Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110086. Jazylghandar — 105493. Qaytys bolghandar — 1796
Áne, kórding be? 5988 66 pikir 12 Qarasha, 2019 saghat 11:54

Qate oqulyqqa kim jauapty? Avtor ma, baspa ma, әlde ministrlik pe?

QR Bilim jәne ghylym ministri

Ashat Aymaghambetovtyng nazaryna!

Jalpy bilim beretin mektepterge arnalghan oqulyqtar qatelikterden kóz ashpay kele jatqany qúpiya emes! Múny joigha Bilim jәne ghylym ministrligi yqylas tanytpauda. Búlay deytin sebebim, elimizdegi ghalymdar men ústazdar merzimdi baspasóz betterinde mektepterge arnalghan «Qazaqstan tarihy» oqulyghynda oryn alghan kemshilikter, qatelikter jayly qanshama jazghanymen oghan biylik tarapynan nazar audaryp jatqan eshkim joq.

2018 jyly 8 (7) synypqa arnalghan «Qazaqstan tarihy» oqulyghyndaghy (avtorlary Z.E. Qabyldinov, J.N.Qaliyeva) qatelikter jóninde qanshama maqalalar jariyalandy. Osydan birneshe ay búryn Inder audanynyng qúrmetti azamaty Biysen Atalyqtyng «Zachem uchebnik po istoriy iskajaet fakty» jәne H. Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetining professory, tarihshy-ghalym Amangeldi Shamghonovtyng «Oqulyqtaghy olqylyq – tariyhqa qiyanat» degen jariyalanymdarynda 8 synypqa arnalghan «Qazaqstan tarihyndaghy» qatelikter taygha tamgha basqanday etilip kórsetildi.

Bilim jәne ghylym ministri bolyp Ashat Qanatúly Aymaghambetov taghayyndalghanda kókten izdegeni jerden tabylghanday әser alghan tarih pәnining múghalimderi endi elimizding bas ústazy tarihshy boldy, «Qazaqstan tarihy» oqulyqtaryndaghy olqylyqtar endi joyylatyn shyghar dep ýmittendi. Alayda, búl ýmit biyl 2019 jyly «Atamúra» baspasynda jaryq kórgen Z.E. Qabyldinovtyn, M.D. Shaymerdenovanyng jәne E.M. Kurkeevting avtorlyghymen 9 (8) synypqa arnalghan «Qazaqstan tarihy (HH ghasyrdyng basynan Ekinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtalghangha deyin» atty oqulyghyn qolymyzgha ústaghanda su sepkendey basyldy. Búryn oqulyq jazyp, qatelikterge jol bergen avtorgha qaytadan oqulyq jazugha rúqsat etilgenine tarihshy múghalimder an-tang qaldy.

Atalmysh oqulyqtyng mazmúny didaktika talaptaryna әri ghylymy negizge tipten ýilespeydi. Ony mektep oqushylaryna oqulyq retinde úsynugha mýldem bolmaydy. Oqulyqta qaptaghan qatelikter, faktini búrmaushylyq keninen oryn alghan. Múnday jәitke tarih pәnining múghalimderi kóz júma almaydy. Oqulyqtaghy qatelikterdi tizip jazatyn bolsaq, 192 betten túratyn búl oqulyqtyng kóleminen de artyp ketetin týri bar. Soghan baylanysty eng óreskel qatelikterdi, ghylymgha qighash keletin tústaryn ghana atap ótkendi jón sanap otyrmyn.

1) Óreskel qatelikter «HH ghasyr basyndaghy Qazaqstan» dep atalatyn taraudan bastap oryn alghan. Mәselen, 11-bette qazaqtardyng atynan joghary biylik oryndaryna petisiya joldau jayly aitylyp, múnday petisiyalar 1902-1903 jyldary joldana bastady dep kórsetilui óreskel qatelik әri avtorlardyng bilimining tayazdyghynyng aighaqtaydy. Sebebi, patsha ókimeti joghary biylikke petisiya joldaugha 1905 jyly 18 aqpanda rúqsat berdi. Búl tarihta Ishki ister ministri A.Bulygin dayyndaghan reskript retinde mәlim.

Avtorlar oqushylardy shatastyryp, petisiyalar 1902-1903 jyldary joldana bastady dep olargha jalghan mәlimet berip otyrghanyn sezinbeydi jәne olardyng erteng joghary oqu ornyna týsu ýshin testi qalay tapsyrady degen mәselege bastaryn auyrtpaydy da.

Oqulyq avtorlary joghary biylikke petisiya tapsyru nauqanynyng qalay bastalghanyn bilmeytin bolsa tarihshy, akademik Mәmbet Qoygeldiyevting «Alash qozghalysy» atty kitabynyng 94-98 betterin ashyp oqymaydy ma!? Búl kitapty mektep múghalimderining oqushylargha qosymsha mәlimet alugha úsynyp kele jatqanyna shiyrek ghasyr boldy ghoy.

2) Oqulyqtyng 14-betinde «Mústafa Shoqay deputat bolmasa da III jәne IV Memlekettik Dumadaghy músylman fraksiyasynyng qúramyna kirip, ondaghy músylman ókilderining nazaryn qazaqtardyng bastan keshirip otyrghan auyr haline audardy» degen pikir mýldem qate. Avtorlar búl jerde ózderining Mústafa Shoqaydyng qyzmetinen beyhabar әri Músylman fraksiyasynyng qanday úiym ekenin bilmeytindigin tanytqan.

Oqulyq avtorlary Músylman fraksiyasy parlamenttik fraksiyasy ekenin, onyng qúramyna kiru ýshin Memlekettik Dumagha saylanu qajet ekenin bilmeydi me!? Oqulyq avtorlarynyng ózi ghylymi, tarihy kitap oqyghan ba ózi!?...

Mústafa Shoqay Memlekettik dumagha deputat bolyp saylanbaghandyqtan eshqashan Músylman fraksiyasynyng qúramyna kirmegen. Ol tek IV Memlekettik Dumadaghy Músylman fraksiyasy janynda 1916 jyly qúrylghan burogha mýshe bolyp kirgen. Búl buro qoghamdyq negizde qúrylyp, Músylman fraksiyasyna qolghabys kórsetudi maqsat etip qoyghan. Mústafa Shoqaygha deyin búl buronyng mýshesi Á. Bókeyhanov bolghan. Á. Bókeyhanov maydandaghy tyl júmysyna alynghandargha jәrdem kórsetetin Zemgorgha qyzmetke ketken song onyng ornyna Mústafa Shoqay barghan.

Endi oqulyqtaghy osynday óreskel qatelikti mektep múghalimi jóndeu kerek pe? Ghalamtor bar kezde múnday qatelikti avtorlargha keshiruge bolmaydy. Óitkeni, qazirgi kezde mektep oqushylary arasynda әleumettik jeli arqyly kez-kelgen aqparatty tekserip otyratyn daryndylar bar ekenin esten shygharmau kerek... Daryndy balalar múnday óreskel qatelikti bayqap qoysa, olargha ne aitamyz? Álde, Bilim jәne ghylym ministrligi senip tapsyrghan, Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng bildey diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Z.E. Qabyldinov bastaghan avtorlar újymynyng qateligi dúrys deymiz be!?

3) Osy 14-bette oqulyq avtorlary Memlekettik dumanyng mýshelerining aty-jónin dúrystap ta kórsete almay oqushylar men mektep múghalimderine nemqúraylyq tanytyp, bylay dep jazady: «Zakavkazielik deputat H. Mamedov III Memlekettik Dumanyng minberinen býkil músylman fraksiyasynyng atynan sóilegen sózinde Reseyding ishki aimaghynan sharualardy Qazaqstangha jappay qonys audartudy toqtata túrugha shaqyrdy».

Tarih pәninen 30 jylgha juyq sabaq berip kelsem de oqulyqtarda múnday búrmalaushylyqty, qasaqana jalghan mәlimet berudi alghash ret kezdestirdim. Memlekettik Duma mýshelerining arasynda H. Mamedov degen deputat bolghan emes. Ghalamtor arqyly izdestirgende Memlekettik Dumada mýshe bolghan kavkazdyq Haliyl-bek Gadjiy-baba ogly Has-Mamedov degen Baku jәne Elizavetpoli guberniyalarynan saylanghan әzerbayjan deputatyn kezdestiruge bolady. Avtorlar aitqanday ol «zakavkazielik» deputattyng aty-jóni Mamedov emes, H.G. Has-Mamedov ekenin angharamyz. Osy H.G. Has-Mamedov patsha ókimetining qonys audaru sayasatyna III Memlekettik Dumada qarsylyq bildirgen.

Avtorlardyng mektep oqushylarynyng arasynda oqulyqtaghy әrbir sózdi, nýktesi men ýtirin qoymay tekseretinder bar ekenin eskermey, «soqyr tauyqqa bәri biday» degen prinsipti ústanyp, oqulyq jazghany qalay!?

4) Oqulyqtaghy soraqylyqtyng biri «Qazaqstandaghy 1916 jylghy kóterilis» degen paragrafta aiqyn angharylyp túr.

Z.E. Qabyldinov bastaghan avtorlar toby 1916 jylghy kóterilisting tarihy manyzyn 24-bette bylaysha qate qorytyndylaghan: «Qazaqtardyng kóteriliske jappay qatysuy әskery tәjiriybe jinaqtap, keyin Alash әskerin qúru men 1918-1920 jyldardaghy bolisheviktermen qarsylasuynda paydagha asty».

Amangeldi Imanov bastaghan Torghaydaghy kóterilisshiler bolishevikter jaghyna shyghyp, Alashordashylarmen kýresken joq pa!? Kóteriliske atsalysqan Á.Jangeldin Kenes ókimetin ornatuda belsendilik tanytqan joq pa!? Múny Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory Z.E. Qabyldinov qanday deregine sýienip, teriske shygharyp otyr.

5) Avtorlar jalghan mәlimetterdi oqulyqqa tyqpalauda aldyna jan salmaydy ma dep qalasyn! Búlay demeske amal joq! Óitkeni, oqulyqtyng 28-betinde  «Ólkede Uaqytsha ókimetting organdaryn qúru» degen tarmaqshada avtorlar ótirikti shylqityp, «Jetisuda – Múhamedjan Tynyshbaev, Týrkistan ólkesinde – Mústafa Shoqay Uaqytsha ýkimetting komissary boldy» dep kórsetipti.

Avtorlar eshqashan Múhamedjan Tynyshbaevtyng Jetisu oblysynyng komissary bolmaghanyn, Mústafa Shoqaydyng Týrkistan ólkesi komissary qyzmetine qol jetkize almaghanyn eskermey oqushylar men múghalimderdi shatastyrugha jol bastaghan.

6) Oqulyqtyng 30-betindegi «Orynborda 1917 jyldyng sәuirinde ólkening barlyq aimaghynan delegattar qatysqan qazaq sezi ótti. Onyng júmysynyng barysynda qazaq qoghamynyng asa manyzdy mәselelerin sheshetin oblystyq qazaq komiytetteri qúryldy» delingen pikir týbirimen qate.

1917 jyly sәuirde Orynbor qalasynda ótken sezd qazaq sezi dep emes, Torghay oblysy qazaqtarynyng sezi dep atalady. Búl sezde qazaq komiytetteri qúrylmaghan. Oblystyq qazaq komiytetteri búl sezge deyin qúrylyp, kerisinshe olar Aqmola, Jetisu, Semey jәne Oral oblystaryndaghy qazaq sezderin ótkizudi úiymdastyrdy. Búl mәseleni Mәmbet Qoygeldiyev jogharyda atalghan enbegining 214-237 betterinde naqtyly taldap kórsetken ghoy. Osyny eskermey avtorlar ýstirt pikir bildirip, ózderinshe oqulyqqa «janalyq» engizgen.

7) Óreskel qatelikting biri oqulyqtyng 35-betinde kózge úryp túr. Avtorlar «1917  jyldyng jazynda (21-26 shilde aralyghynda), Orynborda ótken birinshi jalpyqazaq sezi  últtyq sayasy «Alash» partiyasynyng qúrylghanyn jariyalady» dep jazyp, qate, jalghan mәlimet beredi.

Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory Z.E. Qabyldinov bastaghan avtorlar toby osy uaqytqa deyin birinshi jalpyzaq sezinde qazaq sayasy partiyasyn qúru jóninde sheshim ghana qabyldaghanyn, al «Alash» partiyasyn qúru 1917 jyldyng qazan aiynda ghana jýzege asqanyn bilmeydi me, әlde qasaqana oqushylardy janylystyrudy kózdegen be!?

8) 38-bette oqulyq avtorlarynyng «Alash avtonomiyasynyng basshylaryna Kenes ókimeti senimsizdikpen qarady» degen pikirining ózinde qatelik, faktini búrmalaushylyq bayqalyp túr. Avtorlar 1917 jyldyng jeltoqsan aiynda ótken ekinshi jalpyqazaq sezinde Alash avtonomiyasyn jariyalaudy keyinge qaldyrylyp, sol kýii ony jariyalau jýzege aspay qalghanyn eskermeydi. Sondyqtan avtorlar Alash avtonomiyasy emes, «Alashorda ýkimeti basshylaryna Kenes ókimeti senimsizdikpen qarady» dep jazuy kerek edi.

9) Oqulyqtyng 46-betinde M. Dulatúly «Oyan, qazaq!» atty kitaby jayynda aita kelip, «Ol qazaq dalasynda jappay meshitter men medreseler ashudy, jastargha islam ruhynda tәrbie berudi jaqtady» dep pikir bildiru shyndyqqa mýldem sәikes kelmeydi. M. Dulatúly «Oyan, qazaqta» qazaq dalasynda jappay meshit ashyndar dep aitqan emes. Múny avtorlardyng qiyaldan shygharghan, ózderinshe ashqan «janalyghy» dep qabyldau kerek.

10) 60-bette «1918 jyly 25 mamyrdaghy Chehoslovak korpusy býligining ýlken әseri boldy. Búl is jýzinde Azamat soghysynyng bastaluyn bildirdi» dep jalghan mәlimet berilgen. Olar osylaysha songhy kezge deyin oqulyqtar men oqu qúraldarynda Azamat soghysy 1918 jyldyng 23 aqpanda bastaldy degen pikirdi teriske shygharady. «Vikiypediyanyn» ózinde «Azamat soghysy 1918 jyly 23 aqpanda bastaldy dep esepteledi, biraq ol 1918 jylgha deyin-aq bastalyp ketip edi» dep jazylghan. Endi, ne Z.E. Qabyldinovting oqulyghyndaghy qate mәlimetke senip, Azamat soghysy 1918 jyly 25 mamyrda bastalghan dep aitamyz ba!?

11)  Oqulyqtyng 60-61 betterindegi «Ombydaghy Uaqytsha Sibirlik ýkimet» dep atalatyn tarmaqshadaghy qatelikter oqushylardy janylystyryp, olardy topastyqqa iytermeleydi. Avtorlar Uaqytsha Sibir ýkimetining ne ekenin bilmey auyzdaryna kelgenin jazghan. Avtorlardyng «Ombyda admiral Kolchak basqarghan Uaqytsha Sibirlik ýkimet qúryldy» deuining ózi qate. Óitkeni, Uaqytsha Sibir ýkimetin Kolchak qúrghan joq! Ol ýkimet Kolchakqa deyin 1918 jyly 28 qantarda qúrylghan. Kolchak Uaqytsha Sibir ýkimetin qúrushy emes, ony joyghan adam! Kolchak Uaqytsha Sibir ýkimetin Býkilreseylik Uaqytsha ýkimet qúramyna kýshtep qosyp, ózin jogharghy biyleushi dep jariyalaghan joq pa!? Osyghan baylanysty 1918 jyldyng 3 qarashasynan bastap Uaqytsha Sibir ýkimeti tarih sahnasynan ketken joq pa!? Avtorlar osyny nege eskermeydi!? Oqulyqty nege ghylymy kitaptar oqyp baryp jazbaydy!? Eng qúryghanda «Vikiypediyagha» nege qaramaydy!?

12) Oqulyqtaghy «Alashorda ýkimetining qyzmeti» degen tarmaqshada soraqylyqtan da asyp týsetin qatelik jiberilgen. 65-bette avtorlar «1917 jyly jeltoqsanda Orynborda «Alash» partiyasynyng Ekinshi jalpyqazaq sezi ótti» dep әbestikkke barghan. Ekinshi jalpyqazaq sezi eshqashan da «Alash» partiyasynyng sezi bolmaghanyn avtorlar qaperge almay, ony «Alash» partiyasynyng sezi dep kórsetken. Avtorlar, osylaysha ózderin oqulyqqa tamasha bir «janalyq» engizdik dep sanay ma!? Ua, halayyq! Búl, ne degen «janalyq»?

Oqulyqtyng óne boyy tolghan qatelik. Búl qatelikter oqulyqtyng alghashqy bólimindegiler ghana. Keyingi bólimderdi oqyghanda, qatelikterden sýrinip jyghylasyn! Ol qatelikterdi aldaghy kezde tizip kórsetermin. Ázirge, osynyng ózi de kitaptyng syn kótermeytindigin anghartsa kerek.

Oqulyqta ketken qatelikterge kim jauap beredi!? Oqulyq avtorlary ma, әlde «Atamúra» baspasy ma? Oqulyqty baspagha úsynghan Bilim jәne ghylym ministrligi jauapsyz qala ma?  Biz nege mektep oqushylaryn qate oqulyqpen oqytuymyz kerek? Kesh bolmay túrghanda Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory Z.E. Qabyldinov bastaghan, M.D. Shaymerdenova men E.M. Kurkeev qostaghan avtorlardyng 9 (8) synypqa arnalghan «Qazaqstan tarihy» oqulyghyn mektepterden tez arada jinap alyp, oqushylardyng mýddesin qorghap qalayyq, aghayyn!  Áytpese, oqushylargha obal!

Shamghon Músaghaliyev,

tarihshy, ústaz. 

Qosymsha:Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz.

Abai.kz    

66 pikir