Myna tóbesinde oinaq salghan kórinde ókirgirlerdi ýrkituge birer patron jetip-artylar edi-au! Tabighy jaratylystyng biri bolsa da, tap osy qara qarghagha jany ashymas-ty. Kóksegeni ólikse...

Terley bastaghan son, bylghary beshpetin sheship tastady. Keship baryp, tenizding kermek suyn alaqangha toltyryp, jútyp-jútyp jiberdi. Tang atqaly nәr syzbaghany onsyzda belgili. Qúiryq basugha shama qayda, kýn qyza balyqtyng qarasy kóbeye týsti bilim. Qadam basqan sayyn qayrandap qalghan balyqqa sýrinesin. Esbergen uyldyryp shashyp ýlgergenderin esi shygha tenizge jóneltedi. Osyndayda bir adamnyng kómekke kelmegeni qalay?! Basqasy basqa, әlgi Jibek shyraghymgha ne bolghan?! Bylayghy uaqytta Esbergenmen tildesuge syltau tappay dymy qúryp jýredi de, kerek kezinde qarasyn kórsetpeydi. Ádildik pe múnysy?! Esbergen nazar salmaytyn gazet-jurnaldy qoltyqtap, esikten syghalyp túratyn sol kelinshekting kómegi qajet bolyp túrghany-ay! Álde balalary men maskýnem kýieuining babyn taba almay jýr me?

Shaghaladan góri qara qargha ójet. Jaghada ebil-debili shyghyp, bireu jýr-au degendi qaperge qystyrmaydy. Esbergen qos ókpesin qolyna alyp, entigip jetemin degenshe shashau shyqandardy býrip әketedi. Býrip әketedi de aulaqtaghy qúm tóbening basyna shyghyp, «týstenedi». Qarq-qarq. Emin-erkin, jaghalary jaylauda. Beytanys kisining myna qimyl-әreketi de qyzyq tipti. Ersil-qarsyl jýgirip jýredi de әldeneni úmytqanday, qobdisha sekildi qorapty iyghyna asyp, uyldyryq shashqan balyqtardyng ýstine tóne týsedi. Myltyq shyghar dep kýdiktengen. Sodan biri qalmastan jelding yghyna qaray dýrkirey úshty. Andysyn andady. Myltyq atylsa ólimge bas tigip qaytedi, búiyrghan nesibeni taghy bir tústan terip jer. Qobdiday qoraptyng myltyq emestigine aqyry kózderi jetti. Sol boyda jelding yghymen biri qalmastan dýrkirey «kóship» keldi.

Týs aua Esbergen shynymen dinkelep sharshady. Ayaghymen tik túru armangha ainaldy. Qarny ashty, jýregi syzdady. Sekseuilding shoghyna pisken  qayran balyqtyng mayly tóstigi-ay!. Jo-joq, әli de jaghalaudy bir ainalyp shyghugha shamasy jetedi... Kinoapparat qolynda. Esi aughan kisishe apparattyng túmsyghyn tóbeden tóngen qara qarghanyng nópir tobyna qaratyp, «puh, puh!» dep «atqylaydy». «Senderde qarghanyng jemtigi boludan basqa maqsat joq pa?» dep auyzdaryn ashyp, qúm jaghada pyrday shashylyp qalghan balyqtargha qarap, birnәrse aitqysy keledi. Dauysyn qataytyp úrysqysy keledi.

Kenet bireu shalyp qalghanday qúrghaq jermen ilbip kele jatyp, etpetinen qúlady. Ary qaray qimyldaugha dәrmeni qalmaghan. Suly topyraqtyng syzyn da sezgen joq. Ayaq-qolyn erkin sozyp, súlq jatyr. Dýniyening raqaty tynyshtyq eken-au dep tamaghyn kenep, әldeneni aitugha oqtaldy. Biraq oghan shólden qatalaghan tili iykemge kelmedi. Shól men ashtyq birge shabuyldady. Tenizding kermek suy qaqyra tamnyng irgesindegi gýmpildegen shegen qúdyqtyng shekeden shyghar tastay suynday qaydan bolsyn. Eng bolmasa, sonyng bir tamshysyn tamaqqa tamyzar imanjýzdi pendening qashan kezigerin kim bilsin. Týs kórgeni de qyzyq, bir jaghynan kýlkili... Su betine qalghyp shyqqan uyldyryq atauly qayyqqa ainalyp ketedi de, Esbergenning bylyq-sylyq denesin dereu jerden kóterip alyp, baldyrlardyng arasyna qaray ala jóneledi. Óli me, tiri me? Ózine salsa baldyrlardyng arasynan mәngilik oryn tapsa, eshbir ókinbeydi. Bylayghy ómirding qyzyq-shyjyghyn bir adamday kórdi ghoy. Qalghany jer basyp tiri jýrgenderge...

Jaghalaugha endi tabany tiygen Jibek essiz-týssiz jatqan Esbergendi kórgende janúshyra jýgirdi. Basyn sýiedi. Betine júqqan qúm qiyrshyqtaryn alaqanymen sipady, aqshyt oramalyn sulap mandayyna basty. Esbergen bolar-bolmas syghyraytyp kózin ashty. Jibekti tanydy. Azdap ynyrsydy. Biraq «sen múnda qaydan jýrsin?» degen joq.

Quanysh Jiyenbay

Abai.kz

2 pikir